Alates tänasest saab lastekirjanduse keskuses järgneva 24 nädala jooksul iga nädal vastata ühele küsimusele Eesti kohta. Küsimuse ja vastuste passi saab keskuse raamatukogust. Iga õige vastuse eest saab passi tähetempli.

Kui vastamist alustatakse hiljem, saab ka eelmiste nädalate küsimustele vastata.

3. märtsil 2018 ootame kõiki vastajaid lastekirjanduse keskusesse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva perehommikule!

Lisainfo: laenutus@elk.ee, 617 7235

EV100 ning laste ja noorte kultuuriaasta üks suuremaid ettevõtmisi, lastele ja peredele mõeldud elamustuur Laste Vabariik tähistas sel suvel 53 paigas mänguliselt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Laste Vabariigi teatrit, mänguala ja töötubasid külastas viie kuu jooksul üle 30 000 inimese, lastele kingiti 16 000 Laste Vabariigi passi, mis annavad järgmise aasta lõpuni soodsama sissepääsu kümnetesse kultuuriasutustesse, 75 korda mängiti Kätlin Vainola etendust „Kõige parem kingitus“ ning läbi viidi 254 töötuba. Suvi kinnitas, et mängida ja lustida saab iga ilmaga!

Laste Vabariigi idee autori, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul võib elamustuuri igati kordaläinuks lugeda. „Laste Vabariigi mõte oli viia killuke Eesti lastekultuurist igasse maakonda, ja just väikestesse paikadesse, ning teha seda viisil, mis kõnetaks ja kutsuks tegutsema nii väikeseid kui ka suuri. Koos heade partneritega, keda oli kokku üle paarisaja, valmis terviklik ja mitmekesine, just lapse huvide ja oskustega arvestav mänguala ja programm,“ rääkis Triin Soone. „Eesti lapsed tahavad ja oskavad mängida, nad on nutikad, loovad ja uudishimulikud. Suurim tänu oli see, kui Laste Vabariigist ei lahkutud enne päeva lõppu ning juba peeti plaani, kus õnnestuks veel kohtuda,“ rääkis Triin Soone.

Laste Vabariigi kultuuriprogrammi andsid lisaks näitlejatele, mänguala loojatele ja töötubade tegijatele oma osa ka ligi 2000 last üle Eesti, kes Laste Vabariigi laval üles astusid. Mitmest paigast saatsid lapsed ja noored ka video, miks just nende linnas või külas on hea kasvada. Elamustuur sündis kõikjal koostöös kohalike inimestega, põhipartneriks oli Eesti Avatud Noortekeskuste võrgustik.

Laste Vabariigi produtsent, laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask: „Laste Vabariik andis kogemuse, kuidas koos kogukondade ja partnerasutustega üle Eesti luua midagi suurt ja enneolematut. Laste ja noorte ehedad etteasted pakkusid palju rõõmu ning tõestasid, et kõikjal Eestis on lastel võimalus osa saada laulust, tantsust, pillimängust ning neid suunavad ja juhendavad tõelised oma ala entusiastid. Päeva õnnestumisse andsid igal pool oma osa ka noored vabatahtlikud, kes panustasid üheskoos üle 2000 töötunni.”

Laste Vabariik sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös, et viia Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti. EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa: “Laste Vabariik oli tõeline laste pidu  – täis naeru, nalja ja mängu. Just nii nagu üks õige sünnipäevapidu olema peab. Samal ajal räägiti meile lugu saja-aastasest Eesti Vabariigist, omariikluse olulisusest, meie keelest ja kultuurist. Nii kujundas Laste Vabariik ka laste teadmisi ja pilti oma kodumaast.”

Laste Vabariik numbrites: 5 kuud, 7000 km, 53 sihtkohta, 61 Laste Vabariigi päeva, 75 etendust, 252 töötuba, 30 120 külastajat, 16 000 Laste Vabariigi passi, 1980 kohalikku esinejat, 415 vabatahtlikku.

Laste Vabariigi aitasid teele EV100, Silberauto, Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Avatud Noortekeskuste Ühendus, RGB ja Büroodisain. Elamustuuril osalesid paljud muuseumid, elamuskeskused, maa- ja omavalitsused, ettevõtted ja head koostööpartnerid üle Eesti.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus. Laste Vabariigi fotod: goo.gl/3cPZv8

Lisainfo:
Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
martha@elk.ee
5344 9978

Lastekirjanduse keskuse Illustratsioonigaleriis saab 5. septembrist kuni 28. oktoobrini 2017 näha poola kunstniku Piotr Socha isikunäitust „Lennake mesipuu poole!” tema illustratsioonidest raamatule „Mesilased”. Näituse on koostanud Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas koostöös Poola kirjastustega Dwie Siostry, Eesti kirjastusega Varrak ja Eesti Mesinike Liiduga.

Näituse pealkiri on inspireeritud Juhan Liivi luuletusest „Ta lendab mesipuu poole” ja on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja Poola 100. taasiseseisvumispäevale. Selle keskmes on Piotr Socha raamat „Mesilased”, mis on tähelepanuväärne nii oma mõõtmetelt kui ka sisu poolest. Illustraator Piotr Socha ja teksti autor Wojciech Grajkowski tutvustavad põhjalikult mesilaste maailma: nende erinevaid eluetappe, mesilaste ja inimeste koostööd eri aegadel ja lõpetavad põnevate seikadega mesilaste kohta. Näitusel eksponeeritakse 17 suurendatud paarislehekülge raamatust. Igaühe juures on luup, mille abil saab uurida illustratsioonide detaile ning otsida vastuseid viktoriiniküsimustele. Saab näha ka ehtsat mesitaru ja mesiniku töövahendid Erki Naumaniselt, kes on linnamesinik ja ühtlasi Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse õppejõud. 2. novembril kell 17 toimub lastekirjanduse keskuses kohtumine illustraator Piotr Sochaga. Samas antakse üle viktoriinis osalejate vahel loositud auhinnad, mille on välja pannud Poola Vabariigi Suursaatkond.

Kunstnik Piotr Socha (1966) on Poolas tuntud kui raamatu- ja ajakirjade illustraator. Eestis teati teda varem ehk lauamängu „Super Farmer” visuaalse külje loojana, nüüd aga alates veebruarist 2017 kindlasti ka raamatu „Mesilased” autorina. Socha õppis Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia graafikaosakonnas prof Janusz Stanny raamatuillustratsiooni klassis. Illustraatorina on ta teinud kaastööd Poola olulisematele ajalehtedele ja ajakirjadele, samuti välismaistele väljaannetele. Koostöös Poola Televisiooni (TVP) ja animastuudioga Platige Image sündis telejaama uus graafiline nägu, mille eest Piotr Socha sai 1999. aastal Kuldse Kotka reklaamiauhinna. Peale ajakirjade ja raamatute illustreerimise tegeleb Piotr Socha lauamängude, heliraamatute, firmagraafika kujundamisega. Tema „Mesilased” on ilmunud eesti, leedu, rootsi, soome, vene, hollandi, itaalia, tšehhi, slovaki, saksa, prantsuse, inglise (kaks versiooni: UK ja USA) ja hispaania keeles. Ettevalmistamisel on väljaanded korea, jaapani, hiina jt keeltes. „Mesilasi” on erinevatel konkurssidel viiel korral nomineeritud Poola aasta raamatu tiitlile ning see on pälvinud arvukalt auhindu: kauneim laste- ja noorteraamat 2015 (Poola Kirjastajate Liidu auhind); MUST HAVE 2015 auhind, mida annab välja Łódź Design; aasta teadusraamat 2017 Austrias (lasteraamatute kategoorias). Praegu on „Mesilased” nomineeritud Saksa lastekirjanduse auhinnale aimeraamatute kategoorias (võitjad selguvad 13. oktoobril Frankfurdi raamatumessil). Samavõrd austavaks peab autor seda, et ta nimetati Varssavi lähistel asuva Choboti algkooli mesilaste sõprade ringi auliikmeks.

Vaata ka: “Mesilaste” lühianimatsioon

Lisainfo:
Viive Noor, kuraator, viivenoor@gmail.com, tel 5557 9930

1. septembrist kuni 31. maini  oleme avatud esmaspäevast reedeni kell 10–18 ja laupäeviti kell 11–16.
Pühapäeviti on keskus suletud.

Ootame teid külla!

28.-30. septembrini toimub Tartus esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival, mis pakub kirjanduslikke konkursse, kohtumisi kirjanikega, kirjanduslikke retki ning mitmesuguseid muid sündmusi nii lastele, noortele, peredele kui ka laste- ja noortekirjandusest huvituvatele täiskasvanutele.

Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke, lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega on seega kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et niisugust, just lastele ja noortele mõeldud kirjandusfestivali Eestis veel pole.

Festivalil astuvad üles laste- ja noortekirjanikud nii Eestist kui ka teistest maadest, teiste seas Astrid Lindgreni loomingu pikaajaline uurija ning raamatu „Kasutad ebatavalisi sõnu … Astrid Lindgreni keel“ autor Lena Törnqvist, samuti soome lastekirjanik Linda Liukas, kelle sulest ilmunud lastele mõeldud programmeerimisraamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ (ilmunud eesti keeles 2016) on juba tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Tänavu ilmus eestikeelses tõlkes ka teine Ruby-raamat, „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“. Eesti kirjanikest on festivalile oodata Aidi Vallikut, Ilmar Tomuskit, Heiki Vilepit, tänavuse lastekirjanduse preemia laureaati Reeli Reinausi ning mitmeid teisi.

Kirjanike esinemiste kõrval leidub ka niisuguseid sündmusi, kus astuvad üles lapsed ja noored ise – toimub nii kooliõpilaste luuleprõmmu Tartu ja Tartumaa voor kui ka uudiskirjandusele keskenduv sündmus, kus teoseid tutvustavad koolinoored. Lapsed ja noored on oodatud osa võtma ka kahest konkursist – festivali nimekonkurss, kuhu oma ideid võivad pakkuda kõik huvilised, ning Tartu-teemalistele lühivormidele keskenduv omaloomingukonkurss, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad osaleda haikude, teemantluuletuste või miniatuuridega.

Festivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad. Partneriteks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, raamatupood Utoopia jt. Toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Festivali kava avaldatakse peatselt Tartu Linnaraamatukogu veebilehel.

Allikas: Kirjanduslinn Tartu

Lisainfo:
Eesti Kirjanduse Selts
eks@kirjandus.ee
Tel. 7427079