Hüppa põhisisu juurde

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid on selgunud

Kultuurkapital kuulutas välja kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid. Lastekirjanduse kategoorias kandideerivad auhinnale järgmised teosed:

  • Triinu Laan, „Poiss ja papa“ (illustreerinud Anne Pikkov, välja andnud Päike ja Pilv)
  • Tiina Laanem, „Liisu laseb jalga“ (illustr Sirly Oder, Pegasus)
  • Kairi Look, „Natuke suur“ (illustr Anne Pikkov, Koolibri)
  • Juhani Püttsepp, „Leierkastilugu“ (illustr Katrin Ehrlich, Pegasus)
  • Tiina Tammer, „Siin on kodu“ (illustr Catherine Zarip, Tammerraamat)
  • Ilmar Tomusk, „Kukeleegu!“ (illustr Anu Kalm, Tammerraamat).

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Anti Saar (esimees), Mare Müürsepp ja Grete Nootre, kes hindasid 2024. aastal ilmunud tekste.

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Vaata lisa kultuurkapitali koduleheküljelt.

5 kauneimat lasteraamatut on selgunud

Täna, 7. veebruaril kuulutati kirjanike majas välja konkursside „5 kauneimat lasteraamatut 2024” ja „25 kauneimat Eesti raamatut 2024” võidutööd. Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia pälvis Eike Ülesoo illustreeritud ja kujundatud ning Veronika Kivisilla kirjutatud „Prügikasti pühapäev“.

Eripreemia pälvinud raamatu helgetes toonides mängulised illustratsioonid toetavad inspireerivat lugu ja lisavad sellele visuaalset võlu. Kunstnik Eike Ülesoo on pildiliselt väga hästi tabanud loo emotsionaalset kulgu ja erinevaid karaktereid ning lisanud piltidele üllatust ja leidmisrõõmu pakkuvaid pisidetaile.

Kokku osales 5 kauneima lasteraamatu konkursil 57 teost. Žürii esimees Tuulike Kivestu nentis, et kauneimate hulka arvati raamatud, mis paistsid silma omanäoliste, hästi läbitöötatud illustratsioonide tõttu. „Tunnustati raamatupiltide dünaamilisust, vaimukust ning haakumist tekstiga. Loomulikult peeti väga oluliseks raamatu kujundust, sealhulgas atraktiivset kaant“.    

Žürii arvas 5 kauneima lasteraamatu hulka:

  • „Härra Haraldi unistuste aed“ – illustreerinud ja kujundanud Marja-Liisa Plats, kirjutanud Anti Saar;
  • „Suur Saladus“ – illustreerinud Marju Tammik, kujundanud Tuuli Aule, kirjutanud Piret Jaaks;
  • „Notsu suur soov“ – illustreerinud Reda Tomingas, kujundanud Signe Kanarbik, kirjutanud Katrin Tõnisson;
  • „Poiss ja papa“ – illustreerinud Anne Pikkov, kujundanud Signe Kanarbik, kirjutanud Triinu Laan;
  • „Kass Kipperi mereseiklus“ – illustreerinud Sirly Oder, kujundanud Angelika Schneider, kirjutanud Kätlin Vainola.

Välja anti ka eripreemiad järgmistele raamatutele:

  • „Puhas lora“ – illustreerinud ja kujundanud Regina Lukk-Toompere, kirjutanud Doris Kareva (žürii eripreemia);
  • „Leiwamasin“ – illustreerinud, kujundanud ja kirjutanud Jonas Taul (Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia);
  • „Prügikasti pühapäev“ – illustreerinud ja kujundanud Eike Ülesoo, kirjutanud Veronika Kivisilla (Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia);
  • „Jõulud Islandi moodi“ – illustreerinud, kujundanud Anna-Elizaveta Žurbenko, kirjutanud Kätlin Kaldmaa (žürii eritunnustus uuele tulijale).


5 kauneima lasteraamatu žürii koosseisu kuulusid Tuulike Kivestu (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Kristjan Mändmaa (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Virge Loo (Eesti Rahvusraamatukogu), Sirly Oder (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Ulla Saar (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Viive Noor (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Jaan Rõõmus (Eesti Kujundusgraafikute Liit) ja Krista Vilippus (Eesti Kirjastuste Liit).   

Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga, mis eristus tänavu eelnevatest konkurssidest suurema lasteraamatute osakaalu tõttu. Mõned lasteraamatud võeti konkureerima ka täiskasvanute raamatutega. Lasteraamatutest jõudsid 25 kauneima Eesti raamatu hulka:

  • „Natuke Suur” – illustreerinud Anne Pikkov, kujundanud Endla Toots, kirjutanud Kairi Look;
  • „Suur saladus” – illustreerinud Marju Tammik, kujundanud Tuuli Aule, kirjutanud Kairi Look;
  • „Härra Haraldi unistuste aed” – illustreerinud ja kujundanud Marja-Liisa Plats, kirjutanud Anti Saar;
  • „Haki ordu” – illustreerinud Anu Kalm, kujundanud Angelika Schneider, kirjutanud Tuul Sepp;
  • „Maie ja Mummi” – illustreerinud, kujundanud ja kirjutanud Kadri-Maria Külaots;
  • „Kaval Polly ja rumal hunt” – illustreerinud ja kujundanud Karel Korp, kirjutanud Catherine Storr.

Kauneimate raamatutega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu veebilehel.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku peapreemia sai Mirel Kallas Pärnust

5. veebruaril, illustraator lIon Wiklandi 95. sünnipäeval kuulutati Iloni Imedemaal Haapsalus välja noore kunstniku preemiad. Peapreemia pälvis žürii üksmeelsel otsusel Mirel Kallas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Teise koha võitja Amira Yaroshenko Viimsi Kunstikoolist sai Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt Regina Lukk-Toompere illustratsiooni.

Konkursile laekus 48 tööd kuueteistkümnelt 14-18aastselt noorelt üle Eesti: Tallinnast ja Harjumaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt ja Saaremaalt. Töid saadeti nii kunstikoolidest kui tavakoolidest. Konkursil osalemiseks pidi sel aastal illustreerima eesti muinasjutu „Püha Jüri ja meremadu“.

Peapreemia võitnud 18-aastane Mirel Kallas on konkursil osalenud korduvalt ning sai peapreemia ka 2022. aastal. Kunsti ja luulega tegeleval Mirelil on kindel soov minna kaitseväe ajateenistusse. „Ma tahan minna mereväkke,“ kinnitas ta, kui küsiti, mida ta teeb pärast kooli lõpetamist. Kunstiga tegelemise kohta ta kindlat lubadust ei andnud.

1000-eurone preemiafont jagati võrdselt kolme koha vahel – iga võitja sai 333 eurot. Lisaks sai laureaat Tallinki kinkekaardi kruiisiks Stockholmi.

Teise ja kolmanda koha juhendajad said Fra Mare Thalasso Spa puhkusepakti Haapsalus. Eripreemia sai kingituseks Iloni Imedemaa kinkekoti.

Konkursi parimad

I koht

Mirel Kallas, 18-aastane, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium. Juhendaja puudub.

Žürii kommentaarid:

Väga andekas noor kunstnik, kellel on professionaalsed oskused ja mitmetasandilised tööd. Sümbolid on diskreetselt peidetud. Huvitav kompositsioon. Koloriit on lummav ja vaoshoitud. Kulla värviga pole liialdatud. Tööd moodustavad terviku.

II koht

Amira Yaroshenko, 16-aastane, Gaia kool, Viimsi Kunstikool, juhendaja Ivar Reimann.

Žürii kommentaarid:

Amira paistis silma keskkonna oskusliku kujutamisega ja kaasaegse lähenemisega. Digipiltides on märgata dünaamikat ja perspektiivi ja stilisatsiooni osavat käsitlust. Eriti lummasid pildid, kus on kujutatud võitlust lohega ja monokroomne linnapilt inimeste massi ning murest murtud kuninga ja kuningannaga.

III koht

Robi Mäepere, 15-aastane, Haapsalu kunstikool, juhendaja Aide Leit-Lepmets.

Žürii kommentaarid:

Robi on Setu muinasjutu Setomaale viinud. Tema karakterite kujutamine on oskuslik ja väga veenev. Foon on huvitav ja läbitöötatud. Koloriit on õrn ja vaoshoitud.

Eripreemia

Anette-Marie Õis, 17-aastane, Häädemeeste Keskkool, juhendaja Marika Ristmäe.

Žürii kommentaarid:

Annette-Marie tööd on väga detailirohked ja läbitöötatud. Eristuvad teistest peene graafilise joone kasutamise ja lüürilise jutustavuse poolest. Pildid moodustavad kena terviku.

* * *

Konkursitööde näitus on üleval Iloni Imedemaa I korruse galeriis, kuhu valiti välja vähemalt üks töö kõigilt osalejatelt. Näitus jääb avatuks 30. märtsini.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkurss sai alguse 2014. aastal Ilon Wiklandi soovist julgustada ja innustada noori Eesti kunstiõpilasi end arendama ja proovile panema.

Ilon Wikland elab Stockholmi äärelinna pansionaadis ja teda esindavad läbi Ilon Wikland AB tütred Helene, Fredrika, Anna and Birgitta. Sel aastal tähistatakse nii Eestis kui Rootsis Ilon Wiklandi 95. juubelit.

Fotol Konkursi võitja Mirel Kallas enda võidutööde ees Iloni Imedemaal. (Foto: Egon Erkmann)

Lisainfo

Maarja Kõuts
Iloni Imedemaa juhataja
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 
Tel 5332 7332
maarja.kouts@salm.ee
www.salm.ee

Veebruar 2025. Nereida Carrillo „Kuidas ära tunda vale info“

Ei möödu vist enam päevagi, mil avalikus ruumis ei tõstatuks küsimusi valeinfo esitamise kohta. Samas aga on selget ja kergesti hõlmatavat eestikeelset ülevaadet neil teemadel raske leida. Kogu info on seni tulnud internetiavarustest, sageli ka võõrkeelsena kokku korjata. Õnneks võib nüüd poelettidelt leida tõhusa käsiraamatu, mis rahuldab nii laste-noorte kui ka teemaga tutvuva täiskasvanu esmased vajadused.

Ilus ja tõhus käsiraamat

Nereida Carrillo „Kuidas ära tunda vale info?“ põhineb Hispaania ajakirjaniku ja meediaõppejõu pikaajalisel uurimistööl. Autor on saanud inspiratsiooni õpilaste ja üliõpilaste seas läbi viidud koolitustest. Ilmselt on suur kogemus aidanud Carrillol valida ka tõhusaima viisi teabe viimiseks sihtrühmani. Raamatu on imevahvalt illustreerinud Ecuadoris sündinud tšiili kunstnik Alberto Montt. Tema koomikslikes piltides on hoogu ja sära, aga ka läbimõeldust ja asjatundlikkust, nutikust ja huumorit. Kõik see võiks nõudlikku sihtgruppi köita. Pole siis ka ime, et teos arvati möödunud aastal maailma paremate lasteraamatute kataloogi White Raven.

Raamat koosneb kaheksast peatükist. Alustatakse hetkeolukorra kaardistamisest, milleks lugeja saab läbida viktoriini, et oma senised teadmised proovile panna. Sellele järgneb, nagu keerukale ja laialivalguvale teemale kohane, mõistete määratlemine ja selgitamine. Nii et kui veel pole aimu, mis on süvavõltsing, troll või bott, mida mõeldakse infodeemia, rohujuurepesu või faktikontrolli all, tasub raamat kätte võtta. Kuna Eestis on valdkonna mõistestik veel kujunemisjärgus, tundub igati mõttekas olevat ingliskeelsete terminite märkimine sulgudes – nii saab lugeja vajadusel kergesti internetist lisateavet otsida.

Edasised peatükid uurivad valeinfo jagajate motivatsiooni, nimetades tahtlikke petjaid tabavalt huntideks või pinocchioteks, heidavad pilgu vandenõuteooriate tagamaadele, tutvustavad levinumaid tajuvigu nagu kinnituskalduvus, ankru- või karjaefekt, mõtisklevad faktikontrolli ja selle teostamise viiside üle ning küsivad, kas oma silmi tasub iga kord uskuda.

Palju praktilisi nõuandeid

Lisaks teoreetilisele materjalile, mis on esitatud väga selges, hõlpsasti ligipääsetavas vormis,  leiab lugeja raamatust ka mitmeid asjalikke nõuandeid. Nii näiteks saab teada, kuidas leida internetiavarustest võimalikult kiiresti vajalikud andmed, mil moel saab ise astuda vastu desinformatsiooni levikule sotsiaalmeedias, millised etapid läbida faktikontrollis, kuidas vabaneda infosaastest jmt. Raamatu lõpus on ära toodud ka testide lahendused, mõistete sõnastik  ning kasutatud allikad, kust teema kohta lisa uurida.

Loodetavasti leiab väärt käsiraamat kodude kõrval tee ka koolide meediaõpetuse tundidesse. Saab ju ainult teadlikkus valeinfost, selle avalikku ruumi paiskamise motivatsioonist ja viisidest päästa meid selle küüsi langemast.

Tõlkinud Merilin Kotta
Illustreerinud Alberto Montt
Kirjastus Koolibri  2024, 118 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Laste- ja noortenäidendite võistlus ootab osalejaid

Eesti Teatri Agentuur koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega kuulutab välja 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse. Viieliikmeline žürii ootab algupäraseid noorele teatrivaatajale suunatud tekste (välja arvatud dramatiseeringud) kõikvõimalikes žanrites ja laadides. Žüriisse kuuluvad Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri, Eesti Noorsooteatri, Ugala ning Piip ja Tuut Teatri esindajad.

Võistluse auhinnafond on 9600 eurot.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. august (postitamiskuupäev).

Võistlustöid palume saata Itella SmartPOSTi, Omniva või DPD pakiautomaati aadressil:
Tallinna Läänemere Selver, Läänemere tee 28, 13913 Tallinn
SAAJA: Eesti Teatri Agentuur, Heidi Aadma, tel 56 486 386

Võistlustingimused:

  • Võistlusele on oodatud algupärased laste- ja noortenäidendid.
  • Võistlustöö saatke kolmes köitmata eksemplaris ning digitaalselt (muudetava failina mälupulgal või e-postil heidi@teater.ee).
  • Autori nime asemel kasutage märgusõna ning lisage võistlusnäidendile kinnine ümbrik autori nime ja kontaktandmetega.
  • Võistlustöid ei tohi võistluse korraldajate loata avaldada, ette lugeda ega lavastada enne 1. detsembrit 2025. aastal.
  • Näidendi saatmisel annate loa teksti kasutamiseks tutvustamise ja levitamise eesmärgil ning avaldamiseks Eesti Teatri Agentuuri trükistes.
  • Kõik võistlusele saadetud tekstid kandideerivad näitekirjanduse arendamise mentorprogrammi.
  • Võistlustöid ei tagastata.

Eesti Teatri Agentuur on korraldanud näidendivõistlusi alates 1995. aastast ning laste- ja noortenäidendite võistlus toimub juba neljandat korda. Võistluse võitjad kuulutatakse välja septembris. Samuti ilmuvad võidutekstid kogumikuna uusimaid näidendeid tutvustavas raamatusarjas.

Lisainfot võistlus(t)e kohta saab Eesti Teatri Agentuurist – https://teater.ee/naitekirjandus/naidendipreemiad-eestis/naidendivoistlused/

Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Heidi Aadma
Eesti Teatri Agentuuri dramaturg
+372 56 486 386
heidi@teater.ee

Jaanus Vaiksoo pälvis presidendi teenetemärgi

President Alar Karis tunnustab vabariigi aastapäeva eel lastekirjanik Jaanus Vaiksood, kellele antakse üle valgetähe V klassi teenetemärk.

Jaanus Vaiksoo on kirjandusteadlane, pedagoog, tõlkija ja kirjanik, kes on andnud suure panuse meie kirjandusse ja eriti noorte lugemisharjumuse kujundamisse. Vaiksoo kuulub tänapäeva eesti olulisemate lastekirjanike hulka, olles avaldanud üle paarikümne jutu- ja luuleraamatu. Tema lasteloomingule on omane seikluslikkus, huumor ja elulähedus. Samuti peegeldavad tema teosed sügavat sidet Eesti looduse ja pärimuskultuuriga. Suurepärane jutustamisoskus ja keelekasutus tõstavad ta võrdväärselt meie suurte autorite nagu Eno Raud ja Jaan Rannap kõrvale.

Lisaks lasteraamatutele on Jaanus Vaiksoo üks aabitsa autoritest ning loonud stsenaariumi ETV lastesaatele „Saame kokku Tomi juures” 2006–2011 (koos Wimbergiga) ja telefilmile „Jaagupi jõulud“ (2005) ning libreto Estonia poistekoori seiklusooperile „Kastanid tulest“ (2017). Mitmeid Jaanus Vaiksoo luuletusi on viisistanud Andres Lemba. 2019. aasta üldlaulupeol kõlas nende ühisloominguna laul „Vanaisa“ poiste- ja meeskooride esituses. Ta on tuntud ka mitmete Eesti loodus- ja ajalooliste paikade tutvustajana. 2023. aastal ilmus Vaiksoo koostatud „Lendoravaraamat“.

 Jaanus Vaiksoo on avaldanud rohkelt kirjandusteaduslikku publitsistikat, sh mahukaid järelsõnu eesti romaanidele (“Toomas Nipernaadi”, “Põrgupõhja uus Vanapagan”, “Mäeküla piimamees”) ja germanofiilina saksakeelsete kirjanike (näiteks Ernst Jandl) loomingut populariseerivaid ülevaateid. Ta on olnud Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetooli õppejõud, Rocca al Mare Kooli humanitaarainete õppetooli juhataja ja emakeeleõpetaja, hiljem samas koolis kultuuri õppetooli juhataja. Jaanus Vaiksoo on Eesti Kirjanike Liidu liige.

Tunnustused:

2021 Tartu lastekirjanduse auhind, nominent (“King nr 40”)

2020 The White Ravens („King nr 39”)

2019 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind („King nr 39”)

2018 Tartu lastekirjanduse auhind, nominent (“Kolm sügist”)

2015 Ajakirja Täheke ja Riigikantselei luulevõistlus „Meie oma Eesti lipp”, põhiauhind (luuletus „Põhjatuulemaal”)

2012 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind („Supipotikarneval”)

2006 Best European Schoolbooks, pronksauhind („Aabits“)

2003 K. E. Söödi lasteluule auhind („Kellassepaproua”)

Tutvu ka Jaanus Vaiksoo autoriprofiiliga.

Astrid Lindgren „Väikevend ja Karlsson katuselt“ (1964)

5. veebruaril saab armastatud raamatukunstnik Ilon Wikland 95-aastaseks. Otsisime sel puhul varasalvest välja esimese tema illustratsioonidega eestikeelse teose – Astrid Lindgreni Karlssoni-raamatu. See 1955. aastal rootsikeelses originaalis ilmunud teos jõudis üheksa aastat pärast esmaavaldamist eesti keelde hiljem legendaarseks saanud tõlkija Vladimir Beekmani vahendatuna. Napis eessõnas tutvustab tõlkija küll põgusalt kirjanikku (nii näiteks leiab mainimist, et Lindgren on avaldanud „koguni 26 teost“ ja talle on omistatud mitmeid auhindu), illustraatorist seevastu juttu ei tehta. Põhjuseks võib siin olla nii tõsiasi, et illustraatorite rolli peeti toona märksa vähemoluliseks kui tänapäeval, kuid samavõrra oluline on seegi, et Wikland oli sunnitud Nõukogude võimu eest lapsena Rootsi põgenema ja soovis end identifitseerida pigem rootslasena.

Täpsemalt saab Wiklandi elu keerdkäikudest lugeda Enno Tammeri raamatust „Ilon Wikland. Elu pildid“ (Tammerraamat, 2017). Sama autori koostatud illustratsioonialbum „Ilon Wiklandi maailm“ (Tammerraamat, 2007) annab aga põhjaliku ülevaate kunstniku loomingulise tee tagamaadest. Nii näiteks nendib Ilon, et kui tavaliselt andis Astrid Lindgren talle oma karakterite kujutamisel vabad käed, siis kahe tegelase puhul kirjanik rahul ei olnud. Üks neist oli Karlsson, kelle Ilon joonistas esialgu kaabu ja prillidega vanameheks. Kui siis kunstnik Pariisi sõitis ja sealselt turult uue Karlssoni joonistamiseks inspiratsiooni otsis, märkaski ta õige pea käruga ringi kõndimas üht siniste pükste ja ruudulise särgiga pisikest meest. Nüüd ei jäänud Ilonil muud üle, kui meest mõni aeg jälitada, et talle iseloomulik paberile püüda.

Tänaseks on Ilon Wikland armastatud raamatukunstnik, kelle nime tuntakse kui mitte kogu maailmas, siis Euroopas kindlasti. Tema lapsepõlvelinnas Haapsalus, maja lähedal, kus Ilon lapsena vanaema-vanaisaga elas, asub imeline Iloni Imedemaa, kuhu oodatakse külla kõiki Iloni loomingu, aga ka laiemalt illustratsiooni austajaid. Alates 2015. aastast antakse välja ka Ilon Wiklandi nimelist noore kunstniku preemiat.

Eesti Riiklik Kirjastus 1964

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud liikumisele pühendatud näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse 6. veebruaril 2025 kell 16 eesti raamatukunstnike illustratsiooninäitus „Terves kehas terve vaim“, mis uurib liikumist kõikides võimalikes vormides. Näitus jääb avatuks kuni 3. maini 2025.

Omanäolisel illustratsiooninäitusel saab imetleda pilte 19 illustraatorilt, kes käsitlevad liikumise ja kehaga toimetamise temaatikat väga laialt. Nende teosed uurivad liikumise kõiki väljendusvorme – alates sportimisest ja tantsust kuni tsirkuse, malemängu ja isegi loomade ning looduse liikumiseni välja. Keskuse trepi- ja illustratsioonigaleriis on eksponeeritud nii uusi, spetsiaalselt näituse tarbeks loodud pilte kui ka juba varem valminud, kuid teemaga haakuvaid illustratsioone.

Näitusest võtavad osa Liis Roden, Natalia Mirzoian, Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Regina Lukk-Toompere, Liisi Lukk, Kadi Kurema, Liina Maadla, Kadri Roosi, Anu Kalm, Catherine Zarip, Pamela Samel, Anne Pikkov, Kaia Rähn, Viive Noor, Ulla Saar, Tiiu Kitsik, Anne Linnamägi ja Gerda Märtens.

Näituse kuraator Viive Noor lausus, et „Terves kehas terve vaim“ on ajendatud soovist uurida liikumist selle erinevates vormides, mis ei piirdu ainult sportlike tegevustega. „Üldistades võib öelda, et kunstnikud on sageli spordivaenulikud inimesed. Kuid meie näitus näitab, et liikumine on palju rohkem kui lihtsalt sport – see on jooksmine, tantsimine, malemäng, tsirkus, looduse liikumine ja kõik, mis seondub meie kehaga. Soovime pakkuda värskeid vaatenurki liikumise tähendusele, mis ühtlasi kutsub mõtlema, kuidas liikumine mõjub meie vaimule ja igapäevaelule,“ lisas ta.

Näitus on kõigile külastajatele tasuta ja avatud Eesti Lastekirjanduse Keskuse trepi- ja illustratsioonigaleriis. Seda on võimalik külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16, kui ruumides ei toimu kinniseid üritusi.

Samal ajal on lastekirjanduse keskuse pööningugaleriis võimalik uudistada olümpiamaskotte Liis Paabo erakogust.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kunstiekspert
55579930

Anne Pikkovi illustratsioon raamatust „Poiss ja papa

Olümpiamaskottide näitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul on võimalik tutvuda olümpiamaskottidega kollektsionäär Liis Paabo isiklikust kogust. Näitus on avatud 3. veebruarist kuni 3. maini 2025.

Maskotid on spordimaailmas olulised sümbolid, mis kannavad endas õnnetoovat energiat ning tutvustavad mängude toimumiskohti ja kohalikke traditsioone. Keskuse pööninguvitriinides koha sisse võtnud maskotid pärinevad Liis Paabo muljetavaldavast kollektsioonist, mis hõlmab enam kui 700 maskotti ja olümpiamängudega seotud eset – tasse, klaase, pastakad ja isegi mõnda olümpiasärki.

Liis Paabo alustas oma kogumist 1988. aastal, kui ta võitis spordiennustusvõistlusel esikoha ja sai auhinnaks Calgary taliolümpia maskoti Hidy. Sellest hetkest algas tema kirglik teekond maskottide maailma. Kõige vanem maskott tema kogus on 1968. aastal Grenoble’is toimunud talimängude Schuss, kes oli esimene (siis veel mitteametlikult) kasutusele võetud olümpiamaskott.

„Kõik maskotid on ühtemoodi armsad, aga kõige lemmikumaks on siiski esimesed armsad Calgary karud – tüdruk Hidy ja poiss Howdy,“ lausus kollektsionäär. „Kõige rohkem on minu kogus Moskva olümpia teemalisi esemeid ja Moskva ning Tallinna olümpia maskotte – Miša ja Vigri, neid on olnud eestlasena kindlasti ka kõige lihtsam leida,“ lisas ta.

Lisainfot maskottide kohta võib leida Liis Paabo Facebooki lehelt „Olympic Games Private Collection – Liis From Estonia“.

Olümpiamaskottide näitusega samal ajal on keskuse 2. korruse saalis avatud eesti raamatukunstnike liikumisele pühendatud illustratsiooninäitus „Terves kehas terve vaim“.

Näituseid on võimalik külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18, L 11–16 v.a kui ruumides toimuvad üritused.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kunstiekspert
55579930

Fotol on olümpia kotkas Sam, kes oli 1984. aastal Los Angeleses toimunud suveolümpiamängude maskott.

Praktiline loovkirjutamise töötuba Anti Saarega

Reedel, 28. veebruaril kell 12.00-15.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses taas õpetajatele mõeldud praktiline loovkirjutamise töötuba. Seekord oleme osalistele tarkust jagama kutsunud armastatud lastekirjaniku ja tõlkija Anti Saare.

Anti Saar endast ja koolitusest: „Olen kirjanik ja tõlkija. Kirjutan peamiselt lastele, tõlgin peamiselt filosoofiat ja tõsisemat sorti ilukirjandust. Mõned mu oma teosed on klassikalised juturaamatud, mõnes olen aga kasutanud mingit väga kindlat kontseptuaalset võtet või nippi. Fantaasia käivitamiseks on tegelikult vaja väga vähe. Kui läheb õnneks, kirjutab raamat ennast ise valmis. Loovkirjutamise koolitusel kavatsen tutvustada paari oma nippi ja innustada ka osalejaid nendega.“

Koolitusele saab registreeruda SIIN kuni kohtade täitumiseni.

Töötoas osalemise tasu on 25 eurot.

Lisainfo: katrin.tonisson@elk.ee

Foto: Anti Saar (autor Dmitri Kotjuh)