Hüppa põhisisu juurde

Lasteaiaõpetajate koolitus “Uut lasteraamatutest” 24. aprillil 2019

Kolmapäeval, 24. aprillil 2019 kell 13.00–15.00 toimub lastekirjanduse keskuses lasteiaõpetajatele suunatud koolitus “Uut lasteraamatutest”. 

Eestis ilmub aastas ligikaudu 800 laste- ja noorteraamatut, milles orienteerumine võib esmapilgul kindlasti segadust tekitada. Soovitusi lastele lugemiseks jagab lasteaiaõpetajate kevadkoolitusel Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge. Lisaks kohtume illustraator Kertu Sillastega, kes tutvustab oma raamatuid.

Soovijatele toimub keskuses ka ringkäik alates Edgar Valteri galeriist läbi raamatukogu ja varakambri kuni muinasjutupööninguni.

Osavõtt on tasuta, eelregistreerimisega SIIT.

Olete oodatud!

Lisainfo: Anneli Kengsepp, anneli@elk.ee, tel 617 7233

 

 

 

Järje Hoidja auhinna saab Andrus Kivirähk

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil 2019 anti Tallinna Keskraamatukogus üle Järje Hoidja auhind, mille sai kirjanik Andrus Kivirähk oma teose „Tilda ja tolmuingel“ eest.

Auhind antakse 2018. aastal ilmunud, Tallinna Keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Kirjanikku tänatakse Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu „Tilda ja tolmuingel“ ainetel joonistatud pildiga. Traditsiooniliselt rahvusvahelisel lasteraamatupäeval väljaantava Järje Hoidja auhinna on Andrus Kivirähk pälvinud ka varem, 2004. aastal raamatu „Limpa ja mereröövlid” eest.

Raamatus „Tilda ja tolmuingel“ laseb Andrus Kivirähk kandvasse rolli mineviku, meenutamise ja mälu. Raamatu peategelaseks on tolm, mille Kivirähk suudab kirjutada nii suureks, köitvaks ja ilusaks. Pehme, kohev, kerge, väle – just nõnda kirjeldatakse seda, mis on paljude jaoks vaid nuhtlus. Sündmused keskenduvad Tildale, 9-aastasele tüdrukule, kes ei mäleta oma surnud isa. Koristades oma tuba, jõuab Tilda juurde Tolmuingel. Nüüd hakkavad tüdrukule meenuma erinevad seigad isast: tema rohelised silmad ja punakas habe, käigud loomaaeda ja lustakad müramised. Tänu tolmuks saanud isale avaneb emagi tüdrukule hoopis uuest küljest.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid eesti autoreid juba neljateistkümnendat korda. Järje Hoidja auhinnaga tänatakse kirjanikku kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara pakkumisel. Auhinna on saanud Anti Saar raamatu „Pärt ei oska saltot“ eest (2018), Reeli Reinaus „Verikambi“ eest (2017), Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” eest (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ eest (2015). Kõik Järje Hoidja laureaadid leiab Tallinna Keskraamatukogu lastelehelt.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2019. aastal on selleks Leedu ja sõnumiks „Raamatud aitavad aega maha võtta”.

Foto: Dmitri Kotjuh

Andrus Kivirähk receives the “Järje hoidja” award

Tallinn Central Library awarded the “Järje hoidja” prize to Andrus Kivirähk for his book Tilda and the Dust Angel on the International Children’s Book Day, April 2nd. 

The award is given to the author of the Estonian children’s or young-adult book that has been checked out most from the Tallinn Central Library over the past year. The author receives an art work based on his book and created by the students of the Pelgulinna Gymnasium of Tallinn. Previously, the author has received the prize in 2004 for his book Limpa and the Pirates.

Driving forces of Tilda and the Dust Angel are the past, memory and remembering. The main character of the book is dust. In Kivirähk’s writing dust is grand, enticing, and beautiful. Soft, fluffy, light, and fast – this is how something that is a nuisance to most of us is described in the book. The events concentrate on Tilda, a 9-year old girl who does not remember her deceased father. When Tilda is cleaning her room, she is visited by a Dust Angel. Now memories of her father start flowing back: his green eyes and reddish beard, visits to the zoo and fun play times. Due to the father who has become dust, the girl will also learn new things about her  mother.

It is already the fourteenth time since 2004 the Tallinn Central Library awards the “Järje Hoidja” price. The award recognizes writers for consistently providing children and youth with worthy reading material. The award is presented prior to the International Children’s Book Day on 2 April. Previous winners include Anti Saar for “Pärt can’t do a backflip“ (2018), Reeli Reinaus for “The Verikambi Mill“ (2017), Ilmar Tomusk for “The Criminal Bank President: The Forensics Kids are Back” (2016), Aino Pervik „Mister Tee and Misses Coffee“ (2015). All of the previous winners may be found on the children’s page of the Tallinn Central Library.

The International Children’s Book Day is celebrated since 1967 on April 2nd, the birthday of the beloved fairy tale writer Hans Christian Andersen. Every year one section of IBBY (The International Board on Books for Young People) will prepare an international message and poster for the day. In 2019 the message „Book Help Us Slow Down” was prepared by the Lithuanian section of IBBY.

Photo: Dmitri Kotjuh

Aprill 2019. Julie Buxbaum „Kui sõnadest jääb puudu“

Ameerika kirjanikult Julie Buxbaumilt (s 1977), kes on innukamatele eesti lugejatele tuntud kui noorteromaani „Ütle mulle kolme asja“ (2016) autor, ilmus hiljuti järjekordne teos. Raamat „Kui sõnadest jääb puudu“ (What to say next, 2017) näitab autorit kui tundlikku eluvaatlejat, kel on rääkida vägagi silmiavav lugu.

Sarnaselt eelmisele raamatule kasutab kirjanik siin võtet asetada oma tegelased loo alguses pealtnäha väljapääsmatusse olukorda. Teoses jutustavad kaks keskkoolinoort vaheldumisi oma lugu. Katherine Lowell, keda kutsutakse peamiselt Kitiks, kuulub ameerika noortefilmidest tuttava koolihierarhia järgi kõige popimate tüdrukute hulka. Ta on ilus, tark ja seltsiv, tema arvamusega arvestatakse, temaga tahetakse koos olla. Hiljuti on ta liiklusõnnetuses isa kaotanud. Sõprade pidevast kaastundest väsinuna ja selle eest põgenedes otsustab ta istuda lõunasöögiks Davidi juurde, kes on tuntud vaikse ja teistest eemale hoidva loomuse poolest. Ometi otsustab David just sel päeval oma tavapärasest tagasihoidlikkusest loobuda, end ületada ja tüdrukuga juttu teha, nagu tema vanem õde talle on soovitanud. Nimelt on Davidil diagnoositud kõrgfunktsionaalne autism, mistõttu jääb ta sotsiaalsetes olukordades sageli hätta. Poisil on raskusi olukordade adekvaatse tajumisega ning sündmuste nägemisega teise inimese vaatepunktist. Davidi jaoks on delikaatsus vaid üks valetamise vorm. Nõnda on juba aastaid olnud häiritud tema suhtlus eakaaslaste ja õpetajategagi, kuigi õppeedukusega pole poisil mingeid probleeme.

Kaks näiliselt väga erinevat noort leiavad üksteiselt tuge ja innustust. Kit hakkab tasapisi leppima leinaga, David aga saab juurde eneseusku, et ta on väärtuslik ka iseendana, just sellisena, nagu ta loodud on. Siis aga, kui asjad peategelaste jaoks sujuma hakkavad, sekkuvad koolikaaslased. Probleemid kerkivad üles ka peresuhetes ja nii ongi noored varsti veel hullemas olukorras kui enne.

Kirjaniku loodud karakterid on igati usutavad, elulised. Nii David kui Kit võiksid vabalt jalutada meile vastu koolis või tänaval. Probleemid, mida teos kirjeldab – eakaaslaste omavahelised suhted, identiteet, peresuhted, õpetajate eelarvamuslikud hoiakud õpilaste suhtes, sildistamine, internetikius jne –, pole kitsalt ameerikalikud ega ka ainult noorte omad, vaid üldinimlikud. Kindlasti pakub see lugejatele võimalust nii kaasaelamiseks kui enese eluga paralleelide tõmbamiseks.

Buxbaum on osav erinevaid karaktereid ja probleeme ühtseks süžeeks põimima. Ta on nupukas ja leidlik ega lange stampide küüsi. Noort rahutut lugejat kutsuvad sündmustega kaasa ootamatud süžeepöörded, kiiresti vahelduvad hingemaastikud ja tegelaste meenutused minevikust. Peatükid lõpevad sageli huvikonksuga, nii et raske on raamatut käest panna. Stseenid on osavalt seotud mõjusaks tervikuks, nõnda et traagelniidid häirima ei jää. Üllatused kannavad teost kogu ulatuses, kõik selle rohked kihid avanevad lõplikult alles viimastel lehekülgedel.

Julie Buxbaumi loomingut võrreldakse internetilehekülgedel tihti meie lugejatelegi tuntud E. Lockharti („Me olime valetajad“), Jennifer Niveni („Elu helged paigad“) ja Rainbow Rowelli („Eleanor & Park“) omaga. Tõsi mis tõsi – Buxbaum ühendab endas Rowelli sotsiaalse tundlikkuse ja soojuse, Niveni oskuse näha noorte sügavaimatesse hingesoppidesse ning E. Lockharti  meisterlikkuse põneva sündmustiku loomisel. Mida veel ühelt köitvalt noorteraamatult tahta!

Tõlkinud René Tendermann
Kujundanud Jan Garshnek
Rahva Raamat, 2019
288 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Small Werewolf exhibition opens in St Petersburg on March 26th

On the 26th of March 2019 the small werewolf exhibition Running with the Wolves. Werewolf will open in the Arka Art Gallery of the Russian Academy of Arts in Saint Petersburg. The exhibition features Estonian artists. 

A werewolf is a popular motive in European art that offers versatile material form many artists. This is showcased by the fact that currently there is also a big werewolf exhibition with the same title travelling in Europe. In addition to Estonian artists, the big werewolf exhibition also features works from their Latvian and Lithuanian colleagues.

The exhibition opening in Saint Petersburg will display a selection of works from Estonian artists only.

The exhibition has previously been showcased in Viljandi, Karksi-Nuia and Pihkva.

Artists:
Giulia Landonio, Lucija Mrzljak, Viive Noor, Jüri Mildeberg, Made Balbat, Elina Sildre, Regina Lukk-Toompere, Urmas Viik, Gerda Märtens, Priit Rea, Lembe Keskpaik

More info:
Viive Noor
curator, art expert of the Estonian Children’s Literature Centre
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

illustration Lucija Mrzljak

Tallinn Music Week lastekirjanduse keskuses 30. märtsil

30. märtsil 2019 kell 12.00–15.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses linnafestival Tallinna Music Week raames TMW Lasteprogramm.

Sündmus on suunatud 7–16-aastaste lastega peredele, kes saavad osaleda muusikaga seotud töötubades.

Mitmekülgne programm toob kokku lapsed, vanemad ja sõbrad, et ühiselt muusikamaailmaga lähemat tutvust teha. Töötubades jagavad innustust ja tagasisidet professionaalid ning osalejad saavad vahetu emotsiooni isetegemisest.

NB! Maja avatakse kell 11.00, mil algab ka registreerimine töötubadesse. Lisaks muusika alastele töötubadele on lastel võimalus osaleda kunstitöötoas, mis on avatud kogu päeva jooksul.

Laupäev, 30. märts
Töötoad Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73)

12.00 Avakontsert “Laulu loomine”: Kristel Aaslaid ja Martin Kuut
13.00–13.50 Töötoad: Karoliina Kreintaal ja Katariin Raska, Tuulikki Bartosik ja Reval Etno orkester, Kertu Sillaste

13.50–14.00 Vaheaeg
14.00–15.00 Töötoad: Ruslan ja Rute Trochynskyi, Argo Vals, Kertu Sillaste

Avakontsert: Kristel Aaslaid ja Martin Kuut

Värvikas näitleja ja laulja Kristel Aaslaid avab enda muusikamaailma ja kutsub koos kitarrist Martin Kuudiga üheskoos laule looma. “Mina olen Kristel ja mulle meeldib muusika. Muusikat leiab igaltpoolt meie ümber! Kuna ma ise oskan ainult häälega muusikat teha, siis olen appi võtnud sõbra ja bändikaaslase Martin Kuudi. Koos teeme muusikat ja vaatame, kuidas üks lugu sünnib!”

Töötubade tutvustused:

Tuulikki Bartosiki ja Reval Etno orkestri töötuba “Põllult lauale”

Reval Etno Orkestri õpituba pakub kogemust “põllult lauale” ja viib ühe loo selle õppimise järel lavale. Kõige olulisem on üheskoos musitseerimise rõõm, olgu selleks siis ühe pika noodi või terve meloodia mängimine. Õpilased Hanna ja Eliise Rebane, Joosep Toomeste, Johanna ja Helena Jakobi on Reval Etno laagri “veteranid” ning koos laagri eestvedaja muusik Tuulikki Bartosikiga pühendavad nad õpitoas osalejad uue loo õppimise ja viimistlemise protsessi saladustesse. Õpitoa lõpus toimub “kolme minuti kontsert”, et osalejad saaksid kogeda, kuidas on päriselt muusikuna üles astuda.

NB! Töötoas osalemiseks võta kaasa oma pill!

Karoliina Kreintaali ja Katariin Raska töötuba “Laulumängud”

Pärimusmuusikud Karoliina Kreintaal ja Katariin Raska kutsuvad kõiki lapsi koos vanematega osa saama pärimuslike laulumängude ja tantsude õpitoast. Kõrva saab peale panna mitmetele eesti rahvapillidele, alustades torupillist ja lõpetades parmupilliga. Laulumängudes saab harjutada näitlejameisterlikkust näiteks kuninga või hobuse rolli etendamisega. Meil saab lõbus olema!

Kertu Sillaste kunsti töötuba “Näod ja muusika” 

Kertu Sillaste juhendamisel tuleb üleilmsele tähelennule hoogu juurde andev kunstitöö igaühel hästi välja! Kasutades üht vana ja tõhusat tehnikat saab luua plaadiümbrise või plakati oma lemmikesinejale Tallinn Music Week’ilt. Lastekirjanduse Keskuse pööningul ootab hulk ägedaid töövahendeid ja -materjale.

Argo Valsi töötuba “Kitarrid luupima”

Argo Vals on omanäoline kitarrivõlur, kelle käe all teevad pillid põnevaid hääli. Argo võtab lastehommikule kaasa mõned akustilised pillid, mille heliga saab mängida ja seda luupida läbi erinevate peadpööritavate efektiplokkide. Lisaks kuulamisele ja vaatlemisele saab tema juhendamisel kõike ka ise järele proovida. Argo julgustab kindlasti katsetama, sest see on lõbus! Kohtumiseni!

Ruslan ja Rute Trochynskyi töötuba “Eri kultuurid ja eri põlvkonnad muusikas!”

Ukraina muusik Ruslan Trochynskyi on tuntud eri kultuuride muusika kokkumiksimises. Selle ehedaks näiteks on ansambel Svjata Vatra, kus eesti regilaulud löövad tempokat tantsu koos ukraina hopakiga. Tütar Rutega laulavad nad laule, mida on nende peres põlvest põlve edasi kantud. Võta kaasa ka oma lugu, millest teeme üheskoos uue ja ägeda!

Majas toimetab lasteprogrammi ajal ka kohvik EMA

Ajakirja EMA kahvliahvi-rubriigi koostaja Gea Melinist saab sel päeval peakokk, kelle sušipulga taktis kattuvad kohviku lauad kevadiselt särtsakate ampsude ja lonksudega, nende seas sušituutud, hapusaiavõikud ja hullutavalt rikkalikud tordid. Tutvuda saab ka ajakirja EMA kevadnubmbriga ning soetada popiks saanud EMA pusasid ning turukotte. Teeme olemise mõnusaks ja kõhud rõõmsaks!

Lasteprogrammiga soovitakse tähelepanu juhtida koolilaste muusikaharrastusele laiemalt ning sellele, et ligipääs muusikale peab olema tagatud kõigile erinevatest vanusegruppidest, kogukondadest ja keelekeskkondadest pärit inimestele.

TMW 2018 lasteprogrammi koostööpartnerid on Eesti Lastekirjanduse Keskus, ERR, Hasartmängumaksu Nõukogu, Stanford Music ning huvi- ja muusikakoolid üle Eesti.

Prantsuse ja Eesti jutuvestjad lastekirjanduse keskuses 29. märtsil

Koostöös Rahvakultuuri Keskuse jutukooli ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldab Prantsuse Instituut frankofooniakuu lõpetuseks reedel, 29. märtsil 2019 kell 12 lastekirjanduse keskuse hubasel pööningul toreda kohtumise prantsuse- ja eestikeelsete lugudega.

Prantsuse keeles esitab lugusid jutuvestja Monique Burg Prantsusmaalt ja samu lugusid jutustab eesti keeles jutuvestja Piret Päär.

Oodatud on kõik suured ja väikesed, kes kasvõi natukene prantsuse keelt mõistavad, seda juba õpivad või veel ei oska, aga tahavad lihtsalt keele ilu nautida ja lugusid kuulda.

Osalemine on eelregistreerimiseta ja tasuta! Üritus sobib kuulajatele alates 6. eluaastast.

Vaata ka: Prantsuse Instituut

 

Peterburis avatakse 26. märtsil väike libahundinäitus

Peterburi Kunstiakadeemia galeriis „Arka“ avatakse 26. märtsil 2019 näitus “Jookseb koos huntidega. Libahunt“, kus astuvad üles Eesti kunstnikud.

Libahunt on Euroopa kultuuris levinud motiiviks, mis pakub mitmekülgset ainest paljudele kunstnikele. Sellest annab tunnistust asjaolu, et sama nimega rändab mööda maailma ka suur libahundinäitus, kus lisaks Eestist pärit kunstnike illustratsioonidele näeb nende Leedu ja Läti kolleegide töid.

Peterburis avataval väikesel libahundinäitusel eksponeeritakse valikut Eesti kunstnike töödest.

Neevalinnale eelnesid näitused Viljandis, Karksi-Nuias ja Pihkvas.

Näitusel astuvad üles:
Giulia Landonio, Lucija Mrzljak, Viive Noor, Jüri Mildeberg, Made Balbat, Elina Sildre, Regina Lukk-Toompere, Urmas Viik, Gerda Märtens, Priit Rea, Lembe Keskpaik.

Lisainfo:
Viive Noor
näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Lucija Mrzljaki illustratsioon

Contra tutvustab ÜKs oma luulekogu “Kõik on kõige targemad”

Contra tutvustab 23.–26. märtsini Ühendkuningriigi publikule oma luulekogu “Kõik on kõige targemad” (Everyone’s the Smartest), mille andis möödunud aastal välja kirjastus The Emma Press.

Autor tutvustab raamatut 23. märtsil lastekirjandusele pühendunud kirjandusfestivalil Bournville BookFest, kus luuletusi kantakse ette nii eesti kui inglise keeles. Lisaks kohtub Contra kooliõpilastega 24. märtsil Eesti koolis Keelekindlus ja 26. märtsil Somerville Primary School’is. 25. märtsil astub autor üles Burton-on-Trenti raamatukogus.

Tegemist on Contra esimese võõrkeelse raamatuga. Ingliskeelsed luuletused on tõlkinud Charlotte Geater, Kätlin Kaldmaa ja Richard O’Brien ning raamatu on illustreerinud Ulla Saar. Aastal 2020 annab luulekogu välja ka läti kirjastus Liels Un Mazs.

Contra esinemised saavad teoks tänu Kultuurkapitali toetusele.

Foto: Dmitri Kotjuh

Lastekirjanduse keskuses tähistati laste- ja noorteteatripäeva

Kolmapäeval, 20. märtsil 2019 toimus lastekirjanduse keskuses ülemaailmset laste- ja noorteteatripäeva tähistav konverents. Konverentsil juhiti tähelepanu teatrialase hariduse olulisusele lapse- ja noorukieas ning sellel osalesid teatritegijad ja haridustöötajad üle Eesti.

Põnevates vestlusringides arutleti lasteteatri laiema mõtestamise ning väärtustamise üle. Päeva juhtisid ja vestlusringe modereerisid Piip ja Tuut.

Konverentsi juhatas sisse lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge, kes tutvustus kuulajatele uuemat laste- ja noortekirjandust. Kõrge tutvustas auditooriumile nii kodu- kui välismaiseid teoseid, mis võiksid tulevikus leida kodu ka mõne teatri laval. Ettekandele järgnes paneeldiskussiooni, milles Piret Jaaks, Krista Kumberg, Rein Agur, Donald Tomberg ja Sander Pukk arutlesid, kellele on vaja dramaturgi. Paneelist kostus, et hea dramaturgia sünnib koostöös, seega on dramaturgi vaja lavastajale, teatrile ja publikule.

Järgnevas vestlusringis uuriti aga, kuidas laste- ja noorteteatrit vääriliselt tunnustada. Kas teatriauhindade määramisel peaks lastele suunatud teatri tegijaid mõõtma sama verstapuuga nagu täiskasvanutele mõeldud lavastuste meistreid? Vestlusringis kõnelesid Eva-Liisa Linder, Katre Väli, Kirsten Simmo, Birgit Landberg ja Jaanus Vaiksoo.

Vestlusringide järel lugesid Teele Pärn ja Karmo Nigula Eesti Draamateatrist ning Tallinna 32. Keskkooli näiteringi õpilased ette Tia Navi näidendi “Kas tead, kool?”. Lavastajana juhendas ettelugejaid Allan Kress. Autor pälvis näidendi eest Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistlusel III preemia laureaadi tiitli.

Viimaseks ettekandeks oli ASSITEJ Eesti ülevaade maailmafestivalidest, mille tegi juhatuse liige Reeli Lonks.

Päeva lõpetas Kuressaare Linnateatri noorte etendus “Järgmine peatus: Kosmos”, mida suunduti vaatama Theatrumi saali.

Rahvusvahelist laste- ja noorteteatripäeva veab ASSITEJ Eesti Keskus, kellele ulatasid abikäe Eesti Teatri Agentuur, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kuressaare Linnateater. Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

ASSITEJ Eesti Keskus on Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon, mis kuulub rahvusvahelisse ühendusse ASSITEJ International (Association Internationale du Theatre pour l’Enfance et la Jeunesse / International Association of Theatre for Children and Young People). Keskus vahendab Eestisse maailmas tehtavat lasteteatrit ning võimaldab oma teatrit maailmale tutvustada, end lasteteatri alal harida ja leida kontakte teiste tegijatega üle kogu maailma.