Laupäeval, 21. aprillil 2018 kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) tänavune laureaat. Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud.

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja Friida“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Et head haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“ kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle peahõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Kadri Hinrikuse kõrval kõrval Piret Raud raamatuga „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev), Jaanus Vaiksoo luuleraamatuga „Kolm sügist“ (Ärkel), Venno Loosaar raamatuga „Eitahalood“ (Varrak) ja Koidu V.G. Ferreira noorsooraamatuga „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak).

Lapsepõlve auhinna esimesed laureaadid olid Kairi Look ja Andrus Kivirähk. Möödunud aastal läks auhind Reeli Reinausile raamatu „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ eest ja Tartu linn kinkis võitnud raamatu esmakordselt kõigile linna neljanda klassi õpilastele.

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik. Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist.

Vaata ka: Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Täiendav teave:
žürii esimees Aidi Vallik tel 58041475
raamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371 või 53 402784

Tartu linn annab neljandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2017. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Tänavune võitja kuulutatakse välja 21. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Aidi Vallik, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Piret Raua „Kõik minu sugulased“, Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“, Koidu V.G.Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“, Venno Loosaare „Eitahalood“ ja Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Aidi Vallikule Ädu Neemre ja Kristi Läänesaar linnaraamatukogust, Annika Haga mänguasjamuuseumist ja õpetaja Piret Kimmel. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Esimese hooga jäi žürii sõelale 15 kandidaati, kõik väga head raamatud. Ilma suurte erimeelsusteta valiti välja esiviisik, mille seast selgub ka laureaat. Valikus on raamatuid koolieelikutele, põhikooliealistele ja teismelise eas noortele, esmakordselt ka üks luuleraamat.

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus, peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (Tammerraamat) kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. See on ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele.

Esimese Lapsepõlve auhinna sai 2015. aastal Kairi Look, teise Andrus Kivirähk ja kolmanda Reeli Reinaus. Neljas Lapsepõlve auhinna laureaat selgub 21. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

Nagu viimastel aastatel tavaks, leiab ka sel kevadel Eesti Rahvusraamatukogus aset Tallinna raamatumess, millel kirjastused saavad tutvustada oma toodangut ja suhelda lugejatega, korraldada raamatuesitlusi ning kohtumisi kirjanikega. 19.–21. aprillini 2018 toimub hulk sündmusi nii lastele kui ka suurtele, oodatud on nii eesti kui ka vene keelt kõnelejad.

Raamatumessi programmis on oma kindla koha leidnud kirjandusfoorum ja tüpograafiaseminar. Raamatuid müüvad ligi 20 kirjastust, toimuvad kohtumised autoritega, raamatuesitlused, töötoad, tegemist jätkub nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Eesti Lastekirjanduse Keskus tegutseb messi lastealal väikeses konverentsisaalis reedel, 20. aprillil:

10.00–11.45
Muinasjututund lasteaialapsele
Muinasjututunnis arutame lasteaialastega, mis on muinasjutt ja mis muistend, kes neid jutte kirjutasid ja kuidas käib jutuvestmine. Lavastame ja mängime ette ühe kuulsa muinasloo.
Gruppidel palume eelnevalt registreeruda aadressil raamatumess@gmail.com

12.00–13.30
Tähemängud Nukitsaga
Nukits ootab 1. klasside lapsi, et mängida tähemänge, lugeda toredat juttu ja meisterdada täheloomi.
Gruppidel palume eelnevalt registreeruda raamatumess@gmail.com

14.00–15.45
Raamatututvustus
Iga aasta ilmub Eestis ohtralt uusi lasteraamatuid, milles orienteerumine võib esmapilgul lausa segadust tekitada. Uutest ahvatlevatest raamatutest ja nende autoritest tuleb juttu Tallinna Raamatumessil, kus lasteaedade õpetajatele tutvustab raamatuid lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge. Registreerumine SIIN.

Messi korraldavad Eesti Kirjastuse Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Tallinna Kirjanduskeskuse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Kirjanike Liidu  ja mitmete kirjastustega.

Kohtumiseni raamatumessil!

Täna, 7. aprillil 2018 kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XIV Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2016. ja 2017. aastal ilmunud lasteraamatute seast. Lastekirjanduse keskuses toimunud auhinnapeole oli lisaks võitjatele kutsutud 70 hääletuses osalenud last üle Eesti, kes valiti loosi teel proportsionaalselt maakonnas või linnas hääletanute arvule.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt üle aasta korraldatav lugejaküsitlus, kus lapsed hindavad kahe eelneva aasta jooksul ilmunud algupäraseid lasteraamatuid. Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku-kunstnikku Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

XIV Nukitsa konkursil võistles 234 raamatut – 206 esmatrükki 139 eesti kirjanikult ja 108 eesti kunstniku pildid 201 raamatule. Hääletusest võttis osa 6396 kuni 16-aastast last. E-hääletuses osales 698 last.

Konkurss sai teoks tänu kõigi maakondade ja linnade rahva- ja kooliraamatukogude tublile tööle. Kõige rohkem osavõtjaid oli Tallinnast (889), järgnesid Pärnumaa (672), Võrumaa (611) ja Lääne-Virumaa (493).

Kirjanike edetabel       Kunstnike edetabel

Parimad kirjanikud:

• I koht: Ilmar Tomusk

„Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, kirjastus Tammerraamat, 2016-2017)

• II koht: Mika Keränen

„Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, kirjastus Keropää, 2016–2017)

• III koht: Priit Põhjala

„Mu vanaisa on murdvaras!“ (kirjastus Tänapäev, 2016)

Parimad kunstnikud:

• I koht: Hillar Mets

pildid Ilmar Tomuski raamatutele „Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, Tammerraamat, 2016-2017)

• II koht: Marja-Liisa Plats

pildid Mika Keräneni raamatutele „Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, Keropää, 2016–2017)

• III koht: Britt Samoson

pildid Margus Karu raamatule „Hobune Henry unenägu“ (Margus Karu sihtasutus, 2017)

Täiendav info: Triin Soone, direktor, 617 7230, +372 591 90 363, triin@elk.ee
Koostaja: Helena Koch, välissuhete ja kommunikatsioonijuht, +372 556 45 335, helena@elk.ee

10.-12. aprillini 2018 toimub Londoni raamatumess, kus esmakordselt on messi peakülalisteks Eesti, Läti ja Leedu. Eesti lastekirjandus on messil esindatud tavapärasest suurema väljapanekuga. Messil toimub mitu lastekirjanduse teemalist seminari.

Pushing the Limits of Graphic Stories: Spotlight on the Pop Up Creators Project
Bhavit Mehta (UK), Sanita Muižniece, Simon Jurčiukonytė, Anne Pikkov (EST), William Grill (UK), Lina Dūdaitė, Oskars Pavlovskis, Ulla Saar (EST)
10.04 at 10am, Children’s Hub

Picture Books Like No Other. The Unique Vision of Piret Raud
Piret Raud (EST), Roger Thorp (UK)
10.04 at 5.30pm, The Cross-Cultural Hub

Finding New Voices: Children’s Literature from the Baltics
Pam Dix (UK), Luize Pastore, Aušra Kaziliūnaitė, Roger Thorp (UK), Penny Thomas, Emma Wright (UK), Ulla Saar (EST)
11.04 at 10am, Children’s Hub

Promoting Reading – Experience and Ideas from the Baltic
Rūta Elijošaitytė-Kaikarė (LT), Silvija Tretjakova (LV), Triin Soone (EST), Daniel Khan (UK)
11.04 at 11.30am, Children’s Hub

Londoni raamatumessiga samal ajal toimuvad Eestiga seotud näitused nii Londonis kui ka Oxfordis. Näitus “Jookseb koos huntidega” on Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite ühisnäitus messi näitusealal. Oxfordi Story Museumis on 7. juulini üleval Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Kirjastuste Liidu kureeritud suur rahvusvaheline näitus “It’s Always Tea Time“. Royal Over-Seas League galeriis on 20. maini üleval näitus POP UP Creators.

Lisaks on esmakordselt Londoni raamatumessi auhindade nominentide seas ka kolm nominenti Eestist: lastekirjanduse keskuse välissuhete juht Helena Koch kategoorias parim kirjastusõiguste vahendaja, kirjastus Päike Ja Pilv kategoorias Balti riikide parim laste- ja noortekirjanduse väljaandja ning kirjastus Avita kategoorias Balti riikide parim õppekirjanduse väljaandja. Võitjad tehakse teatavaks 10. aprillil kell 18 Londoni messil.

Londoni raamatumess on üks Euroopa suurimaid raamatumesse, mis toimub ajaloolises Olympia Hallis Kensingtonis. Messil osaleb ligi 25 000 külastajat ja 1300 eksponenti. Eestipoolsed korraldajad on Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Lastekirjanduse Keskus, kaasa aitavad ka EV100, Kultuuriministeerium ja EV saatkond Londonis.

7. aprillil 2018 kell 12 kuulutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja XIV Nukitsa konkursi võitjad. Võistlust, kus lapsed parimat kodumaist lastekirjanikku ja -kunstnikku valivad, on lastekirjanduse keskus korraldanud juba üle 20 aasta.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Ma arvan, et Nukitsa auhind on üks armastatumaid ja laiapõhjalisemaid tunnustusi eesti lasteraamatute autoritele, kuna selle saajad valivad välja noored lugejad ise. Tuhanded lapsed üle Eesti hääletavad oma lemmikkirjaniku ja -illustraatori poolt ja kuna raamatuid ilmub meil rohkelt ja autoreid on samuti palju, siis on ka võistlus väga tihe. Nukitsa auhinnad anname üle juba 14. korda ja rõõmustav on, et sageli on esimese kümne hulgas ka uusi autoreid.“

Konkursil valivad lapsed oma lemmikkirjaniku ja -kunstniku kahel viimasel aastal ilmunud lasteraamatute seast. Küsitlus toimub koostöös Eestimaa raamatukogudega. Sel korral hääletas oma lemmikute poolt 6396 last, kellel oli valida 234 raamatu vahel. Kirjanikest osutusid edukaks Mika Keränen, Priit Põhjala ja Ilmar Tomusk, illustraatoritest Hillar Mets, Marja-Liisa Plats ja Britt Samoson. Nominentide järjestus ja võitnud raamatud selguvad kohapeal. Enim hääli kogunud lastekirjanikku ja illustraatorit autasustatakse Nukitsa pronkskujuga, kolm edukamat saavad rahalise preemia.

Lisaks võitjatele on auhinnapeo külalisteks 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Pidu juhib Nukitsamees (Kristo Veinberg) koos Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi õpilastega.

Esimene Nukitsa konkurss toimus 1992. aastal. Seni on Nukitsa konkursi võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Ilmar Tomusk (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits (kuuel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger.

Täiendav info:

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230
triin@elk.ee

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil 2018 kell 12 antakse Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) üle Järje Hoidja auhind, mille pälvib lastekirjanik Anti Saar raamatu “Pärt ei oska saltot” eest.

Auhind antakse eelmisel aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Kirjanikku tänatakse raamatu ainetel valminud Tallinna Kesklinna Põhikooli 1.e klassi õpilaste joonistatud pildiga.

“Pärt ei oska saltot” on lugu väikesest poisist ja sellest, mis toimub tema peas, siis kui teda narritakse kuna ta saltot teha ei oska, ja kui keegi, isegi mitte vanem vend, talle ka appi ei tule.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid Eesti autoreid juba kolmeteistkümnendat aastat. Järje Hoidja auhinnaga tänatakse kirjanikku kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara pakkumisel. Möödunud aastal pälvis auhinna Reeli Reinaus raamatuga “Verikambi” .

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2018. aastal on sõnumi „Väike on raamatus suur” autoriks Läti lastekirjanik Inese Zandere. Loe sõnumit.