Hüppa põhisisu juurde

Eesti on peakülaline 62. Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil

31. märtsist kuni 3. aprillini toimub Itaalias 62. Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess, mille tänavune peakülaline on Eesti.  

Bologna lasteraamatumess on vanim ja suurim lastekirjanduse sündmus, mis toob igal kevadel kokku tuhandeid lasteraamatute autoreid ja tegijaid üle maailma. Igal aastal kannab üks riik messi peakülalise staatust, et tutvustada laiale publikule omamaist lastekirjandust. Eestile avaneb selline esmakordne võimalus 2025. aasta kevadel.

Messi eesmärk on eelkõige rahvusvaheliste kirjastamisõiguste müümine ja ostmine, kuid samas annab see ka suurepärase ülevaate lastekirjanduse kultuurilisest mitmekesisusest ja illustratsioonikunsti arengusuundadest.

Peakülalise programmis on üle 25 sündmuse – sealhulgas 10 rahvusvahelist paneeli erinevatel olulistel lastekirjandust puudutavatel teemadel, 2 suurt illustratsiooninäitust, kohtumisi autoritega ja mitmeid raamatunäituseid. Lisaks messil toimuvale leiab eesti lastekirjanduse teemalisi üritusi ka Bologna linna kirjandusfestivali „Boom! Crescere nei libri“ kavast.

Projekti juhivad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastuste Liit ning seda rahastab Eesti Kultuuriministeerium.

Loe lähemalt messi peakülalise programmi kohta siit: estonia2025bologna.com

Noorteromaanikonkursi võitsid Kristi Piiper ning Hugo Vaher

Tänavuse noorteromaanikonkursi võit läks jagamisele kahe käsikirja vahel, mille autorid on Kristi Piiper ning Hugo Vaher.

Kristi Piiperi käsikirja „Vahetusõpilane“ peategelane on 16-aastane tüdruk, kelle perekonda saabub Saksamaalt eesti ja türgi päritolu vahetusõpilane. Koolis lööb laineid mobiili teel leviv kahtlane väljakutse ning tüdruku perekonnas on vastuseta küsimusi.

Kristi Piiper (snd 1983) on kirjutanud tosin lasteraamatut ja noorteromaani, ta on võitnud sama konkursi ka korra varem.

Konkursi teine võidutöö on Hugo Vaheri käsikiri „Nutivaba“, mis on omapärane ja humoorikas road-trip läbi Eesti. Bemariga teekonnale lähevad kolm sõpra, kellest üks on 17-aastane poiss Päss, teine tema pisut vanem sõber Remm ja kolmas furry curious Pontu.

Kolmanda koha pälvis Kristi Jaanuse käsikiri „Emily ja Kätryn ehk Raju reede“, mis räägib kahest väga erineva iseloomuga tüdrukust. Väikeses kohas elades kõik teod võimenduvad ja teistele teada, mis ähvardav ka nende elu määrata.

Lisaks märkis žürii ära kaks käsikirja avaldamissooviga. Kaia Soe käsikirjas „Kõik on uus septembrikuus“ on peategelane tüdruk, kelle sõbrannad on läinud ära suurde linna keskkooli ning tuleb ise edasi minna. Helena Viki käsikiri „Enne kui sa lähed“ keskendub suhtekolmnurgale ning ühele pisut kriminaalsele saladusele.

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba kolmeteistkümnendat korda ning konkursile saabus 15 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kaheteistkümne konkursi jooksul on esitatud kokku üle 300 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 50.  Konkursi žürii koosnes Lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3500 eurot.

Konkursil osalenud käsikirjade teemade seas oli muret edasiste õpingute ja perekonna pärast, kirjeldusi hobidest ja suhtedraamasid, ajaloolisi tagasivaateid koolielule, raha, uimasteid, toitumishäireid ning elu fantaasiamaailmades, kuid domineerisid inimlikud probleemid.

Kõik auhinnatud ja ära märgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

Varasemate konkursside parimad:

2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“
2002 – Helga Nõu „Kuues sõrm“, Katrin Reimuse „Haldjatants“ ning Jaan Tangsoo „Hanejaht“
2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“
2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“
2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“
2011 – 2. koht Reeli Reinausi „Nahka kriipivad nädalad“ ning Kristel Kriisa „Piinatud hinged“
2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“
2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“
2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“.
2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“.
2020 – Jana Maasik „Enne lõppu“
2022 – Kristi Piiper „Esimene kord“

Lisainfo:
Kirjastus Tänapäev
6691 894

Muhvi auhinna pälvisid ajakirjanik Reet Weidebaum ning ajakiri Hea Laps 

Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutab välja Muhvi auhinna laureaadi, kelleks on ajakirjanik Reet Weidebaum. Meediaväljaannetest pälvib tunnustuse ajakiri Hea Laps. Auhind antakse üle 4. märtsil  lastekirjanduse keskuses toimuval lastekirjanduse aastakoosolekul. 

Muhvi auhind on tunnustus neile, kes aitavad hoida lastekirjandust avalikkuse fookuses ja tuua lugemiskultuuri noorte teadvusesse. Auhind antakse ühele autorile ja meediaväljaandele, kes on käsitlenud lastekirjanduse teemasid.

„Lastekirjandusest kõnelemine ja selle tutvustamine meedias on väga oluline sild lugeja ja raamatute vahel. Täna, kui meil ilmub pea kaks lasteraamatut päevas, on noore inimese  lugejaks saamisel võtmeküsimuseks õige raamatu leidmine. Muhvi auhinnaga me väärtustamegi neid, kes kirjandusest räägivad,” sõnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. 

Reet Weidebaum on nii ERR-i kultuuriuudistes kui ka Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud” järjepidevalt, põhjalikult ja huvitavalt käsitlenud lastekirjandusega seotud teemasid, andes sõna nii autoritele kui ka ekspertidele.  

„Sümpaatne on see, et Weidebaum näeb lastekirjandust kultuuri täisväärtusliku ja võrdväärse osana. Tema saated on põnevad isutekitajad, mis kutsuvad nii lapsi kui ka nende vanemaid lasteraamatuid kätte võtma ja neid nautima,” lausus Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm. 

Ajakiri Hea Laps on aastakümneid olnud noorte lugejate jaoks inspireeriv ja hariv väljaanne, pakkudes neile kvaliteetset sisu ning kujundades märkimisväärselt nende lugemisharjumusi laste raamatuarvustuste avaldamise, kirjandusvõistluste ning raamatudoktori rubriigiga.  

Muhvi auhind asutati Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt 2001. aastal eesmärgiga tunnustada väljaandeid ja sisuloojaid, kes käsitlevad meedias lastekirjandust ja lugemisega seotud teemasid. Auhinna on varasemalt pälvinud näiteks ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson, kirjanik Leelo Tungal, ERR-i lastesaadete tegijad Kadri Tiisel ja Tiina Vilu, kirjandusteadlane Ave Mattheus ning mitmed teised. Väljaannetest on äramärkimist leidnud Õpetajate Leht, Postimees, Sirp, Eesti Rahvusringhäälingu noortesaade „Nova”, Facebooki grupp „Lugemise väljakutse” jt. 

Muhvi auhind antakse üle 4. märtsil Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval lastekirjanduse aastakoosolekul, kus kuulutatakse välja ka 2024. aasta head laste- ja noorteraamatud ning kõneldakse möödunud aasta lasteraamatutest, keskendudes eesti ja tõlkelastekirjandusele ning illustratsioonikunstile. 

Auhinnanuku autor on Tiia Mets.

Lisainfo: 
Jaanika Palm 
Eesti Lastekirjanduse Keskus 
kirjandusuurija 
jaanika.palm@elk.ee 
+372 53436586 
 

Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid täna, 4. märtsil välja 2024. aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid rohkem kui 800  möödunud aastal ilmunud raamatu hulgast välja 18 teost lastele ja 12 noortele, mis tunnustuse saavad. Oma lemmiku valimisel ja hääletamisel said kaasa rääkida ka noored lugejad ise. 

Žüriiliikme ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul ilmub häid laste- ja noorteraamatuid meil jätkuvalt rohkelt ning žüriil tuli rakendada päris tihedat sõela, et need kõige paremad välja valida. „Loodame, et aruteludes sündis väärikas nimekiri, mis pakub teoseid igale lapsele ja noorele olenemata tema vanusest, soost ja huvidest. Valik võiks olla heaks orientiiriks lapsevanematele ja õpetajatele, kes lugemissoovitustega hätta jäävad,” lisas Palm. 

Head laste- ja noorteraamatud valisid välja lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Lastekaitse Liidust, Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsudega, mis juhatavad lugejaid nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes väärt lugemisvara juurde. 

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud valisid tänavu noortekogu lemmikuks Becky Deani seiklusromaani „Armastus ja teised suured lootused”. Lastekaitse Liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator Triin Sooäär võttis noorte otsuse kokku mõttega, et seiklusromaan, mille lehekülgedel kujutatud võistluslik arvamusmäng tutvustab lugejale kirjanduse suurkujusid, võlub kindlasti ka vanemaid noori, ehitades justkui silla erinevate generatsioonide vahele. „Noore lugejana saab juba raamatu esimeste lehekülgede jooksul aimu, kuidas kirjandus on tegelikult igal pool meie ümber – kirjanikudki saavad erinevatest paikadest inspiratsiooni, millest sündinud lugusid hiljem loeme,” sõnas Sooäär.

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Meribel Sillasoo sõnul on hea see, et Eesti lastel on raamatute hulgas rohkem valikuid kui kunagi varem. „Igale lapsele leidub lugemiseks midagi, mis talle meeldib,” jagab Meribel ning rõõmustab lugejana, et aina rohkem leidub lapsi ja noori, kes vaatamata nutiajastule leiavad tee raamatuteni.

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid.

Hea Lasteraamat 2024

Väiksematele:

  • Ulla Saar. Ita ja Piuks. Illustreerinud Ulla Saar. Kirjastus Koolibri
  • Piret Jaaks. Suur saladus. Illustreerinud Marju Tammik. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Kairi Look. Natuke suur. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Koolibri
  • Tiiu Kitsik. Meie tee. Illustreerinud Tiiu Kitsik. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Tiina Laanem. Maailma parim liivaloss.Illustreerinud  Tiiu Kitsik. Kirjastus Pegasus
  • Triinu Laan. Poiss ja papa. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Päike ja Pilv

Suurematele:

  • Anti Saar. Härra Haraldi unistuste aed. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Kolm Elu
  • Ilmar Tomusk. Paul hakkab inseneriks. Illustreerinud Joonas Sildre. Kirjastus Rahva Raamat
  • Artur Gębka. Isa pudel. Illustreerinud Agata Dudek. Tõlkinud Liisi Laineste. Kirjastus Koolibri
  • Liina Vagula. Kingitus südamest. Illustreerinud Anni Mäger. Kirjastus Tänapäev
  • Maria Parr. Oskar ja mina. Illustreerinud Ashild Irgens. Tõlkinud Riina Hanso. Kirjastus Eesti Raamat
  • Marju Kõivupuu. Aastaringi jutukera. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere. Kirjastus Varrak
  • Sara Pennypacker. Lõpuks Jetke. Illustreerinud Matthew Cordell. Tõlkinud Eve Laur. Kirjastus Pegasus
  • Tiina Laanem. Liisu laseb jalga. Illustreerinud Sirly Oder. Kirjastus Pegasus
  • Priit Põhjala. Doktor Tindipleki töötuba.Illustreerinud Ulla Saar. Kirjastus Kultuurileht
  • Doris Kareva. Puhas lora. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere. Kirjastus Verb
  • Ali Standish. Uskumatud lood Baskerville Hallis.Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
  • Silja Aldudóttir. Elukas. Illustreerinud Bárður Dal Christiansen. Tõlkinud Andry Arro. Kirjastus Nordur

Hea Noorteraamat 2024

Noorematele:

  • Anne Muhonen. Greibikollane tulevik. Tõlkinud Lauri Juursoo. Kirjastus Elust Enesest
  • Nikola Huppertz. Elamiseks liiga pikk. Tõlkinud Eve Sooneste. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Katherine Rundell. Võimatud olendid. Tõlkinud Jüri Kolk. Kirjastus Varrak
  • Elle McNicoll. Mingi säde. Tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat
  • Jukka Behm. Imepoiss Leon. Tõlkinud Helena Lemendik. Kirjastus Eesti Raamat

Vanematele:

  • Jennifer Lynn Barnes. Pärimismängud. Tõlkinud Lii Tõnismann. Kirjastus Rahva Raamat
  • Holly Jackson. Hea tüdruku mõrvaraamat. Tõlkinud Johanna Taiger ja Jana Linnart. Kirjastus Tänapäev
  • Sarah Crossan. Kus süda peaks olema. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
  • Mari Kujanpää. Koleda tüdruku päevaraamat. Tõlkinud Evelin Banhard. Kirjastus Varrak
  • Becky Dean. Armastus ja teised suured lootused. Tõlkinud Marianne Ots. Kirjastus Rahva Raamat – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik
  • Mairi Laurik. Grathelia. Kirjastus Lummur OÜ
  • Reeli Reinaus. Iiris, ilu ja instapildid. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Ronk Ronk

Head laste- ja noorteraamatute plakatid leiab siit.

Kutsume osalema laste- ja noortenäidendite kirjutamise arengupäeval

20. märtsil 2025 toimub Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Noorsooteatri koostöös laste- ja noortenäidendite kirjutamise arengupäev. Ootame osalema kõiki huvilisi, kes soovivad täiendada oma teadmisi noore vaataja teatri teemadel.

Arengupäeval vaatame ja analüüsime koos trupiga noortelavastust „Kõik ägedad asjad” (autor Duncan Macmillan, lavastaja Tanel Jonas) ning kuuleme loengut sugude kujutamisest noortekirjanduses. Päeva teise poole täidab näidendite kirjutamise minikoolitus.

Arengupäev toimub Eesti Noorsooteatri sünnipäevanädalal ja innustab kirjutama tekste käimasolevale laste- ja noortenäidendite võistlusele. Ühtlasi tähistame 20. märtsil rahvusvahelist noore vaataja teatri päeva.

Osalemise võimaldab registreerumine SIIN. Kohti jätkub 30 inimesele.

Arengupäeva ajakava:

10.00 Sissejuhatav loeng Eesti Noorsooteatris – Katrinka Josephine Savimägi „Tegelaste kujutamine ja soolistamine eesti uuemas noortekirjanduses”.
11.00 Etenduse „Kõik ägedad asjad” vaatamine Eesti Noorsooteatris.
12.30 Kohtumine lavastuse trupiga: Triin Rahnu, Risto Vaidla, Tanel Jonas. Vestlust juhib Indrek Koff.
14.00 Lõunapaus, suundumine Eesti Lastekirjanduse Keskusesse.
15.00 Lastele ja noortele kirjutamise minikoolitus, mille viivad läbi Siret Campbell ja Mihkel Seeder.
18.00 Päeva kokkuvõte.

Etendust „Kõik ägedad asjad” saab vaadata kolmel ajal: 19. märtsil kell 11.00, 19. märtsil kell 19.00 ja 20. märtsil kell 11.00. Palume kõigil osalejatel, kes soovivad etendust vaadata, võtta sooduspileti broneerimiseks ühendust Eesti Noorsooteatri müügijuhi Anneli Albertiga (Anneli.Albert@eestinoorsooteater.ee), kasutades märgusõna „arengupäev”. Piletid soodushinnaga 16 eurot tuleb välja osta 10. märtsiks, pärast seda lähevad piletid vabamüüki.

Joonas Sildre „Kahe heli vahel“ võitis PubWest Book Design Awards 2024 kuldauhinna

Eesti illustraator Joonas Sildre pälvis 2024. aasta PubWest Book Design Awards konkursil kuldauhinna graafiliste romaanide/manga kategoorias teosega „Kahe heli vahel“. Raamatu andis inglise keeles välja kirjastus Plough Publishing House.

Sildre graafiline romaan käsitleb maailmakuulsa eesti helilooja Arvo Pärdi varajast elu ja loomingulist kujunemist ning on pälvinud laialdast tunnustust oma ainulaadse visuaalse jutustamisstiili ja detailitäpse kujunduse poolest. Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 2018. aastal ning on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Inglise keeles ilmus teos 2024. aastal.

PubWest Book Design Awards tunnustab Põhja-Ameerikas silmapaistvaid raamatudisaini ja -tootmise lahendusi, tõstes esile kirjastajaid, kujundajaid ja illustraatoreid, kes ületavad loomingulisi ja tehnilisi piire. Žürii leidis, et „Kahe heli vahel“ on „suurepärase värvikasutuse, läbimõeldud ja selge disaini ning mõjuva kaanekujundusega” teos.

Lisainfo saamiseks lugege PubWesti ametlikku teadaannet.

Lastekirjanduse aastakoosolek 2025

Teisipäeval, 4. märtsil 2025 kell 14–17 toimub lastekirjanduse keskuses lastekirjanduse aastakoosolek.

Koosolekul antakse ülevaade möödunud aastal välja antud lasteraamatutest. Kõneletakse nii algupäranditest kui ka tõlgitud lasteraamatutest ning analüüsitakse lasteraamatuillustratsiooni. Samuti kuulutatakse välja Lastekaitse Liidu eestvedamisel lastekirjanduse asjatundjate poolt välja valitud head laste- ja noorteraamatud 2024 ning antakse üle Muhvi auhind.

Koosolekul saab kuulata järgmisi ettekandeid:

  • Jaanika Palm „Esivanemate õlgadel. Eesti algupärane lastekirjandus 2024”
  • Krista Kumberg „Igaühele midagi. Tõlkekirjandus lastele 2024”
  • Helena Kostenok „Mõistmine algab kuulamisest. Noortekirjandus 2024”
  • Triin Soone „Kuidas kujutada kassi? Eesti lasteraamatuillustratsioon 2024”
     

Osavõtt on tasuta, eelregistreerumine kohtade täitumiseni. Aastakoosoleku veebiülekannet on võimalik jälgida ka keskuse Facebooki lehel ja ERR kultuuriportaalis. (Ülekande kuulamiseks Facebookist registreerima ei pea.)

Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231 

„Luukere Juhani juhtumisi” tunnustati Batchelderi auhinnaga

Triinu Laane teksti ja Marja-Liisa Platsi piltidega raamatu „Luukere Juhani juhtumised” ingliskeelne väljaanne „John the Skeleton” sai Ameerika Ühendriikides Batchelderi auhinna. 

Auhinda annab välja Ameerika Raamatukoguühingu (ALA) laste- ja noorteraamatukoguteenuste osakond. Sellega tunnustatakse silmapaistvat inglise keelde tõlgitud ning algselt väljaspool Ameerika Ühendriike ilmunud raamatut. Auhind anti kirjastuse Restless Books alamprindile Yonder konverentsil LibLearnX: The Library Learning Experience, mis toimus 24.–27. jaanuaril Phoenixis. Raamatu tõlkis inglise keelde Adam Cullen.

„Meile meeldis see omanäoline ja südamlik lugu ühest Eesti perekonnast ja nende luukerest, mis uurib elu ja surma teemasid läbi huumori, rahvakunsti ning suurepärase tõlke,“ ütles Batchelderi auhinna žürii esinaine dr Marianne Martens.

Mildred L. Batchelder (1901–1998) oli Ameerika raamatukoguhoidja ja laste tõlkekirjanduse eestkõneleja. Tema nime kandev auhind on Ameerika Raamatukoguühingu poolt välja antud alates 1968. aastast ning tunnustab aasta silmapaistvaimat tõlgitud lasteraamatut. See auhind on eriline, kuna see antakse kirjastajale, kuid väärtustab samal ajal ka teose sisu. Ameerika Raamatukoguühing soovib selle tunnustusega julgustada kirjastajaid tõlkima kvaliteetset rahvusvahelist lastekirjandust, edendades sellega eri rahvaste vahelist suhtlust ja vastastikust mõistmist.

Loe uudise kohta lähemalt siit.

Lastekirjanduse keskus kutsub uues teematunnis avastama Eesti raamatu 500-aastast lugu  

Eesti Lastekirjanduse Keskus on Eesti Raamatu Aasta 2025 tähistamiseks loonud uue haridusliku teematunni, mis viib õpilased põnevale ajarännakule kirjanduse, keele ja koolielu arenguloo radadel. Programm „500 aastat eesti raamatut” on suunatud eri kooliastmetele ning rikastab ajaloo-, eesti keele, kirjanduse ja kunstitunde. 

„Eesti raamatu 500-aastane teekond on inspireeriv ja õpetlik. Uus teematund aitab muuta ajaloo ja kirjanduse elavaks, sidudes olulised sündmused raamatutega, mis on kujundanud meie kultuurilist identiteeti,” sõnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmijuht Katrin Tõnisson.  

Teematund keskendub võtmesündmustele, mis on alates aastast 1525 kuni tänaseni kujundanud eesti kirjandust ja haridust. Tunnis kasutatakse illustraator Lumimari kujundatud ajatelge, millel olulised ajaloosündmused on kõrvutatud märgiliste (laste)raamatute ilmumisaastatega. See võimaldab osalejatel paremini mõista kirjanduse ja kultuuri rolli ühiskonnas. Tund on sobilik 3.–12. klassi õpilastele ning kestab kuni 90 minutit. Teematundi saab tellida grupp@elk.ee või telefoni teel 617 7233. 

Lisaks lastekirjanduse keskusele viivad teematunde läbi Lugemisisu programmiga liitunud raamatukogud üle kogu Eesti, mis võimaldab lastel kogu riigis tutvuda Eesti raamatu 500-aastase looga.  
 
Head Eesti Raamatu Aastat! 

Lisainfo: 
Katrin Tõnisson 
Eesti Lastekirjanduse Keskus 
katrin.tonisson@elk.ee 
617 7233

Illustratsiooninäitus „Maagiline mets” jõuab Läti Rahvusraamatukokku 

Alates 11. veebruarist kuni 30. aprillini 2025 saab Läti Rahvusraamatukogus näha rahvusvahelist illustratsiooninäitust „Maagiline mets”, mis sai alguse Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Näitus kutsub avastama metsamaailma salapära ja lummust läbi eri riikide illustraatorite loomingulise pilgu. 

Näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor tõdeb, et mets on läbi aegade olnud inimeste jaoks maagiline paik: „Mets ühtaegu hirmutab ja tõmbab ligi, peidab endas lugusid ja saladusi. Kunstnikud, keda näitusele kutsusin, haakusid teemaga kergesti ja olid rõõmuga nõus oma võlumetsa maailmaga jagama. Igal inimesel on oma mets ja oma maagia, mida saab näitusel kogeda.” 

„Maagiline mets” toob kokku 48 illustraatorit 15 riigist, sealhulgas 17 Eestist ning 31 välismaalt. Eesti illustraatoritest osalevad näiteks Regina Lukk-Toompere, Anne Linnamägi, Catherine Zarip, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Katrin Ehrlich, Ulla Saar ja Kadi Kurema. Välisosalejate seas on tunnustatud kunstnikud nagu Virpi Talvitie (Soome), Ana Juan (Hispaania), Martin Jarrie (Prantsusmaa), Joanna Concejo (Poola) ja Gundega Muzikante (Läti). Näitus pakub unikaalset võimalust tutvuda erinevate kultuuride illustratsioonikeele ja loojutustamise viisidega. 

Eestis oli näitus avatud 2024. aasta sügisel Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus see pälvis külastajatelt sooja vastuvõtu. Nüüd avaneb Läti publikul võimalus näha näitust Riias, Läti Rahvusraamatukogu kaunites näituseruumides. 

Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini 2025 ja seda saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel. 

Lisainfo: 

Viive Noor 
Eesti Lastekirjanduse Keskuse  
kunstiekspert 
5557 9930 

Olaf Hajeki illustratsioon Hidden Girl