Ootame kõiki festivali “HeadRead” ajal lastekirjanduse keskusesse kirjanikega kohtuma ja raamatute vahetuslaadal osalema!

Neljapäeval, 24. mail
10.00 Illustraator Ulla Saar ja lastekirjanik Kätlin Vainola pööningul
10.00 Anti Saar saalis
12.00 Reeli Reinaus saalis
14.00 Mika Keränen saalis
16.00 Šotimaa jutuvestja Janis MacKay pööningul. Kohtumine toimub inglise keeles.

Reedel, 25. mail
10.00 Soome lastekirjanik Timo Parvela pööningul. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.
10.00 Rootsi lastekirjanik Åsa Lind saalis. Rootsi keelest tõlgib Kaja Sakk.
12.00 Timo Parvela saalis. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.

Laupäeval, 26. mail
12.00-15.00 Lasteraamatute vahetuslaat „SULLE-MULLE“
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

Vaata ka: Kirjandusfestival HeadRead

Teisipäeval, 15. mail 2018 sõidavad Kadri Hinrikus, Kertu Sillaste ja Markus Saksatamm külla Kärdla ja Emmaste raamatukogude lugejatele. Kohtumistel loetakse lastele ette lugusid ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla!” on lastekirjanduse keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Selle ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Seni on külas käidud näiteks Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja mujal.

Lisainfo:
Triin Soone
617 7230
triin.soone@elk.ee

11. mail 2018 anti Luunja 29. kirjanduspäeval üle Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind. Tunnustuse pälvis Milvi Panga ja Mare Hundi luulekogu “Mesikäpa esikäpad”.

Žürii esimehe Toivo Ärtise sõnul on võiduraamat soe ja südamlik tervik, mis viib tagasi aega, “mil uksi ei pandudki lukku”. Raamat on detailideni läbi mõeldud, mis viitab loojate pühendumusele teose ettevalmistamisel.

Lastekirjanik Leelo Tungal: “Raamatut lugedes tekib tunne, nagu oleksime käinud külas töökal ja sõnakal maavanaemal. Sellised vanaemad on tänapäeval jäämas aina haruldasemaks – nagu ka neid ümbritsev turvaline ja lihtne, kuid samas ilmatu põnev õhkkond.”

“Mesikäpa esikäpad” valiti ka 2017. aasta 25 kauneima raamatu hulka. Milvi Panga on K.E. Söödi lasteluule aastaauhinna saanud ka 1992. aastal “Tähekeses” ilmunud luuletuste eest.

1988. aastal loodud Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool. Auhinnasaajad valib žürii koostöös Luunja valla lastega. Valik tehakse eelmisel aastal ilmunud luulekogude ja perioodikas ilmunud luuletuste eest. Auhinnaga tunnustatakse lasteluulekogu autorit ja illustraatorit.

Lisainfo:
Rutt Panga
518 9979
rutt.panga@dokumendipank.ee

Kadi Saarso
Luunja valla haridusnõunik
5661 2583
kadi@luunja.ee

13. mail avati Poolas Białystokis Podlaasia Ooperi ja Filharmoonia Majas eesti kunstnike näitus „Elas kord… / Once Upon a Time… / Dawno, dawno temu…” illustratsioonidest vendade Grimmide muinasjuttudele.

Näituse avamisel osales Eesti saatkonna konsulaar- ja kultuurinõunik Tiina Tarkus. Sõna võtsid ka Eesti aukonsul Białystokis Iwona Wrońska ning ooperimaja direktor Damian Tanajewski, kes avaldas lootust, et näitus on alguseks pikemaajalisele koostööle Eesti saatkonnaga. Piduliku avamise järel esietendus Vendade Grimmide muinasjutu „Punamütsike“ ainetel lavastatud muusikal „P. Mütsikese juhtum“.

Kuraator Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel esinevad  59 tööga 20 kunstnikku: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Suursaatkond Varssavis ja Eesti aukonsul Białystokis.

Reedel, 4. mail 2018 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite libahundinäitus „Hundijooks“. Näitusega tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Osaleb 43 kunstnikku, kelle seas on nii tuntud klassikuid kui ka uusi tulijaid. Näitus jääb avatuks 1. juunini 2018.

Kuraator Viive Noor: „Libahundi teema on üks läbivaid teemasid Euroopa kultuuriruumis ning selle mõtestamine ühendab ka Baltimaade kunstnikke. Suur rõõm on selle näitusega tähistada Euroopa kultuuripärandiaastat. Ühtlasi on tegemist väljapanekuga, mis oli aprillis üleval Londoni raamatumessil, kus Eesti, Läti ja Leedu olid peakülalised. Näitus annab suurepärase ülevaate Baltimaade illustratsiooni hetkeseisust, kuna väljas on vaid parimate illustraatorite tööd.”

Marju Kõivupuu libahuntidest: „Kuigi rahvapärimus tunneb mitmeid libaloomi, siis libaloomade kuningas või kuninganna on läbi aegade olnud kindlasti libahunt. Inimese ohtlikuks kiskjaks moondumise või moondamise uskumus levis Euroopas laialdaselt eriti keskajal. Hundist kui targast ja arukast kiskjast on saanud iseseisvuse ja julguse sümbol. Huvitav on ka Clarissa Pinkola Estési, populaarse raamatu „Naised, kes jooksevad huntidega“ autori, nägemus huntidest. Tema sõnul on rahvapärimuses nii naistel kui huntidel palju ühist, sealhulgas terav aistmismeel, tugev hingejõud ja kannatlikkus; mõlemad on uudishimulikud ja mängulised, meelekindlad ja vaprad, kohanemisvõimelised ja hoolitsevad.”

Osalevad kunstnikud:

Eestist: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Lucija Mrzljak, Gerda Märtens, Viive Noor, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Ulla Saar, Jonas Taul, Urmas Viik.

Lätist: Elīna Brasliņa, Rūta Briede, Roberts Koļcovs, Gunārs Krollis, Gundega Muzikante, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Anita Paegle, Juris Petraškevičs, Reinis Pētersons, Anda Strautniece, Gita Treice, Anna Vaivare.

Leedust: Ieva Babilaitė, Inga Dagilė, Lina Dūdaitė, Lina Itagaki, Rasa Joni, Dalia Karpavičiūtė, Kęstutis Kasparavičius, Aušra Kiudulaitė, Akvilė Magicdust, Martynas Pavilonis, Rimantas Rolia, Elena Selena, Karolis Strautniekas, Lina Žutautė, Kotryna Zylė.

Lisainfo:
Viive Noor, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Tänavuse noorteromaanikonkursi võitis Lille Roomets käsikirjaga „Üks väike valge tuvi“. Karksi-Nuias toimuva romaani peategelane on 16-aastane tüdruk, kelle ema on õnnetuses hukkunud. Tüdruk käib kooli kõrvalt tööl, tema pereelu on muutunud keeruliseks ning kogu lugu muutub kriminaalseks. Peale seiklusliku liini käsitletakse raamatus ka koolikiusamist ja leina teemat.

Lisaks esikohale anti välja kaks teist kohta ning märgiti ära kaks tööd. Teise koha pälvisid Liina Vagula käsikiri „Keegi teine“ ning Ene Sepa „Viimane sõit helesinise rongiga“ (raamatuna „Taeva tühjad tribüünid“). „Keegi teine“ on lugu sellest, kuidas 15-aastane tüdruk satub 20 aasta tagusesse aega oma ema kehasse, mis võimaldab võrrelda teismelise elu praegu ja 1990ndatel aastatel. „Viimane sõit helesinise rongiga“ jutustab tüdrukust, kes teispoolsusesse sattudes peab hakkama oma eelnenud elu vigu parandamas käima.

Ära märgiti kaks tööd: Helen Käiti „Põrgulik suvelaager“, mis räägib karmi talupidaja juurde suvisele maatööle läinud noortest, ning Mai Raeti „Valu tühi veetlus“, mille sisuks on väikelinnast suuremasse gümnaasiumisse õppima minek, uued suhted ning kohanemisraskused.

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba kümnendat korda ning konkursile saabus 30 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kümne konkursi jooksul on esitatud kokku üle 250 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 40. Konkursi žürii koosnes lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3200 eurot.

Nagu varasematel aastatel, olid ka seekord põhiteemad seotud kooli, laste omavaheliste ning laste ja vanemate vaheliste suhetega ning muutustega elus – olgu selleks siis kolimine, vanemate lahutus, armastus, halba või heasse seltskonda sattumine, haigus või surm. Endiselt kirjutavad rohkem naised, kümne konkursi 35 auhinnatud tööst on tervelt 34 kirjutatud naiste poolt. Tänavustes käsikirjades sattusime taas täiesti erinevatesse maailmadesse: Vana-Kreekasse ja Karksi-Nuiasse, surmajärgsesse maailma, Muinas-Eestisse, Gröönimaale ja mitmesse fantaasiamaailma. Ei olnud ühte läbivat uut suurt teemat, kuid päris mitmes käsikirjas mainiti koolikatsete karmi maailma, mida võrreldi otseselt tõuaretusega; figureerisid ka telesaadetest tuttavad sensitiivid ning murettekitavalt sageli juhtus liiklusõnnetusi. Noorteromaan on alati olnud ka meid ümbritsevate päevauudiste nägu.
Kõik auhinnatud ja äramärgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

Varasemate konkursside parimad:
2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“
2002 – Helga Nõu, „Kuues sõrm“; Katrin Reimus, „Haldjatants“; Jaan Tangsoo, „Hanejaht“
2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“
2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“
2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“
2011 – 2. koht Reeli Reinaus, „Nahka kriipivad nädalad“; Kristel Kriisa „Piinatud hinged“
2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“
2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“
2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“
2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“

Täiendav teave:
Tauno Vahter, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja, tel 669 1894