8. maist 7. juunini 2019 on lastekirjanduse keskuses võimalik näha saksa illustraator Axel Scheffleri isikunäitust. Meie publikule eelkõige Grühvli-raamatute kaudu tuntud illustraator esineb 24. mail festivali HeadRead 2019 raames ka keskuse pööningusaalis.

Axel Scheffleri äratuntav käekiri, soojad ja vaimukad pildid on tuntud üle maailma. Scheffler sündis 1957. aastal Saksamaal Hamburgis, kus ta veetis oma lapsepõlve. 1982. asus ta elama Inglismaale ja alustas kunstiõpinguid Bathi Kunstiakadeemias Corshamis. Pärast kooli lõpetamist alustas ta tööd vabakutselise illustraatorina, tehes kaastööd ajalehtedele. Esimene Axeli illustratsioonidega raamat – Helen Cresswelli “The Piemakers” – ilmus 1988. aastal.

Kunstniku pikaajaline partnerlus kirjaniku ja luuletaja Julia Donaldsoniga sai alguse 1992. aastal, mil ilmus nende esimene pildiraamat “A Squash and a Squeeze“. Tänaseks on nende koostöös ilmunud üle kahekümne pildiraamatu, millest tuntuim on tänavu 20. juubelit tähistav „Grühvel“. „Grühvlit“, mis juba ilmumise aastal võitis Nestlé Smarties’ raamatuauhinna, on tõlgitud 76 keelde ja müüdud üle 13,5 miljoni eksemplari. Eesti keeles on autorite duolt ilmunud seitse pildiraamatut ja neli mudilaste papiraamatut.

Kokku on Scheffler illustreerinud üle 100 raamatu, tehes koostööd nii Inglise, Saksa kui Hollandi autoritega, kelle hulka kuuluvad Jon Blake, Paul Shipton, David Henry Wilson, Uwe Timm, Paul van Loon ja Toon Tellegen. Lisaks on ta kujundanud Ühendkuningriigi jõulumarke ning osalenud paljudes heategevuslikes projektides (Grühvel marssis ka Brexitivastasel meeleavaldusel). Tema töid on eksponeeritud rahvusvahelistel näitustel, talle on omistatud mitmeid auhindu ja teda on nomineeritud Astrid Lindgreni mälestusauhinnale.

Illustraator elab oma perega Londonis.

Vaata lisa Alex Scheffleri veebilehelt.

Viive Noor
näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Araabia Ühendemiraatides leidis 17.–27. aprillil 2019 aset Sharjah’ laste lugemisfestival. Festivalil toimunud rahvusvahelisel illustratsiooninäitusel auhinnati parimaid kunstnikke, kelle hulgas märgiti ära ka Eestist pärit Viive Noor. 

Sharjah’ laste lugemisfestival toimus juba 11. korda ja selle programmis on olulisel kohal illustratsioonikunst. Alates 2012. aastast korraldatakse festivali raames Sharjah’ rahvusvahelist lasteraamatuillustratsioonide näitust. Sel korral osales näitusel 320 illustraatorit 55 riigist.

Võitjatele andis auhinnad üle Sharjah’ emiir šeik Sultan bin Muhammad Al-Qasimi. Näitusel pälvis esimese koha Yael Frankel Argentinast, teise koha vääriliseks tunnistati Masanobu Sato Jaapanist ja kolmandale kohale jäi Mohammad Barrangi, kes esindas Iraani ja Ühendkuningriiki. Lisaks märgiti ära Viive Noor Eestist, Fatima Kawtharani Liibanonist ja Amanda Mijangos ning Armando Fonseca Mehhikost.

Sharjah’ laste lugemisfestivali korraldab Sharjah raamatuamet ja selle eesmärgiks on lugemise ja enesetäiendamise populariseerimine laste, noorte ja lapsevanemate seas. Möödunud aastal külastas festivali rohkem kui 306 000 kirjandushuvilist.

Sel korral oli festivali teemaks „Avasta teadmised!“ ja seal osales 198 külalist 56 riigist, kes korraldasid tuhandeid hariduslikke ja lõbusaid tegevusi, et innustada lapsi raamatutega aega veetma. Külastajatel oli võimalik osaleda ka Viive Noore juhendatud illustratsioonitöötubades.

Lastekirjanduse keskus tähistab ühes teiste Eesti mäluasutustega üleeuroopalist muuseumiööd 18. mail 2019. Sel aastal kannab programm pealkirja “Öös on mustreid” ja keskus avab külastajatele uksed kell 18–23.

Muuseumiöö kutsub inimesi „tabama mustreid elus meie ümber: kultuuris, ühiskonnas, looduses ja küsima milliste mustrite osad me ise oleme.“ Lastekirjanduse keskuses saavad huvilised osaleda lastekirjandusest ja raamatutest inspireeritud tegevustes. Teise korruse saalis meisterdatakse üheskoos mustrimotiive, et teha nendega geomeetrilist varjuteatrit illustraator Kertu Sillaste juhendamisel. Muinasjutupööningul värvitakse, meisterdatakse ning on avatud märgikoda.

Samuti on külastajatel võimalik tutvuda muinasjutulises majas avatud kunstinäitusega, kus eksponeeritakse tunnustatud saksa illustraatori Axel Scheffleri töid, ning uudistada keskuse püsiekspositsiooni Edgar Valteri galeriis ning Varakambris. Edgar Valteri galeriis saab imetleda armastatud kunstniku originaalillustratsioone, vaadata Valteri tegelaskujudega multikaid ja lavastusi, uurida pokukoda ja kuulata loodushääli. Varakambris pakume ülevaadet eesti lastekirjandusest läbi aegade. Lisaks sellele saab selgeks, kuidas sünnib üks lasteraamat.

Muuseumiöö toimub Eestis juba 10. aastat ja selgi korral avanevad mustrite uurimiseks osalevate muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed huvilistele täiesti tasuta. Eelmisel aastal tehti Muuseumiööl 125 000 muuseumikülastust, mis on üle kümme tuhande külastuse rohkem kui aasta varem.

Lisainfo muuseumiööst lastekirjanduse keskuses: Irma Mets, 6177 233, irma@elk.ee

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium kuulutasid täna, 26. aprillil 2019 välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 12. september 2019. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja ühes käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhi Katrin Reinmaa sõnul on tal väga hea meel, et seitsmendat korda toimuvast konkursist on kujunenud traditsioon, mida oodatakse. „Algajale kirjanikule või illustraatorile on konkurss suurepäraseks võimaluseks siseneda lasteraamatumaailma. Kirjastusel aitab Põlvepikuraamat leida kvaliteetseid pildiraamatuideid ja uusi andekaid tegijaid. Enamikust konkursi võidutöödest on saanud raamatud ning mitmed neist on tõlgitud ka teistesse keeltesse: inglise, saksa, hispaania, korea, hiina …”

Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv ja võitjaid ootab rahaline preemia. Võitjad kuulutatakse välja 19. novembril 2019 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba seitsmes. Varasemate võistlustööde hulgast on raamatuna ilmunud näiteks Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?”, Piret Mildebergi „Notsu ja nälg”, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus” jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Lisainfo:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Laupäeval, 20. aprillil 2019 anti Tartu Mänguasjamuuseumis üle Lapsepõlve auhind. Auhinnaga pärjatakse ühte autorit, kes avaldas eelmisel aastal laste- või noorteraamatu. Sel korral kuulutati laureaadiks Jana Maasik raamatu „Hopspelleri amulett“ eest.

„Hopspelleri amuleti“ peategelasteks on mõisnikutütar Pipa, vabrikandipoeg Egon ja aednikupoiss Mattis. Üheskoos hakkavad erineva sotsiaalse taustaga mängukaaslased lahendama mõisast kadunud lauahõbeda ja kalliskivide mõistatust, pistes seejuures rinda värvikate kurikaeltega. Žürii esinaise Reeli Reinausi sõnul muudab teose eriliseks: „20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine.“

Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Lisaks on tema sulest ilmunud raamat „Seotus“ ning pseudonüümi Janka Lee Leis alt romaan „Vihmasaatjad“.

2018. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute hulgast valis viieliikmeline žürii välja viis parimat. Valik tehti rohkem kui 100 ilmunud teose seast. Lisaks Maasikule jäid žüriile silma Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“. Žürii tööd juhtis varasem auhinna laureaat Reeli Reinaus ja selle koosseisu kuulusid Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist.

Lapsepõlve auhind anti välja juba viiendat korda ja varasemate laureaatide hulka kuuluvad Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koostöös mänguasjamuuseumiga.

16.–17. aprillil 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestival, kus auhinnati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid uurimistöid. Lastekirjanduse keskus tunnustas noori humanitaarteadlasi ja andis välja eripreemia õpilastele, kelle uurimisteema seostus kirjandusega.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia pälvis Tamsalu Gümnaasiumi projekt „Lugemisrõõm – mida lugeda esimeses klassis?“. Selle autorid on 1. klassi õpilased Jessica Hint ja Helery Neeme, nende juhendaja Maris Uudeküll.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kirjeldas tunnustuse pälvinud tööd järgnevalt: „Jessica ja Helery projekt oli üks väheseid kirjanduse vallast ning keskendus 1. klassi õpilaste lugemisvarale. Uuriti, milliseid teoseid ja kuidas selles nii olulises lugemihuvi tekitamise faasis loeti, mis meeldis rohkem, mis mitte nii palju. Loodame, et noorte humanitaarteadlaste põnevast projektist panevad ühtteist kõrva taha ka õpetajad, et kirjandus ja lugemine ka edasistes klassides noorte huviorbiidist ei kaoks. Täname ka laste juhendajat Maris Uudekülli, kes juhtis laste tähelepanu kirjandusele, ühele mitmekülgsemale uurimisvaldkonnale.“

Noorte humanitaarteadlaste lugemissoovituste hulka kuulusid muuhulgas Eno Raua „Sipsik”, Ellen Niidu „Triinu ja Taavi lood”, Aino Perviku „Paula lood” ja Astrid Reinla „Pätu.

Teisipäeval, 16. aprillil 2019 tunnustati lastekirjanduse keskuses usinaid lugejaid. Hea lugeja märgi ja aukirja said noored, kes keskuse raamatukogu ikka innuga külastavad ja on jäänud silma oma suure lugemishuviga.

Lastega kõneles raamatute kirjutamisest ja lugemisest kirjanik Anti Saar. Lisaks Pärdi lugude lugemisele demonstreeris ta noortele raamatuhuvilistele, kuidas teha pätti. Lapsed jagasid “Pärdi lugude” autorile vastutasuks aga raamatusoovitusi. Samuti käis üritusel külas ajakiri Hea Laps, sest head lugejad on tihtipeale ka head kirjutajad.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on tragisid lugejaid tunnustanud juba üle kümne aasta. Kõik head lugejad saavad tänukirja ning kirjutavad oma nime auraamatusse. Samuti on neil võimalus kohtuda mõne armastatud lastekirjanikuga. Varasematel aastatel on heade lugejatega kõnelemas käinud Reeli Reinaus, Mika Keränen, Ilmar Tomusk jt.