Alates 3. aprillist 2017 on lastekirjanduse keskuses avatud Soome Instituudi interaktiivne näitus „Teedu ja Peedu”, millega ühtlasi tähistatakse juubeliaastat „Soome 100”.

Teedu ja Peedu (soome keeles Tatu ja Patu) on Aino Havukaineni ja Sami Toivoneni loodud pildiraamatute sarja peategelased.

Näitus koosneb pehmetest 45 x 45 cm suurustest plaatidest, millel on kujutatud koduga seotud esemed: tööriistad, moosipurgid, kingad, hambaharjad ja muud. Plaatidest saavad lapsed Teedu ja Peedu eeskujul koostada erinevaid mängukeskkondi ja n-ö veidraid masinaid. Plaate on erinevas suuruses: 50 plaati mõõtudega 45 x 45 cm ja 22 plaati mõõdus 25 x 25 cm. Lisaks on 9 ruutmeetri suurust põrandale panemiseks mõeldud plaati. Plaatidele on valmistatud sobiv kast, seal saab hoida parajasti kasutuses mitte olevaid plaate ja teisi ehitustarvikuid, nagu lühikesed nöörijupid, plekktassid, hambaharjad, magnetid jne. Seega saavad lapsed ehitada-mängida just nii, nagu ruum võimaldab.

Huvilised saavad lahendada ka “Teedu ja Peedu rännumängu”, mis testib vastajate teadmisi Soome kohta.

Näituse on kujundanud Mae Kivilo, Alden Jõgisuu ja Maarja-Liis Raamat ning seda on eksponeeritud ka Leedu Rahvusraamatukogus Vilniuses.

Näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud 28. aprillini 2017.

Tartu linn annab kolmandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2016. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Esimese Lapsepõlve auhinna sai kahe aasta eest Kairi Look, teise aasta tagasi Andrus Kivirähk ja kolmas laureaat selgub 22. aprillil 2017.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis luuletaja Contra, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Kätlin Kaldmaa „ Halb tüdruk on jumala hea olla“, Kadri Lepp „Poiss, kes tahtis põgeneda“, Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Aino Pervik „Hädaoru kuningas“ ja Reeli Reinaus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid: Contra (esimees), Riina Pauklin, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Contra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga head raamatud. Aga muhedate, samas tõsiste ja pingeliste vaidluste läbi leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.

Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad.

Kadri Lepa põnevas raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev) saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samas on koguaeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi.

Kairi Look on meister lustakuse peale. Tema „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaadates ellu.

Aino Perviku „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.

Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (Tänapäev) on kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida.

Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning antakse üle raamatu ja roosi päeva eel, 22. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Auhinna üleandmine on osa kirjandusfestivali Prima Vista  raamatu ja roosi päeva programmist.

Täiendav info:
žürii esimees Contra tel 5283540
ja Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371 või 53 402168

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Venemaa sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi pealkirjaga „Kasva koos raamatuga”. Sõnumi kirjutas lastekirjanik ja ajakirjanik Sergei Mahhotin (1953), plakati autoriks on illustraator ja graafik Mihhail Fjodorov (1941).

Loe sõnumit siit.

Esmakordselt saab käesoleva laste ja noorte kultuuriaasta raames Eesti Lastekirjanduse Keskusest Tallinn Music Weeki linnalava. 1. aprillil 2017 toimub keskuses kolm kontserti:

kell 12 KIIORA (EST) – Folk, Instrumental, World
kell 13 FOUR LINES (GE) – Instrumental
kell 14 MARI KALKUN (EST) – Alternative, Folk

Kontserdid on tasuta! Olete oodatud!
Facebooki ürituse leiab SIIT.

—

Esinejad:

KIIORA
Nimi „Kiiora“ on pärit Anne Vabarna lauldud seto eeposest „Peko”. Loos andis selle võimsa tammenuia Pekole tema isa, et vajadusel relv kirstupõhjast haarata ja vaenlasele vastu astuda. Samuti pani kiiora rukki vohama, kui seda põllule näidata. Praegu nimetatakse selle nimega ülemsootska valitsussaua. Lisaks palju kuuldud seto tantsulugudele otsime repertuaari kõikide rahvaste pärimusmuusikat. Tuntud seto lugudest mängime vähemtuntud variante – nii ei korda me teisi ja säilitame samas erilised ja autentsed versioonid. Värsked meloodiad ja isekujundatud seaded teevad koosmängu huvitavaks. Meie kavas on muusikat Setomaalt, Eestist, Võromaalt, Venemaalt, Rootsist, Poolast, Iirimaalt, Udmurtiast, Marimaalt, Mordvamaalt ja mängime ka folgihõngulist omaloomingut. Sellise multikultuurse panoraami ainus eesmärk on näidata, kuidas eri rahvaste muusika võib olla ühtmoodi kaasahaarav ja tantsuline.

FOUR LINES
Four Lines on värske Gruusia ansambel, mis koosneb erineva muusikalise taustaga inimestest, kes on kõik esinenud sooloartistidena nii Gruusias kui väljaspool. Ansamblis kõlavad kolm klassikalist instrumenti – viiul, klaver ja flööt, mida on efektidega rikastatud.

MARI KALKUN
Mari Kalkun on Võrumaa juurtega laulja, laulukirjutaja ja muusik, kelle tundlikud meloodiad ja meditatiivseist kordustest laetud ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja maailmamuusikast. Ta käsitseb erinevaid pille – kandleid, akordioni, kitarri ja klaverit –, ent eeskätt tunneb Mari ära tema vägeva hääle järgi. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema kontsertidel on oluline koht improvisatsioonil ja spontaansusel. Tallinn Music Week’i kontserdil üllatab ta mitme uue seni avaldamata looga. Mari on oma kontsertidega reisinud mitmel pool maailmas – Soomes, Venemaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Jaapanis ja mujal. Tema värskeim, rahvusvahelise ansambli Runoruniga salvestatud album “Tii ilo” nominteeriti 2015. aasta folkalbumi tiitlile nii Eesti kui Soome muusikaauhindadel.

Täna, 31. märtsil 2017 kell 19 esietendub Genfis Piret Raua raamatust “Natuke napakad lood” inspireeritud etendus “Kalade teeõhtud”.

Etendusele on loonud muusika Samuel Sighicelli ja Benjamin De La Fuente ning koreograafia Ambre Senatore.

Raua “Natuke napakate lugude” peategelased on nagu pealkirigi ütleb “natuke napakad”. Sealt leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid, ning porgandi, kes ei tea isegi õieti, kes ta selline on. Veel räägitakse onu Vello nööbikogumiskirest ja kampsuni kallistamiskirest ja kalade kirest juua maitsvat teed.

“Kalade teeõhtud” on osa teatrifestival Archipel Genève programmist.

Vaata lisaks: Est-ce que les poissons boivent du thé?

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva eel, 31. märtsil kell 14 antakse Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) taas üle Järje Hoidja auhind, mille seekord pälvib kirjanik Reeli Reinaus raamatuga „Verikambi“.

Auhind antakse eelmisel aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud eesti laste- või noorteraamatu autorile. Kirjanik saab tänutäheks kingituseks Pelgulinna Gümnaasiumi 7.b klassi õpilase poolt raamatu ainetel valminud pildi.

„Verikambi“ on Reeli Reinausi müstiline noorteromaan, kus neli keskkooliõpilast – Kirke, Joonas, Gustav ja Elina – eksivad metsas matkates ära. Peale mahajäetud veskis kõheda öö veetmist avastavad nad, et miski pole enam endine. Vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kättemaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik Kaisa (15a) võttis teose kokku:  „See on seikluslik raamat neljast noorest inimesest, kelle õuduslugu saab alguse vanas veskis. Raamatusse põimitud killud eesti mütoloogiast ja vanadest uskumustest mõjuvat põnevalt ja hirmutavalt!”

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid Eesti autoreid juba kaheteistkümnendat aastat. Järje Hoidja auhinnaga tänatakse kirjanikku kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara pakkumisel. Viimati on auhinna saanud Ilmar Tomusk “Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ (2015), Piret Raud „Teistmoodi printsessilugude“ (2014), Ilmar Tomusk „Kolmanda A kriminalistide“ (2013) ja Heli Künnapas „Lõpupeo“ (2012) eest.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2017. aastal on selleks Venemaa ja sõnumiks „Kasva koos raamatuga”.

Lisainfo:
Maarja Pildre
Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja
683 0913, maarja.pildre@tln.lib.ee

27. märtsist 2. aprillini toimub Tallinnas taas linnafestival Tallinn Music Week (TMW). Käesoleva laste ja noorte kultuuriaasta raames leiab TMW kavast esmakordselt spetsiaalse laste- ja noorteprogrammi, mille korraldamisel noored ise aktiivselt kaasa löövad.

Neljapäeval, 30. märtsil toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses koolilastele suunatud töötoad, kus muuhulgas õpitakse lihtsate vahendite ja võtete abil looma laule, elektroonilisi muusikapalu ning interaktiivset heliinstallatsiooni, tutvutakse erinevate rahvuspillidega ja kergitatakse katet rütmimaailma ning DJ- ja raadiotöö saladustelt.

Loovaid ja lõbusaid töötubasid juhendavad laulja Lenna Kuurmaa koos kitarrist Robert Vaiglaga, trummar Reigo Ahven, elektronmuusik Taavi Tulev, Ukraina-Eesti bändi Svjata Vatra esiliini-mees Ruslan Trochynskyi ja noor laulja-laululooja Lepatriinu, samuti endine Raadio 2 juht ja DJ Heidy Purga. Kõikidel töötubades osalejatel on võimalus osa saada ka töötubadele järgnevast Lepatriinu kontserdist.

TMW lasteprogrammi töötubades osalemine on tasuta ning toimub eelregistreerumise alusel.
Lasteprogrammi töötubade kirjeldused ja ajakava
Töötubadesse registeerumine

TMW laste- ja noorteprogrammi eesmärgiks on pakkuda võimalust festivalist osa saada kõigil eagruppidel, tuvustada lastele erinevaid muusikategemise võimalusi, julgustada lapsi ja noori oma ideid ja oskusi jagama, kaasata erineva sotsiaalse- ning kultuurilise ja rahvusliku kuuluvuse ja taustaga noori, kes soovivad ühiskondlikus elus kaasa rääkida ja tegutseda, pakkudes neile praktilisi korralduskogemusi, anda noortele hääl ning neid kõnetavatele teemadele selge fookus.

TMW noorteprogramm saab teoks TMW korraldustiimi ning TLÜ Õpilasakadeemia õpilaste koostöös.

Lisainfo:

Ingrid Kohtla
Tallinn Music Weeki kommunikatsioonijuht
+372 5309 1293
ingrid@tmw.ee

28. märtsil 2017 kell 13 toimub lastekirjanduse keskuse saalis Jaanus Vaiksoo raamatu “Kolm sügist” esitlus. Kohal on ka raamatu illustraator Kadi Kurema.

Jaanus Vaiksoo lasteluulekogu sisaldab luuletusi, mille põhiteemaks on Eestimaa loodus ja olulisemateks märksõnadeks huumor, sõnademäng ning seiklus. Mitmed luuletused on ilmunud ajakirjades Täheke ja Maale! Pildid on joonistanud graafik Kadi Kurema.

„Kolm sügist“ on autori viies lasteluulekogu. Varem on Jaanus Vaiksoolt ilmunud „Kellassepaproua“, „Onu Heino eksis ära“, „Onu Heino väike pere“ ja „Supipotikarneval“.

Olete oodatud!