Hüppa põhisisu juurde

Septembris toimub esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival

28.-30. septembrini toimub Tartus esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival, mis pakub kirjanduslikke konkursse, kohtumisi kirjanikega, kirjanduslikke retki ning mitmesuguseid muid sündmusi nii lastele, noortele, peredele kui ka laste- ja noortekirjandusest huvituvatele täiskasvanutele.

Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke, lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega on seega kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et niisugust, just lastele ja noortele mõeldud kirjandusfestivali Eestis veel pole.

Festivalil astuvad üles laste- ja noortekirjanikud nii Eestist kui ka teistest maadest, teiste seas Astrid Lindgreni loomingu pikaajaline uurija ning raamatu „Kasutad ebatavalisi sõnu … Astrid Lindgreni keel“ autor Lena Törnqvist, samuti soome lastekirjanik Linda Liukas, kelle sulest ilmunud lastele mõeldud programmeerimisraamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ (ilmunud eesti keeles 2016) on juba tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Tänavu ilmus eestikeelses tõlkes ka teine Ruby-raamat, „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“. Eesti kirjanikest on festivalile oodata Aidi Vallikut, Ilmar Tomuskit, Heiki Vilepit, tänavuse lastekirjanduse preemia laureaati Reeli Reinausi ning mitmeid teisi.

Kirjanike esinemiste kõrval leidub ka niisuguseid sündmusi, kus astuvad üles lapsed ja noored ise – toimub nii kooliõpilaste luuleprõmmu Tartu ja Tartumaa voor kui ka uudiskirjandusele keskenduv sündmus, kus teoseid tutvustavad koolinoored. Lapsed ja noored on oodatud osa võtma ka kahest konkursist – festivali nimekonkurss, kuhu oma ideid võivad pakkuda kõik huvilised, ning Tartu-teemalistele lühivormidele keskenduv omaloomingukonkurss, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad osaleda haikude, teemantluuletuste või miniatuuridega.

Festivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad. Partneriteks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, raamatupood Utoopia jt. Toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Festivali kava avaldatakse peatselt Tartu Linnaraamatukogu veebilehel.

Allikas: Kirjanduslinn Tartu

Lisainfo:
Eesti Kirjanduse Selts
eks@kirjandus.ee
Tel. 7427079

Loe lähemalt

August 2017. Ȧsa Lind „Liivahundi lood”

Põhjamaade lastekirjandust on eesti lugejad ikka armastanud. Olgu siis tegu juba klassikaks kujunenud teostega, nagu Selma Lageröfi Nils Holgerssoni reisid, Astrid Lindgreni Pipi Pikksuka ja Karlssoni jutud või Tove Janssoni muumilood. Omaseks ja armsaks on meie lastele saanud ka nii mõnedki sealsed nüüdismenukid Maria Parri, Timo Parvela, Rose Lagercrantzi jpt sulest. Õige pea võivad selles reas seista juba ka Ȧsa Lindi „Liivahundi lood“.

Ajakirjanikuna töötanud Ȧsa Lind on laste- ja noortekirjanik, kes on laiemat tuntust kogunud just „Liivahundi lugudega“. Tegemist on raamatusarja esimese osaga, millele on omistatud mainekas Nils Holgerssoni auhind (2003) ja mida on tõlgitud 18 keelde. Suve hakul sai teos eesti lugejatele kättesaadavaks tunnustatud tõlkija Ülle Kiiveti vahendusel.

Raamatu peategelaseks on väike Zakarina, kes elab oma vanematega turvalist ja rahulikku suveelu. Väike kena majake mere ääres pakuks perele tõelist idülli, kui vaid vanematel tööd nii palju poleks. Ema kiirustab tihtipeale juba varahommikusele bussile, et õigeks ajaks tööle jõuda, isa kaob tundideks kabinetti või loeb võrkkiiges ajalehte. Sellistel hetkedel tunneb Zakarina end väga üksikuna. Ühel päeval, kui tüdruk mererannas isale lõksu kaevab, leiab ta augu põhjast süsimustalt läikiva nina ja säravad silmad – see on Liivahunt. Vahva loom väidab, et teab vastuseid kõigile maailma küsimustele. Kui tüdruk esitab hundile tema arvates maailma kõige keerukama küsimuse – mispärast peab isa kogu aeg ajalehte lugema –, ja hunt sellele vastust teab, on sõprus sõlmitud. Nüüdsest on Zakarina elu hoopis värvikam. Tal on alati olemas keegi, kellega mängida, rääkida ja midagi huvitavat ette võtta. Üheskoos tehakse maailma kõige raskemat tööd – mittemidagitegemist –, sõidetakse jalgrattaga, juuakse teed ja süüakse liivaküpsiseid jne.

Liivahunt pakub Zakarinale just seda, millest tüdruk hetkel kõige enam puudust tunneb. Nõrkusehetkedel sisendab hunt talle julgust ja enesekindlust, lõbustab teda, kui Zakarina nukker on, lohutab, kui vanemad tüdrukuga pahandavad, ja pakub seltsi, kui ta end üksildasena tunneb. Liivahunt annab tüdrukule ka maailma kohta vastuseid, mida keegi teine talle pakkuda ei suuda. Ta on just selline sõber, kes muudab su paremaks ning maailma sinu ümber küll avaramaks, kuid samas ka hõlmatavamaks ja turvalisemaks.

Liivahunt on justkui väikese Zakarina sisemine kompass, mis aitab tüdrukul leida teed iseendani. Kui külalised Zakarinal laulda paluvad, aga ta häbelikkuse tõttu esialgu keeldub, toob vestlus Liivahundiga soovidesse selguse ja tegutsemisjulguse. Samuti aitab Liivahunt Zakarinal mõista teiste inimeste tundeid. Kui autovõtmed kaotanud isa pahuraks muutub ja tüdrukuga riidleb, jookseb Zakarina randa Liivahundi juurde lohutust otsima. Loomakesega vesteldes aga mõistab tüdruk, miks isa nõnda käitub ning oskab hoopis ise talle toeks olla.

Raamat lõpeb vahva puändiga. Kui vanaema Zakarinale mereäärsesse väikesesse majakesse külla tuleb, näitab ta tüdrukule siledat musta kivi, millele tema vanaema uuristas tüdrukuna oma nime Brita. Zakarina suureks üllatuseks on aga nime kõrval kujutatud ka ühte talle vägagi tuttavat ja armsat looma. Kas tõesti on väikese Zakarina vanaema vanaemagi Liivahundi abil suureks kasvanud?

Tõlkinud Ülle Kiivet
Draakon & Kuu, 2017
220 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Algas algupärase noorteromaani võistlus

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kirjastus Tänapäev
kuulutavad välja

ALGUPÄRASE NOORTEROMAANI VÕISTLUSE

– Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

– Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki koos vahedega), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).

– Võistluse auhinnafond on 3200 eurot.

– Iga võistlusele esitatav käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule. Leheküljed on soovitatav nummerdada. Köidetest soovitame MITTE kasutada nn diplomitööde-tüüpi kõva köidet.

– Võistlustöid oodatakse 5. jaanuariks 2018.

– Võitjad kuulutatakse välja 2018. aasta kevadel.

Seekordne konkurss on juba järjekorras kümnes!

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel: 6177 234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Fotol: 2016. a noorteromaani võistluse võitjad (vasakult) Mairi Laurik, Marian Suitso, Agnes Kolga ja Margit Sarapik

Loe lähemalt

Eesti illustraatorite näitus „Elas kord…” Minskis

5. juulil 2017 kell 17 avatakse Minskis, Vabariigi Palees asuvas Minski Valgevene Riikliku Kultuuriülikooli kunstigaleriis eesti lasteraamatuillustraatorite näitus „Elas kord…”. Tegemist on harukordse eesti illustratsioonikunsti tutvustava näitusega, mis ringles ligi kaks aastat Itaalias ning pälvis seal erakordselt sooja vastuvõtu.

Näitusel on väljas illustratsioonid vendade Grimmide muinasjuttudele, kokku 59 tööd 20-lt kunstnikult. Näitust saatis Itaalias itaalia- ja ingliskeelne kataloog, millele on kirjutanud eessõna kuraator Viive Noor ning saateteksti kunstiteadlane Vappu Thurlow.

Viive Noor: „Näitus on väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, ning töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Näitusel eksponeeritakse pilte järgnevatelt kunstnikelt: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitus jääb avatuks 13. juulini 2017. Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Suursaatkond Minskis. Näituse avamisega tähistab EV Suursaatkond Minskis Eesti saamist Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks.

Loe lähemalt

Exhibition of Estonian Illustration „Once Upon a Time…“ in Minsk

From 5th July 2017, The Art Gallery of The University of Culture in Minsk presents the exhibition “Once Upon a Time…”. It is an extraordinary exhibition introducing Estonian illustration that travelled around Italy for two years. The illustrations thematise internationally known fairy tales by the brothers Grimm.

In the exhibition, 20 Estonian artists participate with 59 works: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid and Urmas Viik.

The exhibition is open until 13th July 2017. It is organised by the Estonian Children`s Literature Centre, the Estonian Graphic Designers’ Union and by the Estonian Embassy in Minsk.

Loe lähemalt

The Exhibition “It’s Always Tea-Time” has reached Szczecin, Poland

On Thursday, 22nd June 2017, the international exhibition “It’s Always Tea-Time” will open in the Ducal Castle in Szczecin, Poland.

The exhibition “It’s Always Tea-Time” is inspired by Lewis Carroll’s book Alice in Wonderland, which celebrated its 150th anniversary in 2015. Seventy-two artists from 19 countries participate.

The exhibition will be shown until August 13th. From there it continues its tour around Europe, moving on to Hungary, Russia and Italy.

See also: International Exhibition “It’s Always Tea-Time”

Additional information: Viive Noor, Estonian Children`s Literature Centre, (+372) 55 579 930

Loe lähemalt

Täna tähistab 70. juubelit Leelo Tungal

Täna, 22. juunil 2017 täitub Leelo Tunglal, ühel Eesti armastatuimal lastekirjanikul, 70 eluaastat.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: “Leelo Tungal ühendab erinevaid põlvkondi. Ta on lasteaedade ja kooliaktuste lemmikautor, kelle luuletusi lugesid praegused emad-isad ja kannavad mõnuga ette ka nüüdislapsed. Omaaegsed proosalemmikudki, näiteks „Neitsi Maarja neli päeva“ ja „Kristiina, see keskmine“ on läinud uuele ringile. Seda, et Leelo Tungal on üks meie populaarsemaid ja armastatumaid autoreid, tõestavad ka raamatupoodide veebikeskkondades tema teoste kohta sageli kirjutatud märkused „Tiraaž on läbi müüdud“ või „Hetkel otsas“.

Kirjaniku aastatepikkuse loometegevuse kohta saab lähemalt lugeda Leelo Tungla 65. juubeliks kirjutatud artiklist.

Lastekirjanduse keskus soovib autorile palju õnne sünnipäevaks!

Loe lähemalt

22. juunil avatakse Szczecinis näitus „It’s Always Tea-Time“

Neljapäeval, 22. juunil 2017 avatakse Poolas Szczecinis Pommeri hertsogilossis galeriis Przedmiot illustratsiooninäitus „It’s Always Tea-Time“, mis on inspireeritud Lewis Carrolli raamatust „Alice imedemaal“. Eksponeeritakse 72 kunstniku töid 19 riigist. Näitus jääb avatuks 13. augustini.

Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega näitusega, mida on eksponeeritud alates 2015. aasta sügisest erinevates kohtades üle maailma: Eesti Lastekirjanduse Keskuses, Läti Rahvusraamatukogus, Cruselli Kultuurikeskuses Uusikaupungis, Gdanski Läänemere Kultuurikeskuses, Wrocławi Nukuteatris, Toruńi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Nobilise galeriis Elblągis ja mujal.

Näituse kuraator ja idee autor on Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Vaata lisaks: Rahvusvahelise illustratsiooninäituse “It’s Always Tea-Time” avamine 2. oktoobril 2015

Lisainfo:
Viive Noor, kuraator, viivenoor@gmail.com, tel 5557 9930

Loe lähemalt

Selgusid lastejutuvõistluse võitjad

Tänavusele konkursile „Minu esimene raamat“ esitati 33 käsikirja. Žürii otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta ja ära märkida kaks tööd avaldamissooviga. Žüriisse kuulusid inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja kirjastusest Tänapäev, lisaks Ilona Martson ajakirjast Täheke. Auhinnafondi suurus oli 3000 eurot.

I koha pälvis Kadri Lepp käsikirjaga „Tüdruk, kellel oli saladus“. Jõulupühi linna veetma tulnud poisid avastavad, et uuel naabril on valus saladus, mida nad üritavad õnnelikult lahendada. Žürii arvates oli tegu seiklusliku jõululooga, mis on kirjutatud hea keeletunnetusega. Tegu on mõttelise järjega raamatule „Poiss, kes tahtis põgeneda“, mis pälvis eelmisel konkursil teise koha. Esikohaga kaasneb preemia 1500 eurot.

II koha pälvis Helen Käit käsikirjaga „Kummitusmaja“. Lugu räägib linnast vanasse maamajja kolinud lastest, kelle uues elukohas hakkab sündima veidraid asju ning tundub, et majas elab kummitus. Teise koha preemia on 1000 eurot.

III koha pälvis Hugo Vaher käsikirjaga „Vääna juurdlusgrupp“. Raamatu peategelased leiavad kohvri röövitud rahaga ja puutuvad peagi kokku selle taga olnud kurjategijatega. Kolmanda koha preemia on 500 eurot.

Ära märgiti kaks tööd: Maali Ilma (=Jana Maasik) „Hopspelleri amulett“ ja Pille Kanti käsikiri „Naaskli lood“. Mõlemad tööd on plaanis avaldada. „Hopspelleri amulett“ on ajalooliste sugemetega fantaasiarohke seikluslugu ning „Naaskli lood“ räägivad omamoodi veidrast olendist, kes leitakse ühest kodust.

Lastejutuvõistlus toimus tänavu kaheksandat korda ja esimesest võistlusest on möödunud 13 aastat. Kokku on neile konkurssidele esitatud ligi 300 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud umbes 50. Varasemate konkursside võitjate seas on muuhulgas Piret Raud, Kristiina Kass, Siiri Laidla, Juhani Püttsepp, Kairi Look ja Reeli Reinaus (kaks korda).

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee