Ulla Saar osaleb Ühendkuningriigis toimuval lastekirjandusele pühendatud Pop Up festivalil. Ta juhendab 11. juunil 2019  kahte töötuba, kus kokku osaleb 60 last 3.–6. klassidest. 

Töötoad toimuvad St Andrew’s Church of England algkoolis, kus Saar tutvustab teiste hulgas oma illustratsioonidega luuleraamatut “Kõik on kõige targemad”, mille tekstide autoriks on Contra. Raamatu andis möödunud aastal ingliskeeles välja kirjastus The Emma Press. Festival varustab töötoas osalejaid raamatu eksemplaridega.

Pop Up festival toimub Inglismaa ja Walesi koolides 10.–21. juunini 2019 ja see innustab noori lugema lõbu pärast, harrastama loovkirjutamist ja jutustama lugusid visuaalseid vahendeid kasutades. Õpilased alg-, põhi- ja erikoolidest viiakse kokku mitmete autorite ning illustraatoritega. Noored lugejad tutvuvad üle 100 teosega ja osalevad juunis nende autorite juhendatud loovkirjutamise ning illustratsiooni töötubades, mis toimuvad raamatukogudes, galeriides ja muuseumides üle kogu riigi.

Osalemine Pop Up festivalil on jätkuprojekt 2017.–2018. aastal toimunud rahvusvahelisele illustraatorite vahetusprojektile Pop Up Baltic Exchange. Lisaks kajastatakse festivalil osalevaid kunstnikke ajakirjas Pop Up Magazine, mille sihtgrupiks on koolilapsed ja raamatukogud. Kokku on ajakirjal üle 12 000 lugeja.

10. aprillil 2019 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses rahvusvaheliselt tuntud Gruusia maalikunstniku ja illustraatori Nino Chakvetadze isikunäitus. Avamisel on kohal kunstnik ühes oma perekonnaga ning  Gruusia suursaadik. Näitus on avatud 4. maini 2019.

Nino Chakvetadze stiili iseloomustab soojus ja emotsionaalsus ning tema piltide peategelasteks on enamasti lapsed. Kunstnik ammutab inspiratsiooni igapäevastest hetkedest ja tema tööd kujutavad armastust, sõprust, inimsuhteid ja rahu. Kunstniku sõnul jõudis ta oma eripärase stiili juurde aastal 2010 ning tema nostalgilisi tundeid äratav looming toetub mälestustele, mis tekitavad äratundmisrõõmu paljudes vaatajates.

Oma loomingut kirjeldab kunstnik veebilehele Georgian Journal järgnevalt: „Ma arvan, et minu maale on abstraktsete joonistustega võrreldes lihtsam mõista. Ammutan inspiratsiooni tavalistest argielu hetkedest. Võib-olla meenutavad need inimestele sündmusi või hetki nende minevikust, seetõttu tekitavad need publikus nii palju emotsioone. Proovin alati oma töödesse peita sügavama tähenduse.“

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstieksperdi ja näituse kuraatori Viive Noore sõnul on temalt vahel küsitud, miks on lapsed kunstniku piltidel nii kurvad: „Minu jaoks on see kummaline küsimus ja näitab pigem küsijate pealiskaudsust ja vähest empaatiavõimet. Laps ei pea sugugi olema pildil suu kõrvuni, nagu oleks ta hambapasta reklaamplakatil. Ja inimene, kes ei naera, ei pea olema sugugi mitte kurb. Ka laps oskab mõelda, vaadata elule ja asjadele sügavamalt. Ka lapsel võib olla keeruline hingeelu. Ja minu meelest Nino Chakvetadze kujutatud lapsed just sellised ongi – mõtlikud, endasse süüvinud, maailma mõista püüdvad, tundlikud.“ Noor leiab, et kunstniku pildid puudutavad vast seetõttu inimesi, et neis kajastub mingi sügavam tarkus, peenem tundeelu, mis igapäevaaskeldustes tihti märkamatuks jääb, aga mis on meis siiski kõigis kusagil tallel.

Kunstniku looming on populaarne tema kodumaal Gruusias, kus ta on üles astunud rohkem kui 18 näitusel. Lisaks on tema töid eksponeeritud Leedus ja Saksamaal. Eestis oli võimalik kunstniku loominguga viimati tutvuda aastal 2017, mil Löwenruh’ pargis oli avatud Chakvetadze tänavanäitus ja kunstnik esines ka Rahva Raamatus.

Nino Chakvetadze sündis Tbilisis. Ta on õppinud Nikoladze nim. Kunstiinstituudis (1986–1990) ja Tbilisi Riiklikus Kunstiakadeemias (1990–1996). Ta on Gruusia Kunstnike Liidu liige alates 1997. aastast. Chakvetadze loomingut kasutavad oma töös nii terapeudid kui õpetajad, lastes lastel kunstniku piltide järgi lugusid jutustada.

Näituse korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Gruusia Suursaatkond Eestis.

Lisainfo:
Viive Noor
näituse kuraator, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Laupäeval, 6. aprillil 2019 toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis üleriigilise kirjandusmängu finaal. Pealinna tulid omavahel mõõtu võtma paikkondlike eelvoorude võitjad. Kokku oli esindatud 16 maakonda ja linna.

Juba neljandat aastat aset leidev kirjandusmäng on suunatud 3.–4. klasside õpilastele ja selle eesmärgiks on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid. Sel aastal esitati lastele küsimusi Põhjamaade autorite raamatute põhjal.

„Kirjandusmäng annab hea võimaluse tutvustada noorele kirjandushuvilisele uusi ja põnevaid teoseid ning väike võistlusmoment lisab lugemisele lusti ja hasarti. Sel aastal olid valikus Põhjamaade jutud, sest viimastel aastatel on tõlgitud palju kvaliteetset skandinaavia laste- ja noortekirjandust,“ kirjeldab mängu Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja ja mängu üks korraldaja Anne Kõrge.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Tartust, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt.

Võitjaks kuulutati Pärnumaa võistkond koosseisus Loretta Orav, Stella Volmer ja Anneliis Lõhmus. Teise koha pälvis Põlvamaa võistkond (Steffi Carlotta Pukk, Katriin Põder ja Karolin Saare). Kolmandale kohale võitles end Tartumaa võistkond (Mirtel Marran, Arlo Leon Tuvikene ja Leelo Leinberg). Võitjaid ootasid toredad auhinnad.

Pärnumaad esindanud Anneliis luges mängu jaoks läbi 10 raamatut. Tema lemmikuks oli Maria Parri “Vilgukivioru Tonje”. Anneliis ütles mängu järel: “Minu tiimikaasased tegid väga head tööd ja mulle meeldis kirjandusmäng väga”.  Ta soovitas kõikidel lugemishuvilistel ka järgmisel aastal mängust osa võtta, sest “siin on nii tore ja targemaks saab ka.”

Päeva juhtis rootsi lastekirjaniku Sven Nordqvisti raamatust tuttav Pettson (näitleja Karol Kuntsel) ning vaheajal oli lastel võimalik osaleda toredates töötubades. Peale mängu suunduti avastusretkele ning orelipooltundi lähedalasuvasse Niguliste kirikusse.

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. Ettevõtmist toetavad Apollo, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahva Muuseum, Iloni Imedemaa, Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Niguliste Muuseum, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Tallinna Teletorn.

Kirjandusvõistluse raamatute valikus olnud Põhjamaade jutud:

Timo Parvela „Ella merereisil“ 2016
Timo Parvela „Ella ja seitse ohmut“ 2018
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Kutse“ 2016
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Start“ 2016
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Reis“ 2017
Timo Parvela, Bjørn Sortland „Kepler62: Pioneerid“ 2017
Tuutikki Tolonen „Kollivalve“ 2017
Kristina Ohlsson „Klaaslapsed“ 2016
Maria Parr „Vilgukivioru Tonje“ 2013
Jo Nesbø „Doktor Proktori ajavann“ 2013
Bobbie Peers „Lüriidiumivaras“ 2017
Aðalsteinn Ásberg Sigurðsson „Kääbusekivi“ 2010

23. mail 2019 avatakse Varssavis Galeria Milanos rahvusvaheline näitus, kus eksponeeritakse kõige põnevamaid töid lasteraamatuprojektide konkursilt Clarivoyants 2018. Valikus on ka Eestist pärit Liis Seina ja Eike Ülesoo-Tikmani ning Julia Valtaneni tööd. Näitus on avatud 3. juunini.  

Clairvoyants on rahvusvaheline konkurss poola- või ingliskeelsetele illustreeritud lasteraamatuprojektidele. Konkurssi korraldab Dwie Siostry kirjastus ja selle eesmärgiks on innustada kaunite ja väärtuslike lasteraamatute loomist ning avastada uusi andekaid kirjanikke ja illustraatoreid. Osalemiseks tuleb esitada kavandatava raamatu plaan, koos tekstinäidete, illustratsioonide ja ingliskeelse kokkuvõttega. Konkurss annab võistlejatele võimaluse siseneda nii rahvusvahelisele kui Poola raamatuturule.

Kokku esitati konkursile 530 projekti, mille hulgast premeeriti nelja parimat. Lisaks valiti välja 40 kõige põnevamat tööd, mida eksponeeritakse mai lõpus Varssavis avataval näitusel. Võistlusel oli esindatud 35 riiki ja rahvusvahelisele žüriile jäid silma ka kahe Eestist pärit osaleja projektid.

Nii võib näitusekülastaja näha Liis Seina projekti „Paberlaevuke,“ mille tõlkis poola keelde Sławomira Borowska-Peterson ja illustreeris Eike Ülesoo-Tikman. Samuti eksponeeritakse Julia Valtaneni võistlustööd „Vilo ja muusikapuu“.

Rahvusvahelisse žüriisse kuulusid Rotraut Susanne Berner, Bernardo P. Carvalho, Anna Maria Czernow ja Piotr Karski.

Vaata ka täisnimekirja äramärgitud projektidest ja fotosid žüriitööst.

Illustratsioon: Eike Ülesoo-Tikman

Kolmapäeval, 24. aprillil 2019 kell 13.00–15.00 toimub lastekirjanduse keskuses lasteiaõpetajatele suunatud koolitus “Uut lasteraamatutest”. 

Eestis ilmub aastas ligikaudu 800 laste- ja noorteraamatut, milles orienteerumine võib esmapilgul kindlasti segadust tekitada. Soovitusi lastele lugemiseks jagab lasteaiaõpetajate kevadkoolitusel Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge. Lisaks kohtume illustraator Kertu Sillastega, kes tutvustab oma raamatuid.

Soovijatele toimub keskuses ka ringkäik alates Edgar Valteri galeriist läbi raamatukogu ja varakambri kuni muinasjutupööninguni.

Osavõtt on tasuta, eelregistreerimisega SIIT.

Olete oodatud!

Lisainfo: Anneli Kengsepp, anneli@elk.ee, tel 617 7233

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil 2019 anti Tallinna Keskraamatukogus üle Järje Hoidja auhind, mille sai kirjanik Andrus Kivirähk oma teose „Tilda ja tolmuingel“ eest.

Auhind antakse 2018. aastal ilmunud, Tallinna Keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Kirjanikku tänatakse Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu „Tilda ja tolmuingel“ ainetel joonistatud pildiga. Traditsiooniliselt rahvusvahelisel lasteraamatupäeval väljaantava Järje Hoidja auhinna on Andrus Kivirähk pälvinud ka varem, 2004. aastal raamatu „Limpa ja mereröövlid” eest.

Raamatus „Tilda ja tolmuingel“ laseb Andrus Kivirähk kandvasse rolli mineviku, meenutamise ja mälu. Raamatu peategelaseks on tolm, mille Kivirähk suudab kirjutada nii suureks, köitvaks ja ilusaks. Pehme, kohev, kerge, väle – just nõnda kirjeldatakse seda, mis on paljude jaoks vaid nuhtlus. Sündmused keskenduvad Tildale, 9-aastasele tüdrukule, kes ei mäleta oma surnud isa. Koristades oma tuba, jõuab Tilda juurde Tolmuingel. Nüüd hakkavad tüdrukule meenuma erinevad seigad isast: tema rohelised silmad ja punakas habe, käigud loomaaeda ja lustakad müramised. Tänu tolmuks saanud isale avaneb emagi tüdrukule hoopis uuest küljest.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid eesti autoreid juba neljateistkümnendat korda. Järje Hoidja auhinnaga tänatakse kirjanikku kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara pakkumisel. Auhinna on saanud Anti Saar raamatu „Pärt ei oska saltot“ eest (2018), Reeli Reinaus „Verikambi“ eest (2017), Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” eest (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ eest (2015). Kõik Järje Hoidja laureaadid leiab Tallinna Keskraamatukogu lastelehelt.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2019. aastal on selleks Leedu ja sõnumiks „Raamatud aitavad aega maha võtta”.

Foto: Dmitri Kotjuh