Hüppa põhisisu juurde

Tallinna 5. illustratsioonitriennaali võitis Alessia Bravo

Tallinna 5. illustratsioonitriennaali võitis itaalia kunstnik Alessia Bravo, kes esitas triennaalile tööd Christine Beigeli raamatule „Vaal bussist nr 29”. Rahvusvaheline žürii andis diplomi teiste seas ka Eno Raua „Kiplased” illustreerinud Priit Pärnale.

Kümme võrdset diplomit pälvisid Mohammad Barrangi Fashtami (Iraanist), Lina Dūdaitė (Leedust), Gosia Herba (Poolast), Aušra Kiudulaitė (Leedust), Anita Kreituse (Lätist), Bente Olesen Nyström (Taanist), Marianna Oklejak (Poolast), Priit Pärn (Eestist), Margarita Shchetinskaia (Venemaalt), Pavel Tatarnikau (Valgevenest).

Kunstiteadlane Vappu Thurlow kirjeldab võitjaks valitud Alessia Bravo töid järgmiselt: „Itaallanna Alessia Bravo annab kujukalt edasi lapse „peas” rändavaid mõtteid ja tegelasi: jänkukest, kes pliiatsi otsas istub, kui see kelmikalt paberil hüpleb, ning bussi, mis koos jänestega muretult soojade merede korallisaarte poole purjetab“.

Anti välja ka viis eridiplomit, mille pälvisid:

  • Urmas Viik (Eestist), Eesti Kunstnike Liidu diplom;
  • Catherine Zarip (Eestist), Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom;
  • Laura Merz (Soomest), IBBY Eesti osakonna diplom;
  • Kadi Kurema (Eestist), Eesti Rahvusraamatukogu diplom;
  • Ana Juan (Hispaaniast), Eesti Kujundusgraafikute Liidu diplom.

2017. aasta žürii töös osalesid Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast. Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisainfo:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

Loe lähemalt

November 2017. Piret Raud „Kõik minu sugulased“

Eesti nüüdislastekirjanduse edukaima autori Piret Raua uue teose „Kõik minu sugulased“ ilmumine tekitas kohalikul kultuuriväljal ühe raamatu kohta ebahariliku lainetuse. Teema korjasid kiiresti üles nii raadio kui televisioon, trükimeediast ja blogijatest rääkimata. Niisuguseid rahvahulki, nagu Piret Raud oma raamatuesitlustele kokku toob, ei jagu igale kirjanikule. Mis on Piret Raua loomingus sellist, mis köidab nii täiskasvanuid kui lapsi, nii kohalikku kui rahvusvahelist lugejat?

Alates debüüdist 1995. aastal on Piret Raud avaldanud pea paarkümmend lasteraamatut ja illustreerinud nii neid kui ka teiste autorite omi. Tema loomingusse kuulub väga erinevas žanris ja laadis teoseid. On vähese teksti, kuid suure sisuga pildiraamatuid, on vahvaid jutukogusid ja pikemat-põnevat süžeed pakkuvaid jutustusi. Igas neist avaldub autor erineva nurga alt, kuid on seejuures siiski alati ja äratuntavalt tema ise: fantaasiarikas, värske pilgu ja särava sõnastusega. See kõik jätkub ka Piret Raua uusimas raamatus „Kõik minu sugulased“.

Žanrilt liigitub „Kõik minu sugulased“ jutukogude hulka. Nii välimuselt kui ka olemuselt sunnib teos ehk enam paralleele tõmbama mõned aastad tagasi ilmunud kogumikuga „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“. Kui varasemas kogus on lugusid siduvaks niidiks sõbrad ja majakaaslased, siis uues on ühendajaks lähemad ja kaugemad sugulased.

Kogumik algab raamjutuga. Selles pajatab jutustajaks valitud Aadam talle koolitööks antud sugupuu joonistamise ülesandest, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Nimelt on poisil liiga palju sugulasi, et nad puule ära mahuks. Et kõik pildil siiski oma koha saaksid, otsustab Aadam teha hoopis sajajalgse – iga jalg esindab seal üht tema sugulast.

Raamloole järgnevad novellid on omavahel üsna lõdvalt seotud ja soovi korral ka eraldiseisvaina käsitletavad. Need jutustavad poisi erilistest sugulastest, kellest igaüks on pisut omamoodi, veider või lausa kummaline, või siis juhtuvad nendega lood, mis tavalisuse ega realistlikkuse poolest just ei hiilga. Nii näiteks kaotab Aadami suur vend Anton jalgpalli mängides pea ega suuda seda hiljem kuidagi üles leida, nii et on sunnitud lõpuks uue pea kasvatama. Ropu suuga onu Marko saab kalal käies vee-elukatelt hüva nõu ja leiab teda ennastki häirivast olukorrast väljapääsu. Suitsusõltlane Kaupo avastab aga viisi, kuidas kaaslasi oma sõltuvusega vähem häirida.

Vaatluse alla on sattunud nii neid sugulasi, kes Aadamiga tema igapäevaelu jagavad, aeg-ajalt kohatavaid kaugemaid kaime kui ka neid, keda poiss oma silmaga näinudki pole. Raamatu viimane lugu jutustab Aadami tulevasest pojast Sassist, kes liblikana ootab, et sündida. Küllap pakub ta poisile ükskord võrratu võimaluse saada talle toredaks isaks, teistele tulevastele sugulastele aga onuks, vanaonuks või lausa vanavanaonuks. Nõnda leiab rõhutamist suguseltsidele olulisim – jätkumine ja kestmine. Sugulased hoiavad ühte, olgugi nende seas nii neid, kes oma südant jääkapis külmunud herneste kõrval hoiavad, tõelisi sigu kui ka täiesti ilmetuid tegelasi. Ühtekuuluvustunne, vastastikune austus ja armastus ning teineteise väikeste veidruste rõõmsameelne ja kannatlik talumine ühendab suguseltse kõigest hoolimata.

Lisaks süžee- ja tegelaspõhisele analüüsile pakub teos rohkelt võimalusi ka teisteks tõlgendusteks, olgu siis kasvõi autori elul põhinevaks lähenemiseks või probleemistiku seostamiseks nüüdisühiskonna valupunktidega. Ja kuigi neil lugudel on tõesti rohkelt kihte, mida avada, ning tore on teost nõnda nokkida ja nokkimise käigus ehk ühtteist ka kõrva taha panna, on eriti vahva neid lugusid lugeda mingit tagamõtet, teist või kolmandat plaani taga ajamata – lihtsalt lugeda ja nautida. Niivõrd kaasahaarav on kirjaniku fantaasialend, fabuleerimisoskus ja keel – puhas, selge, avar ja värske.

Peale sugulaste-raamatu lugemist pole kahtlustki, et Piret Raua malbe naeratuse ja leebe loomuse taga peidab end enneolematu anne, kuid kombinatsioonis töökuse, järjekindluse ja edasipüüdlikkusega vormub see loominguks, mis terviklik iseendana. Ja just see on võluv ja nauditav nii kodumaal kui siit kaugemalgi.

Illustreerinud autor
Tänapäev, 2017
116 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

The Opening of the Tallinn Illustrations Triennial “The Power of Pictures”

On Friday, 3rd November 2017, the 5th Tallinn Illustrations Triennial “The Power of Pictures” will open in the National Library of Estonia. The exhibition will be shown until November 30th.

More than 200 original illustrations will be shown by seventy-four artists coming from the Baltic sea region as well as, for the first time ever, from Spain, Italy, Iran, and Belarus.

At the same time, the Estonian Children’s Literature Centre presents a double exhibition by Latvian illustrators Anita Paegle and Gundega Muzikante and a solo exhibition by Piotr Socha.

During the Triennal, an international jury will evaluate all participating works and choose a winner for the best illustrations. The jury members are Jüri Mildeberg and Juss Piho from Estonia, Gundega Muzikante and Anita Paegle from Latvia and Piotr Socha from Poland.

The Tallinn Illustrations Triennial is held every three years. The Triennial is organized by the National Library of Estonia, the Estonian Graphic Designers Association, the Estonian Children’s Literature Centre, and the Estonian Section of IBBY. Book artists from the Baltic Sea countries – Estonia, Latvia, Lithuania, Germany, Russia, Poland, Finland, Sweden, Norway, and Denmark – participate.

See also: Triennial’s catalogue

More information: Viive Noor, curator, viivenoor@gmail.com

Loe lähemalt

Täna avatakse Tallinna 5. illustratsioonitriennaal

Täna, 3. novembril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Tallinna 5. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Lisaks avatakse kell 15.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuses triennaali žüriiliikmete Gundega Muzikante ja Anita Paegle ühisnäitus. Avatud on ka kolmanda žüriiliikme Piotr Socha isikunäitus.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.

Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.

Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

Loe lähemalt

Üle 200 kõrgetasemelise illustratsiooni Rahvusraamatukogus

Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal, fuajeegalerii ja 6. korruse galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Tallinna 5. illustratsioonitriennaali näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

„Kõige paremad illustratsioonid püüavad leida isikliku, kordumatu võtme või tõlgendusviisi ehk koodi, millest läbilastuna iga jutt muutub ka looks kunstnikust enesest. Kas selle koodi juures on kõige tähtsam teatud kujundimaailm, figuuri- või materjalikäsitlus, kompositsioon või veel miski, polegi nii tähtis kui see, et tulemuseks on kordumatu, isikupärane raamat või nägemus sellest (näitusepildid ei jõua alati tingimata kaante vahele); et just selle kunstniku illustreeritud raamatu tunneb juba kaugelt ära. Uskumatu, et oma kordumatu isikupärani jõuab varem või hiljem iga illustraator, et unikaalseid stiile võib ja saab tekkida lõpmatu hulk“ kirjutab kunstiteadlane Vappu Thurlow.

Triennaali eesmärk on tutvustada Läänemere regiooni parimaid illustraatoreid, näidata kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti, pakkuda alternatiivi massikultuurile ja näidata trükikunstist puutumata kunstnike loomingut. Käesolev aasta on kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks, millega triennaal suurepäraselt haakub.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast. Muzikante, Paegle ja Socha loominguga saab tutvuda lähemalt autorite isikunäitustel Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.
Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.
Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

Loe lähemalt

KULTUURIPAUN 2. novembril Kumu auditooriumis

KultuuripaunLaste ja noorte kultuuriaasta eestvõttel toimub 2. novembril Kumu auditooriumis lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“, kus arutletakse, millises kultuuriruumis Eesti lapsed üles kasvavad ja kes lapsi kultuuri juurde suunavad. Lisaks Eesti teadlastele ja loomeinimestele jagavad foorumil oma kogemusi Soome, Rootsi ja Norra lastekultuuri poliitika kujundajad.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 väärtustab last ja noort kultuurilooja ja -publikuna. Foorumi nimi „Kultuuripaun“ on inspireeritud Põhjamaade riiklikest lastekultuuri strateegiatest ja programmidest, mille kaudu pakutakse lasteaia- ja kooliealistele lastele järjepidevalt kultuurielamusi. Foorumil vaadeldakse eri nurkade alt, milline on Eesti lastekultuur, kuhu me suundumas oleme ning kas meil võiks olla põhjust Põhjamaade praktikatest ideid ammutada.

“Lapsepõlv on parim aeg puutuda kokku kultuuriga kogu selles rikkuses, sest siis on selleks aega ja indu. Lapsepõlve kultuurikogemused kasvatavad publikut ning innustavad ka täiskasvanuna kultuuri nautima ja ise looma,“ rääkis laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask. „Peame oluliseks, et lastele kultuuriprogramme pakkudes tegutseksime üheskoos, läbimõeldult ja parimaid praktikaid eeskujuks võttes. Meie südamesoov on, et Eesti lapse kultuuripaun oleks pungil kultuurielamustest ning see annaks talle eluks kaasa mitmekülgse pagasi,“ lisas Kask.

Lastekultuuri foorumil “Kultuuripaun” jagavad Põhjamaade kogemusi lastekultuuri vallas Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus projektijuht Jaana Kokkonen. Marju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema lapse kultuuripaunas, Eve Kikas arutleb, kas ja kuidas on muutunud laps ja teda ümbritsev keskkond, Katrin Maiste tutvustab ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad elamuse sünnist, Janno Põldma oma kogemustest vanaisa rollis, Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus ning heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla. Täpsem programm ja esinejate tutvustused SIIN.

Foorumi korraldajad on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Lisainfo:

Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
5344 9978

Loe lähemalt

Kohtumine poola illustraatori Piotr Sochaga 2. novembril

Neljapäeval, 2. novembril 2017 kell 17 on kõik huvilised oodatud lastekirjanduse keskusesse kohtuma raamatu „Mesilased“ autori Piotr Sochaga. Autoriga vestleb kohapeal raamatu tõlkija Marius Peterson.

Kohtumisel degusteeritakse meehõrgutisi ja lauldakse ühes Jaak Johansoniga Ernst Enno ja Jaak Tuksami laulu „Metsmesilind“. Saatkond annab üle auhinnad viktoriinis osalenud lastele ja tänab mesinikke. Ühtlasi on võimalik vaadata Piotr Socha näitust „Lennake mesipuu poole!“.

Üritust korraldavad Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Kohtumiseni!

Loe lähemalt

Saksa keeles ilmus Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere lasteraamat

Berliini lasteraamatute kirjastuses Kullerkupp Kinderbuch Verlag ilmus Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere muinasjutt “Lumemees Ludvigi õnn“.

Raamatu tõlkis saksa keelde diplomaat ja estofiil Carsten Wilms ning selle saksakeelne pealkiri on “Schneemann Ludwigs größtes Glück”.

“Lumemees Ludvigi õnn“ ilmus eesti keeles 2016. aastal. Samal aastal sai raamat kaks auhinda: hea lasteraamat ja kauneim Eesti lasteraamat. Tegemist on raamatu esimese võõrkeelse väljaandega ning ühtlasi autorite esimese lasteraamatuga saksa keeles.

Loe lähemalt

24. oktoobril käsitletakse ELK-s lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

24. oktoobril 2017 toimub Tallinnas lastekirjanduse keskuses seminar „Laps kirjanduses 5: Laps ja ajalugu”. Seminari korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Seminari teemade hulka kuuluvad ajaloo kajastamine lastekirjanduses, idüll ja kasvatusteemad eri ajastute teostes, lasteraamatute illustreerimine eri aegadel ning palju muud ajalooga seonduvat. Ettekannetega esinevad Krista Kumberg, Ulrike Plath, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Lea Reitel Høyer, Mari Niitra, Elle-Mari Talivee, Jaak Juske ja Moonika Siimets.

Jaanika Palm: „Nagu kogu kirjandus, on ka lastekirjandus otseselt seotud aja ja ruumiga, kus see sünnib. Seminaril käsitleme nii seda, kuidas ajalugu on mõjutanud lastekirjandust kui ka seda, kuidas on ajalooteemasid erinevatel ajastutel lastekirjanduses kajastatud, ning uurime, kuidas lastele ajalugu elavaks kirjutada või huvitavalt filmilinale tuua.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud lapstegelase olulisust, keskendutud Põhjamaade lastekirjandusele ja tsensuurile ning käsitletud kooliteemasid lastekirjanduses.

Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus www.utkk.ee on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.

Seminari esimest osa kell 10.30–13.00 kannab üle ERRi kultuuriportaal kultuur.err.ee: vaata videot

Seminari kava

Lisainfo:

Jaanika Palm
lastekirjanduse uurija
Eesti Lastekirjanduse Keskus
jaanika@elk.ee, 5343 6586

Elle-Mari Talivee
muuseumiosakonna teadur
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
ellemari@utkk.ee, 672 2846

Loe lähemalt

Vabariikliku ettelugemise võistluse tulemused

Eestis tähistatakse 20. oktoobril ettelugemise päeva alates 1994. aastast. Juba 12. korda märkis Eesti Lastekirjanduse Keskus seda päeva ära vabariikliku ettelugemise võistlusega. Tänavuse laste ja noorte kultuuriaasta puhul kutsuti lapsi üles lugema koolilugusid ning päeva motoks oli „Kõik on kõige targemad”, viitega Contra kooliteemalisele luuleraamatule.

Laupäeval, 21. oktoobril 2017 kogunesid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse võistulugemisele Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Lõppvoorule eelnesid maakondlikud võistlused, mida korraldasid keskraamatukogud.

Laste ettelugemist hindas neljaliikmeline žürii: Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna Poll ja Andri Suga, Eesti Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Fotosid vaata pildigaleriist.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Karl Cristian Tamberg, Võrumaa, Võru Kesklinna Kool (fotol)

II koht – Grete Miil, Põlvamaa, Kanepi Gümnaasium

III koht – Roosi Mari Reede, Raplamaa, Alu kool

 

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Rasmus Aan, Tartumaa, Elva Gümnaasium

Karola Lee Aasavelt, Järvamaa, Türi Põhikool

Elisabet Kallas, Hiiumaa, Suuremõisa Lasteaed-Algkool

Silver Kallas, Läänemaa, Haapsalu Põhikool

Karin Kamenik, Tartu, Tartu Kivilinna Kool

Berit Norring, Jõgevamaa, Anna Haava nimeline Pala Kool

Ksenija Parmenenkova, Valgamaa

Kristiin Pulk, Saaremaa, Saaremaa Ühisgümnaasium

Jennifer Pupart, Pärnumaa, Paikuse Põhikool

Herta Rajas, Ida-Virumaa, Illuka Põhikool

Rene Reineberg, Tallinn, Lilleküla Gümnaasium

Brita Vahter, Viljandimaa, Viiratsi Kool

Mart Vigla, Harjumaa, Haabneeme kool

Egle Vissak, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja Gümnaasium

Vaheajal tegutsesid lapsed improteatri võtmes näitleja Kati Ongi juhendamisel. Osalejad külastasid võistluse lõppedes koos saatjatega NUKU muuseumi, kus neile korraldati rännak nukuteatri maailma. Koos giidiga tutvuti igasuguste nukkudega – laua-, keha-, varju-, varrasnukkudega –, kel kõigil on olnud kunagi osa teatri lavastustes.

Ettelugemise võistlust toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja NUKU muuseum.

Info: Anne Kõrge, annek@elk.ee või 617 7237

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee