Esmaspäeval, 12. märtsil 2018 kell 12 tulevad lastekirjanduse keskusesse oma raamatutest rääkima 2017. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Ilona Kivirähk (esimees), Janno Põldma ja Helena Koch, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Jaanus Vaiksoo “Laul Eestimaast”, Mika Keränen “Fantoomrattur”, Piret Raud “Kõik minu sugulased”, Leelo Tungal “Hallooo!”, Kadri Hinrikus “Katariina ja herned”, Reeli Reinaus “Maarius, maagia ja libahunt Liisi”

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Neljapäeval, 15. märtsil 2018 toimub lastekirjanduse keskuses kohtumine prantsuse illustraatori Vanessa Hié’ga.

Lapsed on oodatud keskusesse kell 10, täiskasvanutega kohtub illustraator kell 17.

Vanessa Hié on sündinud Pariisis 21. juunil 1974. Ta on lõpetanud Ecole Olivier de Serres’i 1994. aastal. Juba päris väikesest peale on Vanessa armastanud üle kõige joonistada ning meisterdada. Oma töödes kasutab ta erinevate mustritega rebitud ja kortsutatud pabereid, millele lisab värve. Just nimelt värvidest ja kujunditest saadud inspiratsioon aitab luua illustratsioone, mille puhul tulemus on alati etteaimamatu ning kordumatu.

Frankofooniakuu toob kaasa palju põnevaid kohtumisi prantsuskeelsete kunstnike, kirjanike ja muusikutega. Ja nii on juba mitu aastat Eestis käinud ka prantsuse lastekirjanikud ja -raamatuillustraatorid, teiste seas Isabelle Bonameau, Olivier Tallec ja Benjamin Chaud. Tänavu esineb festivali raames Vanessa Hié lisaks lastekirjanduse keskusele koolides prantsuse keelt õppivatele lastele.

Vanessa Hié koduleht

Allikas: Prantsuse Instituut

Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2017. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja Hea lasteraamatud ja Hea noorteraamatud. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja täna, 1. märtsil 2018 kell 14 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Tiitliga pärjatud raamatud varustab Rahva Raamat informatiivsete kleepsudega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde plakatid.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi sõnul võimaldab Lastekaitse Liidu algatus ilmunud raamatute rohkuses sisukatele laste- ja noorteteostele tähelepanu tõmmata. Seekord on mitmekülgses valikus 14 raamatut lastele, mille seas nii luulet, aimeteoseid kui ka pildi- ja juturaamatuid. Eriti tore on, et sageli kirjandusvaldkonnas tähelepanuta jäävad noorteraamatuid sai sel aastal samuti esmakordselt tunnustatud – valituks osutus 7 eriilmelist noorteromaani. „Loodetavasti on sobiva lugemisvara leidmine nüüd lastel ja noortel veidigi lihtsam,“ märkis Palm.

Lastekaitse Liidu juhatuse liikme Tõnu Poopuu arvates tuleb head mõtted panna paberile, et need lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja ei lupsaks. Väärtuslike mõtetega täidetud pabereid kaante vahele köites sünnibki raamat. Palju häid mõtteid üheskoos ja paberil – just selline ongi Hea lasteraamat ja Hea noorteraamat. „Head mõtted ei lähe iial kaotsi, kuniks lastel on raamatuid, mida lugeda,“ leiab Poopuu.

Hea lasteraamat:

• on kaunilt kujundatud
• arendab kujutlusvõimet
• inspireerib
• äratab uudishimu
• näitab kui mitmekülgne on maailm
• pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
• ei sea ealisi piiranguid
• on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

• pakub lugemiselamust
• näitab maailma selle mitmekülgsuses
• sisendab elujulgust ja –rõõmu
• arendab empaatiat
• kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Lastekaitse Liit annab koos partneritega “Hea lasteraamatu” tiitlit välja alates 2009. aastast, aidates lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud eakohaste illustratsioonidega. Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist eneseleidmise käänulisel ent põneval teel olevatele noortele.

2017. aasta Head lasteraamatud:   Plakat printimiseks A4    Plakat printimiseks A3

• Åsa Lind „Liivahundi lood“
  
• Epp Petrone „Võlusõnad“
• Ellen Niit „Onu Ööbik Öösorri tänavast“
• Piret Raud „Kõik minu sugulased“
• Anti Saar „Külaskäik“
• Olga Volkova „Mina olen rebane“
• Iben Akerlie „Lars lol“
• Ali Benjamin „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta“
• Kadri Hinrikus „Katariina ja herned“
• Mika Keränen „Fantoomrattur“
• Heli Lukner, Mare Müürsepp „Füübits“
• Bobbie Peers „Lüriidiumivaras“
• Reeli Reinaus „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“
• Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“

2017. aasta Head noorteraamatud:    Plakat printimiseks A4   Plakat printimiseks A3

• Leigh Bardugo „Vareste kuus“
• Sarah Crossan „Üks“
• Becky Albertalli „Simon vs. homo sapiens’i vandenõu“
• Kathleen Glasgow „Katkine tüdruk“
• Tamsyn Murray „Teise ringi süda“
• Reeli Reinaus „Mõõkade äss“
• Maria Turtschaninoff „Maresi“

Lisainfo:

Grete Landson
Lastekaitse Liit
Kommunikatsioonijuht
565 1909
grete@lastekaitseliit.ee

1. märtsil 2018 avatakse Krakówis Przegorzały kultuuriklubis eesti lasteraamatuillustraatorite näitus „Elas kord…”. Tegemist on harukordse eesti illustratsioonikunsti tutvustava näitusega, mis ringles ligi kaks aastat Itaalias ning pälvis seal erakordselt sooja vastuvõtu.

Näitusel on väljas illustratsioonid vendade Grimmide muinasjuttudele, kokku 59 tööd 20-lt kunstnikult. Näitust saatis Itaalias itaalia- ja ingliskeelne kataloog, millele on kirjutanud eessõna kuraator Viive Noor ning saateteksti kunstiteadlane Vappu Thurlow.

Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel eksponeeritakse pilte järgnevatelt kunstnikelt: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitus jääb avatuks 24. märtsini 2018. Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti aukonsul Krakówis, Eesti Suursaatkond Varssavis, Erasmus +, Przegorzały kultuuriklubi ja Dworeki kultuurikeskus.

Vaata lisaks: Przegorzały kultuuriklubi 

Kolmapäeval, 28. veebruaril 2018 toimus Rahvusraamatukogus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) tänuüritus, kus tunnustati 2017. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid ja tegusid raamatukogudes. Aastapreemia pälvis lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone, kelle eestvedamisel toimus eelmisel aastal rohkelt üritusi üleriigilise laste ja noorte kultuuriaasta raames.

“Koostöö oli väga oluline, eriti rõhusime maakondadele ja mul on hea meel, et ühendavad käed on ulatanud kohalikud raamatukogud, noortekeskused ja kultuurimajad,” ütles Soone “Aktuaalsele kaamerale”.

Kokku jagati ERÜ tänuüritusel tunnustusi 10 kategoorias. Parim maaraamatukoguhoidja töötab Are raamatukogus, aktiivseim noor raamatukoguhoidja tegutseb Huljas ja parim lasteraamatukoguhoidja õhutab noori lugema Raplamaal. Tartu Linnaraamatukogu pälvis tunnustuse mobiiliäpi TartuFic eest, mis seob kirjanduse linnaruumiga. Sillamäe raamatukogu on heas mõttes kultuurikeskus, kus toimub rohkelt kirjandusüritusi ja huviklubisid ning tehakse tõhusat tööd eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamisel Ida-Virumaal.

Allikas: kultuur.err

Eesti kirjanduse nädala raames esinevad neli eesti kirjanikku ja üks tõlkija 12.–16. veebruarini 2018 Soome eri paigus. Lastekirjanikest on kohal Mika Keränen, kes kohtub lugejatega 13.–15. veebruarini kolmes raamatukogus ja ühes koolis.

Ajakirjas Helmi ilmub ühtlasi soomekeelne katkend Keräneni krimisarja kolmandast raamatust “Vana roosa maja”. Kirjandusnädala eesmärk on viia eesti kirjandus ja kirjanikud soome lugejateni.

Tänavune eesti kirjanduse nädal toimub viiendat aastat järjest. Ürituse eesmärk on viia eesti kirjandus ja kirjanikud lugejate juurde Helsingist kaugemale ning tutvustada uut ja huvitavat kirjandust.

Festivali korraldab Eesti-Soome kultuurisuhteid edendav Tuglase Selts koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Majaoja-säätiö, Soome Eesti-Seltside Liidu ja Eesti Instituudiga.

Vaata lisaks: Kirjandusnädala programm

Lisainfo:

Katariina Suurpalo
Tuglase Selts
katariina.suurpalo@tuglas.fi
+358 96 81 14 324

Lastekirjanduse žürii koosseisus Ilona Kivirähk (esimees), Janno Põldma ja Helena Koch, valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed: 

Jaanus Vaiksoo „Laul Eestimaast”, Mika Keränen „Fantoomrattur”, Piret Raud „Kõik minu sugulased”, Leelo Tungal „Hallooo!”, Kadri Hinrikus „Katariina ja herned”, Reeli Reinaus „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”. Võitja kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Kultuurkapital

8. veebruaril 2018 kuulutati Rahvusraamatukogus välja möödunud aasta 5 kauneimat Eesti lasteraamatut ja 25 kauneimat Eesti raamatut.

Viieks kauneimaks lasteraamatuks hinnati: Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“ (illustreerinud Kadi Kurema), „Kuidas loomad endale sabad said“ (illustreerinud Catherine Zarip), Ellen Niit „Onu Ööbik Öösorri tänavast“ (illustreerinud Priit Pärn), Paul-Eerik Rummo „Tihane tõstab tiibu“ (illustreerinud Kaido Ole) ja Anti Saare „Külaskäik“ (illustreerinud Anna Ring). Žürii eripreemia sai Reeli Reinausi raamat „Suusi ja kadunud uni“ (illustreerinud Marge Nelk), Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia pälvis Joel Sanga „Tulge eile meile“ (illustreerinud Anne Pikkov).

25 kauneima Eesti raamatu hulka valiti mitmed lasteraamatud: Mare Müürsepa ja Heli Lukneri kirjutatud ning Angelika Schneideri kujundatud  „Füübits“, Jaak Urmeti „Hurdast Pärnani“ (illustreerinud Karel Korp), Kätlin Vainola „Poiss, kes joonistas kaarte“ (illustreerinud Ulla Saar), Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (illustreerinud Anne Pikkov), Tiit Kändleri „Läbi musta augu: Reeda, Kati, Peetri reis õueonuga paralleelsesse universumisse ja tagasi“ (illustreerinud Eerik Kändler), Milvi Panga „Mesikäpa esikäpad“ (illustreerinud Mare Hunt), Paul-Eerik Rummo „Tihane tõstab tiibu“ (illustreerinud Kaido Ole) ning Reeli Reinausi „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“. Reinausi raamat pälvis ka lastekirjanduse keskuse eripreemia hea disaini ja toreda tüpograafiaga stiilse terviku loomise ning ootamatu värvilahenduse eest.

Võiduraamatuid saab vaadata Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 8.veebruarist 3. märtsini. Aprillis saadetakse kauneimad lasteraamatud Bolognas toimuvale maailma suurimale lasteraamatumessile.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast.

Konkurssi korraldavad: Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Allikas: Rahvusraamatukogu