13. mail avati Poolas Białystokis Podlaasia Ooperi ja Filharmoonia Majas eesti kunstnike näitus „Elas kord… / Once Upon a Time… / Dawno, dawno temu…” illustratsioonidest vendade Grimmide muinasjuttudele.

Näituse avamisel osales Eesti saatkonna konsulaar- ja kultuurinõunik Tiina Tarkus. Sõna võtsid ka Eesti aukonsul Białystokis Iwona Wrońska ning ooperimaja direktor Damian Tanajewski, kes avaldas lootust, et näitus on alguseks pikemaajalisele koostööle Eesti saatkonnaga. Piduliku avamise järel esietendus Vendade Grimmide muinasjutu „Punamütsike“ ainetel lavastatud muusikal „P. Mütsikese juhtum“.

Kuraator Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel esinevad  59 tööga 20 kunstnikku: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Varssavis ja Eesti aukonsul Białystokis.

Reedel, 4. mail 2018 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite libahundinäitus „Hundijooks“. Näitusega tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Osaleb 43 kunstnikku, kelle seas on nii tuntud klassikuid kui ka uusi tulijaid. Näitus jääb avatuks 1. juunini 2018.

Kuraator Viive Noor: „Libahundi teema on üks läbivaid teemasid Euroopa kultuuriruumis ning selle mõtestamine ühendab ka Baltimaade kunstnikke. Suur rõõm on selle näitusega tähistada Euroopa kultuuripärandiaastat. Ühtlasi on tegemist väljapanekuga, mis oli aprillis üleval Londoni raamatumessil, kus Eesti, Läti ja Leedu olid peakülalised. Näitus annab suurepärase ülevaate Baltimaade illustratsiooni hetkeseisust, kuna väljas on vaid parimate illustraatorite tööd.”

Marju Kõivupuu libahuntidest: „Kuigi rahvapärimus tunneb mitmeid libaloomi, siis libaloomade kuningas või kuninganna on läbi aegade olnud kindlasti libahunt. Inimese ohtlikuks kiskjaks moondumise või moondamise uskumus levis Euroopas laialdaselt eriti keskajal. Hundist kui targast ja arukast kiskjast on saanud iseseisvuse ja julguse sümbol. Huvitav on ka Clarissa Pinkola Estési, populaarse raamatu „Naised, kes jooksevad huntidega“ autori, nägemus huntidest. Tema sõnul on rahvapärimuses nii naistel kui huntidel palju ühist, sealhulgas terav aistmismeel, tugev hingejõud ja kannatlikkus; mõlemad on uudishimulikud ja mängulised, meelekindlad ja vaprad, kohanemisvõimelised ja hoolitsevad.”

Osalevad kunstnikud:

Eestist: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Lucija Mrzljak, Gerda Märtens, Viive Noor, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Ulla Saar, Jonas Taul, Urmas Viik.

Lätist: Elīna Brasliņa, Rūta Briede, Roberts Koļcovs, Gunārs Krollis, Gundega Muzikante, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Anita Paegle, Juris Petraškevičs, Reinis Pētersons, Anda Strautniece, Gita Treice, Anna Vaivare.

Leedust: Ieva Babilaitė, Inga Dagilė, Lina Dūdaitė, Lina Itagaki, Rasa Joni, Dalia Karpavičiūtė, Kęstutis Kasparavičius, Aušra Kiudulaitė, Akvilė Magicdust, Martynas Pavilonis, Rimantas Rolia, Elena Selena, Karolis Strautniekas, Lina Žutautė, Kotryna Zylė.

Lisainfo:
Viive Noor, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Tänavuse noorteromaanikonkursi võitis Lille Roomets käsikirjaga „Üks väike valge tuvi“. Karksi-Nuias toimuva romaani peategelane on 16-aastane tüdruk, kelle ema on õnnetuses hukkunud. Tüdruk käib kooli kõrvalt tööl, tema pereelu on muutunud keeruliseks ning kogu lugu muutub kriminaalseks. Peale seiklusliku liini käsitletakse raamatus ka koolikiusamist ja leina teemat.

Lisaks esikohale anti välja kaks teist kohta ning märgiti ära kaks tööd. Teise koha pälvisid Liina Vagula käsikiri „Keegi teine“ ning Ene Sepa „Viimane sõit helesinise rongiga“ (raamatuna „Taeva tühjad tribüünid“). „Keegi teine“ on lugu sellest, kuidas 15-aastane tüdruk satub 20 aasta tagusesse aega oma ema kehasse, mis võimaldab võrrelda teismelise elu praegu ja 1990ndatel aastatel. „Viimane sõit helesinise rongiga“ jutustab tüdrukust, kes teispoolsusesse sattudes peab hakkama oma eelnenud elu vigu parandamas käima.

Ära märgiti kaks tööd: Helen Käiti „Põrgulik suvelaager“, mis räägib karmi talupidaja juurde suvisele maatööle läinud noortest, ning Mai Raeti „Valu tühi veetlus“, mille sisuks on väikelinnast suuremasse gümnaasiumisse õppima minek, uued suhted ning kohanemisraskused.

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba kümnendat korda ning konkursile saabus 30 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kümne konkursi jooksul on esitatud kokku üle 250 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 40. Konkursi žürii koosnes lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3200 eurot.

Nagu varasematel aastatel, olid ka seekord põhiteemad seotud kooli, laste omavaheliste ning laste ja vanemate vaheliste suhetega ning muutustega elus – olgu selleks siis kolimine, vanemate lahutus, armastus, halba või heasse seltskonda sattumine, haigus või surm. Endiselt kirjutavad rohkem naised, kümne konkursi 35 auhinnatud tööst on tervelt 34 kirjutatud naiste poolt. Tänavustes käsikirjades sattusime taas täiesti erinevatesse maailmadesse: Vana-Kreekasse ja Karksi-Nuiasse, surmajärgsesse maailma, Muinas-Eestisse, Gröönimaale ja mitmesse fantaasiamaailma. Ei olnud ühte läbivat uut suurt teemat, kuid päris mitmes käsikirjas mainiti koolikatsete karmi maailma, mida võrreldi otseselt tõuaretusega; figureerisid ka telesaadetest tuttavad sensitiivid ning murettekitavalt sageli juhtus liiklusõnnetusi. Noorteromaan on alati olnud ka meid ümbritsevate päevauudiste nägu.
Kõik auhinnatud ja äramärgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

Varasemate konkursside parimad:
2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“
2002 – Helga Nõu, „Kuues sõrm“; Katrin Reimus, „Haldjatants“; Jaan Tangsoo, „Hanejaht“
2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“
2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“
2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“
2011 – 2. koht Reeli Reinaus, „Nahka kriipivad nädalad“; Kristel Kriisa „Piinatud hinged“
2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“
2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“
2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“
2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“

Täiendav teave:
Tauno Vahter, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja, tel 669 1894

Laupäeval, 21. aprillil 2018 kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) tänavune laureaat. Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud.

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja Friida“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Et head haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“ kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle peahõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Kadri Hinrikuse kõrval kõrval Piret Raud raamatuga „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev), Jaanus Vaiksoo luuleraamatuga „Kolm sügist“ (Ärkel), Venno Loosaar raamatuga „Eitahalood“ (Varrak) ja Koidu V.G. Ferreira noorsooraamatuga „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak).

Lapsepõlve auhinna esimesed laureaadid olid Kairi Look ja Andrus Kivirähk. Möödunud aastal läks auhind Reeli Reinausile raamatu „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ eest ja Tartu linn kinkis võitnud raamatu esmakordselt kõigile linna neljanda klassi õpilastele.

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik. Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist.

Vaata ka: Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Täiendav teave:
žürii esimees Aidi Vallik tel 58041475
raamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371 või 53 402784