Hüppa põhisisu juurde

Spring Exhibition by Estonian Illustrators

From 2nd May until 7th July the Estonian Children’s Literature Centre presents its spring exhibition by Estonian illustrators.

It is the fifth spring exhibition by Estonian artists since 2008. In this year’s exhibition, published illustrations will be shown alongside illustrations from soon-to-be published books.

Nineteen illustrators participate with more than 60 works. The illustrations have been made by Regina Lukk-Toompere, Viive Noor, Catherine Zarip, Katrin Ehrlich, Urmas Viik, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Maarja Vannas, Ülle Meister, Gerda Märtens, Kristi Kangilaski, Kertu Sillaste, Ulla Saar, Mare Hunt, Kadri Ilves, Sveta Aleksejeva, Elina Sildre, Mirjam Siim and Eve Mahhov.

Avatud on eesti illustraatorite kevadnäitus

2. maist 30. juunini 2017 saab lastekirjanduse keskuses näha eesti illustraatorite kevadnäitust.

Andekaid ja häid illustraatoreid on Eestis palju, aga kõik ei osale teema- või esindusnäitustel, vaid teevad oma igapäevast illustraatoritööd. Kevadnäitus annab võimaluse ka nendel kunstnikel koos teistega oma loomingut näidata. See on viies eesti illustraatorite kevadnäitus alates 2008. aastast. Tänavu eksponeeritakse illustratsioone nii juba ilmunud kui ka peatselt ilmuvatest raamatutest.

Näitusel on välja pandud üle 60 töö 19 kunstnikult: Regina Lukk-Toompere, Viive Noor, Catherine Zarip, Katrin Ehrlich, Urmas Viik, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Maarja Vannas, Ülle Meister, Gerda Märtens, Kristi Kangilaski, Kertu Sillaste, Ulla Saar, Mare Hunt, Kadri Ilves, Sveta Aleksejeva, Elina Sildre, Mirjam Siim, Eve Mahhov.

Olete oodatud!

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Heli Illipe-Sootaki raamatu “Saada õps Kuu peale” esitlus 4. mail

4. mail 2017 kell 13 toimub lastekirjanduse keskuses Heli Illipe-Sootaki raamatu “Saada õps Kuu peale” esitlus.

Raamatus on viis last ja viis lugu. Igas loos peavad lapsed leidma vastuse väga olulistele küsimustele. Mida teha, kui sünnipäev on juba homme, aga ikka veel ei ole teada, mitu kingitust sa ühtekokku saad? Kuidas nokkida nina nii, et keegi ei märkaks? Kui ilma peale ei saa kunagi kindel olla, siis mida üldse selga panna? Ja lõpuks igavene küsimus: keda oleks kõige mõistlikum Kuu peale saata?

Lood kirjutas lastekirjanik Heli Illipe-Sootak, kes on kaheksa lasteraamatu autor. Tema „Kiisu reisib“, „Kiisu raamat“ ja luulekogu „Kiisu aias lehti riisus“ on pälvinud ka Hea Lasteraamatu tiitli. Riukalikud pildid joonistas võrratu karikaturist Urmas Nemvalts.

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Reeli Reinaus

Raamatu ja roosi päeva eel,  22. aprillil kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhinna)  laureaat. Auhinna võitis Reeli Reinaus raamatuga „Kuidas mu isa endale uue naise sai“, mille andis välja kirjastus Tänapäev. Auhinnale kandideerisid 2016. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatute autorid.

Reeli Reinaus (1977) tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol koos paari täiskasvanutele kirjutatud teosega üle 20 raamatu. Reeli Reinaus tabab hästi eeldatava lugeja maitset ja vajadusi ja ning peab silmas ka tema vastuvõtuvõimet. Tema käes õnnestuvad ühtviisi laste argielu kirjeldused, probleemromaanid noortele, kriminullid ja müstikaga pikitud põnevuslood (allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht).

Auhinna võitnud „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ on žürii hinnangul kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida. Kogu naiseotsimise lugu on kirjutatud kenas ja korralikus emakeeles, rahulikult ja asjalikul toonil. Tegemist on optimistliku ja sooja looga, mis ütleb, et igaühe jaoks on kuskil keegi, tarvis on vaid uskuda, otsida ja see õige üles leida.

Žürii soovitab raamatut nii väikestele kui ka suurematele lugejatele, sest raamatut on kerge lugeda, peatükid on varustatud täpsete pealkirjadega, mis tekitavad huvi edasi lugeda ja annavad mõnusa eelhäälestuse. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Maarja-Liisa Plats.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Reeli Reinausi kõrval Aino Pervik raamatuga „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev), Kätlin Kaldmaa raamatuga „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak), Kadri Lepp raamatuga „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev) ja  Kairi Look raamatuga „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu).

Lapsepõlve auhinna esimene laureaat oli Kairi Look raamatuga “Peeter, sõpradele Peetrike”, möödunud aastal võitis auhinna Andrus Kivirähk raamatuga “Oskar ja asjad”.

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis Contra. Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist.

22. aprillil tähistab 85. juubelit Aino Pervik

Homme, 22. aprillil 2017 täitub Aino PervikulA.Pervik-keskrk2015, ühel meie viljakamal lastekirjanikul, 85 eluaastat.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kirjeldab Perviku loometöö tähtsust järgnevalt: “Eesti lastekirjanduse parimad saavutused on Aino Perviku nägu. Need on selgete, elutarkade silmadega raamatud, millel on lastele palju anda. Nad õpetavad nagu vanaema karmilt, kuid hellalt, kuidas hoida loodust, leida sõpru ja jääda ka kõige raskemates oludes inimlikuks. Ta õhutab meid leidma endale maailmas kohta, mis sobib meie olemuse ja soovidega.”

Kirjaniku aastatepikkuse loometegevuse kohta saab rohkem infot Jaanika Palmi juubeliartiklist.

Lastekirjanduse keskus soovib Aino Pervikule palju õnne sünnipäevaks!

Jazzkaar esitleb: Kirke Karja ja Gloria Kadarpiku kontsert 25. aprillil

jazzkaar-2017Esmakordselt saab käesoleva laste ja noorte kultuuriaasta raames lastekirjanduse keskusest Jazzkaare linnalava. 25. aprillil kell 15 toimub keskuses noorte jazzmuusikute Kirke Karja (klaveril) ja Gloria Kadarpiku (viiulil) kontsert.

Kontsert kestab kuni 60 minutit ja kuulama on oodatud nii väikesed kui suured muusikasõbrad. Lisaks muusika kuulamisele on huvilistel võimalik pille lähemalt tundma õppida. Kontsert on tasuta.

Jazzkaare festival toimub 21.–30. aprillini üle Eesti. Festivali linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis üllatab festivali ajal linnarahvast ebatavalistes kohtades väljaspool kontserdisaale – linnatänavatel, trammis, akendel, lennujaamas, sadamas jne. Tänavu toimuvad linnaruumikontserdid juba 8. korda.

Facebooki ürituse leiab siit.

Ilmus Lastekirjanduse Uudistaja uus number!

uudiskiri-head-17Nüüd on kõigil lastekirjanduse sõpradel põhjust rõõmustada, sest ilmunud on aprillikuu Lastekirjanduse Uudistaja!

Ühes kevadtuultega toome teieni värsked uudised lastekirjanduse maailmast. Avatud on registreerimine 10. mail toimuvale õpipäevale. Aprillis kutsume huvilisi uudistama lastekirjanduse keskuses avatud uut näitust ning nautima muusikat Jazzkaarel. Kõigil meie noortel lugejatel on põhjust rõõmu tunda, sest käimas on registreerimine suvisesse loovuslaagrisse VASS. Lisaks leiab uudiskirjast palju muud põnevat!

Uudiskirja uut numbrit saab lugeda siin. Soovi korral on seda võimalik tellida e-mailile.

Lastekirjanduse Uudistaja on lastekirjanduse keskuse kord kuus ilmuv veebiväljaanne, mis kajastab uudiseid laste- ja noortekirjanduse käekäigust meil ja mujal.

Head lugemist!

Üle-eestilise 3.–4. kl õpilaste kirjandusmängu võitis Võrumaa võistkond

8. aprillil 2017 toimus Rahvusraamatukogus Tallinna raamatumessi ajal üle-riigiline kirjandusmängu finaal. Kirjandusmängu korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus, kohalikke eelvoore viisid läbi maakondade ja linnade keskraamatukogude lasteosakonnad.

Finaalis osales 17 kolmeliikmelist võistkonda: Harjumaa, Hiiumaa, Jõgevamaa, Jõhvi, Järvamaa, Kohtla-Järve, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Mänguks valmistudes olid võistkonnad läbi lugenud tosin head omamaist ja tõlkeraamatut, mis on ilmunud paaril viimasel aastal. Mängu juhtis näitleja Veiko Tubin, vaheajal õpetas osalejatele lavalist võitlust näitleja Tanel Saar.

Võitjaks kuulutati Võrumaa võistkond koosseisus Sander Merisalu, Viktoria Misnik ja Madleen Olesk. Tasavägises võistluses otsustati välja anda kaks 2. kohta. Teise koha pälvisid Viljandimaa võistkond (Kadri Koitmäe, Kelly Mozgovoi ja Jade Leann Väljaots) ja Hiiumaa võiskond (Jakob Hiiemets, Mihkel Metsand ja Berit Omann). Kolmanda koha sai Tallinna võistkond (Siim Eenmaa, Mia Lee Kähri ja Lisanne Sari).

Kõik osalejad said tänuks kingikoti raamatuga ning võitjaid toetasid elamuslike auhindadega Energia Avastuskeskus, Lottemaa Teemapark, Teaduskeskus AHHAA ja Apollo.

Kirjandusmängu korraldamist toetas ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Laupäeval leiab raamatumessil aset kirjandusmängu finaal ja kirjandusklubi

Kirjandusmang-2015-cTäna toimub Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessil Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal ning aset leiab messi ajaloo esimene kirjandusklubi.

Messi kolmanda päeva suursündmus on tänavu Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatava üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal, millele koguneb kümneid kirjandushuvilisi 3.–4. klassi õpilasi üle Eesti. Finaalmängu päeva juhib Veiko Tubin.

„Lugemine on mõnus omaette olemisega tegevus, mille kogemist soovime kõigile. Mäng on väikese inimese töö ja tahamegi läbi mängu innustada lapsi rohkem lugema. Kirjandusmängu lugemiskavasse on valitud viimaste aastate jooksul välja antud tosin head lasteraamatut, mille tundmise läbi on lastel suurepärane võimalus panna end ka võistluslikult proovile. Samas kindlalt teades, et iga läbiloetud raamat on juba võit omaette,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht Anneli Kengsepp.

Teise laupäevase tähtsündmusena algab kell 14 algab autorinurgas Tallinna Raamatumessi kirjandusklubi, millel tulevad arutluse alla mullu ilukirjanduse müügitabeli eesotsas olnud teosed Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“, Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“ ning Jeanette Wintersoni „Sel pikal ajal“. Kirjandusklubi juhib Kätlin Kaldmaa. Sõna saab sekka öelda ja oma muljeid jagada igaüks. Oodatud on kõik kirjandushuvilised! Tulla võib ka lastega, sest samal ajal on samas ruumis avatud lastele meisterdamisnurk ja taaskasutuse töötuba.

Eelnevalt, kell 11, saab messi lastealal kohtuda raamatu „Kust tulevad unenäod?“ autori Eva Roosiga, kes loeb ette lõike raamatust. Lapsed saavad proovida maagilisi unenäoprille ja värvida pilte ning kõigi osalejate vahel loositakse välja raamat koos värviraamatuga.

Lisaks pakuvad messialal paljusid oma teoseid soodushindadega kümned kirjastused.

Igakevadine Tallinna Raamatumess leiab rahvusraamatukogus tänavu aset 6.–8. aprillini.

Messile on oodatud kõik kirjandushuvilised. Sissepääs on kõigile tasuta!

Messi täpse ajakava leiab veebilehelt www.estbook.com

Lisainfo:
Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liit – 5067423, kirjastusteliit@eki.ee
Mari Klein, Tallinna raamatumess – 5188499
Krõõt Mõttus, Eesti Rahvusraamatukogu – 58174399, kroot.mottus@nlib.ee

Aprill 2017. Kathleen Glasgow „Katkine tüdruk”

2015. aasta lõpul asutatud Päikese Kirjastuse esimene pääsuke, Leslye Waltoni „Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused” jõudis lugejateni mullu kevadel. Nüüdseks on kirjastus lugejaid heade teostega kostitanud juba aasta jagu. Eriti hästi on vastu võetud noorteraamatute sari, mis selle lühikese aja jooksul on haaranud tõlkenoortekate turul ohjad kindlalt enda kätte. Sarjas on ilmunud näiteks sellised reaalelu kajastavad menuraamatud nagu Nicola Yooni „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel”, Jasmine Warga „Minu süda ja teised mustad augud” ja Julie Buxbaumi „Ütle mulle kolme asja”, kõik kenas, asjatundlikus tõlkes. Hiljuti ilmunud „Katkine tüdruk” jätkab seda nauditavate noorteraamatute rida.

Raamat jutustab 17-aastasest Charlotte Davisest, kelle elu on olnud kõike muud kui lihtne ja õnnelik. Ta on kaotanud oma isa, emaga tekkinud lahkarvamuste pärast kodust ära kolinud, jäänud ilma parimast sõbrast ning elanud tänaval. Sündmuste keerises on tüdruk leidnud lohutust enesele haiget tegemises. Teos algab Charlotte’i haiglasse sattumisega. Teiste sarnase elusaatusega tüdrukutega kohtudes ja teraapiates osaledes asub tüdruk tasapisi oma elu lahti mõtestama. Kõik tundub juba liikuvat paremuse poole, kuid siis tuleb tüdrukul haiglast lahkuda. Kas Charlotte’il õnnestub murda sisseharjunud mustreid ning pöörata oma elus uus lehekülg? Kuidas seda teha, kui sul õieti kelleltki tuge pole loota?

Lisaks suurepärasele loole on autori suurimaks plussiks siirus ja ausus. Ta on sündmustest rääkides lausa jõhkralt avameelne. Suure kaaselamisega kirjeldab ta tüdruku võitlust halbadest harjumustest vabanemise raskel teel. Ta vaatleb nii tüdruku edusamme kui ka tema kõhklusi ja tagasilangusi. Kirjanik ei varja, ei ilusta, ei silu, kõik on ehe ja realistlik. Ka siis kui kirjanik pöörab pilgu sinna, kus näeb midagi, mis talle on vastumeelne, ei pööra ta pilku ära, vaid vaatleb ja analüüsib. Ta innustab otsima väljapääsu olukorrast, mis on esmapilgul lausa üle jõu käiv ning tundest, et enam üldse ei suuda.

Jõuliselt kerkib raamatus esile ümbritseva keskkonna, sõprade ja lähedaste mõju noore arengule. Charlotte’il on eriti keeruline alustada uut, tervislikku elu, sest tal pole kedagi, kellele ta julgeks või tahaks end avada. Kui ta tutvub võluva pahapoisiga, kelle kombed pole kiita, või vana tuttavaga, kes isegi veel väga tugev pole, on tagasilöögid kerged tulema. Kukkudes ning vigadest õppides leiab tüdruk viisi probleemidega toimetulekuks. Ta keskendub iseendale, otsib pidevalt tegevust ja väljendab oma emotsioone, olgu siis muusika, kunsti või töö kaudu. Nüüd suudab ta tunneli lõpus valguskiirt näha.

Raamatu järelsõnast selgub, et autor Kathleen Glasgow on ise ka enesevigastaja taustaga. Ta kirjutas selle raamatu, näitamaks enesehävituslike kalduvustega noortele, et nad ei ole oma muredega üksi. Autori sõnul on üks kahesajast 13–19-aastasest neiust enesevigastaja. Tegelikkuses on see arv aga kindlasti suurem, kuna arvestatakse vaid dokumenteeritud juhtumeid. On tore, et raamatu lõpus leiduvad abikontaktid on viidud kooskõlla meie oludega ning kohalikud noored, kel neid vaja, leiavad need kergesti üles.

Tõlkinud Eve Laur
Päikese Kirjastus, 2017
398 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm