24. mail 2017 kell 12-14 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses austria lastekirjanik Christine Nöstlingeri raamatuid “Konrad ehk poiss konservipurgist” ja “Vahetuslaps” ning linastub film “Konrad konservipurgist”.

Raamatute esitlusel osaleb tõlkija Piret Pääsuke, katkendeid teostest loeb Katrin Pärn.

Vaadata saab ka Nöstlingeri raamatute näitust Eesti Rahvusraamatukogu Austria saali ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogudest.

Esitlusel kõnelevad Austria saatkonna asejuht Cornelia Godfrey, tõlkija Piret Pääsuke ja kirjastuse Pegasus projektijuht Eve Leete.

Korraldajad: Austria Suursaatkond ja kirjastus Pegasus.

Laupäeval, 20. mail 2017 toimub üle-eestiline MUUSEUMIÖÖ. Kutsume kõiki huvilisi külla lastekirjanduse keskusesse! Meie maja on avatud kell 18-23, töötab ka raamatukogu.

Lastekirjanduse keskus on tõeline lasteraamatute varalaegas Tallinna vanalinnas, kus leiab nii tuntud kui ka tundmatut kirjavara. Suurimaid haruldusi hoitakse varjul hoidlates, ikka selleks, et need oleksid kaitstud ja paremini säiliksid. Hoidlatesse on võimalik pääseda kell 18, 19 ja 20 algavate ekskursioonidega. Kuna ekskursioonigruppide suurus on piiratud, siis palume eelnevalt registreeruda telefonil 617 7236.

Selle aasta Muuseumiöö teemaks on mäng. Kutsume meiegi teid mängima. Meie mängud on inspireeritud ikka lastekirjandusest ja raamatutest. Raamatukogus saab mängida raamatu otsimise mängu. Teise korruse saalis saab mängida pildi vaatamise mängu. Kell 20.30 musitseerib meie rõdusaalis pianist ja improvisaator Farištamo Eller. Muusikaga on liidetud etteprogrammeeritud videoinstallatsioon, mis reageerib helide kõrgustele ja valjusele ning mängib muusikaga, lisades sellega mängulisust veelgi juurde. Pööningul saavad kõik huvilised mängida meisterdamise mängu ning avatud on ka märgikoda (1 euro märk).

Paralleelselt saab tutvuda meie keskuse püsiekspositsiooniga:

• Edgar Valteri galeriis saab imetleda armastatud kunstniku originaalillustratsioone, vaadata Valteri tegelaskujudega multikaid ja lavastusi, uurida pokukoda ja kuulata loodushääli.
• Trepi- ja illustratsioonigaleriis saab tutvuda eesti illustraatorite kevadnäitusega.
• Varakambris pakume ülevaadet eesti lastekirjandusest läbi aegade. Lisaks sellele saab selgeks, kuidas sünnib üks lasteraamat.

Tere tulemast!

Vaata ka: Muuseumiöö 2017

Lisainfo:
Irma Mets, irma@elk.ee

Alates selle aasta algusest on käimas rahvusvaheline illustratsiooniprojekt Pop Up. Eesti, Läti, Leedu ja Suurbritannia illustraatorite ja koomiksikunstnike vahetusprojekt tipneb Baltimaade ja Suurbritannia illustratsioonikunsti tutvustamisega Londoni messil 2018. aasta kevadel.

Eesti projektijuht Eva Laantee Reintamm: „Tegemist on suure projektiga, mille eesmärk on luua võrgustik, mis suurendaks koostööd Suurbritannia ja Baltimaade lastekirjanduse organisatsioonide vahel. Võrgustiku eesmärk on edendada silmapaistvate illustraatorite ja koomiksikunstnike loomingu jõudmist rahvusvahelisele turule. Lisaks sellele võimaldab Pop Up projektis osalemine eesti illustratsioonikunsti Londoni raamatumessil paremini tutvustada.“

Projektis osaleb 18 professionaalset illustraatorit ja koomiksikunstnikku kõigist neljast riigist, kes õpetavad 16–24 aastaseid noori 16 erinevast ülikoolist ja kolledžist. Õpetajate käe all loovad 160 üliõpilast ja õpilast illustreeritud lood, mis kirjastatakse voldikraamatu formaadis osalevate riikide partnerkirjastuse poolt. Loodud raamatuid esitletakse 2018. aastal Londoni raamatumessil, mil Balti riigid on messi peakülalisteks. Samal ajal avatakse ka digitaalne platvorm, kus kirjastajad saavad hankida infot noorte andekate kunstnike kohta.

“Pop Up projekt on eriline selle poolest, et tudengeid õpetades pean eriti palju mõtlema selle peale, mis on mulle minu töös oluline,” ütles illustraator Kertu Sillaste. “Osalevad noored on ka selles toredas eas, kui hakkavad valmima esimesed päris professionaali tööd. On tore toeks ja abiks olla, pakkuda kõrvaltvaataja pilku ja aidata märgata, mis on igaühes erilist.”

Illustratsiooniprojekti peakorraldaja on Pop Up Projects CIC Suurbritanniast. Eestist on projekti eestvedajateks Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Ligi aasta kestvas projektis osalevad illustraatorid Kertu Sillaste, Ulla Saar, Joonas Sildre ja Elina Sildre ning haridusasutused Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool ja Pelgulinna Gümnaasium. Valminud raamatud kirjastab Päike ja Pilv. Projektis osalemist toetab Kultuuriministeerium.

Lisaks osalevad projektis:

Kunstnikud: William Grill, Alexis Deacon, Emily Hughes, Katie Hartnett, Jim Stoten, Hamish Steele Suurbritanniast; Anna Vaivare, Oskars Pavlovskis, Elina Braslina, Reinis Petersons Lätist; Akvilė Misevičiūtė, Lina Dūdaitė, Ieva Babilaitė, Rasa Joni Leedust.

Haridusasutused: Victory Akadeemia, MidKenti Kolledž, Harlow Kolledž, Cantebury Kunstiülikool, Oxfordi Kolledž, Southamptoni Solenti Ülikool, Brightoni ja Hove Linnakolledž, Anglia Ruskini Ülikool, Peterborough Regionaalkolledž, Londoni Kommunikatsioonikolledž, Birminghami Linnaülikool ja Vilniuse Kunstiakadeemia.

Rahvusvahelised partnerid ja toetajad: Ühendkuningriigi Kunstinõukogu, kirjastus Nobrow & Flying Eye, Läti Rahvusvaheline Kirjanike ja Tõlkijate Maja, läti kirjastus kuš!, Leedu Kultuuri Instituut, Leedu Kultuurinõukogu ja Vilniuse Kunstiakadeemia kirjastus.

Vaata ka: An exchange of amazing illustrators & comics artists across the UK, Estonia, Latvia & Lithuania

Lisainfo:
Eva Laantee Reintamm, projektijuht
elreintamm@gmail.com, 53 442 522

Eesti Lastekirjanduse Keskus valis Muhvi auhinna laureaadiks Jaak Urmeti. Sellega soovib keskus tunnustada ja tõsta esile Urmeti tööd eesti vanema põlvkonna lastekirjanike tutvustajana meedias.

Ajakirjas Hea Laps on Urmetilt 2015–2017 ilmunud sarjas „Meie suurkujud“ lugusid nii meie hulgast lahkunud kui ka elavatest lastekirjanduse klassikutest Oskar Lutsust Jaan Rannapini. Tallinna TV sarjas „Inimese mõõde“ on ta 2015–2017 teinud saateid vanema ja noorema põlve lastekirjanikest Helvi Jürissonist Mika Keränenini.

Jaak Urmet: „Ma ei arva, et olen ajakirjanik tavapärases mõttes ega esimese asjana kirjandusuurijagi. Mulle tundub, et olen laia profiiliga kirjanik, kellel on vastupandamatu kihk uurida seda, mis on olnud, teada saada seda, mida veel ei tea, ning seda teistele edasi rääkida. Sealhulgas lastele. Soovist jagada oma muljeid, leide ja mõtteid sündiski ajakirjas Hea Laps juba mitmendat aastat kulgev sari „Meie suurkujud“. Tallinna TV sari „Inimese mõõde“ sai alguse ka soovist endale eriti huvi pakkuvaid isikuid vestlussaate vormis portreteerida.“

Väljaannetest tõstis lastekirjanduse keskus esile Õpetajate Lehte, kus viimasel kahel aastal on avaldatud arvukalt põhjalikke kirjutisi lastekirjanduse kohta ning ilmub püsirubriik temaatiliste raamatusoovitustega. See on innustanud nii lasteaia- kui kooliõpetajaid uusi lasteraamatuid rohkem oma töös kasutama.

Muhvi auhind on lastekirjanduse keskuse loodud tunnustus parimale lastekirjandusalaste ja laste lugemise alaste artiklite autorile või tele- ja raadiosaadete juhile (toimetajale). Auhinda antakse välja alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kevadel. Žürii koosneb lastekirjanduse keskuse töötajatest. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhvi kujuke ja rahaline preemia.

Varasemad Muhvi auhinna laureaadid on Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Leelo Tungal, Viive Noor, Ave Mattheus, Jaanika Palm, Kadri Tiisel ja Tiina Vilu. Väljaannetest on äramärkimist leidnud Eesti Päevaleht, Postimees, Õpetajate Leht, Hea Laps ja Eesti Ekspress.

Lisainfo:
Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230, triin@elk.ee

Kolmapäeval, 10. mail algab Berliinis lastekirjandusfestival Berliner Bücherinseln, mille fookuses on tänavu Baltimaade lastekirjandus. Eestit esindavad festivalil illustraatorid Ulla Saar, Kertu Sillaste ja Regina Lukk-Toompere.

Kertu Sillaste ja Ulla Saar viivad festivalil läbi töötube. Kertu Sillaste töötoad toimuvad 10. ja 11. mail, Ulla Saare töötoad 17., 18. ja 19. mail. Lisaks sellele on nende ja Regina Lukk-Toompere tööd väljas festivali raames toimuval illustratsiooninäitusel. Näitus „Balti lasteraamatuillustratsioonid“ on üleval 10. maist 30. juunini Humboldti raamatukogus. Tänavuse näituse teemaks on mitmekesisus.

Illustraator Ulla Saar: „Ootan väga Berliini lastega töötubade tegemist. Mul on plaanis rääkida enda ja Kairi Loogi raamatust „Piia Präänik kolib sisse“ ja koos lastega fantaasiaelukaid välja mõelda. Minu jaoks on see väga suur au ja rõõm, et mind on kutsutud Eestit esindama ning loodan, et olen oma ülesande kõrgusel.“

Berliner Bücherinseln toimub tänavu kaheksandat korda. Kümne festivalipäeva jooksul toimub Saksamaa pealinnas 30 üritust, mis kõik pühendatud lasteraamatule ja raamatuillustratsioonile. Festivali eesmärk on tutvustada lastele raamatute loomise, tootmise ja levitamise protsessi ning viia nad kokku lasteraamatute loojate ja vahendajatega.

Nüüd on kõigil lastekirjanduse sõpradel põhjust rõõmustada, sest ilmunud on maikuu Lastekirjanduse Uudistaja!

Uudistajast selgub, et käes on kirjanduspidustuste ja suure suve ootuse aeg! Tartus on käimas kirjandusfestival Prima Vista, Tallinnas tehakse ettevalmistusi kuu lõpus asetleidvaks festivaliks HeadRead. Enne veel tasub aga oodata 20. maid, sest just siis toimub üle-eestiline muuseumiöö. Lisaks mahub maikuusse veel üks suursündmus – 25. mail stardib Laste Vabariigi elamustuur!

Uudiskirja uut numbrit saab lugeda siin. Soovi korral on seda võimalik tellida e-mailile.

Lastekirjanduse Uudistaja on lastekirjanduse keskuse kord kuus ilmuv veebiväljaanne, mis kajastab uudiseid laste- ja noortekirjanduse käekäigust meil ja mujal.

Head lugemist!

Teisipäeval, 9. mail 2017 kell 14.30 esineb lastekirjanduse keskuses saksa lastekirjanik Sabine Zett. Kirjanikuga ajab juttu ja tõlgib Kristel Kaljund.

Sabine Zett sündis 1967. aastal Saksamaal Nordrhein-Westfaali liidumaal. Ta töötas aastaid ajakirjanikuna ning alustas kirjutamisega pärast laste sündi. Zett kirjutab laste- ja noorteraamatuid, ajaviiteromaane, stsenaariume, kuuldemänge ja laulutekste. Populaarseks sai ta tänu raamatusarjale hakkajast ja pisut häbematust koolipoisist Hugost. Sarja kaks esimest raamatut „Hugo V. tegutseb“ ja „Hugo V. salaplaan“ on ilmunud ka eesti keeles kirjastuses Koolibri. Esimese raamatu tõlkisid Linda ja Meelis Lainvoo, teise Katrin Uuspõld. Lisaks eesti keelele on Hugo-sarja raamatud tõlgitud ka paljudesse teistesse keeltesse.

Hugo-sarja peategelane on teismeline koolipoiss, kes peab end salamisi geeniuseks ja tahab saada superkangelaseks nagu ilmselt enamus temavanuseid. Kirjaniku tekst on haarav ja dünaamiline, teismelise koolipoisi maailma usutavalt kirjeldav. Kirjaniku humoorikat teksti toetavad Ute Krause illustratsioonid. Hugo-sarja peetakse eesti lugejalegi tuttavate Berti raamatute (Sören Olsson ja Anders Jacobssen) ja Äpardi päevikute (Jeff Kinney) saksa analoogiks. Erinevus on siiski see, et Hugo põhihoiak on positiivne, tema ei pea end äpardujaks. Juhtub temalgi äpardusi, aga ta ei muutu nutuseks, vaid tõuseb jälle jalgele ja rabeleb edasi.

Sabine Zett esineb Eestis Saksa kevade ja kirjandusfestivali Prima Vista raames.
Lisaks lastekirjanduse keskusele esineb Zett 10. mail kell 12 Tartu Linnaraamatukogus.

Kirjanikuga kohtumised saavad teoks koostöös Goethe Instituudi ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga.