Hüppa põhisisu juurde

Oktoober 2024. Rán Flygenring „Tulemägi“

Mõni lasteraamat köidab nii, et tahaks seda üha uuesti ja uuesti lugeda. Olgu siis tegemist lapse või täiskasvanuga, Rán Flygenringi „Tulemägi“ suudab kibekiiresti oma kirevate tegelaste, intrigeerivate illustratsioonide, humoorikate dialoogide ja lõbusa lõpuga hinge pugeda. Kõige krooniks sisaldab see meisterlikult teksti sisse põimitud põnevaid fakte, mis pakuvad arutelu palju kauemaks, kui raamatu enda lugemine aega võtab.

Islandi unikaalne atmosfäär

Auhinnatud skandinaavia kirjanik ja illustraator Flygenring on sündinud Norras, kasvanud ja koolis käinud aga Islandil. Ta on võitnud oma teoste eest mitmeid auhindu, 2023. aastal pälvis ta „Tulemäe“ eest Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Flygenringi kodulehe andmeil on tema kirjandusnišiks just loo jutustamine läbi visuaalsete meediumite – olgu need koomikslikult esitatud raportid, lühifilmid või pildiraamatud.

Flygenringi südameteemaks on loodus ja keskkonnahoid. „Tulemäeks“  on autor inspiratsiooni saanud matkadest Islandi vulkaanide juurde, eredalt joonistub teoses välja tema sügav kirg Islandi erilise maastiku vastu.

„Tulemägi“ jutustab loo poisist nimega Kaktus ja tema emast Brást, kes on giid. Ühel päeval peab Kaktus kooli asemel oma emaga vulkaanituurile kaasa minema. Põnevaimaks osutubki giidituuri turistide iseäralik loomus – kõik need inimesed ning muud erilised pehmed ja karvased osalejad, kelle erinevused autor selgelt ära tabab. Nende visuaalsete detailide uudistamine, koos jutumullide lugemise ja äparduste jälgimisega, pakuvad enim lõbu. Nii loob Flygenring juurde võimalusi loo ettelugemiseks või lapsega koos lugemiseks. Seinast seina isikuomaduste ning päritoluga turistid pakuvad võimalusi eri häälte tegemiseks. Tegelaste kujutised on äärmiselt köitvad ning nende kõrval olevad jutumullid avavad nutikal viisil nii sisemaailma kui ka omavahelist kõnet, andes alust pikemaks aruteluks nende päritolu, elustiili, iseloomu ja huvide üle.

Meisterlik visuaal

Flygenring kasutab illustratsioonides peamiselt kahte väga erinevat, kuid põnevalt kombineeruvat tehnikat. Samamoodi miksib Flygenring stiili – osa joonistusi on pigem koomikslikud, osa kunstilisemad. Enamus taustadest ja tegelastest on traditsioonilisemalt joonistatud, kasutades musta pliiatsit, kuid bussiaknast nähtavad maastikud ja loomad on tehtud rasvakriidiga.

Illustratsioonide kaudu avab Flygenring erisuguseid kõrvalnarratiive, mis tekstis endas ei kajastu, vaid ilmnevad lisadetailide kaudu. Sel moel pakub „Tulemägi“ lugemis- ja uudistamisrõõmu kauemaks. Illustratsioonide toel areneb lapse kujutlusvõime ja jutustamisoskus, lugedes tekib kihk välja mõelda eri taustalugusid tegelastele kui ka põhjendusi, selgitusi ja nende eesmärke reisi vältel.

„Tulemäes“ leidub ka õpetlik pool. Koos Kaktusega õpib lugeja tundma laavatüüpe, mida Flygenring on ka uudistamiseks täpsemalt ja suuremalt joonistanud. See ei aita ainult lapsevanemal vastata paljudele lugemise käigus tekkivatele küsimustele, vaid toetab ka lapse huvi äratamist vulkaanide põneva maailma vastu. Seda aga esitatakse kiirel ja tabaval moel, tänu millele pole ohtu liigspetsiifiliseks entsüklopeedialikuks teadusmonoloogiks, mis võib mõnda last loost eemale tõrjuda. Eesti lapsele, kes tõenäoliselt vulkaane näinud pole, tundub lugu nende purskest, rääkimata selle nii rahulikust jälgimisest, ilmselt täiesti meeliülendav, uskumatu ja sealjuures äärmiselt põnev. Seetõttu on Flygenringi „Tulemägi“ kaasakiskuv kogu oma olemuses, teemast kuni illustratsioonideni välja, ning suudab tuua naeratuse näole, olles samal ajal õpetlik, südamlik ja põnev.

Tõlkinud Askur Alas
Toimetanud Eva Velsker
Illustreerinud Rán Flygenring
Kirjastus Nordur 2024, 72 lk

Katrinka Josephine Savimägi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Esseekonkurss „Rahvas algab raamatust“ (Hando Runnel) ootab osalema

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema Eesti Raamatu Aastale pühendatud esseekonkursil „Rahvas algab raamatust“.

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Suurt tähtpäeva tähistame Eesti Raamatu Aastana. Eestlased on kultuurrahvaks tõusnud paljuski kirja, kirjanduse, lugemise ja raamatute kaudu. Hando Runnel on selle omal ajal ilusa mõttega kokku võtnud: kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust. Runnel on öelnud: «Ühendajaks on sõna, mis on raamatus, ning raamat ise, mis on inimsoo imeline võimalus suhelda teistega – ja iseendaga. Raamat on kujundanud üksikinimest, raamat on kujundanud rahvaid. Emakeelne raamat on koondanud rahva riigi rajamisele. Raamat fikseeritud sõnaga on fikseerinud ilmakorra, mida tunnustada ja täita. Sõnast vägevamat väge ei ole; isegi kõikväeline raha liigub sõnastatud käskude või salakäskude järgi. Raamat on nende sõnade kodu, mis ulatuvad puudutama meie inimliku olemise põhja. Raamat on elava sõna kõige kaitsvam kodu.»

Ootame noori oma mõtteid ja ideid väljendama teemal, milline on kirjasõna roll täna, kas raamatus öeldu ühendab meid endiselt ja kas raamat jääb.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga, kokku on auhinnafond 800 eurot.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 4. novembriks 2024 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” suundub Läänemaale

Kolmapäeval, 9. oktoobril 2024 külastab lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” Läänemaad. Kohtumised noorte lugejatega toimuvad Oru ja Ridala raamatukogudes.

Oma loomingut tutvustavad kirjanikud Tiina Laanem ja Jaanus Vaiksoo ning illustraator Sirly Oder.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!“ on Eesti Lastekirjanduse Keskuse traditsioon, mis sai alguse juba aastal 2013. Tuuri eesmärgiks on tutvustada lastele igas Eestimaa nurgas uuemat Eesti lastekirjandust ja autoreid. Kohtumised kirjanike ja illustraatoritega aitavad lastes tekitada huvi lugemise ja raamatute vastu.

Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Õpetajatele: praktiline loovkirjutamise töötuba lastekirjanik Liis Seinaga

Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab õpetajatele koolivaheajal praktilise loovkirjutamise töötoa, mis toimub lastekirjanik Liis Seina juhendamisel 22. oktoobril kell 12.00–15.00 aadressil Pikk 73, Tallinn. Koolitusele saab registreeruda SIIN kuni kohtade täitumiseni.

Loomingulisus on meis kõigis olemas. Sageli on vaja vaid väikest tõuget, et looming saaks sündida. Loovkirjutamise töötoas anname ülevaate erinevatest kirjutamisharjutustest, mis toetavad lapse loovust ning suunavad teda ennast väljendama talle kõige sobivamal viisil.

Teemad:

  • inspiratsiooni leidmine ja materjali kogumine;
  • kirjutamisega seotud hirmud ning nende ületamine;
  • kuidas luua kirjutamisharjumust?;
  • erinevad kirjutamisülesanded, praktika ja tagasiside.

Töötoas osalemise tasu on 25 eurot.

Liis Sein on omandanud bakalaureuse kraadi Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal. Hetkel töötab ta juhiabina Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Lisaks põhitööle juhendab Liis keskuses laste loovkirjutamise ringi. Kirjutamisega on ta tegelenud seitseteist aastat ja täiendab end selles osas pidevalt edasi. Liis on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid, stsenaariume ja muidugi lasteraamatuid. Praeguseks on temalt ilmunud kümme lasteraamatut „Kuidas Saara suureks kasvas“ (2017, Päike ja Pilv), „Vihmapilve suur soov“ (2018, Päike ja Pilv), „Saskia otsib värve“ (2019, Tammerraamat), „Minu tulevik Eestis“ (2021, Päike ja Pilv/Maxima), „Minu linn“ (2021, Päike ja Pilv), „Kartlik rebasepoeg“ (2021, Tammerraamat), „Maruvahva lasteaed“ (2021, Tammerraamat/Väike Päike lasteklubi), „Mona isepäine isa“ (2022, Pegasus), „Paberlaevuke“ (2022, Ärkel), „Ilus Karuema“ (2022, Tammerraamat), „Mona erakordne ema“ (2023, Pegasus).

Fotol Liis Sein (autor: Dmitri Kotjuh)

Tähistame Edgar Valteri 95. sünniaastapäeva

21. septembril 2024 on raamatukunstniku, kirjaniku ja karikaturisti Edgar Valteri 95. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks pani lastekirjanduse keskus kokku  viktoriini, mille lahendamisel saab igaüks panna proovile oma teadmised vanameistri loomingust. Viktoriin on leitav keskuse sotsiaalmeedia kanalitest.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on käesolevast aastast ka Edgar Valteri pärandvara hoidja ja edasi arendaja. Keskuse direktor Triin Soone: „Meil on suur rõõm ja loomulikult vastutus hoida ja arendada Valteri poolt loodut. Edgar Valter on meie lastekirjanduse klassik, kelle pildid ja lood saadavad meid tänini. Me kõik tunneme hetkega ära Sipsiku, Naksitrallid, Nublu või Pokud ja just ainult sellistena nagu Valter neid joonistas. Tal oli imeline oskus ammutada loodusest lugusid, luua vahvaid karaktereid ning panna kirjaniku tekst usutavasse pildikeelde. Samuti tunneme me teda kui meisterlikku karikaturisti ja maalijat. Seetõttu on Valteri pärand väga mahukas ning nõuab lähiaastatel põhjalikku süstematiseerimist ja kindlasti ka avalikkuse ette toomist. Tema mälestust oleme juba varasemalt väärtustanud Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia loomisega 2019. aastal, et tunnustada eesti raamatukunstnike uut loomingut.“

Keskuse illustratsioonikogus on eraldi välja toodud Edgar Valteri kogu, mis moodustati 2007. aastal, kui Valteri pärijad otsustasid suure osa oma valdustes olevatest originaalillustratsioonidest keskusesse hoiule anda. Kogus on esindatud 2359 originaalillustratsiooni, sh arvukalt vinjette ja mõned šrifti näidised. Osa kogust on eksponeeritud valiknäitustena keskuses asuvas Valteri galeriis.

Edgar Valter sündis 1929. aastal Tallinnas. Kunstnikuna iseõppinuna on ta illustreerinud rohkem kui 250 raamatut, mille hulka kuuluvad sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua „Naksitrallid” ja „Sipsik”, Ellen Niidu „Krõlli-raamat”, Aino Perviku „Kunksmoor”, Jaan Rannapi „Nublu”, Oskar Lutsu „Nukitsamees” jmt. 1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat – „Pokuraamat”. Kokku avaldas Valter 15 autoriraamatut lastele.

Ta on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja „Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. aastal omistati talle Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
triin.soone@elk.ee
+372 617 7230

Foto Aldo Luud (Õhtuleht)

Luulevõistlus „Viieviisi” kutsub osalema

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup, mis on välja kasvanud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalist, toimub tänavu 14.–19. oktoobrini. Mitmest ettevõtmisest on oodatud osa saama lapsed üle kogu Eesti, sealhulgas ka seitsmendat korda toimuvast luulevõistlusest „Viieviisi”.

Omaloominguvõistlusele oodatakse vabas vormis luuletust, milles tuleb kasutada vähemalt üht (aga võib ka mitut) viiest märksõnast. Tänavuse võistluse sõnad on „õis”, „maitse”, „naer”, „võti”, „uni”. Võistlustöid hinnatakse kolmes vanuseastmes:  4.–6. klass, 7.–9. klass ning 10.–12. klass.

Luuletusi oodatakse märgusõna „Luulevõistlus“ all hiljemalt 30. septembriks 2024 aadressile kirjandusmang@gmail.com. Kõik tööd palume saata eraldi e-kirja ja failina. Luuletuse juurde palume autori nime mitte märkida, vaid lisada e-kirja õpilase nimi, kool, klass, juhendaja nimi ja kontaktandmed.

Luulevõistlusele saabuvaid töid hindavad vanema kooliastme õpilased ja tudengid.
 
Tulemused tehakse teatavaks laste ja noorte kirjandusfestivali Luup lõpusündmusel Tartus 19. oktoobril 2024.

Festivali korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Lastekirjanduse Keskus, partneriteks on Soome Instituut, Tartu Elektriteater jpt.

Festivali kogu programmiga saab tutvuda septembri lõpus www.facebook.com/luupfestival.


Lugemisisu 2024/2025 stardikoolitus

Reedel, 13. septembril 2024 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses „Lugemisisu“ programmi uue hooaja 2024/2025 stardikoolitus, millest osa saama on oodatud laste lugemisprogrammiga liitunud raamatukogude esindajad. Stardikoolitust saab jälgida ka veebiülekande vahendusel Facebookist „Lugemisisu“ grupist. Salvestust koolitusest saab hiljem järelvaadata.

Päevakava:
10.00-10.05 Tervitus
10.05-11.00 Tähelepanekuid värskest lastekirjandusest / Helena Kostenok, ELK teabeosakonna juhataja
11.00–12.00 Lugemisnõustamine/ Maili Liinev, Südamega koolitus-ja nõustamiskeskus.
12.00–12.45 Sensoorsed abivahendid- kellele, miks ja kuidas?/ Liina Selgis, eripedagoog
12.45–13.15 Kohvipaus keskuses
13.15–13.45  Lähemalt „Lugemisisu“ programmist. Materjalide ja teematundide tutvustus / Katrin Tõnisson, „Lugemisisu“ programmi koordinaator
13.45–14.15 Uus teematund – Aabitsatund / Liina Otto, ELK programmi kuraator
14.15-14.45 Uus teematund – Tahvlist tahvlini / Katrin Tõnisson
14.15–14.30 Kokkuvõte, küsimused

Koolituse korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Lugemisprogrammi korraldamist toetab Kultuuriministeerium.
Lisainfo Eesti Lastekirjanduse keskuse lehel.

Olete oodatud!

Katrin Tõnisson
„Lugemisisu“ programmi koordinaator
5559 4314
katrin@elk.ee

Rahvuskultuuri fondi toetused laste- ja noortekirjandusele

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi 2025. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Stipendiume ja toetusi jagatakse 125-st nimelisest allfondist, millest kaks toetavad laste- ja noortekirjanikke.

Härmatali fond on algatatud 26. jaanuaril 2018. aastal Tiiu Alliste (neiupõlvenimega Härmatali) poolt. Härmatali fondi eesmärgiks on toetada lastekirjanduse loomist, mis kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit. Fondist toetatakse lastele eesti kultuuripärandit, esivanemate eluolu ning rahvatraditsioone ja kombeid tutvustavate raamatute kirjutamist ja illustreerimist. Käsikirjal ei ole žanrilist piirangut. Raamatuprojekt peab soovituslikult olema seotud kirjastajaga, kes tagab raamatu ilmumise kahe aasta jooksul alates stipendiumi määramisest..

Jagamisele tuleb 6 000 eurot.

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks fondi halduskogule.

Juhan Jaigi mälestusfond on algatatud 2000. aastal Juhan Jaigi (1899−1948) järeltulijate poolt eesmärgiga toetada laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.

Jagamisele tuleb 500 eurot.

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks Ilo Jaik Riedbergile.

Taotlusi võtakse vastu elektroonilise taotlemise keskkonnas E-ANKEET

Jagamise info, allfondide nimekirja ning E-ankeedi leiate Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt www.erkf.ee

Täpsemalt saab lugeda taotluste vastuvõtu kohta Eesti Rahvuskultuuri Fondi kodulehelt.

Lastekirjanduse keskus Kadrioru kirjandustänava festivalil

Eesti Lastekirjanduse Keskus osaleb 14. septembril 2024 Kadrioru kirjandustänava festivalil, et pakkuda Tammsaare muuseumi hoovis (L. Koidula 12a, Tallinn) kella 12-18ni pere kõige noorematele raamatusõpradele vahvat programmi. Kavas on põnevaid kohtumisi kirjanikega ning huvilised saavad meisterdada, mängida ja kuulata põnevaid lugusid.

12.00 Mudilastund: Mudilastundi on oodatud pere kõige pisemad, 2–4-aastased põngerjad, et koos raamatulugu kuulata, mängida ja meisterdada.

13.00 Uus raamat: Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits esitlevad oma uut raamatut „Kampsun ja päike“. Saab jutte kuulata, küsimusi esitada ja autogrammi küsida. Raamatut saab kohapeal osta!

14.00 Muinasjututund: avame salapärase kohvri, kus on peidus muinasjutu võlumaailm. Jutustame lugusid, meisterdame ja teeme endast muinasjututegelase.

15.00 Uus raamat: Liis Sein räägib oma uuest raamatust „Mona erakordne ema“, loeb jutte, viib läbi viktoriini tähtpäevade teemal (auhinnaks raamat) ja mõtleb koos lastega välja uusi põnevaid tähtpäevi.

16.00 Meisterdamisetund: kus saab end loovalt ja loominguliselt proovile panna ja meisterdada raamatut, järjehoidjat, maski, printsessi või kasvõi tuld purskavat lohet.

17.00 Mängutund: Mängutunnis saab end proovile panna hiigelsuurtes põrandamängudes, kus jagub tegevust nii sõnamängu meistritele kui tsirkuse huvilistele.

OSALEMINE ON TASUTA!

Kadrioru kirjandustänava festival toimub juba kaheksandat korda ning toob üheks päevaks tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib rikkalik kultuuriprogramm. Toimuvad raamatute esitlused, vestlusringid, kirjandus- ja kultuuriteemaliste arutelude avalikud salvestused, kohtumised kirjanikega, ettelugemised, lisaks muusika, teater jm. Festivali korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.

Uuri ka kogu Kadrioru kirjandustänava festivali programmi.

Helga Nõu „Ruuduline röövel“ (1965)

22. septembril tähistab lastekirjanik Helga Nõu suurt juubelit – ta saab 90-aastaseks. Tähtpäeva puhul otsisime raamaturiiulilt üles tema esikteose, algklassilastele mõeldud põnevusjutu „Ruuduline röövel“, mille autor on ise ka illustreerinud.

Raamatu peategelaseks on Randu, kes igatseb üle kõige endale koera. Olgu see siis ükskõik missugune – suur või väikene, sile või karvane, sabaga või sabata. Paraku aga pole Randu vanemad loomavõtust sugugi huvitatud. Kuid siis juhtub poiss ühel õhtul lugema muinasjuttu Aladdini imelambist. Küll oleks tore, mõtleb Randu, kui minulgi selline lamp oleks, mida hõõrudes kõik soovid täita saaks. Peagi märkab Randu õde Piia raamatupildile sarnast lampi lähedalasuva antiigipoe aknal. Kahjuks aga jõuab selle enne ära osta ruudulise pintsakuga mees, keda lapsed – kampa kuuluvad ka Randu parim sõber Mati ja Piia sõbranna Maie – jälitama asuvad. Üks asi viib teiseni ning varsti avastatakse end õige täbarast olukorrast.

Pikalt Rootsis õpetajana töötanud Nõu on meisterlik lapse hingeelu ja mõttemaailma kirjeldaja. Üksikute mõjusate detailide abil jõuab lugejateni ka kirjutamisaegne eluolu, olgu siis kodus, koolis või mujal. Ilmekalt näitab kirjanik, kuidas väikeste inimeste fantaasia lendu läheb ning tegelikkusest tugipunkte leides aina hoogu juurde saab. 

Nõu on üks väheseid väljaspool Eestit (laste)kirjanduslikku tegevust alustanud autoreid, kes hiljem ka kodumaal tõhusalt kanda kinnitanud ning lugejamenukaid teoseid avaldanud. Lisaks „Ruudulise röövli“ ja „Pea suu!“ (1983) kordustrükkidele on Nõu sulest ilmunud noorteromaanid „Tõmba uttu!“ (2001), „Kuues sõrm“ (2003), „Appi!“ (2008) ja „Jääauku“ (2010) ning jutustus „Sim-sala-Harri“ (2020).

Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965 

Tallinn: Eesti Raamat, 1990 

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm