„Laps kirjanduses 9. Laps ja keskkond“
26. oktoobril 2021 Eesti Lastekirjanduse Keskuses
Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus korraldavad järjekorras juba üheksanda seminari sarjast „Laps kirjanduses“. Sel korral on keskmes keskkonnateemad, mis viimastel aastatel eriti jõuliselt esile on kerkinud. On ju antropotseen – inimeste ajastu – jõudnud hetke, kus igaüks meist on sunnitud jätkusuutlikumate lahenduste poole püüdlema.
Lastekirjandus on üks võimalus kujundada lapsi ja noori ümbritsevast teadlikumaks ning õpetada neid keskkonnateemadele rohkem tähelepanu pöörama. Sellest, kuidas meie lastekirjanduses loodust on kujutatud, millisena loomi-linde esitletud, mil moel loodusõnnetusi kajastatud, räägitakse kirjandusteaduse, keskkonnahumanitaaria ja zooloogia vaatevinklist. Sellel aastal on seminaril taas kord rahvusvaheline mõõde – soome keskkondlikust lastekirjandusest annab ülevaate Kaisa Laaksonen Soome Lastekirjanduse Instituudist. Täname Eesti Kultuurkapitali ja Soome Instituuti seminari toetamise eest.
Otseülekannet seminarist on võimalik vaadata ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki-lehel ja ERR-i kultuuriportaalis. Seminari ülekanne jääb järelvaadatavaks.
Seminaril osalemiseks registreeri end SIIN. (Kohad täis!)
Keskuses seminaril osalemiseks palume esitada vaktsiinipass, COVID-19 läbipõdemist või negatiivset testitulemust kinnitav tõend ning kehtiv isikut tõendav dokument. Kontrollimine toimub enne seminari algust registreerumisel ja kiirtestimise võimalust keskuses ei ole.
Kava
(NB! – kavas võib tulla muudatusi)
10.15
Tervitussõnad
10.30
Keskkonnaküsimused soome lastekirjanduses 2020ndatel
Kaisa Laaksonen, Soome Lastekirjanduse Instituudi direktor
Keskkonnaga seotud küsimused on viimase paari aasta jooksul olnud soome lastekirjanduses tähtsal kohal. Keskkonnateemasid alates kliimamuutustest kuni loomade õigusteni on kujutatud nii pildiraamatutes, lasteraamatutes, noorteromaanides kui ka aimekirjanduses. Toon välja neli erinevat viisi, kuidas neile küsimustele lastekirjanduses lähenetakse: muinasjutud, mida saab lugeda kliimamuutuste allegooriana; realistlik ilukirjandus, mis kujutab põua ja erosiooni mõju laste elule; romaanid, mis õpetavad lapsi prügi ümber töötlema ja loodust kaitsma; düstoopiad, kus kliimamuutuste tagajärgi on juba võimalik näha.
Ettekannet tõlgib Kaja Sakk
11.00
Igaüks peab oma aeda harima
Krista Kumberg, Lääne maakonna keskraamatukogu raamatukoguhoidja
Kliimamuutused, metsa- ja linnapuude raiumine ning elukeskkonna halvenemine – need on teemad, millest räägitakse meedias ja arutatakse isekeskis üha enam. See ajendas vaatama lastekirjanduse poole – kuidas kajastatakse ning edendatakse juturaamatutes loodusharidust ja keskkonnateadlikkust. Millise osaga loodusest ja loodusega seonduvatest muredest puutub kokku raamatulaps? Millist pilti lugejale näidatakse? Täna on lapsed rohkem linnastunud kui nende eakaaslased aastakümneid tagasi. Neil on park, mõnel ka aed, enamasti iluaed. Loodus ei ole enam loomulik ja iseenesestmõistetav kasvamise koht. Kas on kirjanikul võimalik nimetatud lähiringi kaudu, ilma metsa minemata ja suurte protsesside juurde siirdumata tõsta keskkonnateadlikkust? Hea on tõdeda, et põhimõte „lähemalt kaugemale“ lasteraamatutes ikka veel kehtib.
11.30
Loomad lasteraamatuillustratsioonidel: realismi ja fantastika pingeväljas
Mari Niitra, Liivi Muuseumi juhataja, Tartu Ülikooli lastekirjanduse assistent
Lastekirjanduse puhul võib välja tuua loomade kujutamise kaks äärmust. Väga levinud on inimesestamine ehk antropomorfisatsioon, mispuhul looma kujutatakse osana kultuurist. Samavõrd levinud on ka looma kujutamine looduse osana, võimalikult realistliku ja elutruuna. Nende kahe kujutusviisi vahel tekib huvitav pingeväli, kus leidub kõikvõimalikke pooltoone, vastuolusid ja vahealasid. Nt loom inimesestamata kaaslasena, kuid pildil selgelt inimesega samas omailmas viibivana, jagades peremehega näoilmeid, emotsioone, suhtumist.
Ürgne aukartus looma suhtes väljendub aga looma mütologiseerimises, sümboli mõõtmesse tõstmises.
12.00
Rebase representatsioon Sara Pennypackeri jutustuses „Pax“
Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija
Ameerika kirjaniku Sara Pennypackeri jutustus “Pax” (2016, eesti keeles 2019) mõjub lugedes ülistuslauluna metsikule loodusele ja seal elavatele loomadele. Teos tundub vägagi tõetruuna – pole ka ime, sest autor on adekvaatse pildi saamiseks kasutanud vastava ala spetsialistide, zooloogide abi. Ta laseb lugejal justkui rebase nahka pugeda ja temaga koos läbi erinevate seikluste kulgeda. Ettekandes uuritaksegi, millised on teoses kujutatud rebase erinevused bioloogilisest isendist ning kuidas on leitud tasakaal ilukirjanduslikkuse ja realistlikkuse vahel.
Vaheaeg
13.30
Loomad eesti murdeaabitsates
Kadri Tüür, Tallinna Ülikooli teadur, Keskkonnaajaloo Keskuse juhataja
Käesoleva ettekande ajenditeks on ühelt poolt asjaolu, et 2021. aasta emakeelepäevaks üllitasime Muhu Pärandikooli kirjastamisel Muhu oabitsa, mis on aabitsakogujate andmetel järjekorras 9. Eesti murdeaabits; teisalt aga töö uurimisprojektis PUTPRG908, mille eesmärgiks on uurida Eesti keskkonnaliikumisi ning keskkonnaga seotud murede väljendumisvorme Eesti kultuuris. Sestap võtan ettekandes vaatluse alla mõned murdeaabitsad, küsides, kuidas on seal kujutatud loomi ning mida see ütleb meile aabitsates edastatud loodusesuhte kohta. Muhu murdeaabitsas on loomad esindatud peaasjalikult illustratsioonidel, seda juba alates esikaanest, kus kukk nõudlikult noorele õppurile otse silma sisse vaatab. Jänessed seostuvad päris mitme lauluga; piltsõnastiku kujul seltsivad nendega veel jaara, ruotsus, üebikud. Kala ja sea saba esinevad söögina. Kihnu arvukatest lastele suunatud murdeväljaannetest tuleb kõne alla „Aett, eit ning mia“, kus esinevad nii tillud, ahunad, obo, mitut sorti kullid, viired, koslad, aga ka eksootilisemad olesed nagu naett ja idi. Ettekandes tuleb juttu ka teiste murdealade loomadest.
14.00
Töölislaps ja tema keskkond 20. sajandi alguse tööliskirjanduses
Hegely Klaus, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna peavarahoidja
Eesti tööliskirjanduses on tööliste igapäevaelu ja keskkonna – olgu selleks siis industrialiseeritud linn või mõis ja küla – kujutamisel tähtis positsioon. Tüüpiline tööline 20. sajandi alguse tööliskirjanduses oli keskealine mees. Naiste emantsipatsiooniga suurenes ka naistegelaste osakaal, kuid lapsi ja laste keskkonda on kujutatud märksa tagasihoidlikumalt, olgugi, et lapsed olid vabrikutes või mõisatöödel arvestatav tööjõud. Kas töölislapse keskkond sarnanes täiskasvanu omale? Milliseid märksõnu ja motiive on töölisautorid selle iseloomustamisel kasutanud? Siinses ettekandes on vaatluse all, kuidas kujutasid 20. sajandi alguse eesti tööliskirjanikud laste kasvukeskkonda. Kuna eesti tööliskirjandusele on iseloomulik agraarne vaatenurk, on eraldi tähelepanu pööratud nii linna- kui maalapsi ümbritsevale.
14.30
Suurte keskkonnakatastroofide (eel)kaja Nõukogude Eesti lastekirjanduses
Elle-Mari Talivee, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja/Tallinna Ülikool.
Lastekirjandusel on imeline võime rääkida lapsepäraselt ka väga tõsistel ja rasketel teemadel. Põhjused on erinevad: eks ole autorid tahtnud last niiviisi täiskasvanute maailma astumiseks ette valmistada, äratada näiteks keskkonnateemade puhul neis hoolivat inimest või ka mõnikord rääkinud südamelt ära oma mured. Nõnda ei ole imekspandav, et lastekirjandusse on jõudnud ka keskkonnaohtude ja -katastroofide kirjeldused. Ettekanne võtab mõne kajastuse ja/või tõlgenduse vaatluse alla, keskendudes eelkõige 20. sajandi teisele poolele.
15.00
Saage tuttavaks, lapsed ja loomad
Aleksei Turovski, zoosemiootik, lastekirjanik
Kuigi olen otsesemalt või kaudsemalt kaasa löönud mitmete lasteraamatute loomises, siis ise kirjutanud olen elus ühe kaheosalise lasteraamatu kassipojast nimega Võilill, kes kasvab hiljem suureks kõutsiks Päevalilleks. Kuna oma põhitöö raames suhtlen väga paljude eri vanuses lastega, olen saanud neilt mitmekesist tagasisidet nii mainitud raamatute kui paljude teiste lasteraamatute osas ja seda peamiselt laste küsimuste näol igasuguste loomade kohta. Peamiselt sellele tagasisidele toetudes räägingi, kuidas lapsed ja loomad minu maailmas seotud on.
