Hüppa põhisisu juurde

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia pälvis Aino Pervik

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2017 tehti teatavaks Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaadid. Lastekirjanduse vallas pälvis preemia Aino Pervik raamatu „Hädaoru kuningas” (Tänapäev, 2016) eest.

Kultuurkapitali lastekirjanduse žüriisse kuulusid Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts. Lisaks Aino Perviku raamatule kandideerisid aastaauhindadele järgmised teosed: Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla”, Triinu Laane „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass”, Kadri Lepa „Poiss, kes tahtis põgeneda”, Priit Põhjala „Mu vanaisa on murdvaras!” ja Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai”.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Varasemad lastekirjanduse preemia laureaadid leiab siit.

Vaata ka: Kirjanduse sihtkapital andis üle aastaauhinnad

Loe lähemalt

Piret Raud at the London Book Fair on Wednesday, 15th March 2017

Piret_Raud_Ingrid_Maasiku_foto-1024x682-cut

Story and Illustration: How To Create Unique Children’s Books

Time: Wednesday, 15th March, 11:30am
Location: Children’s Hub in London Book Fair

Although children’s books usually take shape through a collaboration between a writer and an illustrator, there are also books written and illustrated by the same person: a ‘writer-illustrator’. What are the challenges for this kind of creative process? What does the book gain from it? What issues arise for a foreign publisher when acquiring the rights for this kind of a book? Writer-illustrators from Estonia, Latvia and Lithuania – the Baltic countries’ top names in the children’s literature scene – will discuss their experiences.

From Estonia, Piret Raud will join the seminar. She is the country’s most-translated children’s author, who began her writing career as an illustrator. Lithuania’s famous illustrator and writer Kęstutis Kasparavičius, whose work has been translated into 26 languages worldwide, will share his insights as well. They will be joined by Latvian illustrator and Art Academy of Latvia lecturer Rūta Briede, who is also the creator of the Bikibuks children’s book series.

The discussion will be moderated by Pam Dix, chair of IBBY UK.

Loe lähemalt

Piret Raud esineb 15. märtsil Londoni messil

Piret_Raud_Ingrid_Maasiku_foto-1024x682-cut

15. märtsil kell 11.30 esineb Londoni messil Piret Raud seminaril “Kirjutavad kunstnikud”.

Kui enamasti sünnivad lasteraamatud kirjanike ja illustraatorite koostöös, siis on ka raamatuid, mille autorid loovad nii teksti kui pildi. Millised on sellise loominguprotsessi plussid ja miinused autorite endi jaoks? Milles võidab seeläbi lasteraamat? Millised on aga seesuguste raamatute raskused näiteks väliskirjastajate jaoks? Oma kogemustest räägivad Eesti, Läti, Leedu kirjutavad illustraatorid, Baltimaade lastekirjanduse tipptegijad: Piret Raud Eestist, Kęstutis Kasparavičius Leedust ja Rūta Briede Lätist. Seminari modereerib Pam Dix, IBBY UK juhataja.

Vaata ka: Story and Illustration: How To Create Unique Children’s Books

Loe lähemalt

Näitus „Baltic Tale“ lastekirjanduse keskuses

7. märtsist on lastekirjanduse keskuses avatud kolme Balti kunstniku ühisnäitus “Baltic Tale”. Näitusel on väljas kunstnike Lina Itagaki (Leedu), Elīna Brasliņa (Läti) ja Ulla Saar (Eesti) illustratsioonid.

Kas ja kui tugeval määral on Eestil, Lätil ja Leedul olemas see ühisosa, mida kolmele riigile tihti omistatakse? Kunstnikud Lina Itagaki, Elīna Brasliņa ja Ulla Saar tõestavad, et lasteraamatuillustratsioonis on see leitav. Kolme balti kunstnikku ühendab sarnane mõtlemine ja käekiri. Nad esindavad kaasaegset illustratsioonikunsti, milles vaimukate piltide kõrval on keskseks sõnum.

Kunstnik Ulla Saare sõnul viitab näituse pealkiri „Baltic Tale“ tulevikus Eestit, Lätit ja Leedut ühendavale rongiliinile Rail Baltic. Näitus kutsub külastajaid illustratsioonikunsti kaudu osa saama Baltimaade lugudest, see on pildireis läbi Eesti, Läti ja Leedu.

Elīna Brasliņa on illustraator, kujundusgraafik ja vabagraafik. Enne Läti Kunstiakadeemiasse astumist õppis ta keeleteadust. Armastus lugemise ja joonistamise vastu tõi ta lasteraamatute illustreerimise juurde. Brasliņa on kokku illustreerinud kümme raamatut. Lisaks töötab ta ühe animatsioonifilmi tootedisainerina.

Ulla Saar on eesti lasteraamatute illustraator, disainer ja kujundusgraafik. 2001. aastal lõpetas ta Kunstiakadeemia tootedisaini erialal. Saar on illustreerinud ja kujundanud mitmeid raamatuid, teinud kaastööd lasteajakirjale Täheke ja disaininud postkaarte, märke ja kalendreid. Tema illustreeritud raamatud on korduvalt pälvinud rahvusvahelist tähelepanu.

Lina Itagaki on leedu illustraator ja koomiksikunstnik. Ta on õppinud jaapani keelt ja majandust Jaapanis Rahvusvahelises Kristlikus Ülikoolis. Lisaks lõpetas ta 2014. aastal Vilniuse Kunstiakadeemia graafika eriala. Itagaki illustratsioonid on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Hetkel teeb kunstnik pilte oma esimesele lasteraamatule.

Näitus „Baltic Tale“ jääb lastekirjanduse keskuses avatuks 28. aprillini 2017 ning rändab Tallinnast edasi Riiga ja Vilniusesse.

Lisainfo:
Ulla Saar, ulla@ullasaar.net

Loe lähemalt

The Exhibition “Baltic Tale”

Baltic-Tale-poster-r“Once upon a time…” Wait, doesn’t almost every tale you’ve heard begin like that? This one almost did as well. Only, it doesn’t. There are three independent artists that would like to tell you their version of the story, they want to share their Baltic Tale! It is a tale told in pictures which invites everyone on a journey through Estonia, Latvia and Lithuania.

Ulla Saar (EE), Elīna Brasliņa (LV) and Lina Itagaki (LT) are children’s book illustrators, who have a similar style of illustrating. They represent modern illustration art from the Baltic states, where besides humorous pictures, it’s the message that counts.

Ulla Saar: “Pencils and I have a long history together that may contain blood, sweat, and tears, but we’ve come a long way and we know each other through and through. By now, we get along swimmingly. When I work on a book, I try to proceed from the text and catch the tone of it in my drawings; to support and elevate it rather than compete with it.”

Elīna Brasliņa: “I try to find out something new about myself in every project, no matter how big or small. It’s easy to stick to just one style you feel comfortable with, but it’s more rewarding to challenge yourself and enter into unknown territory. Once it stops being fun, there’s no more point in doing it.”

Lina Itagaki: “When I draw, usually I never make sketches. I try to finish every drawing, adjust it till I like it. And when I start, usually I have a very vague idea or no idea what I will draw, so when I finish it is always a surprise for myself. I really like colouring with simple felt tip pens, pencils, ProMarkers, mixing them, putting many layers of them and, in the end, I do not know myself how I made it. I do not like to plan, I love to improvise!”

The exhibition is open until Friday, 28th April.

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskus ja Võru Instituut tähistavad ühiselt emakeelepäeva

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2017 kell 12 esineb lastekirjanduse keskuses lastekirjanik Triinu Laan koos Võrumaa rahvamuusiku Kadri Laubega.

Triinu Laan tutvustab oma raamatut „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass”, millega ta on pälvinud rohkelt tunnustust. Temaga koos astub üles Kadri Laube, kes tutvustab lastele rahvapille. Ühiselt lauldakse ka regilaulu.

„Vana katkine kass” on lugu sellest mis saab kassidest ja inimestest siis, kui nad vanaks saavad ja katki lähevad. Raamat on kakskeelne, kirjutatud paralleelselt eesti ja võru keeles.

Üritus toimub koostöös Võru Instituudiga.

Loe lähemalt

Märts 2017. Ellen Niit „Onu Ööbik Öösorri tänavast”

Ligi 40 aastat tagasi sündinud onu Ööbik on lõpuks ometi saanud päris oma raamatu, kaua tehtud ja kaunikese pealekauba.

Seda meie lastekirjanduse ühe säravama looja, luuletaja ja proosakirjaniku Ellen Niidu loodud värvikat onklit võis esmakordselt kohata juba 1978. aastal lasteajakirja Täheke veergudel. Kiiresti leidis ta tee nii noorte lugejate kui ka nende vanemate südamesse. Vaatamata sellele, et onu Ööbiku jutte pole avaldatud iseseisva raamatuna, vaid ajakirjas, valikkogus „Onu Ööbiku ööpäev” (1998) jt kogumikes, pole tema hiilgus korrakski kahvatunud. Ikka on lapsevanemad jaksanud kogumikke ja ajakirju lapata, et oma lapsepõlve lemmikut oma lastele tutvustada. Nüüd pole enam lapata vaja – võib vaid riiulist raamatu haarata.

Onu Ööbik sündis praktilistel eesmärkidel. Ellen Niit on tegelaskuju tekkimist kirjeldanud nõnda: „Kui mu kaks nooremat poega olid väikesed poisid, nii 5–6-aastased, siis tulid ilmsiks nende mitmed geneetilised vead. Näiteks oli üks natuke uimane. Alati olid ta asjad kadunud. Ta pani end näiteks lõpmata aeglaselt riidesse. /…/ Ma otsustasin, et mis ma ikka nende kallal näägun, et ma kirjutan sellest mõne jutu.” (Nukits 1998, lk 8). Ometi ei kujunenud onu Ööbikust pelgalt kasvatuslikku nähtust, mis oma funktsiooni täitnuna kiiresti unustuse hõlma oleks vajunud. Oma meisterliku kirjutamisoskuse ja suurepäraste pedagoogivõimete abil oli autor loonud üldistuse, mis kenasti kirjeldab lapse olemust. Lugejagi nakatub onu Ööbiku humoorikusest ja lustakusest ning võtab vastu kutse nautida seda, mida elu parasjagu ette toob.

Raamatu avaluuletuseks on valitud „Ööbiku öölaul”, peale seda tulevad riburada pidi vanad head tuttavad, alates riidesse paneku ja vannis käimise loost kuni teatris käimise ja sünnipäeva pidamise juttudeni. Toredad on need nii esmakordsel avastamisel kui vana tutvuse värskendamisel. Erilised lemmikud aitab kiiresti üles leida raamatu lõppu lisatud sisukord.

Onu Ööbiku lugusid on varem illustreerinud nii mõnedki tuntud kunstnikud (Edgar Valter, Virve Kotkas, Maarja Undusk), raamatusse on aga täiesti uued pildid joonistanud Priit Pärn. Kui mullu ilmunud Eno Raua „Kilplasi” mitte arvestada, on Pärn meie lasteraamatuillustratsioonist mõnda aega eemal olnud. Osaliselt ilmselt just taolisest pausist tingituna mõjuvad Pärna pildid värskelt ja läbitöötatult. Kohe on näha, et kunstnik on võtnud aega, et teosesse sisse elada, mitte lihtsalt ja kiirelt järjekordse raamatuga ühele poole saanud, et kohe uue kallale asuda. Juba kaanepildist alates on onu Ööbik küll selgesti äratuntav, kuid ometi ka täiesti teistsugune. Onu Ööbikule iseloomulik kiitsakas kehakuju, ruuduline ülikond, kaabu ja tõukeratas on otse loomulikult olemas, kuid lisaks on veel miskit, mis selle vahva karakteri kaasaega toob. Pärna onu Ööbik on klassikaline ja tänapäevane ühekorraga. Illustraator lisab Ellen Niidu tekstile uusi tähendusi, laiendab põnevalt olemasolevat, pakub kirjaniku teksti kõrvale oma versiooni. Piltidel on ka rohkelt sõnalist elementi, mis omakorda lisab allusioone ja kirgastab lugemiselamust.

Olen kindel, et värske raamat vanast tuttavast onu Ööbikust saab palju uusi rahulolevaid lugejaid.

Illustreerinud Priit Pärn
Tammerraamat, 2017
48 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

13. märtsil esineb illustraator ja kirjanik Benjamin Chaud

Prantsuse raamatuillustraator ja kirjanik Benjamin Chaud esineb lastekirjanduse keskuses 13. märtsil 2017 kell 16.00–17.30. Chaud tutvustab oma loomingut, joonistab ja vastab kuulajate küsimustele. Autoriga kohtuma on oodatud kunstnikud, kirjanikud, tudengid ja kõik lastekirjanduse huvilised. Kohtumine toimub inglise keeles.

Benjamin Chaud sündis väikeses külakeses Alpides. Ta õppis joonistamist Pariisis ja Strasbourg’is Claude Lapointe’i käe all. Chaud on illustreerinud kirjastustele Bayard, Albin Michel, Actes Sud ja Nathan. Ta elab ja töötab Pariisis. Kirjastuses Draakon ja Kuu on eesti keeles tema sulest ilmunud „Ma ei teinud oma kodutööd, sellepärast, et…“, „Teel kooli juhtus üks kummaline lugu“ ja „Kogu tõde minu vapustavast suvest“.

Chaud esineb lastekirjanduse keskuses Frankofoonia festivali raames, mille üritused leiavad aset 3.–25. märtsini eri paigus üle Eesti.

Loe lähemalt

10.03 esinevad Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

10. märtsil 2017 kell 12 esinevad lastekirjanduse keskuses 2016. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid Aino Pervik, Kätlin Kaldmaa, Reeli Reinaus ja Triinu Laan. Autoreid tulevad kuulama Nõmme põhikooli, Püha Miikaeli kooli ja Jakob Westholmi gümnaasiumi 3.- ja 4. klasside õpilased.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

  • Kätlin Kaldmaa “Halb tüdruk on jumala hea olla”
  • Triinu Laan “Vana katkine kass. Vana katskinõ kass”
  • Kadri Lepp “Poiss, kes tahtis põgeneda”
  • Aino Pervik “Hädaoru kuningas”
  • Priit Põhjala “Mu vanaisa on murdvaras!”
  • Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai”

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee