Hüppa põhisisu juurde

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja PÖFF Shortsi lasteanima võistlus lubab puhata, naerda ja imestada

Neljandat aastat korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Pimedate Ööde filmifestivali Shorts rahvusvahelist lasteanimafilmide võistlust. Tänavu linastub kolmel seansil kokku 13 filmi. 

Kõiki filme näidatakse Eestis esmakordselt ja ainult ühe korra; sealjuures teeb Hiina animafilm „Haruldane kivi” (rež. Jiahang Li, 2024) rahvusvahelise esilinastuse. Näitamisele tuleb ka 2020. aasta võidufilmi režissööri Ignas Meilūnase uus animafilm „Kabjalised uiskudel” (Leedu, 2024).

„Meie valitud animatsioonid jutustavad lugusid lastest siin ja praegu. Nende muredest, rõõmudest, väljakutsetest ja tegudest. Olgu selleks tehnoloogia lõksu jäämine, erivajadustega lähedase eest hoolimine või loodusega kooskõlas elamine – iga lugu kutsub vaatajat kaasa mõtlema,” sõnab Liis Sein, lastekirjanik ja lastekirjanduse keskuse juhiabi.

„Samas ei puudu programmist ka rõõmsad ja humoorikad fantaasiamaailmad, mis lubavad puhata, naerda ja imestada,” lisab ta. „See on seiklus, mis toob pere kokku ja annab ainest aruteludeks ning unistusteks.” 

Erinevad kogumikud on mõeldud erinevatele vanusegruppidele ning dialoogiga filmidele teevad dublaaži Karmen Karus ja Christopher Rajaveer.

Võistlusprogrammi panid kokku Liis Sein, Tiina Undrits ja Liina Otto Eesti Lastekirjanduse Keskusest koostöös PÖFF Shortsi animaprogrammi juhi Vassilis Kroustallisega. 

Võitja, kes kuulutatakse välja 16. novembril PÖFF Shortsi auhinnatseremoonial, pälvib endale klaasikunstnik Eeva Käsperi tehtud auhinnakuju.

Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 8.–20. novembrini linastustega Tallinnas ja Tartus. Kogu festivali programm avalikustatakse 31. oktoobril. 

Lasteanima võistlusprogrammid linastuvad Apollo Kino Coca-Cola Plaza 6. saalis:

16. nov, laupäev kell 13.30 – Shorts lasteanima võistlusprogramm 1
16. nov, laupäev kell 15.00 – Shorts lasteanima võistlusprogramm 3
17. nov, pühapäev kell 13.00 – Shorts lasteanima võistlusprogramm 2

Vaata kogu programmi PÖFF Shorts kodulehelt.

Ekraanitõmmis animafilmist „Hõivatud pilguga tüdruk”

Loe lähemalt

Eesti kirjanikud ja illustraatorid kandideerivad 2025. aasta Astrid Lindgreni auhinnale

Möödunud nädalal toimunud Frankfurdi raamatumessil avalikustati 2025. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominendid. Eestist on auhinna kandidaatideks kirjanik Andrus Kivirähk, illustraator Marja-Liisa Plats ja autor ning illustraator Piret Raud.

Prestiižse rahvusvahelise laste- ja noortekirjanduse auhinna nominente on sel aastal kokku 265. Kandidaate on 72 riigist ja regioonist ning neist 81 on esmakordselt nomineeritud. Nimekirjas on kirjanikud, illustraatorid, jutuvestjad ja lugemise edendajad.

Kandidaate esitas üle 100 organisatsiooni kogu maailmast, sealhulgas Eesti Kirjanike Liit ja IBBY Eesti osakond.

Astrid Lindgreni mälestusauhind on üks maailma olulisemaid laste- ja noortekirjanduse tunnustusi, mille asutas aastal 2002 Rootsi valitsus, seismaks hea selle eest, et igal lapsel oleks võimalust lugeda häid lugusid. Auhind antakse välja elutöö eest või silmapaistva panuse eest noorte lugemiskultuuri edendamisse. Laureaat kuulutatakse välja 1. aprillil 2025.

Vaata varasemaid ALMA kandidaate.

Loe lähemalt

Selgusid parimad noored ettelugejad

Laupäeval, 19. oktoobril 2024 võitsid Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses mõõtu iga maakonna ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimaid ettelugejaid. Kultuuririkkuse aasta puhul oli üle-eestilise 31. ettelugemise võistluse pealkirjaks „Ida pool päikest ja lääne pool kuud“ ning osalejad lugesid erinevate rahvaste lugusid.

Ettelugemise võitsid Lotte Andreson Viljandimaalt, Bert Paluoja Võrumaalt ja Marta Noora Piksaar Tallinnast. Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas toimuvale finaalile eelnesid maakondlikud võistlused, mida viisid läbi maakondade keskraamatukogude lasteosakonnad.

Ettelugejate esinemist hindas žürii, kuhu kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone, Eesti Noorsooteatri näitleja Laura Nõlvak ja noortesaate „NOVA“ saatejuht Aaron Thor Härm.

Esimese kolme koha omanikele olid auhinnaks raamatupoe kinkekaardid ning kõikidel osalejatel oli võimalik külastada Ukraina Kultuurikeskust.

Üle-eestilise 4. klasside õpilaste ettelugemise võistluse lõppvooru tulemused:

Võitja – Lotte Andreson, Viljandimaa, Viljandi Kesklinna Kool
Võitja – Bert Paluoja, Võrumaa, Antsla Gümnaasium
Võitja – Marta Noora Piksaar, Tallinn, Pirita Majandusgümnaasium

Teised osalejad:

Triin Allik, Valgamaa, Valga Põhikool
Helmi Avandi, Pärnumaa, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Kretely Holtsmann, Hiiumaa, Käina Põhikool
Teele Lanno, Saaremaa, Kuressaare Vanalinna Kool
Melany Lõoke, Jõgevamaa, Jõgeva Põhikool
Raheli Luha, Läänemaa, Haapsalu Põhikool
Berit Martmaa, Ida-Virumaa, Kiviõli Riigikool
Bert Sebastian Maripuu, Lääne-Virumaa, Kadrina Keskkool
Aarne Pihl, Raplamaa, Rapla Kesklinna Kool
Triin Helen Puhvel, Tartu, Tartu Forseliuse Kool
Raho Ruiso, Järvamaa, Laupa Põhikool
Emma Salf, Põlvamaa, Viluste Kool
Richard Talve, Harjumaa, Saku Gümnaasium
Loreen Vassil, Tartumaa, Lähte Ühisgümnaasium

Loe lähemalt

Seminar „Laps kirjanduses“ tõstab fookusesse lasteraamatute tõlkimise

21. oktoobril 2024 kell 10.30–16 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse 12. ühisseminar „Laps kirjanduses“, mille fookuses on tõlketeemad. Seminar toimub lastekirjanduse keskuse saalis, kuid seda saab otseülekandena jälgida ka ERR kultuuriportaalist ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehelt.

Seminaril uuritakse, kuidas määratleda tõlkimist, tutvustatakse uusi vahendeid meie tõlkeloo uurimiseks, vaadeldakse, milline on tõlke ja algupärandi vahekord hetke laste-ja noortekirjanduses ning arutletakse, mida on vaja hea tõlkeraamatu sünniks. Vaatluse all on nii laste- ja noortekirjanduse tõlked eesti keelde kui ka meie laste- ja noorteraamatute vahendamine teistesse kultuuridesse. Et lastekirjanduse puhul ei saa kuidagi mööda ka illustratsioonist, tulevad käsitlemisele ka tõlkimise ja raamatuillustratsiooni kokkupuutekohad.

Seminaril esinevad ettekannetega Elin Sütiste,Krister Kruusmaa, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Helena Kostenok, Hanneleele Kaldmaa, Ulla Saar, Triinu Laan, Katja Novak, Anneliis Lepp, Risto Järv ja Elle-Mari Talivee.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul on oluline tõlkelastekirjandusest kõneleda: „Kuna valdava osa praegu eesti keeles ilmuvatest lasteraamatutest moodustavad just tõlketeosed, on nendele tähelepanu pööramine algupärase kirjanduse kõrval väga oluline. Tahaks ju ikka, et ilmuvad tõlketeosed rikastaksid, mitte ei reostaks meie kirjandusvälja ning pakuksid meie lastele võimalikult avarat maailmapilti ja erinevaid perspektiive elu mõtestamiseks.“

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee leiab, et armastatud eesti raamatutegelaste kõrval on teda vorminud just tõlketeosed: „Arvan, et mina olen suuresti tõlkekirjanduse poolt kasvatatud laps – Pipist ja Tjorvenist Pál-tänava poiste, Klára Jarunková kangelaste, Franny ja Zooey’ni, ehkki kahtlemata on olulist rolli mänginud ka Pille-Riin, Naksitrallid, Tagurpidi-Ants. Need olid kõik imelised tõlked. Harald Rajametsa luuletõlked James Krüssi raamatust „Minu vaarisa ja mina“ panid mind tõenäoliselt esmakordselt mõtlema kirjandusteksti loomisele. Teistpidi – oli meie toonases omakirjanduses midagi olulist puudu? Tõlkelugu tekitab alati nii palju intrigeerivaid küsimusi.“

Tutvu seminari esinejate ja kavaga ning registreeru SIIN.

Täname Eesti Kultuurkapitali seminari toetamise eest.

Lisainfo:
Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
+372 5343 6586
jaanika.palm@elk.ee

Loe lähemalt

Eesti lasteraamatud valiti „The White Ravens“ kataloogi

Münchenis asuv rahvusvaheline noorsooraamatukogu andis välja kataloogi „The White Ravens 2024“, mis tutvustab maailma parimaid lasteraamatuid. Valikusse lisati ka kaks teost eesti autoritelt – Lille Roometsa noorsooromaan „Mina ja August“ (Hea Lugu 2023) ning Mari Teede „Ingmar ja meri“ (illustreerinud Marja-Liisa Plats, Tänapäev 2023).

Tänavune kataloog tutvustab 216 silmapaistvat uut laste- ja noorteraamatut 62 riigist ja üle 44 keelest. Raamatud valivad välja rahvusvahelise noorteraamatukogu lastekirjanduse eksperdid, kellele saadetakse aasta jooksul suurel hulgal raamatuid üle kogu maailma. Valiku tegemisel keskendub meeskond teostele, mis võiksid pakkuda huvi rahvusvahelisele lugejaskonnale oma kirjandusliku ja pildilise kvaliteedi ja/või käsitletavate teemade poolest.

Lille Roometsa „Mina ja August“ on esimene Eesti noortele mõeldud värssromaan. Teose tegevus toimub aastatel 1933–1934, kui Eesti oli iseseisev, kuid vaevles poliitiliste ja majanduslike vastuolude käes. Lõpuks hüppab raamat ajas edasi 1964. aastasse, võttes kokku kolme peategelase elu traagilised sündmused Nõukogude okupatsiooni ajal. Raamat on kodumaal saanud tunnustuse Hea Noorteraamat 2023.

Mari Teede „Ingmar ja meri“näitab lühidalt, et uute sõprade leidmine ja vanemate lahutusega toimetulek ei ole lihtne. Kui teose peategelase Ingmari vanemad lahutavad, kolib poiss koos emaga Tallinnast vanaisa majja mere ääres. Eemalolek sõpradest ja uues koolis käimine muudab kodunemise raskeks. Kuid Ingmar leiab tasapisi tee harjumiseks nende uute oludega, kus meri on tema pidev kaaslane. Raamat on saanud mitmeid auhindu ja tunnustusi ka kodumaal. See kuulus 2023. aastal Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ja Tartu lastekirjanduse auhinna nominentide hulka ning sai tunnustuse Hea lasteraamat 2023.

„The White Ravens 2024“ esitletakse rahvusvahelistel Frankfurdi ja Bologna raamatumessidel. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa.

Loe lähemalt

Ettelugemise päeval loeme ja illustreerime eri rahvaste lugusid

Sel reedel, 18. oktoobril tähistame ettelugemise päeva traditsioonilise suure lugemise ja joonistamise veebiülekandega. Kella 9–14 loevad tuntud näitlejad ette muinaslugusid ja raamatukunstnikud loovad samal ajal kuuldule illustratsioone. Kultuuririkkuse aasta puhul on ettelugemise ja illustreerimise fookuses erinevate rahvaste lood. Toimuvat saab jälgida otseülekande vahendusel lastekirjanduse keskuse ja kirjandusfestivali Luup Facebooki lehtedelt ning ERRi kultuuriportaalist. Uut lugu ja pilti saab nautida iga 20 minuti järel.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone leiab, et ettelugemine mängib kindlasti väga olulist rolli lapse keelelises ja vaimses arengus, kuid tegelikult on kõigil tore ja nauditav lugusid kuulata: „Ettelugemine on mõnus ajaviide, mis annab võimaluse kuulata, mõelda ja nautida sõnade lendu. Kindlasti aga ka keeleõppijale tajuda keele rütmi ning omandada uusi sõnu ja väljendeid. Meil on suur rõõm, et nii paljud näitlejad ja illustraatorid on valmis meie ettevõtmises kaasa lööma ning tooma seekord kuulajate ja vaatajateni maailma rahvaste lugusid.“

Muinasjutte loevad ette Laura Kukk, Taavi Tõnisson, Rasmus Kaljujärv, Silva Pijon, Maarius Pärn, Kersti Heinloo, Grete Konksi, Tarvo Krall, Tiina Tõnis, Mari-Liis Lill, Britta Soll, Merilin Kirbits, Piret Krumm, Risto Vaidla, Doris Tislar. Nende lugemist illustreerivad Elina Sildre, Joonas Sildre, Tuulike Kivestu, Kristina Tort, Triin Paumer, Liisa Kruusmägi, Ats Allaste, Anni Mäger, Anu Kalm, Helena Pass, Reda Tomingas, Kirke Kangro, Takinada, Kadi Kurema ja Kertu Sillaste.

Eesti Lastekirjanduse Keskus pani aluse ettelugemise päeva traditsioonile aastal 1994. Päeva tähistav veebiüritus on ka sel aastal osaks laste ja noorte kirjandusfestivali Luup programmist. Festivali korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Lastekirjanduse Keskus, partneriteks on Soome Instituut, Tartu Elektriteater jpt. Festival toimub 14.–19. oktoobrini ja selle kohta saab lisainfot Luup Facebooki lehelt.

Lisainfo
Katrin Tõnisson
katrin@elk.ee
6177233

ETTELUGEMISE PÄEVA KAVA:

KELLNÄITLEJAMUINASLUGUKUNSTNIK
9:00Laura KukkHans Christian Andersen „Pöial-Liisi”Elina Sildre
9:20Taavi TõnissonHans Christian Andersen „Metsluiged”Joonas Sildre
9:40Rasmus KaljujärvErnst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud reinuvader rebasest”Tuulike Kivestu
10:00Silva PijonCharles Perrault „Pöialpoiss”Kristina Tort
10:20Maarius PärnHans Christian Andersen „Inetu pardipoeg”Triin Paumer
10:40Kersti HeinlooCharles Perrault „Uinuv kaunitar”Liisa Kruusmägi
11:00Grete KonksiRahvajutt „Ida pool päikest ja lääne pool kuud”Ats Allaste
11:20Tarvo KrallInglise muinasjutt „Jack ja oavars”Anni Mäger
11:40Tiina TõnisCharles Perrault „Tuttpea-Riquet”Anu Kalm
12:00Mari-Liis LillIndia muinasjutt „Muinasjutt sõdur Ramanandast”Helena Pass
12:20Britta SollFriedrich Reinhold Kreutzwald „Jutte vaeslapsest”Reda Tomingas
12:40Merilin KirbitsFriedrich Reinhold Kreutzwald „Tark mees taskus”Kirke Kangro
13:00Piret KrummSkandinaavia muinasjutudTakinada
13:20Risto VaidlaPiret Päär „Õnneliku inimese särk”Kadi Kurema
13:40Piret KrummFriedrich Reinhold Kreutzwald „Põhja konn”Kertu Sillaste
Loe lähemalt

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup julgustab noorte loovust

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup toimub tänavu 14.–19. oktoobril ning selle kavas on tegevused erinevas vanuses õpilastele. Festivali fookuses on noorte loovus ning inspireerivad kohtumised kirjanikega.

Festivali üritused toimuvad tänavu peamiselt Tartus ja Tallinnas. Mitmed ettevõtmised nagu ettelugemispäeva tähistamine, kirjanduslik veebimäng ja laste luulekonkurss „Viieviisi“ kaasavad lapsi ja noori üle Eesti. Festivali raames toimuvad ka luuleprõmm, kogupere kinoseanss, 4. klasside ettelugemise piirkondlikud eelvoorud ja palju muud põnevat.

Festivali avaüritus Tartus toimub 14. oktoobril, mil algab lapsepõlve auhinna tänavuse laureaadi Grethe Rõõmu „Kaarnapuu“ kinkeraamatu jagamine Tartu seitsmendatele klassidele.

Festivalinädala jooksul kohtuvad laste ja noortega tänavused lapsepõlve auhinna nominendid Margus Haav, Jana Maasik, Mari Teede ja Mika Keränen. Noori inspireerivad kohtumistel ka Epp Petrone, Reeli Reinaus, Tiina Kattel ning Soome kirjanik Eveliina Talvitie ja illustraator Jani Ikonen.

Tallinnas toimuvad 16. oktoobril festivali raames klassidele kirjanduslikud tuurid. Rännaku on kokku pannud ja seda viib läbi kirjanik Jaanus Vaiksoo ning see tugineb tema raamatul „King 39“. Tartus saab samal päeval minna seiklusretkele Supilinna salaseltsi radadel koos Mika Keräneniga.

18. oktoobril kell 9–14 loevad tuntud näitlejad ettelugemise päeva tähistamiseks muinaslugusid ning raamatukunstnikud illustreerivad samal ajal kuuldut. Kuna 2024. aasta on kultuuririkkuse aasta, siis on ettelugemiseks ja illustreerimiseks valitud erinevate rahvaste lugusid. Toimuvat saab jälgida otseülekande vahendusel lastekirjanduse keskuse ja kirjandusfestivali Luup Facebooki lehtedelt.

Festivali viimasel päeval, 19. oktoobril toimub luulevõistluse „Viieviisi“ parimate autasustamine. Luulevõistlusele saabunud tööde hulgast aitavad parimaid valida vanema kooliastme õpilased ja tudengid.

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup on välja kasvanud alates 2017. aastast toimunud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalist. Festivali korraldamisega on tänavu seotud Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Elektriteater ja mitmed teised. Festivali toimumist toetavad Kultuurkapital, Tartu linn ja Soome Instituut. 
 
Festivali kavaga saab tutvuda laste ja noorte kirjandusfestivali Luup lehel Facebookis ning Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonna kodulehel. 

Lisainfo:
Marja Unt
Eesti Kirjanduse Selts
eks@kirjandus.ee 

Anu Amor-Narits
Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Anu.Amor-Narits@luts.ee

Loe lähemalt

Programm „Lugemisisu“ tõstab laste lugemishuvi

Oktoobris algas 5–13-aastastele lastele suunatud programm „Lugemisisu“, millega on sel hooajal liitunud 208 raamatukogu üle kogu Eesti. Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud lugemisprogrammi hooaeg kestab kuni 31. maini 2025.

„Iga hooaja alguses pakume osalejatele uusi tegevusi ja materjale. Sel hooajal lisandus programmivalikusse kaks uut teematundi. Koolieelikutele ja I kooliastmele pakume uusi teadmisi „Aabitsatunnis“ ja veidi vanemad kooliõpilased saavad osa teematunnist „Tahvlist tahvlini“, mis avab meie koolilaste elu 100 aastat tagasi. Lisaks uuenes lugemispassi valik järgmiste loovate ülesannetega,“ ütles „Lugemisisu“ programmi koordinaator ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmijuht Katrin Tõnisson.

„Lugemisisu“ 7. hooajal stardib 208 raamatukogu, üks neist Soomest. Raamatud pannakse kirja spetsiaalsesse lugemispassi ja täidetakse sealsed loomingulised ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse diplomiga kõiki osalejaid, kes on passi kandnud viis teost. Lasteaialapsed saavad „Lugemisisus“ osaleda üheskoos terve rühmana.

Samuti viiakse klassidele ja rühmadele programmi jooksul läbi loovate lisategevustega täidetud teematunde, mille metoodikat ja materjale on aidanud keskusel arendada mitmed oma valdkonna professionaalid – Kertu Sillaste, Anneli Kengsepp, Ulla Saar,  Katrin Tõnisson, Anne Kõrge, Andra Kütt, Maili Metssalu, Kätlin Vainola, Tiina Undrits, Eesti Lugemisühingu pedagoogid jt.

Programmi toetab Kultuuriministeerium. Uuri programmi kohta lisa siit.

Loe lähemalt

Kirjastajatele: esita raamat BolognaRagazzi auhindade konkursile

Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess kuulutas taaskord välja konkursi „BolognaRagazzi Awards“ (BRAW). Konkursile saavad raamatuid esitada ainult kirjastajad ja raamatuid hinnatakse järgmistes püsikategooriates: ilukirjandus, aimekirjandus, koomiksid, debüütteos, väikelapsed. Lisaks on 2025. aastaks välja kuulutatud erikategooria – jätkusuutlikkus. Raamatute konkursile esitamise tähtaeg on 17. detsember 2024.

ILUKIRJANDUS: auhinnatakse ilukirjanduslikke või muinasjuturaamatuid, kus illustratsioonil on domineeriv osa. NB! See auhind ei ole kirjandusauhind, romaanid ja novellid ei lähe hindamisele.
Konkursile saab esitada esmatrüki originaalväljaandeid, mis avaldatud 1. jaanuar 2023–31. detsember 2024.

AIMEKIRJANDUS: kategooria hõlmab väljaandeid, mis pakuvad üldist või spetsiifilist teavet mistahes teadmisvaldkonna, teaduse, ajaloo, muusika, päevakajaliste teemade, kunsti või mistahes muu hariva teemaga seotud teoseid, sealhulgas elulugusid. Konkursile saab esitada esmatrüki originaalväljaandeid, mis avaldatud 1. jaanuar 2023– 31. detsember 2024.

KOOMIKSID: kategoorias on kolm alajaotust: 6 – 9-aastastele, 9–12-aastastele ning 13-aastastele ja vanematele mõeldud koomiksid ja graafilised romaanid.
Konkursile saab esitada esmatrüki originaalväljaandeid, mis avaldatud 1. jaanuar 2023–31. detsember 2024.

OPERA PRIMA (DEBÜÜTTEOS): kategooria on mõeldud varem avaldamata autorite või illustraatorite teostele, et tunnustada uuenduslikke projekte ja neis peituvat uurimistööd. Sama teos võib olla nomineeritud OPERA PRIMA kategoorias ja/või erikategoorias ning ainult ühes teises püsikategoorias (KOOMIKSID, ILUKIRJANDUS, AIMEKIRJANDUS, VÄIKELAPSED).
Konkursile saab esitada esmatrüki originaalväljaandeid, mis avaldatud 1. jaanuar 2023–31. detsember 2024.

VÄIKELAPSED: kategooria, mis on mõeldud imikutele ja väikelastele (0–3-aastased) väljaantud raamatutele ja pappraamatutele.
NB! Pildiraamatutena avaldatud ja hiljem pappraamatutena välja antud teosed ei kvalifitseeru sellesse kategooriasse.
Konkursile saab esitada esmatrüki originaalväljaandeid, mis avaldatud 1. jaanuar 2023–1. detsember 2024.

JÄTKUSUUTLIKKUS: 17 EESMÄRKI PAREMA TULEVIKU NIMEL: vastavalt ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskavale ja säästva arengu eesmärkidele kuulutas Bologna lasteraamatumess 2025. aasta välja BolognaRagazzi auhindade erikategooria jätkusuutlikkus. Sellele auhinnale kandideerimiseks saab esitada teoseid, mis on välja antud 1. jaanuar 2019–31. detsember 2024.
NB! Sama teose nomineerimine kahes erinevas püsikategoorias ei ole lubatud.

Nomineeritud raamatud peaksid käsitlema ühte või mitut teemat, mis on seotud 17 säästva arengu eesmärgiga:
– vaesuse kaotamine;
– nälja kaotamine;
– tervis ja heaolu;
– kvaliteetne haridus;
– sooline võrdõiguslikkus;
– puhas vesi ja kanalisatsioon;
– taskukohane ja puhas energia;
– töökohtade ja majanduskasvu tagamine;
– tööstus, innovatsioon ja infrastruktuur;
– ebavõrdsuse vähendamine;
– jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad;
– vastutustundlik tootmine ja tarbimine;
– kliimameetmed;
– elu vee all;
– elu maismaal;
– rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid;
– partnerlus eesmärkide saavutamiseks.

Žüriil on õigus anda välja eriauhindu igas kategoorias, samuti eriauhinda UUS HORISONT, mis määratakse kõikide konkursile esitatud teoste hulgast – ükskõik millisest BRAW kategooriast – kirjastajatele üle maailma.

Kuidas osaleda?

Osalemine BRAW konkursil on tasuta ja avatud kõigile kirjastajatele, sõltumata sellest, kas nad on Bologna lasteraamatumessil osalejad või mitte. Isekirjastatud teoseid või autorite esitatud raamatuid ei aktsepteerita. Iga osaleja garanteerib, et ta on teose õiguste omanik, mis võimaldab tööde esitamist konkursile.

Tõlketeoseid ei aktsepteerita.

Reeglid:

  • Konkursil osalevad kirjastajad võivad esitada ühe või mitu teost tingimusel, et kõik esitatud teosed on originaalväljaanded ja avaldatud eelmainitud perioodidel.
  • Sama teose nomineerimine kahes erinevas püsikategoorias ei ole lubatud, välja arvatud OPERA PRIMA puhul: sama teos võib olla nomineeritud OPERA PRIMA kategoorias ja/või erikategoorias ning ainult ühes teises püsikategoorias (KOOMIKSID, ILUKIRJANDUS, AIMEKIRJANDUS, VÄIKELAPSED).
  • Iga teose kohta tuleb esitada kolm eksemplari koos täidetud kirjastaja andmelehega. Lisaks tuleb iga esitatud kolme eksemplari sisse lisada täidetud raamatu kaart. Mõlemad ankeedid leiab SIIT.
  • Raamatute esitamise tähtaeg 15. jaanuar 2025.a. Teoseid võib saata posti, kiirkulleri või käsitsi kohale toimetamise teel aadressile:

“BOLOGNARAGAZZI AWARD”
c/o Giannino Stoppani Cooperativa Sociale
Via Nosadella 51/a
40123 BOLOGNA

Täpsem info on leitav raamatumessi veebilehel.

Lisaks on avanenud konkursid „BolognaRagazzi Crossmedia Award“ ja „Licencing Award“. Esimese konkursi puhul antakse välja auhindu kahes kategoorias – ristmeedia projektid ja digitaalse lugemiskogemuse auhind. BRAW Crossmedia Awardi konkursile saab esitada projekte, mis avaldatud või välja lastud perioodil 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2024. Tähtaeg 15. jaanuar 2025. Loe konkursitingimuste kohta täpsemalt SIIT. Licencing Awardi materjalide esitamise tähtaeg kukub 31. jaanuaril 2025, selle konkursi tingimused leiab SIIT,

Loe lähemalt

Heljo Mänd „Väikesed võililled” (1983)

Heljo Mänd rikastas ning arendas oma elu jooksul tohutult eesti (laste)kirjanduse välja, panustades nii proosa kui ka lasteluulega. Oma kirjanikutööle lisaks oli ta ametis ka lasteajakirjade Säde, Pioneer ja Täheke toimetuses ning kirjutas stsenaariumi mitmele legendaarsele lastesaatele (nt „Mõmmi-aabits“, „Nõiakivi“).

1983. aastal ilmus esmakordselt Männi autobiograafiline lasteraamat „Väikesed võililled“, mis mõjub lugejale oma lapseliku särasilmsusega kosutavalt juba aastakümneid. Lugeja tunnetab, kuidas uudishimulik ja heatahtlik laps tutvub ümbritseva maailmaga esimest korda, õpib seda tundma, seal orienteeruma – igas loos peitub nii palju indu ja elurõõmu, et kogu maailm tundub kasvõi hetkeks ilusam paik.

Pole saladus, et „Väikesed võililled“ koosneb Männi enda lapsepõlvelugudest. See võib olla üheks põhjuseks, miks raamatul on nii vahetu ja siiras atmosfäär. Peategelane – väike Heljo – tajub maailma omapärasel moel. Ta saab hakkama nukkude, kiikede joonistamise, kommituutude, sõprade leidmise ja sünnipäevade pidamisega, kuid nende abil ning sisemise jõu ja eesmärgistatuse toel tuleb toime ka probleemidega perekonnas (isa alkoholism) ja ühiskonnas üldisemalt (vaesus, nõukogude režiim ja kõik sellega kaasnev). Sellest hoolimata on tegu elurõõmsa vaatega lapsepõlvele ja tollasele eluolule, väikse Heljo pilk maailmale on sama päiksekollane ja helge kui võililled ise. Eriti toredaks teevad loo kasutatud tegevuspaigad, mille kirjeldus on autentne ja täpne – sünnikoht Narva, Võru, mis oma hubasuses on täiuslik koht seiklemiseks, mängudeks ja üles kasvamiseks, ja hilisem Tallinn, mis pakub noorele laiemalt võimalusi. Kasvukeskkonnale, olmerõõmudele ja ‑probleemidele lisaks kajastub raamatus ka Männi kirjandusteekonna algus ja esimesed luulekatsetused.

1984. aastal pälvis Mänd „Väikeste võilillede“ eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. Teos on ilmunud kolmes trükis, millest viimases leiab 52 lisalugu, mis nõukogude ajal välja jäeti, ja fotosid Männi perekonnaalbumist.

Eesti Raamat 1983
Eesti Ekspressi Kirjastus 2008
Tänapäev 2021

Katrinka Josephine Savimägi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee