Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium kuulutasid täna, 26. aprillil 2019 välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 12. september 2019. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja ühes käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhi Katrin Reinmaa sõnul on tal väga hea meel, et seitsmendat korda toimuvast konkursist on kujunenud traditsioon, mida oodatakse. „Algajale kirjanikule või illustraatorile on konkurss suurepäraseks võimaluseks siseneda lasteraamatumaailma. Kirjastusel aitab Põlvepikuraamat leida kvaliteetseid pildiraamatuideid ja uusi andekaid tegijaid. Enamikust konkursi võidutöödest on saanud raamatud ning mitmed neist on tõlgitud ka teistesse keeltesse: inglise, saksa, hispaania, korea, hiina …”

Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv ja võitjaid ootab rahaline preemia. Võitjad kuulutatakse välja 19. novembril 2019 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba seitsmes. Varasemate võistlustööde hulgast on raamatuna ilmunud näiteks Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?”, Piret Mildebergi „Notsu ja nälg”, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus” jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Lisainfo:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Laupäeval, 20. aprillil 2019 anti Tartu Mänguasjamuuseumis üle Lapsepõlve auhind. Auhinnaga pärjatakse ühte autorit, kes avaldas eelmisel aastal laste- või noorteraamatu. Sel korral kuulutati laureaadiks Jana Maasik raamatu „Hopspelleri amulett“ eest.

„Hopspelleri amuleti“ peategelasteks on mõisnikutütar Pipa, vabrikandipoeg Egon ja aednikupoiss Mattis. Üheskoos hakkavad erineva sotsiaalse taustaga mängukaaslased lahendama mõisast kadunud lauahõbeda ja kalliskivide mõistatust, pistes seejuures rinda värvikate kurikaeltega. Žürii esinaise Reeli Reinausi sõnul muudab teose eriliseks: „20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine.“

Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Lisaks on tema sulest ilmunud raamat „Seotus“ ning pseudonüümi Janka Lee Leis alt romaan „Vihmasaatjad“.

2018. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute hulgast valis viieliikmeline žürii välja viis parimat. Valik tehti rohkem kui 100 ilmunud teose seast. Lisaks Maasikule jäid žüriile silma Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“, Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ ja Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“. Žürii tööd juhtis varasem auhinna laureaat Reeli Reinaus ja selle koosseisu kuulusid Anu Amor-Narits ja Kairi Savva linnaraamatukogust ning Annika Haga ja Marge Pärnits mänguasjamuuseumist.

Lapsepõlve auhind anti välja juba viiendat korda ja varasemate laureaatide hulka kuuluvad Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus ja Kadri Hinrikus. Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koostöös mänguasjamuuseumiga.

16.–17. aprillil 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestival, kus auhinnati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid uurimistöid. Lastekirjanduse keskus tunnustas noori humanitaarteadlasi ja andis välja eripreemia õpilastele, kelle uurimisteema seostus kirjandusega.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia pälvis Tamsalu Gümnaasiumi projekt „Lugemisrõõm – mida lugeda esimeses klassis?“. Selle autorid on 1. klassi õpilased Jessica Hint ja Helery Neeme, nende juhendaja Maris Uudeküll.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kirjeldas tunnustuse pälvinud tööd järgnevalt: „Jessica ja Helery projekt oli üks väheseid kirjanduse vallast ning keskendus 1. klassi õpilaste lugemisvarale. Uuriti, milliseid teoseid ja kuidas selles nii olulises lugemihuvi tekitamise faasis loeti, mis meeldis rohkem, mis mitte nii palju. Loodame, et noorte humanitaarteadlaste põnevast projektist panevad ühtteist kõrva taha ka õpetajad, et kirjandus ja lugemine ka edasistes klassides noorte huviorbiidist ei kaoks. Täname ka laste juhendajat Maris Uudekülli, kes juhtis laste tähelepanu kirjandusele, ühele mitmekülgsemale uurimisvaldkonnale.“

Noorte humanitaarteadlaste lugemissoovituste hulka kuulusid muuhulgas Eno Raua „Sipsik”, Ellen Niidu „Triinu ja Taavi lood”, Aino Perviku „Paula lood” ja Astrid Reinla „Pätu.

Teisipäeval, 16. aprillil 2019 tunnustati lastekirjanduse keskuses usinaid lugejaid. Hea lugeja märgi ja aukirja said noored, kes keskuse raamatukogu ikka innuga külastavad ja on jäänud silma oma suure lugemishuviga.

Lastega kõneles raamatute kirjutamisest ja lugemisest kirjanik Anti Saar. Lisaks Pärdi lugude lugemisele demonstreeris ta noortele raamatuhuvilistele, kuidas teha pätti. Lapsed jagasid “Pärdi lugude” autorile vastutasuks aga raamatusoovitusi. Samuti käis üritusel külas ajakiri Hea Laps, sest head lugejad on tihtipeale ka head kirjutajad.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on tragisid lugejaid tunnustanud juba üle kümne aasta. Kõik head lugejad saavad tänukirja ning kirjutavad oma nime auraamatusse. Samuti on neil võimalus kohtuda mõne armastatud lastekirjanikuga. Varasematel aastatel on heade lugejatega kõnelemas käinud Reeli Reinaus, Mika Keränen, Ilmar Tomusk jt.

2019. aasta on pühendatud eesti keelele, mis annab õiguse veel kõvemini trummi põristada, kui tähtis lugemine ikka on. Selle aasta õpipäeva ettekanded keskenduvad keelele ja laste lugema innustamisele, sekka pakume muud kasulikku ja inspireerivat töös laste ja raamatutega.

Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi.

Aeg: 15. mai 2019 kell 10.30-15.30

Koht: Eesti Lastekirjanduse Keskus (Pikk 73, Tallinn)

PÄEVAKAVA:

10.30 Triin Soone avasõnad, Muhvi auhinna üleandmine

10.40-11.10 Ilmar Tomusk „Miks ma kirjutan?“

Ilmar Tomusk nimetab end ametnikuks, kes töö kõrvalt aeg-ajalt kirjutab ka mõne raamatu. Oma ettekandes räägib ta sellest, miks ta vanas eas (olles üle 40)  lastele kirjutama hakkas, kuidas raamatud sünnivad ja miks on need just sellised, nagu need on.

11.10-11.50 Andra Kütt „Lastekeelest Keeleiluni“

Tallinna Ülikooli lingvistika doktorant Andra Kütt räägib lastekeele uurimisest ning Lugemissemude lugemisringi ja Keeleilu erahuvikooli tegevusest.

12.00-13.00 Sini Helminen „Kirjavinkkaus – kuidas innustada lapsi lugema?“

Lasteraamatukoguhoidja, kirjanik ja kirjavinkkari (ee ’raamatusoovitaja’) Sini Helminen räägib Soome raamatusoovituse uuematest suundadest. Mida kujutavad endast draamavinkkaus (’draamasoovitus’) ja sokkovinkkaus (’pimesoovitus’) ning kuidas saab blogide ja vlogide kaudu seda tegevust sotsiaalmeediasse laiendada?

Ettekannet tõlgib Kaja Sakk.

LÕUNA 13.00-14.00

Eelregistreerunute toitlustus Maaeluministeeriumi Härraste kohvikus (Lai 39/41).

Päeva jooksul on lastekirjanduse keskuses võimalus tutvuda erinevate HÖP tegevusvahenditega. HÖP on kirjastus, mis loob lastele arendavaid tegevusraamatuid ning seob mängu õppimise, meisterdamise ja joonistamisega.

14.00 -14.20 Priit Põhjala „Sõnal sabast“

Raamatutoimetaja ja kirjanik Priit Põhjala tutvustab mõnede lastekirjanduseski sageli kohatavate igihaljate ja päevapõnevate sõnade kaudu oma Õpetajate Lehes ilmuvat artiklisarja „Sõnal sabast“.

14.20 -14.40 Kätlin Vainola „Hea Laps“

Aasta algusest ajakirja Hea Laps peatoimetajana tööle asunud Kätlin Vainola räägib, millised on äsja 25. tegutsemisaastat tähistanud ajakirja edasised plaanid ning kuidas kasutada ajakirja töös lastega. Loomisel on Hea Lapse klubi, millega võivad liituda kõik huvilised. Loodavas klubis saavad kaasa lüüa kirjutamisest, joonistamisest, meisterdamisest ja koostööst huvitatud põhikooli lapsed ja nende juhendajad.

14.40-15.00 Inge Pikkoja „Uhtna laste lugemisisu“

Uhtnas on laste lugemisisu tõstmisega tegeldud üle 70 aasta. 2018/2019 õppeaastal alustati laste aitamist raamatute juurde RAMPSU riiuli, lugemispassi ja „Lugemisisu“ mängudega. Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja annab vastuseid küsimustele: Mis nüüd teisiti on? Mida lapsed RAMPSUST arvavad? Kuidas meeldivad lastele „Lugemisisu“ mängud ja kohalikud „raamatukogu õpetaja“ (laste antud tiitel) väljamõeldud mängud?

15.00-15.20 Rahel Otsa „Keelega mängimise rõõm“

Rahel Otsa on improteatriga tegelenud juba kümme aastat ning lisaks rahvusvahelise improteatrite festivali Tilt korraldamisele saabus ta äsja töötubasid tegemast Austraalias ja Aasias. Improteatri juures meeldib Rahelile, et põhivahendeid tundes võib selle abil luua lõputul hulgal mänge, milles osalemine pakub kõigile rõõmu ja eneseteostust. Õpipäeva raames tutvustabki ta mõningaid neist, mis on seotud just keelega ning sobivad igas vanuses osalejatega mõnusaks ajaveetmiseks.

15.20–15.30 Kokkuvõte

Olete oodatud!

Osavõtt on tasuta.

Kohad õpipäevale on täitunud ja eelregistreerimine lõppenud ( SIIN)

Lisainfo: Anneli Kengsepp anneli@elk.ee, tel 617 7233

Korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Toetaja: Soome Instituut

2. aprillil avati Poolas Opole linnaraamatukogus eesti lasteraamatuillustraatorite näitus „Elas kord…”. Näitus on osaks 29.03–30.04 toimuvatest 16. Laste- ja Noorte kirjanduse päevadest „Muinasjutu jõud” (Moc baśni).

Näitusel eksponeeritakse 20 Eesti kunstniku illustratsioone vendade Grimmide muinasjuttudele. Näha saab nii juba kogenud kui alles alustavate illustraatorite loomingut.

Lastekirjanduse keskuse kunstiekspert Viive Noor ütleb, et kunstnikud on illustreerimiseks valinud muinasjutud, mis on neile endale kõige hingelähedasemad. Samuti lisas ta, et näituselt leiab igaüks endale mõne huvitava töö: „On töid, mille adressaadiks on lapsed, on töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka: Igaüks leiab oma. Mitmekihilised pildid harutatakse lahti ikka nii, nagu elukogemus võimaldab. Kellele pelgalt pealmine kiht, kellele kõige sügavamad ja salajasemad. Pettuma ei pea küll keegi ja süngete nootide kõrval lohutatakse helgete ja heledatega.”

Näitusel eksponeeritakse pilte järgnevatelt kunstnikelt: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Varem on näitust eksponeeritud Eestis, Valgevenes ja Itaalias, kus see sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks. Alates 2018. aastast on näitus rännanud ringi Poolas.

Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Suursaatkond Varssavis.

Illustratsioon: Kristi Kangilaski