„Laps kirjanduses 12. Tõlkelasteraamat – dialoog või verbaalne luukere?“
21. oktoobril 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse 12. ühisseminaril on fookuses tõlketeemad. Uuritakse, kuidas määratleda tõlkimist, tutvustatakse uusi vahendeid meie tõlkeloo uurimiseks, vaadeldakse, milline on tõlke ja algupärandi vahekord hetke laste-ja noortekirjanduses ning arutletakse, mida on vaja hea tõlkeraamatu sünniks. Vaatluse all on laste- ja noortekirjanduse tõlked eesti keelde, aga ka meie laste- ja noorteraamatute vahendamine teistesse kultuuridesse. Et lastekirjanduse puhul ei saa kuidagi mööda ka illustratsioonist, tulevad käsitlemisele ka tõlkimise ja raamatuillustratsiooni kokkupuutekohad.
Täname Eesti Kultuurkapitali seminari toetamise eest.
Seminaril osalemiseks registreeri end SIIN.
Otseülekannet seminarist on võimalik jälgida ka ERR kultuuriportaalist ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehelt. (Ülekande vaatamiseks registreerima ei pea.)
Kava
NB! Kavas võib tulla muudatusi
Avasõnad 10.30
Esimene sessioon 10.40–13.00
Tõlkelastekirjandus kui väga eriline viis mõtestada elu ja maailma
Elin Sütiste,Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor
Ühest keelest teise tõlkimist võib käsitleda palju üldisema, kultuuri ja veelgi laiemalt kogu elu iseloomustava fundamentaalse nähtuse erivormina. Püüdes maailmast, teisest ja iseendast aru saada ning end teistele arusaadavaks teha, me pidevalt tõlgime. Ettekanne tutvustab semiootilist, eeskätt Juri Lotmanist lähtuvat arusaama tõlkimisest ning vaatleb sellel taustal ka keeltevahelist tõlkimist, sealhulgas lastekirjanduse tõlkimist. (Tõlke)kirjandus on üks paljudest maailmaga suhestumise võimalustest, kuid sel on eripäraseid jooni, mis teevad selle asendamatuks.
Lastekirjandusest andmepõhiselt ja võrgustikuanalüüsi abil
Krister Kruusmaa, Tallinna Ülikooli tehisaru ja digihumanitaaria külalislektor, Eesti Rahvusraamatukogu andmeteadlane
Ettekandes heidame kvantitatiivse pilgu eesti lastekirjandusele Eesti Rahvusbibliograafia (ERB) abil. Detailsete kataloogiandmete abil on võimalik uurida peamisi trende läbi aja – nt publikatsioonide hulka või kõige rohkem trükitud ja tõlgitud autoreid. Samuti kasutame ERB andmeid, et visualiseerida lastekirjanduse tõlkimist interaktiivse võrgustiku kujul. Võrgustikuanalüüs aitab luua tõlkekirjandusest intuitiivse ülevaate, märgata uusi seoseid ja tuua esile tõlkijate tänuväärse töö lastekirjanduse vahendamisel.
Tõlkelastekirjandus – lüngatäitja või kultuuriline rikastaja? Viimaste aastate suundumusi
Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija
Viimasel ajal on Eestis ilmunud lastele aastas umbes 800 ilukirjanduslikku ja aimeraamatut. Umbkaudu 200, see tähendab vaevu veerand neist on algupärased, ülejäänud kolm neljandikku aga tõlketeosed. Ettekandes uuritakse, mida, kellele ja miks eesti keelde tõlgitakse, milliste maade kirjavara meil peamiselt avaldatakse ja milliste kultuuriliste mõjude vallas on hetkel eesti lastekirjandus. Kui üks tõlketeoste avaldamise põhjuseid on tühikute täitmine meie algupärases kirjavaras, siis millest peaksid meie kirjanikud lastele kirjutama, et tõlketeoste rohkust piirata? On seda üldse vaja teha või saame tõlkimist näha pigem kultuurilise rikkusena?
Tõlkest leitud
Krista Kumberg, Lääne Maakonna Keskraamatukogu bibliograaf
Tõlkekirjandus moodustab suure osa meie laste ja noorte lugemisvarast. Teiste maade autorite teosed täidavad need lüngad, millest meie oma autorid ei ole kirjutanud või pole (veel) tulnud selle peale, et mingi teema vajaks sel või teisel viisil või vormis kirjanduslikku kajastust. Üheks selliseks on kerged, ohtrate lustakate joonistuste ja jutumullidega pikitud lood eelteismeliste tüdrukute kooli- ja koduelust ning tunnetest ja suhetest vanemate, sõprade ja vastassugupoolega. Oma ettekandes keskendun Katie Kirby Lottie Brooksi sarja jt taoliste suurele menule meie lugejate seas. Kas populaarsuse põhjuseks on pelgalt äratundmisrõõm ja ladus libisemine mööda tegelaste elu pealispinda või leiab lugeja sealt ka nö eneseabi ja omandab autori poolt salakavalalt sisse pikitud väärtushoiakuid? Täiskasvanutena oleme rõõmsad, et lapsed ja noored üleüldse midagi loevad, ning nende tähelepanu hoidmiseks kulub iga vahend marjaks ära.
Noortekirjandus: kas tõlge üldse mängib mingit rolli või piisab omamaisest?
Helena Kostenok, Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabeosakonna juhataja
Aeg-ajalt kerkivad pinnale arutelud, mida noored ise eelistavad lugeda ja mida täiskasvanud näevad, et noored lugeda võiksid. On neid, kes ütlevad, et alati tuleks eelistada eesti autorite loomingut, kuna see arendab keeleoskust, tugevdab sidet kohaliku kultuuri ja ühiskonnaga ning mõistagi toetab kodumaist kirjandust. Teisalt laiendab tõlkekirjanduse lugemine noore lugeja silmaringi, võimaldades avastada teiste rahvaste kultuuri ja kombeid ning mõista kirjanduse tähtsust globaalses kontekstis. Koolides on aga pead tõstmas probleem, et noored eelistavad lugeda hoopis võõrkeeles. Kas on veel ruumi noorte tõlkekirjandusele, mida kirjastajate sõnul on noortele aina raskem „maha müüa“? Saamaks teemas selgust, vaatlesin viimase kümne aasta lõikes ilmunud noortekirjandust, uurisin rahvaraamatukogude eelistusi ja põhimõtteid noortekirjanduse komplekteerimisel ning küsisin noortelt endilt, mis on nende lugemisharjumused ja -eelistused.
20 aastat Paabeli Torni tõlkeauhinda
Hanneleele Kaldmaa, auhinnažürii liige aastatel 2016 ja 2023
2004. aastal IBBY Eesti osakonna poolt asutatud tõlkelastekirjanduse auhinnal Paabeli Torn täitub tänavu 20 aastat. Audiplom antakse parimale tõlgitud lasteraamatu autorile, tõlkijale ning kirjastajale, hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke taset. Millised raamatud on nende aastate jooksul pälvinud Paabeli Torni auhinna? Milliseid suundumusi võib auhinnanimekirjadest välja lugeda? Kes on Eesti auhinnatumad lastekirjanduse tõlkijad? Milliste maade kirjandust Eestis enim hinnatakse?
LÕUNA 13-14
Teine sessioon 14.00-16.00
Näpsäkäävät, Burmemme ja teised. Eesti lastekirjandus tõlkes.
Ulla Saar, Eesti Lastekirjanduse Keskuse välissuhete juht
Kas teate, kes on Näpsäkäävät? Need on meie omad Naksitrallid, kes on endale Soomes uue kodu leidnud. Burmemme on aga läti Kunskmoor, kes on lisaks nimele teinud läbi ka täieliku muutumise. Ta kannab nüüd nimelt pükse ja elab üsna mugavas ja moodsas korteris.
Kui palju eesti lasteraamatuid üldse tõlgitakse, miks just neid ning miks just nendesse keeltesse? Kuidas erineb Eesti praktika maailmapraktikast ja kuidas see agendi töö üldse käib? Kes on need inimesed, kes eesti lastekirjandust tõlgivad? Kõik need küsimused saavad vastuse, kui piilume üheskoos lastekirjanduse agenditöö telgitagustesse.
Kuidas luukeresid eksportida? „Luukere Juhani juhtumiste“ tõlketeekonnad
Triinu Laan, lastekirjanik
Minu raamat „Luukere Juhani juhtumised“ on ilmunud päris mitmes keeles: läti, leedu, tšehhi ja sloveeni. Peagi on raamat tulemas inglise, horvaadi, korea ja itaalia keeles. Kõigist neist mõnusas koostöövaimus toimunud tõlke- ja toimetamisprotsessidest erineb Ameerika-kogemus. Kuigi lõpetuseks samuti edukas ja koostöine, oli see ometi teistsugune. Kirjeldan, kuidas sellega läks ja mõtisklen, miks ja kuidas toimetamistöö kultuuriti erineda võib. Hiinas aga jäi raamat üldse ilmumata. Jagan ka seda kultuurilistest erinevustest mõjutatud kogemust.
Ukrainakeelne Täheke: lastele mõeldes
Katja Novak, tõlkija Ukraina Kultuurikeskuse kirjandusprojektide kuraator
Kevadel 2022 ilmus ajakirja Täheke ajaloos esimene ukrainakeelne erinumber, nüüdseks on selliseid juba kolm. Ettekandes analüüsitakse, millise kuvandi eesti kirjandusest loovad need ukrainakeelsed erinumbrid. Fookuses on tõlgitud jutud ja erinumbrite teemad, samuti Eesti kultuuripärand ja väärtused, mida tutvustatakse hoolikalt valitud tekstide kaudu. Milliseid sõnumeid püütakse ukraina lastele edasi anda? Kas Eesti ajakiri emakeeles soodustab Ukraina sõjapõgenike sujuvamat kohanemist? Kuskohast alustavad ukraina lapsed ajakirja lugemist?
Leia pildilt kümme erinevust ehk kuidas tõlkida illustratsiooni?
Anneliis Lepp, Eesti Kunstiakadeemia vilistlane
Lasteraamatute illustratsioonide tõlkimine on kompleksne protsess, mis hõlmab keelelist, kultuurilist ja esteetilist tundlikkust. Edukas tõlge nõuab illustreeritud teksti ja pildi sujuvat kooskõla, sest eriti laste pildiraamatutes sünnib raamatu tähendus pildi ja sõna teineteisetäiendusena. Kuidas tõlkida raamatuid, et see sümbioos säiliks? Ettekanne teeb sissevaate lasteraamatute illustratsioonide tõlkimisega seotud küsimustesse, püüdes välja selgitada, milliseid väljakutseid selle koosluse hoidmine esitab.
Põhja konna tõlgetest pildikeelde
Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loodud ning Eesti kultuuriruumi temaga võitlemiseks ja tema võitmiseks toodud „Põhja konna“ muinasjutust on mitmeid tõlkeid. Lisaks kirjanduslikele tõlgetele võib vaadelda iseviisi tõlgetena ka kunstnike pildilisi Põhja konna „tõlkeid“– eri kunstnike kujutatud Põhja konna. Paistab, et ka esimese teadaoleva Põhja konna kujutava illustratsiooni leiame Kreutzwaldi muinasjutu tõlkest, 1894. aastal ilmunud Andrew Langi muinasjutukogumike sarja neljandast, nn kollasest muinasjuturaamatust, pealkirjaga „The Dragon of the North“, illustreerinud inglise kunstnik ja illustraator Henry Justice Ford (1860–1941). Ettekandes vaatlen, kuidas kunstnikud on eri aegadel muinasjutu metsalist pildikeelde ümber pannud – mida Kreutzwaldi tekstiga võrreldes koletises rõhutanud, mida ära jätnud, milliseid loomi (lisaks konnale) eeskujuks võtnud.
Kuidas tõlkida kägu?
Elle-Mari Talivee, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, Tallinna Ülikooli teadur
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2024. aasta linnuks valitud kägu on üks meil enim tuntud linnuliike. Ühtpidi teatakse kindlasti tema häälitsust, teistpidi on tähelepanu köitnud liigi iseäralik käitumine: kägu pesa ei tee, vaid muneb oma munad teiste lindude pesadesse ning kasvatusprotsessis kuidagi ei osale. Selline eluviis on loomulikult tekitanud küsimusi ja loonud võrdlusi, uskumusi, aga ka naljandeid, mis linnuliigi bioloogiaga kuigivõrd haakuda ei pruugi. Vaatlen oma ettekandes, mismoodi ja miks on käo käitumisviise tõlgendatud eesti (laste)kirjanduses.
