Hüppa põhisisu juurde

Leelo Tungal tutvustab Riias oma raamatut „Seltsimees laps“

19.-21. oktoobrini 2018 on armastatud lastekirjanik Leelo Tungal Riias, et tutvustada oma raamatut „Seltsimees laps ja suured inimesed”

Tungal kohtub lugejatega koolides, osaleb Riia raamatufestivalil ning Moonika Siimetsa samanimelise filmi ekraniseeringul Riia filmifestivalil IFF.

Raamatu „Seltsimees laps ja suured inimesed“ avaldas sel aastal läti keeles kirjastus Liels un Mazs. Varasemalt on sama kirjastus avaldanud Tungla luulekogu “Daudzpusīgais ronis” (“Mitmekülgne hüljes”, 2014). Mõlemad raamatud tõlkis Guntars Godiņš.

2018. aasta novembris ilmub lisaks läti kirjastuses Janis Roze Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere pildiraamat “Lumemees Ludvigi õnn”.

Loe lähemalt

Anti Saar esineb Poolas ja Ungaris

Oktoobri lõpus esineb lastekirjanik Anti Saar Poolas ja Ungaris ning tutvustab oma raamatut “Kuidas meil asjad käivad”.

19.–21. oktoobrini 2018 on Anti Saar Ungaris Budapestis Margó kirjandusfestivalil ja raamatumessil ning tutvustab oma värsket ungarikeelset raamatut (tõlkis Bence Patat, kirjastas Cser). 25.–28. oktoobrini on lastekirjanik Poolas, et tutvustada sama raamatut poola keeles (tõlkis Anna Michalczuk, kirjastas Widnokrąg).

26. oktoobril kell 11-13 esineb Anti Saar Krakówi raamatumessil eelkooliealistele lastele. Kell 18 esineb kirjanik kultuuriklubis Przegorzały.
27. oktoobril kell 12 astub Saar üles Krakówis Conradi festivalil Czeczotka palees. Samal päeval kell 15 esineb kirjanik messil lastekirjanduse festivalil. Kõik esinemised toimuvad koos tõlkija Anna Michalczukiga.

Anti Saare raamat “Kuidas meil asjad käivad” on lisaks poola ja ungari keelele ilmunud ka läti (Liels un Mazs, 2017) ja vene keeles (Eesti kirjastuses KPD, 2017). Kirjaniku sõnul on ungari ja poola keelde jõudmine rõõmustav just sellepärast, et paljud tema enda lapsepõlve lemmikraamatud pärinevad just nendest keeltest.

Loe lähemalt

Selgusid 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad

Teisipäeval, 16. oktoobril 2018 kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri ja NUKU teatriga.

Näidendivõistluse žürii, kuhu kuulusid Krista Kumberg, Rita Rätsepp, Mihkel Seeder, Liis Sein, Kirsten Simmo ja Taavi Tõnisson, valis kahekümne kuue näidendi hulgast välja kuus:

I preemia (2500.-) Reeli Reinaus “Maailm, kuhu ma kuulun”
II preemia (1500.-) Jaanika Juhanson “Kummituste suvi”
III preemia (2×1000.-) Martin Nõmm “Kõik saab korda” ja Tia Navi “Kas tead, kool?”

Eraldi tõsteti esile:
Laura Pürjema “Võõrandumine”
Raivo Kütt “Lootuste tänaval”

Võistluse peapreemia sai Reeli Reinausi näidend “Maailm, kuhu ma kuulun”. See on pinev ja südamlik, peenelt tabatud ja edasi antud lugu skisofreeniadiagnoosiga Rolandist, kelle maailmas sulandub igapäevareaalsus ühte mütoloogiaga, kuid kus on ruumi ka sõprusele, vendlusele ja armastusele.

Teise preemia saanud Jaanika Juhansoni kaasahaarav, sündmusterohke ja liigutav “Kummituste suvi” on põnevuslugu, kus kaks maailma – elavate ja surnute oma, põimuvad nii, et laste valus ja jõhker argielu leiab läbi teispoolsuse oma helge ja lootusrikka väljapääsu.

Kolmanda preemia laureaate hüüti välja kaks: näidendi “Kõik saab korda” autor Martin Nõmm käsitleb aina rahvusvahelisemaks muutuvas Eestis hädavajalikke teemasid. “Kõik saab korda” ei lähe ekstreemsustesse, mida tumedanahalise poisi Eesti koolis õppimine kaasa võiks tuua, vaid vaatleb paineid ning küsimusi, mida tekitab esmapilgul ohutu argielu. Tia Navi näidendi “Kas tead, kool?” peategelane õpetaja Mart oskab olla toeks ja anda nõu ning kuigi ta tegutseb asendusõpetajana vaid kolm kuud, jõuame me näha teismeikka jõudnud klassi arenemist üksmeelseks ja hoolivaks kambaks.

Eraldi esile tõsteti Laura Pürjema vormimänguline lühinäidend “Võõrandumine” ning Raivo Kütti suhtedraama noorte tänavaelust “Lootuste tänaval”.

“Rõõmu tegi, et olime võrdlemisi üksmeelsed. Igaühel oli oma aspektist lähtuv vaade ja neist vaadetest sai kokku, arvan et õiglane, otsus,” kirjeldab oma kogemust žüriiliikmena lastekirjanduse spetsialist Krista Kumberg. Näidendivõistluse teemahaare oli tema sõnul lai: “Tõstatati teravalt kahevaheloleku, eneseks saamise, enese määramise teema. Segati kummituste maailm tõsieluga. Osutati vaimsele tervisele, taimetoidu eetilisusele võrreldes liha söömisega, naise füsioloogia iseärasustele, DNA-ga tehtavate katsete tagajärgedele jne.” Laste- ja näitekirjanik Liis Sein kinnitab kokkuvõtvalt: “Võistlustöid lugedes tõusidki esile pigem noortenäidendid, kus oli käsitletud põnevaid teemasid, loodud värvikirevaid tegelasi ja mängitud vormiga. Veidi tagasihoidlikum pilt avanes lastenäidendite osas.”

Värskelt premeeritud näidendeid saavad kõik huvilised aga kuulata neljapäeval, 15. novembril kell 16.00 NUKU teatris, kus loetakse esmakordselt ette Reeli Rainausi “Maailm, kuhu ma kuulun” ja Jaanika Juhansoni “Kummituste suvi”.

Näidendivõistlusi on Eesti Teatri Agentuur (enne 2008. aastat Eesti Näitemänguagentuur) korraldanud alates 1995. aastast. Seekordne laste- ja noortenäidendite võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ning teatritega VAT ja NUKU, kelle esindajad kuulusid ka võistluse žüriisse. Lastele ja noortele suunatud näidendite võistlust korraldasime kolmandat korda – varasemad toimusid aastatel 2002 ja 2010. Võistlust toetavad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitalid.

Lisainfo:
Heidi Aadma
628 2342
heidi@teater.ee

Loe lähemalt

Estonian Children’s Books Chosen for The White Ravens Catalogue

The books include Marius, Magic, and Lisa the Werefolf by Reeli Reinaus (Päike ja Pilv, 2017) and Mr. Nightingale From Nightjar Street by Ellen Niit (Tammerraamat 2017).

The White Ravens Catalogue is put together annually by the International Youth Library in Munich, Germany. It consists of newly published books that deserve worldwide attention due to their universal themes and/or their exceptional and often innovative artistic and literary style and design. The catalogue is presented every year at the Book Fair in Frankfurt and at the International Children’s Book Fair in Bologna the following year.

See also: International Youth Library – The White Ravens

Mr. Nightingale From Nightjar Street
Written by Ellen Niit
Illustrated by Priit Pärn
Tammerraamat 2017, 47 pp
ISBN 9789949565863
Age: 6+

Mr. Nightingale loves doing everything a little differently than other adults do. He dresses differently, takes baths differently, and eats apples and ice cream in unusual ways. More than anything else, Mr. Nightingale enjoys riding his scooter and climbing trees in the park. He doesn’t like night work very much, but he just grits his beak and bears it. Mr. Nightingale has a great friend, whom he can rely on in hard times and is always up for an adventure: Marcus Stampfoot won’t turn down an invitation to go to the theatre or the beach, or to watch interesting shows on the TV set named Brighteye. The two friends things together just the way they like!

The stories in Mr. Nightingale from Nightjar Street were originally published in the children’s magazine Täheke starting in 1974, and have also appeared in various collections. The 2017 work illustrated by Priit Pärn is the first time they have been published together.

Awards:
2018 The White Ravens
2017 Good children’s book
2017  5 Best Designed Estonian Children’s Books, Certificate of Merit

Marius, Magic, and Lisa the Werewolf
Written by Reeli Reinaus
Illustrated by Marja-Liisa Plats
Päike ja Pilv 2017, 224 pp
ISBN 9789949986255
Age: 10+

Twelve-year-old Marius and his older brother Martin recently moved to the countryside with their parents. Martin, who is very sociable, has already found a lot of friends, but Marius just can’t seem to fit in. Yet when the boy meets Lisa, a loner, at school, the adventures begin with no further ado. Before long, the boy’s previous understandings of reality and the fantasy world acquire a new, fascinating dimension.

Awards:
2018 The White Ravens
2017 Good Children’s Book
2017 25 Best Designed Estonian Books, special prize of the Estonian Children’s Literature Centre

Loe lähemalt

Oktoober 2018. Kadri Hinrikus „Ära muretse mu pärast“

Kadri Hinrikus on oma loomingu eest pälvinud mitmeid tunnustusi: ta on mullune Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat, korduv kultuurkapitali aastaauhinna ning hea lasteraamatu nominent. Rohkelt potentsiaali tunnustusteks on värskeski teoses.

„Ära muretse mu pärast“ toob noore lugeja ette kaks perekonda. Maagilise metsa Lõunanõlval elab lustakas Murueit oma seitsme tütrega. Anna ja Berta, Cita ja Dora, kaksikud Eeva ja Friida ning väikene Gerda teevad seda, mis neile parasjagu pähe tuleb. Ema küll õpetab ja juhendab neid maailma avastamisel, kuid tüdrukuid üldiselt keelama ei kipu. Niimoodi ühiselt tegutsedes saavad selgeks metsas varitsevad ohud ja lihvitud eluks vajalikud oskused.

Põhjanõlva hämaras tihnikus elaval Mureeidel on aga üksainus tütreke – Moon. Ema muretseb ta pärast alati. Ta valutab südant, kui laps liiga kauaks välja jääb või kui ta mere äärde läheb või liiga vähe riideid selga paneb. Mureeit püüab hoida oma ainukest tütart kõigest vähegi ohtlikust eemale. Nii ongi Moonile maailmas nii mõndagi keelatud, köitvaimaks meelelahutuseks on tüdrukul matemaatika. Ühel päeval aga juhtub paratamatu – Murueide vallatud tütred ja Mureeide Moon kohtuvad.

Žanrilt võiks teost pidada kunstmuinasjutuks, kuid sel on samapalju ka muinasjutule mitteomaseid jooni. Kasutatud on küll muinasjuttudes levinud maagilist numbrit seitse, tegevustik toimub väljamõeldud maal Lõunanõlva ja Põhjanõlva vahel mere ääres, aeg on määratlemata jne, kuid tegemist pole kindlasti klassikalise muinaslooga, mis ühtse tegevustiku arengu tõusu ja kulminatsiooni kaudu lõpplahenduse poole sõuab. Kadri Hinrikuse tekst on märksa haralisem ja sellest tulenevalt ka rohkem tõlgendusvõimalusi pakkuv. Suurem psühholoogilisus ja dilemmade püstitamine ongi see, mis raamatu nii võluvaks muudab.

Tekstisse lisavad kihte elutruult mitmeplaanilised ja arenevad karakterid. Tegelaskujude avamiseks kasutab Kadri Hinrikus lisaks kirjeldusele ka ohtralt sisekaemust. Nii näiteks kujutab kirjanik Mooni teose algusosas sõnakuuleliku tütrena, kes ema vaateid igati jagab, järgneb uudishimu ja lust uutest tegevustest, seejärel vaadeldakse aga Mooni hingepiinu ema eest saladuse hoidmisel. Loo lõpuosas näeme tüdruku tumedamaid tunge. Sellist mitmekülgsust oskab noor lugeja hinnata, teab ju temagi oma napile elukogemusele tuginedes, et igaühes on peidus erinevaid tundeid.

Kadri Hinrikuse suurim pluss on ikka olnud elu märkamine. Ühiskonnas õhus olev on tema teostes järjepidevalt kajastamist leidnud. Laste vaesus ja üksildus, kärgpered ja vanemate pidetus – need on vaid mõned teemad, mis elu avali vaatlejal kahe silma vahele jääda ei saa. Oma uues teoses näikse kirjanik küsivat, kust tulevad lumehelbekesed, miks neid just nüüd nii palju on ning mida teha, et kasvada saaksid tublid, eluterved ja optimistlikud lapsed. Vastus, nagu ikka, ei peitu mitte lastes, vaid pigem neid kasvatavates täiskasvanutes. Kui palju kergem on lihtsalt ohule viidates keelata, selle asemel et õpetada ohte vältima! On meil piisavalt mahti, et koos oma lastega tegutseda, heade ja halbade valikute tagamaid selgita? Kas raatsime lasta lastel ise oma valikuid teha või kammitseme neid oma elutarkusega põhjendades? Kelle huvides me nõnda teeme?

Kadri Hinrikus näikse mõistvat, et vanemate mure oma lapse pärast ei lõpe kunagi, kuid rõhutab, et selle taustal ei tohiks unustada ka elurõõmu ja tegutsemislusti. Usk, et meie lapsed on vähemalt sama targad kui meie ning võimelised ise oma otsused tegema ja selle eest ka vastutuse võtma, jääb teose lõpus kajama.

Loo muinasjutulisust rõhutavad Katrin Ehrichi illustratsioonid. Need on juba alates kaanepildist võluvalt poeetilised, aidates noorel lugejal enne tekstini jõudmist raamatuilma siseneda. Mahe rohekas-pruunikas koloriit loob kena tausta, mida maitsekalt täiendatakse särtsakate punaste ja oranžide, sügavlillade või hallide lisandustega. Emotsioon on selgesti tunnetatav näoilmetest, kuulugu need siis inimestele, loomadele või lindudele. Värsked ja vaimukad on ka peatükkide algusvinjetid. Harmooniliselt liiguvad need aastaaegade rütmis, luues mahedat meeleolu ja suunates lugejat delikaatselt sõnadeni, sealt edasi aga juba omaenda mõteteni.

Illustreerinud Katrin Ehrlich
Tammerraamat, 2018
68 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Exhibition of Estonian Illustration „Once Upon a Time…“ to Open in Warsaw

From the 9th of October until the 10th of November 2018, the  Lalka theatre in Warsaw presents the exhibition “Once Upon a Time”. Works by well known Estonian illustrators thematise internationally known fairy tales by the brothers Grimm.

In the exhibition, 20 Estonian artists participate with 59 works: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid and Urmas Viik.

„Once Upon a Time…“ is an extraordinary exhibition that travelled around Italy for two years in 2015-2016. in 2017, the exhibition was shown in the Estonian Children`s Literature Centre in Tallinn and in the Art Gallery of the University of Culture in Minsk. Since 2018, the exhibition has been travelling around Poland.

Organised in collaboration with the Estonian Embassy in Warsaw.

Loe lähemalt

Varssavis on avatud eesti kunstnike näitus “Elas kord”

9. oktoobrist 10. novembrini 2018 on Poolas Varssavi nukuteatris Lalka avatud eesti kunstnike näitus „Elas kord… / Once Upon a Time… / Dawno, dawno temu…”. Välja on pandud illustratsioonid vendade Grimmide muinasjuttudele.

Kuraator Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel on 59 tööga esindatud 20 kunstnikku: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitust “Elas kord” eksponeeriti 2015.–2016. aastal eri paigus Itaalias, 2017. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas ning Minskis. Alates 2018. aastast on näitus ringelnud Poolas.

Näituse peakorraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Suursaatkond Varssavis.

Vaata ka: Dawno, dawno temu (Teatr Lalka)

Illustratsioon: Urmas Viik

Loe lähemalt

Eesti lasteraamatud valiti The White Ravensi kataloogi

Sel nädalal algaval Frankfurdi raamatumessil tutvustab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2018“. Tänavusesse väljaandesse on valitud kaks eesti lasteraamatut: Reeli Reinausi „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“ (pildid Marja-Liisa Plats, Päike ja Pilv 2017) ning Ellen Niidu „Onu Ööbik Öösorri tänavast“ (pildid Priit Pärn, Tammerraamat 2017).

Rahvusvaheline Noorteraamatukogu Münchenis valib The White Ravensi kataloogi parimad lasteraamatud tervest maailmast. Tänavu kuulub sinna 200 raamatut 59 riigist 38 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. The White Ravensi raamatuid esitletakse lisaks Frankfurdile ka kevaditi maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

„Maarius, maagia ja libahunt Liisi“ on lugu 12aastasest Maariusest, kes kolib perega maale elama ja satub ootamatult müstilisse fantaasiamaailma. Kirjastaja Katrin Reinmaa sõnul teevad raamatu eriliseks kirjanik Reeli Reinausi oskus luua folkloristina usutav üleloomulik salapärane ja seikluslik maailm, mida toetavad Marja-Liisa Platsi illustratsioonid ja kujundus. „See raamat on üks neid suurepäraseid näiteid Eesti lastekirjandusest, kus autori ja kunstniku vahel on tekkinud absoluutne sünergia,“ märgib Reinmaa.

Kirjastaja Tiina Tammer: „Ellen Niidu kirjutatud lugusid onu Ööbikust said lapsed lugeda esmakordselt ligikaudu 20 aastat tagasi. Raamatuks said need aga alles eelmisel aastal, kui lood illustreeris Priit Pärn. Õigemini öeldes lõi Pärn oma pildimaailma onu Ööbikust, mis on vaimukas, dünaamiline, vimkade ja vallatustega, andes klassiku tekstile omapoolse väärtuse. Võib öelda, et selles raamatus said kokku kaks klassikut ning sündis tõeline Eesti lasteraamat, mida võib uhkustundega esitleda. Olen väga rõõmus, et seda on Euroopas märgatud ning väärilisele kohale asetatud.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 70. korda 10.–14. oktoobrini, seekordne peakülaline on Gruusia.

Lisainfo:
The White Ravens; Frankfurdi Raamatumess

Helena Koch
Välissuhete ja kommunikatsioonijuht
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7238
helena@elk.ee

Loe lähemalt

Estonian Children’s Literature at the Turku Book Fair

The Turku Book Fair takes place from the 5th of October until the 7th of October. The main topic of the fair is the Republic of Estonia celebrating its 100th anniversary. 

Visitors can purchase Estonian authors’ works translated into Finnish and receive information about Estonia at the A-hall of the fair centre. The children’s area of the fair will be arranged by Ilon’s Wonderland from Haapsalu.

Anne Kõrge, Head of the Readers Service at the Estonian Children’s Literature Centre, will talk about boys who don’t want to read at a seminar on the 5th of October at 11am.

At 3.25pm the same day, children’s authors Kairi Look and Mika Keränen will discuss together with Finnish writer Timo Parvela the differences between Estonian and Finnish children’s literature.

On the 6th of October at 11am Kairi Look and translator Katariina Suurpalo will introduce the book The Airport Bugs Fight On that was recently published in Finnish by the publishing house Aviador.

At 11.30am Anne Kõrge will participate in a seminar that discusses children’s reading habits in Estonia and Finland.

Loe lähemalt

Eesti lastekirjandus Turu raamatumessil

5. oktoobril 2018 kell 11 osaleb lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge Turu messil seminaril väikelaste lugemisest ( “Lukemalla kasvaa. Miksi ja mitä lukea vauvoille? Virossa pojat on saatu lukemaan, miten?”). Kõrge teeb juttu poistest, kes ei taha lugeda.

Kell 15.25 vestlevad Kairi Look ja Mika Keränen soome lastekirjanik Timo Parvelaga. Koos arutatakse, milline lastekirjandus müüb, millised raamatud ületavad riigipiire ning tehakse juttu Soome ja Eesti raamatuturu kultuurilistest erinevustest.

6. oktoobril kell 11 tutvustavad Kairi Look ja Katariina Suurpalo raamatut „Lennujaama lutikad ei anna alla“, mis ilmus äsja soome keeles Katariina Suurpalo tõlkes („Lentokentän lutikat“, Aviador 2018).

Samal päeval kell 11.30 võtab Anne Kõrge osa seminarist “Naapuruston nuoret – Nuorten lukeminen Suomessa ja Virossa”, mis keskendub laste lugemisele Eestis ja Soomes. Kõrge räägib eesti lastekirjanduse seisust ja laste lugemishuvist.

Lisaks kohtub Kairi Look enne messi, 4. oktoobril kell 17 Espoos Tapiola raamatukogus väikeste lugejatega. Üritus toimub Children’s Art Festivali raames.

Turu raamatumess toimub 5.-7. oktoobrini. Messi peakülaline on Eesti.

Vaata ka: Eesti programm Turu messil (soome keeles)

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee