Hüppa põhisisu juurde

Juuni 2020. Tuutikki Tolonen „Agnes ja unenägude võti“

Suvi on käes ja raamatulehtedeltki loodaks leida midagi, mis õues valitsevaid olusid võimendaks. Nõnda ongi tore kätte võtta soomlanna Tuutikki Toloneni jutustus „Agnes ja unenägude võti“, mis lisaks suvisele keskkonnale pakub ka ohtralt põnevust ja müstikat.

Tuutikki Toloneni (s 1975) nimi ei tohiks tähelepanelikule raamatusõbrale päris võõras olla. Ilmus ju mõni aeg tagasi tema „Kollivalve“ (2017), milles suvevaheajale jäänud lapsed pidid armsa ema hoolitsuse asemel leppima hoopis neid valvava kolliga. Uuel teosel on küll eelmisega sarnane tegevusaeg, kuid lugu ise on vaatamata raamatuid ühendavale fantaasiailma ja tegelikkuse põnevale seosele kirjutatud hoopis teises võtmes.

Põnevuse loomine algab juba proloogis lugejale ootushorisondi seadmisega. Muuseumi jõuab salapärane karp kirjaga, mis lubab karbi endale võtta vaid sellel, kellel on võti selle avamiseks. Proloogi taustal on teose peaosa esmapilgul tõeline üllatus. Algul ei saa arugi, milleks ja kellele selline sissejuhatus, nii kaugel tundub see põhisündmustest olevat. Aga sellevõrra, kuidas lugemine edeneb, selguvad ühendavad niidid, mis viivad aastakümnete taguste traagiliste sündmusteni.

Teose peategelaseks on üheteistaastane Agnes, kes peale vanemate lahutust kolib emaga Helsingist väikelinna Harmalasse. Ema ja tütar ei tunne kohapeal küll kedagi, kuid emale pakutud töökoht kohaliku lehe toimetuses tundub tore ning õige pea leiabki väike pere end võõra linna servas asuvast ridaelamuboksist. Naabritega tutvust tehes pakub ema tüdrukut eakale naabrile koerajalutajaks. Koos Ossiga ümbrust avastades satub Agnes surnuaiale, kust leiab Agnes Margaretha haua, kes on surnud vaid ühe päeva vanuselt aastal 1938. Kuna beebi sünnikuupäev on sama, mis Agnesel endal, ning nimigi väga sarnane, otsustab Agnes Margareetta oma peaaegu nimekaimu saatuse välja selgitada. Õnneks saab ta tuttavaks ema ülemuse poja Pontus Olavi ehk Pullaga, kellega koos on tore ajalehearhiivis tuhnida ning vana villa maadel uurimistööd läbi viia. Lisaks kõigele muule tutvustab Pulla tüdrukule ümbruskonda ja julgustab teda, kui vaja, Agnes aga aitab poisil leida enesekindlust, et kiusajate kambale koht kätte näidata. Nagu ikka on kaks pead kaks pead ning varsti ongi lapsed saladuse jälil. Suurt rolli mängivad mõistatuse lahenduses ka Agnese unenäod, milles tüdruk ise möödunud sündmuste osaliseks satub.

Raamatus on põnevalt ühendatud olemise kergus ja sündmuste raskus. Põnevust lisavad müstilised nüansid ja minevikusündmuste kaja hetkeolukordades. Kogenumat lugejat ei pruugi lõpuni veenda küll halearmas ja ettearvatav lõpplahendus, kuid suvise aja võrkkiige- või rannalugemiseks on teos rohkem kui kohane.

Kuigi teemade seas, mida käsitletakse, on rohkelt raskeid ja tõsiseid, nagu vanemate lahutus, ema surm, tundmatu esivanema leidmine, koolikius jne, jääb lugemist lõpetades ometi helge tunne. Samas aga on näha, et tegemist on alles sarja avaraamatuga, millega juhatatakse sisse järgnevad lood. Nii jäävadki mõned huvikonksud veel lahendamata ning sõlmimata otsad panevad uue osa ilmumist ootama.

Tõlkinud Hille Lagerspetz
Illustreerinud Kati Vuorento
Eesti Raamat, 2020
184 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Frankfurdi raamatumess toimub oktoobris

Rahvusvaheline Frankfurdi raamatumess toimub 14.–18. oktoobril 2020. Messi peakülaliseks on Kanada ning lisaks kohapealsetele arvukatele sündmustele toimub ka laiaulatuslik veebiprogramm.

Rahvusvaheline Frankfurdi raamatumess on maailma suurim ja seda külastab tavapäraselt ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. See on oluline sündmus kirjastajatele, agentidele ja kirjandushuvilistele kogu maailmast, kus on võimalik tutvuda uudiskirjandusega ning osta ja müüa kirjastamisõigusi. Sel aastal toimub mess 72 korda.

Korraldajad on andnud teada, et seoses koroonaviirusega võetakse messil kasutusele erimeetmed, et tagada kõikide osalejate turvalisus. Lisaks töötatakse välja laiaulatuslik veebiprogramm, mis võimaldaks edendada ärikontakte ja saada osa messisündmustest.

Loe lisaks Frankfurdi raamatumessi koduleheküljelt.

EKA raamatuillustratsiooni kursuse lõputööde näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis on avatud näitus Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuse lõputöödest. Näitus on avatud 28. augustini 2020. 

Täiskasvanud õppijale suunatud kursusel said eelneva kunstikogemusega osalejad teadmisi raamatuillustratsioonist ning esmase illustraatoritöö kogemuse. Aasta jooksul toimusid eesti illustraatorite ja graafikute meistriklassid, loengud ja töötoad. Õppekava panid kokku illustraatorid Kertu Sillaste ja Anne Pikkov. Lisaks juhendasid illustraatoreid Allan Kukk, Kadi Kurema, Jaan Rõõmus, Anneliis Lepp, Sven Idarand ja Katrin Reinmaa.

Lõputööna valmistas iga osaleja volditud raamatu ehk leporello, mida keskuse pööningugaleriis näha saab. Oma raamatuid näitavad Inna Bahlinova, Maria Kooskora, Kadri Kullerkupp, Kaia Lainola, Sandra Lange, Anneliis Lepp, Kadri Roosi, Mari Sagur, Maris Sööt, Resa Tiitsmaa ja Berit Vari.

Näitust on võimalik külastada lastekirjanduse keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10.00–17.00. Samuti on võimalik vaadata veebigaleriid kursuse lõputöödest EKA veebilehel.

Eesti autorite teosed Läti lugemisprogrammis

Läti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lugemisprogrammi „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii 2020“ on valitud ka kolme eesti autori teosed.

Tegemist on meie lõunanaabrite laiaulatusliku lugemisprojektiga, kus osaleb mitmeid tuhandeid lugejaid üle kogu Läti. Osalejad hindavad lastekirjanduse ekspertide poolt välja valitud teoseid (sh tõlkekirjandust) viies vanuserühmas: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+; lapsevanemad. Igas vanuserühmas loetakse 6 teost ja antakse neile hinnang. Sel aastal on ekspertide valikusse teiste seas jõudnud ka teosed kolmelt eesti autorilt.

Lastežürii vanuses 9+ loeb Edgar Valteri “Pokuraamatut” (Poķu grāmata), mille andis 2019. aastal Daila Ozola tõlkes välja kirjastus Zvaigzne ABC. 11+ vanuste laste žürii loeb lausa kahte Eesti autorite kirjutatud raamatut. Lastekirjanduse ekspertide eelvalikusse jõuds Kairi Loogi “Lennujaama lutikad ei anna alla” (Lidostas blaktis nepadodas). Raamatu tõlkis Guntars Godiņš ja andis Lätis välja kirjastus Pētergailis. Samuti loevad lapsed siin vanuserühmas Reeli Reinausi raamatut “Maarius, maagia ja libahunt Liisi” (Marks, maģija un vilkate Vilma), mille on tõlkinud Maima Grīnberga ja välja andnud kirjastus Jāņa Rozes apgāds.

Parimad teosed kuulutatakse tavaliselt välja Riia suurel lugemisfestivalil, mis toimub igal kevadel.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on taas avatud

Eesti Lastekirjanduse Keskus on 1. juunist 2020 külastajatele taas avatud. 

Keskust on võimalik külastada vastavalt meie suvistele lahtiolekuaegadele esmaspäevast reedeni kella 10-17. Laupäeval ja pühapäeval oleme suletud. Külastajatele on avatud keskuse raamatukogu, Edgar Valteri galerii, lastekirjanduse varakamber ja muinasjutupööning ning nautida saab näitust meie illustratsiooni- ja trepigaleriis.

Majas viibides palume külastajatel järgida Terviseameti poolt kehtestatud ohutusjuhiseid, eelkõige 2+2 reeglit. Keskuse töötajad täidavad Terviseameti poolt kehtestatud tervisekaitsenõudeid ning kultuuriministeeriumi COVID-19 käitumisjuhised raamatukogudele.

28. Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad on selgunud

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimus juba 28. korda ning sellel osalesid 11–15-aastased lapsed üle kogu Eesti. Kokku saadeti võistlusele 367 muinasjuttu vabalt valitud teemal ning osalejaid oli 69 koolist.

Esimese koha sai Helen Carmel Boyers Palivere Põhikooli 7. klassist muinasjutu „Eesti keel ja uued sõnad“ eest. Teise koha vääriliseks hindas žürii Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 3. klassi õpilase Ell Juhani muinasjutu „Banaanipoiss“. Kolmandale kohale tuli Rico Klaanberg Võru Kreutzwaldi Kooli 5. klassist oma muinasjutuga „Antiigipoest ostetud kelluke“. Lisaks anti välja arvukalt eriauhindu. Parimaid muinasjutte on võimalik järgnevate kuude jooksul lugeda ajakirjast Hea Laps.

Žüriiliikme Krista Kumbergi sõnul oli võistlustööde tase ootuspäraselt hea. Varasematest aastatest vähem oli tuntud muinasjuttude kaasajastamist, kuid multi- ja mängufilmid paistavad lapsi üha enam inspireerivat. „Lapsed reageerivad tundlikult õhus olevatele teemadele. Torkas silma keskkonnahoiu ja metsade säästmise teema. Kas näha siin menuka filmi „Eia jõulud Tondikakul“ mõju või on noored kirjutajad noppinud üldisest infotaustast selle teema välja, mine võta kinni,“ analüüsib Kumberg.

Ajakirja Hea Laps peatoimetaja ning žüriiliige Kätlin Vainola täiendas: „Hästi paljud lood üllatasid ja mõjusid põnevalt, nii et neid oli tõesti huvitav lugeda. Muinasjuttudest kumas läbi lugemust ja silmaringi, hoolivust ja oskust sõna kasutada.“

Žüriisse kuulusid võistluse algatajad Ann ja Ants Roos, Krista Kumberg Läänemaa Keskraamatukogust, Kätlin Vainola ajakirjast Hea Laps, lastekirjanik Liis Sein, Risto Järv Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Ülle Väljataga Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks. 2018. aastal võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Korraldajad võtavad võitjatega auhindade kättesaamiseks ühendust.

Tutvu võitjate täisnimekirjaga

 

Joonas Sildre pälvis BolognaRagazzi auhinna eripreemia

Illustraator ja koomiksikunstnik Joonas Sildre koomiksiraamat „Kahe heli vahel“ pälvis BolognaRagazzi eriauhinna (BolognaRagazzi Award) noortekoomiksite kategoorias.

Helilooja Arvo Pärdi elust ja loomingulistest otsingutest kõneleva graafilise romaani puhul jäid žüriile silma selle ilusad joonistused ja enesekindel idee: luua koomiks rahvuskangelase elust, mis toob esile tema loomingulise elukutsega seotud raskused tasutaks Nõukogude okupatsioon.

BologanaRagazzi auhinda antakse välja alates aastast 1966. See on üks prestiižsemaid tunnustusi lasteraamatute kirjastamise valdkonnas. Auhinnaga tunnustatakse parimaid illustreeritud lasteraamatuid ning preemia määramisel võetakse arvesse raamatu graafilist kujundust ja väljaande kvaliteeti. Auhind antakse välja neljas kategoorias: ilukirjandus, aimekirjandus, esimene töö (veel avaldamata kirjanikele ja illustraatoritele) ja koomiks. Igas kategoorias antakse auhind kolmes vanuseastmes: varane lugeja, keskmine vanuseaste ja noor lugeja. Preemia kuulutatakse välja Bologna rahvusvahelisel raamatumessil.

Vaata nimekirja preemia laureaatidest läbi aastate Salaborsa Noorteraamatukogu veebilehelt.

 

Lastekirjanduse keskus avatakse külastajatele taas 15. mail

laps piilub keskuse varakambris toolide vaheltSeoses koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra leevenemisega, avatakse lastekirjanduse keskus külastajatele taas 15. mail 2020. 

Keskust on võimalik külastada esmaspäevast reedeni kella 10-17. Laupäeval ja pühapäeval oleme suletud. Külastajatel on võimalik viibida keskuse fuajees ning raamatukogus ja nautida näitust illustratsiooni- ja trepigaleriis.

Raamatukogus on avatud lugejateenindus, kus saab nii raamatuid laenutada kui ka neid tagastada. Lugejate käes olevate teavikute tagastustähtaegu pikendatakse jooksvalt ning viiviste arvestus on peatatud.

Majas viibides palume külastajatel järgida Terviseameti poolt kehtestatud eriolukorra ohutusjuhiseid, eelkõige 2+2 reeglit. Keskuse töötajad täidavad Terviseameti poolt kehtestatud tervisekaitsenõudeid ning kultuuriministeeriumi COVID-19 käitumisjuhised raamatukogudele.

 

Mai 2020. Nat Amoore „Koolihoovi miljonäri saladused“

Vikerkaare otsas leiduv härjapõlvlaste varandus, maha maetud rahapajad ja pool kuningriiki pealekauba – rikkuse teema on ikka kirjanduses kajastamist leidnud. Austraallane Nat Amoore, kes lisaks kirjanikuametile veab ka kängurumaa laste seas populaarset kirjanduse taskuhäälingut (onemorepagepodcast.com), püüab asjad asetada nüüdisaja konteksti ja kutsub lapsi kaasa mõtlema, miks raha meid tänaseni nõnda ahvatleb, on see põhjendatud ning kas on asju, mida raha eest ei saa.

Raamatu peategelaseks on kümneaastane särtsakas Tess, kellel on suur, pisut ebaharilik pere. Tema ema töötab teatris, isa hoolitseb laste ja majapidamise eest. Tessil on pooleteiseaastane vend Jake, kes armastab kõike lutsutada, seitsmene diabeeti põdev raamatukoist õde Olivia, 12-aastane leiutamishuviline vend Dave, kes armastab üle kõige oma koera Buttheadi, kellele ta üritab igasugu trikke õpetada, ning vanem õde Sash, kes tundub rohkem elavat oma iPhone’is kui kodus, mida isa Hecklestonide Hullumajaks kutsub. Viis last ja vaid üks sissetulek on pere majanduslikult pingelisse olukorda pannud. Nõnda tundub igati loogiline, et tüdruku peamine eesmärk on saada rikkaks, osta maja, kuhu nad kogu perega lahedalt ära mahuks, ja maksta arved, et vanemad enam selle pärast tülitsema ei peaks.

Tüdruku parim sõber Toby, kellega nad on tuttavad juba alates kolmandast eluaastast, tundub olema igati tema vastand. Ta on tagasihoidlik ja vaikne, armastab matemaatikat ja ujumist, on süsteemne, täpne ja oskab näha avaramat pilti. Tema lemmiktegevus on annetamine igasugustele heategevusorganisatsioonidele. Olles ise kuuekuusena Boliiviast lapsendatud ja südameoperatsiooni üle elanud, on tema eriliseks lemmikuks Aafrika laste ravikulude toetamine.

Kui siis Tess ühel päeval oma aknast näeb, et naabermaja pätt spordikoti nende aeda peidab ja Tessile vaikimismärgi teeb, ise aga seejärel politseinike eskordi saatel minema viiakse, ei suuda tüdruk uudishimu taltsutada. Ta peab teada saama, mis spordikotis peidus on. Avastanud sealt suure summa raha, otsustab tüdruk avastusest rääkida vaid oma parimale sõbrale. Kuigi Toby soovitab Tessil leiust vanematele teatada, õnnestub tüdrukul hoopis poiss ümber veenda, lubades tal osa raha annetustele kulutada.

Lapsed asuvadki oma unistusi ellu viima, nii nagu nende elukogemus ja oskused võimaldavad, mõtlemata edasistele tagajärgedele. Üks apsakas toob kaasa teise, väike vale suuremad – nõnda ongi lapsed end peagi mässinud eluohtlikku olukorda, mille lahendamine näib võimatu.

Tessi jutustus on antud tagasivaatelisena. Sinna on pikitud mitmesuguseid nõuandeid, mis teose lõpus uuesti nimekirjana ära toodud. Kuigi nii mõnigi soovitus on kaheldava väärtusega, on nende seas ka selliseid, mida tõesti eluteele kaasa võtta tasub. Raamatust jääb kumama tõdemus, et raha on küll tore, aga veel toredam on elus ja terve perekond. Või siis see, et väiksemaid õdesid-vendi, aga ka koduloomi ei maksa alahinnata. Olulisimana jääb aga kõlama, et valetamisele pole õigustust ning vanematega maksab rääkida ka siis, kui neil tundub üle mõistuse vähe aega olevat.

Nat Amoore on osav süžeepunuja. Kõik killukesed, mis sündmustiku jooksul õhku visatakse, saavad kenasti ka kinni püütud ja mosaiiki seatud. Ometi ei jäta tulemus ülemäära konstrueeritud muljet, pigem on kiiduväärt, et pole püütud ühe raamatuga kogu maailma probleeme lahendada, vaid on keskendutud mõnele neist ja need siis hoolikalt ning läbimõeldult süžeesse põimitud. Noortele lugejatele peaks sobima ka Amoore jutustamisviis, see on lobe ja sorav, lastele tuttava loogika ja keelekasutusega. Kui nüüd veel ohtrale põnevusele ja piiripealsetele situatsioonidele lisada ka leidlikkus ja vaimukus, saamegi raamatu, mis on samaaegselt nii köitev kui ka mõtlemisainet pakkuv.

Tõlkinud Hels Kure
Eesti Raamat, 2020
252 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Hinnatud Valgevene graafikute näitus lastekirjanduse keskuses

Teisipäeval, 10. märtsil 2020 kell 16.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis Valgevene graafikute näitus. Teiste hulgas näeb rahvusvaheliselt hinnatud kunstniku Roman Sustovi töid.

Näitus toob esmakordselt Eestisse viie Valgevene noorema põlvkonna graafiku tööd. Need kunstnikud tegelevad graafikaga selle kõige laiemas mõttes, viljeledes nii illustratsiooni, disaini kui ka eksliibrist, keskendudes eelkõige aga vabagraafikale. Lisaks Roman Sustovile, kelle looming on tekitanud põnevust juba enne näituse avamist, näeb keskuses Fjodor Šurmeljovi, Andrei Jaroševitši, Ljudmila Novakovskaja ja Marina Žvirblja töid. Tehnikatest kasutatakse kõige enam oforti ja litograafiat.

Lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore sõnul on tegemist erakordse näitusega, mille sarnast Eestis harva näha saab ning ta sooviks kunstnike töid tulevikuski siinse publikuni tuua: „See on üks neid näitusi, mille kohta tahaks kasutada väljendit must see! Noor toob eelkõige esile kahe näitusel osaleva kunstniku loomingu. Tema sõnul Roman Sustovi nimi kunstiringkondades tutvustamist ei vaja: „see nimi on tuntud üle ilma kõigi nende inimeste seas, kes armastavad kõrgetasemelist klassikalist graafikat“. Andrei Jaroševitš ei ole ehk nii tuntud, aga sellest hoolimata on tegemist erakordselt jõulise ja huvitava loojaga. „Mõlemad toetuvad klassikale, aga on samas igas mõttes vägagi kaasaegsed ja mitte mingil juhul möödaniku kajastused. Lummab nende loomingu intensiivsus, jõuline väljenduslaad ja fantaasia.“
Näituse kuraator on Ljudmila Novakovskaja.

Näitust on võimalik keskuses külastada kuni 3. juulini.

Lisainfo:
Viive Noor
viivenoor@gmail.com
5557 9930

Illustratsioon Fjodor Šurmeljovilt