Hüppa põhisisu juurde

Moskvas avati eesti lasteraamatuillustratsioonide näitus

Moskva Edelaringkonna 180. raamatukogus avati 13. septembril 2018 eesti lasteraamatuillustratsioonide näitus, mis koosneb 2017. aastal Tallinna Illustratsioonitriennaalil esinenud eesti kunstnike töödest.

Avamisel osalesid Eesti Suursaatkonna kultuurinõunik Dimitri Mironov ja Tallinnast kohale saabunud illustraator Katrin Ehrlich. Kunstnik tutvustas väljapandud töid ja nende autoreid ning viis läbi illustratsioonitöötoa 6. klassi lastele. Sündmus äratas elavat huvi ning sõlmiti kontakte järgmiste eesti illustraatorite näituste korraldamiseks Moskvas.

Eksponeeritakse 50 tööd 26 kunstnikult, kelleks on Sveta Aleksejeva, Made Balbat, Katrin Ehrlich, Mare Hunt, Kadri Ilves, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Gerda Märtens, Piret Niinepuu-Kiik, Viive Noor, Enno Ootsing, Ede Peebo, Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Priit Rea, Tiina Mariam Reinsalu, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Jonas Taul, Maarja Vannas ja Urmas Viik.

Näituse korraldajad on Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kujundusgraafikute Liit, kuraator Viive Noor.

Näitus on avatud 13. oktoobrini.

Foto: Anatoly Perfilov 

Raamatulaat “Raamat Rahvale” Kultuurikatlas 23. septembril

23. septembril kell 11–15 toimub Tallinna Kultuurikatlas tasuta raamatute laat. Lisaks astuvad sel päeval üles mitmed esinejad, toimub eraldi lasteprogramm ja annetuste kogumine vähiravifondile “Kingitud Elu”. Laadapäeval esinevad Ilmar Trull, Keiti Vilms, Marek Sadam ja teised. Kohal on ka lastekirjanduse keskus, kes korraldab töötoa pere noorematele.

Laada peakorraldaja on MTÜ Raamat Rahvale.

Vaata ka: Facebooki üritus

Exhibition of Estonian Illustration „Once Upon a Time…“ in Płock

From the 7th of September until the 30th of September 2018, the Płock Art Gallery in Poland presents the exhibition “Once Upon a Time…”. Works by well known Estonian illustrators thematise internationally known fairy tales by the brothers Grimm.

In the exhibition, 20 Estonian artists participate with 59 works: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid and Urmas Viik.

„Once Upon a Time…“ is an extraordinary exhibition that travelled around Italy for two years in 2015-2016. in 2017, the exhibition was shown in the Estonian Children`s Literature Centre in Tallinn and in the Art Gallery of the University of Culture in Minsk. Since 2018, the exhibition has been travelling around Poland.

Organised in collaboration with the Estonian Embassy in Warsaw.

Illustration: Kadi Kurema, Sleeping Beauty

11. septembril stardib ELK-s festival Luulesõit

Luuletajad Heli Laaksonen Soomest, Ieva Samauska Lätist ja Leelo Tungal Eestist kohtuvad lastega neljal päeval septembris erinevates kohtades üle Eesti. Tuur saab alguse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas 11. septembril 2018 kell 11. Edasi sõidetakse Tartusse, Elvasse ja Võrru. Publikut oodatakse ka luuleõhtutele 11. septembril kell 16 Viru keskuse Rahva Raamatus ja 12. septembril kell 18 Tampere Majas Tartus.

Esinemiste peakorraldaja on rahvusvaheline luulefestival Luulesõit. Sõidu eesmärgiks on tutvustada naaberriikite kaasaegset luulet ning edendada selle tõlkimist. Seni on rännatud juba viies riigis: Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis ja Norras. Luulesõidu kunstiline juht on luuletaja ja tõlkija Guntars Godiņš.

Heli Laaksonen (1972) on särava esinemisega murdeluuletaja, kes on saavutanud modernse rahvaluuletaja staatuse Soomes: tema viit Edela-Soome murdes kirjutatud ja sooja huumorit viljelevat luulekogu on ostetud üle 200 000 eksemplari. Laaksoneni luulet on ilmunud ka võru („Maapuupäiv”, Sammakko, 2000, tlk Jan Rahman) ja hiiu keeles („Ole ise”, EKSA, 2017, tlk Järvi Kokla).

Ieva Samauska (1969) on avaldanud üle 20 luule- ja proosateose. Inglise keeles on ilmunud tema koolirahu ja -rahutust kommenteeriv luuleraamat „The Noisy Classroom” (The Emma Press, UK, 2017, tlk Žanete Vēvere Pasqualini). Luulesõidul tutvustatakse Samauska leidlikku luulet esmakordselt eesti keeles luuletaja, tõlkija ja luulesõitja Contra vahendusel.

Leelo Tungal (1947) on armastatud ja auhinnatud rütmi- ja riimimeister. Eelmisel aastal ilmus temalt kaks luuleraamatut: laste nutimaailma kirjeldav „Hallooo!” (Tammerraamat), mis pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia lastekirjanduse kategoorias, ning täiskasvanutele mõeldud kogumik „Teeleht” (Tammerraamat). Luulesõidul osaleb Tungal juba kolmandat korda.

Luulesõitu aitavad korraldada Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tampere Maja ja Tuglase Selts.

 

 

 

 

 

 

Fotodel vasakult: Ieva Samauska (foto: H. Filipovs), Heli Laaksonen (M. Lappalainen), Leelo Tungal (D. Kotjuh)

Rohkem teavet:
www.poetryride.com

Facebook-üritused:
11.09.2018 Luulesõit Eesti Lastekirjanduse Keskuses
12.09.2018 Luulesõit Tampere Majas

Heidi Iivari
pressiesindaja
heidi@poetryride.com
56691400

Piret Raud Participates in Festivaletteratura in Italy

From 6th September until 8th September 2018 Piret Raud participates in Festivaletteratura festival in Italy. Raud introduces her books that have been published in Italian to young readers. The events are moderated by Vera Salton and Andrea Valente.

Piret Raud (1971) is the most successful contemporary Estonian children’s writer and illustrator. She has written 18 titles, has been translated into 12 different languages, and has illustrated more than 40 titles. Four of her books have been published in Italian so far: Emma Loves Pink (Sinnos, 2014), Princess Lulu and Mr. Bones (Sinnos, 2015), The Story of Sander, Muri, Eensy Mum, and the Invisible Aksel (Sinnos, 2018), and Trööömmmpffff o la voce di Eli (Edizioni Dehoniane Bologna, 2018).

Festivaletteratura is a literary festival, held in Mantua, Italy, since 1997. During five days it hosts authors from all over the world.

See also:
Festivaletteratura-Piret Raud
Festivaletteratura 2018 – Intervista a Piret Raud

Algab Sten Roosi muinasjutuvõistlus

Eesti Lastekirjanduse Keskus koos perekond Roosiga kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Ants ja Ann Roosi pojale pühendatud võistlus toimub tänavu 27. korda.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: “Meil on suur rõõm ja au jätkata nii pika traditsiooniga ettevõtmist. Haapsalus elavad Ann ja Ants Roos on keeletundlikud ja laste loovust toetavad inimesed, kes on loonud sisuka ja lastele huvipakkuva loomekonkursi. Eestis on vaid paar laste loomevõistlust, mis on sellisele ajaproovile vastu pidanud. Lastekirjanduse keskus koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Linnavalitsusega püüab seda suurepärast traditsiooni väärikalt jätkata.”

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast. Konkurss kuulutatakse välja igal aastal 6. septembril, Sten Roosi sünniaastapäeval. Kirjandusvõistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. 2018. aastal võttis võistlusest osa 239 koolilast, välja anti 38 auhinda.

Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 14. jaanuariks 2019 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Tulemused tehakse teatavaks pidulikul auhinnatseremoonial Eesti Lastekirjanduse Keskuses 18. mail 2019. Lisaks peaauhinnale antakse välja mitmeid eriauhindu. Parimad muinasjutud avaldab ajakiri Hea Laps.

Fotol paremalt: 2017. aasta võistluse võitjad Liisa Raavel, Mia-Mai Kalda ja Rhea Rosette Tüür, president Kersti Kaljulaid ning muinasjutuvõistluse algatajad Ants ja Ann Roos. Foto: Peeter Langovits.

7. septembril avatakse Płockis eesti kunstnike näitus “Elas kord”

7.-30. septembrini 2018 on Poolas Płocki kunstigaleriis avatud eesti kunstnike näitus „Elas kord… / Once Upon a Time… / Dawno, dawno temu…”. Välja on pandud illustratsioonid vendade Grimmide muinasjuttudele.

Kuraator Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel esinevad  59 tööga 20 kunstnikku: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitust “Elas kord” eksponeeriti 2015.–2016. aastal eri paigus Itaalias, 2017. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas ning Minskis. Alates 2018. aastast on näitus ringelnud Poolas.

Näituse peakorraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Suursaatkond Varssavis.

Illustratsioon: Kadi Kurema, Sleeping Beauty

8. septembril ootame kõiki Kirjandustänava festivalile

8. septembril 2018 korraldab Tallinna Kirjanduskeskus Kadriorus juba teist korda Kirjandustänava festivali, kust ei puudu ka Rahva Raamatu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ühine lasteala – POKUKOOL koos Puuko ja pokudega. 

Kõik lapsed, kes armastavad uurida loodust, kirjutada, joonistada, meisterdada, jutte kuulata või täpsust visata on meie Pokukooli oodatud! Õpetajateks on Puuko ja pokud, kirjanik Kätlin Vainola, illustraator Kertu Sillaste. Sisseastumiskatseid Pokukoolis ei ole, kõik võetakse vastu!

POKUKOOLI TUNNIPLAAN:
13.00 Puuko looduslugu
14.00 Kätlin Vainola loovkirjutamine
15.00 Kertu Sillaste kunstikamber
16.00 Loomajutud
17.00 Väikeste meistrite töötuba

Rahva Raamat ja Eesti Lastekirjanduse Keskus teevad igapäevaselt tihedat koostööd. ELK soovitab ja Rahva Raamat võimaldab kõigile ostjatele väärt lastekirjandust. Lisaks meeldivad meile mõlemale lõbusad ja harivad mängud. Armastus raamatute, laste ja mängulisuse vastu toob meid taas üheks päevaks ühise katuse alla, Pokukooli, kus seda kõigi lastega jagame! Kogu päeva jooksul on meie telgis müügil valik lastekirjandust ja lisaks saab igaüks endale mälestuseks midagi meisterdada.

Vaata Kirjandustänava festivali programmi SIIT.

Eesti illustraatorite tööd pälvisid rahvusvahelise tunnustuse

Septembri alguses pälvisid XI Moskva rahvusvahelisel raamatuillustratsiooni ja disaini konkursil OBRAZ KNIGI laste- ja noorteraamatuillustratsiooni kategoorias tunnustuse kolm eesti illustraatorit:
– Catherine Zarip illustratsioonide eest raamatule „Kuidas loomad endale saba said“
– Anne Linnamägi illustratsioonide eest Triin Soometsa raamatule „Unerong“
– Viive Noor illustratsioonide eest raamatule „Rotary. Un’idea meravigliosa”

2008. aastal asutatud ülevenemaaline konkurss omandas rahvusvahelise mõõtme 2017. aastal. Auhindu antakse välja üheksas kategoorias, mille hulka kuuluvad ka ilukirjandus, aimekirjandus, kujundus, autoriraamat jne.

2017. aastal pälvisid samal konkursil tunnustuse Regina Lukk-Toompere ja Urmas Viik.

September 2018. Wolfgang Herrndorf „Miks me varastasime auto“

Wolfgang Herrndorfi nimi ei ütle eesti lugejale tõenäoliselt eriti midagi. Kui üldse, siis vaid seda, et tegemist on saksa keeles kirjutava autoriga. Ometi on tema 2010. aastal ilmunud romaani „Tschick“ (eesti keeles ilmunud pealkirjaga „Miks me varastasime auto“) müüdud ainuüksi saksakeelsena üle kahe miljoni eksemplari, rääkimata tõlgetest kümnetesse keeltesse ja teosele omistatud auhindadest. 2016. aastal on raamatust valminud ka film „Tschick“ (režissöör Faith Akin), mida meie usinamad kinoskäijadki on ehk nägema juhtunud.

Noorteromaani „Miks me varastasime auto“ tõlke ilmumine on meie praeguses kirjanduspildis kindlasti märkimisväärt sündmus. Kõigepealt muidugi selle poolest, et tegemist on saksa keelest tõlgitud teosega. Moodustavad ju valdava osa eestindatud noorteteostest ingliskeelset päritolu, mis, ükskõik kui erilised nad ka omaette võetuna poleks, on ikkagi teatud mõttes vägagi sarnased. Nii pakubki Wolfgang Herrndorfi teos mitte ainult meeldivat, vaid tundub, et lausa hädavajalikku vaheldust, teistsugust kultuuri, keelt, olustikku, maailmanägemise viisi. Oluline mitmekesistaja on ka see, et teose peategelane on poiss. Kohtab neid ju meile tõlgitud noorteteostes märgatavalt vähem kui tüdrukuid. Ja olgugi tüdruktegelased aktiivsed, jõulised, iseseisvad, peategelasena poissi nad siiski asendada ei suuda.

„Miks me varastasime auto“ peategelaseks on 14-aastane Maik Klingenberg, eraklik, ehk isegi kergelt autistlike joontega poiss. Ta on enda arvates nõnda igav, et pole klassikaaslastelt isegi hüüdnime ära teeninud. Pärast avameelselt oma pereelu kirjeldava kirjandi klassis ettelugemist kutsuti teda mõnda aega küll Psühhoks, kuid see vaibus õige pea. Kodune elugi pole poisil kiita. Tema alkohoolikust ema, kes regulaarselt nn ilufarmi külastab ehk võõrutusravil käib, hoolib küll pojast, kuid oma pahest loobuda ei suuda.

Karm ja külm isa on temperamentse ema täielik vastand. Ta küll ei varja oma tärkavat suhet noorukese assistendi Monaga, kuid tema jaoks pole oluline mitte see, kuidas ta poeg end tunneb ja mida arvab, vaid mulje, mille nad naabritele jätavad, kuidas nende perekond teistele paistab.

Klassis vaikselt kulgev elu lööb kihama, kui sinna tuleb vene päritolu sisserändaja Andrei Tšihhatšov, kelle nimega isegi õpetajatel raskusi on, nii et see kiiresti Tšikiks lüheneb. Asotsiaalse välimusega Tšikk tundub klassikaaslastele esialgu täiesti hull. Teda ei huvita kellegi arvamus, ei klassikaaslaste ega õpetajate oma. Külma rahuga talub ta õpetajate noomimist ja kaaslaste pilkeid, kui ilmub kooli purjuspäi, magab tundides või saab kätte sooritamata kontrolltöid. Isegi klassi ilusaim tüdruk Tatjana Cosic jätab ta täiesti külmaks.

Maik aga on Tatjanast vägagi võlutud ja ootab kannatamatult, millal tüdruk ta oma suve hakul toimuvale suurele sünnipäevapeole kutsub. Päevad mööduvad, kingituseks joonistatav Beyonce’i pilt hakkab valmima, kuid kutset ei saabu ega saabu. Muserdunud Maik võtab vastu ootamatult külla tulnud Tšiki pakkumise laenatud autoga mõned tiirud teha, eriti kuna vanemad on ta kaheks nädalaks päris üksi koju jätnud. Peagi avastavad poisid end suvereisilt, ilma mobiilide, kaartide ja kindla suunata.

Laadilt ongi romaan klassikalise road movie ilukirjanduslik variant. See on žanr, mida varemgi noortekirjanduses edukalt kasutatud. Wolfgang Herrndorf on loonud tempoka, rohkete pööretega süžee, mis haarab tahtmatult endaga kaasa. Sümpaatne on ka autori viis lugu jutustada, tema soe huumor ja mõistev hoiak. See aitab vältida liigset raskemeelsust, mis keerukaid olusid ja elu äärealadele jäävaid inimesi kirjeldades tekkida võiks.

Teekond, mille Maik ja Tšikk ette võtavad, ettetulevad seiklused, takistused ja kohatud inimesed õpetavad poistele paljutki elu kohta. Veel rohkem aga avastavad nad iseennast. Nad saavad teada, et sõprus on hindamatu, kõik on talutav, kui sul on kaaslane, kelle peale saad kindel olla, ning vahel tasub usaldada ka neid, kes seda esmapilgul ära teeninud ei ole. Oluliseks abiks teekonnal on Maiki ema õpetussõnad: kõigest saab rääkida ning mida inimesed arvavad, on ükstapuha.

Tõlkinud Terje Loogus
Kujundanud Piret Jürisoo
Eesti Raamat, 2018
212 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm