IBBY Estonia invited Estonian children to illustrate Luciana Sandron’s story “Once Upon a Time”, the message sent to the world by IBBY Brazil. There were 182 illustrations sent in by children from different parts of Estonia.
The 13 best pictures were chosen by a jury of Estonian illustrators. All 13 winners are invited to participate in an illustration workshop led by children’s author and illustrator Kertu Sillaste.
Indrek Koffi võib pidada juba kogenud lastekirjanikuks. 2009. aastal tuli ta unejuturaamatuga „Enne kooli” meie lastekirjandusmaastikule. Sestpeale ilmutatud pildiraamatud „Meie suur puu” (2012, koos Louise Dunetoniga), „Kui ma oleksin vanaisa” (2013, koos Marion Unduskiga), „Koju” (2014, koos Marja-Liisa Platsiga) ning jutukogu „Kirju koer” (2014) on tõstatanud eesti lastekirjanduses harva vaadeldud teemasid või käsitlenud neid uuest ootamatust vaatepunktist. Selles mõttes sobib hiljuti ilmunud pildiraamat „Ilusti” kui valatult varasemate teostega ühte ritta.
„Ilusti” algab vanema õe Leenu sisekõnega. Tüdruk äratab oma väikese venna Oskari. Täna on neil plaan teha kõike väga ilusti. Nii pestaksegi korralikult kaks minutit hambaid ja riietutakse. Kui hügieeniprotseduurid tehtud, asutakse tube koristama, pesu pesema, kingi puhastama, nõusid pesema. Päeva lõpus otsustatakse töölt tulevale emale veel kookki teha. Nüüd alles on lastel aega pisut hinge tõmmata – nad joonistavad ja värvivad. Lapsi hoidma tulnud vanaema ei märka Oskarit ja Leenu. Tema kuulab laste tegutsemise ajal raadiost eakate õnnesoove, vaatab telerist sarju, loeb ajalehte või vaatab aknast välja.
Siis vahetab teose autor laste vaatepunkti nende ema oma vastu. Lugeja näeb, kuidas töölt naasev ema tuleb trepist üles, ise samal ajal telefoniga rääkides. Ema on rõõmus, et neil on vanaema, kes saab tema lastele lasteaiast vabu päevi anda. Koju jõudnud, avastab aga ema hambapastaplekilise vannitoa, korratud toad, räpased riided ja segamini köögi. Tal on tunne, et kõik kisub kiiva ning terve maailm on tema vastu.
Raamatu teema ei ole meie lastekirjanduses uudne. Ühe eredamana meenub näiteks Jüri Parijõe 1930. aastatel ilmunud jutt „Koduseid talitusi tegemas”, milles vanemate pereliikmete heinateo ajal omapäi kodus olevad lapsed püüavad samuti tublid olla. Nad kannavad viimsedki nõud kaevuvett täis, koorivad mitu korvitäit kartuleid jne. Sarnaselt Jüri Parijõele oskab Indrek Koffki lapse hinge näha ja selles toimuvat edasi anda. Koffi tekst on meeldivalt tihe, kuid jätab sellele vaatamata piisavalt vabadust lugejale oma järeldusi teha. Ta ei näita näpuga ja laseb võrdselt rääkida mõlemal osapoolel.
Mõlemal kirjanikul on tihe seos oma kaasajaga. Selles osas ilmneb suur muutus võrreldes 1930. aastate aegsete lastekasvatusviisidega. Pedagoog Jüri Parijõe jutu lõpus lapsed nutavad, sest vanemad avavad oma siseilma ja selgitavad lastele, mis viltu läks. Lapsed mõistavad, et nad on midagi valesti teinud, üle piiri läinud. Raamatus „Ilusti” aga laste meeleolus muutust ei ole. Seevastu ema on kurb ja oma tundeid ta lastele ei selgita. Laste tegusid ei hinnata siin tulemuse, vaid tahte järgi. Kui lapsed juba magavad ja tõenäoliselt koristustööd lõpetanud ema seisab laste voodi ees, mõistab ta, et vaatamata taolisele erilisele tublidusele on lapsed talle siiski armsad.
Kirjaniku ja kunstniku koostöö on raamatus suurepärane. Ulla Saare illustratsioonid ja kujundus moodustavad Indrek Koffi tekstiga võluva sümbioosi. Huvitav on jälgida teose kahe selgelt eristuva osa erinevat illustreerimisviisi. Lapselikku vaatepunkti esindavad leheküljed on värvikad ja lõbusad, vanaemale pühendatud osad aga on mahedates pruunides, rohekates ja lillakates toonides. Ilmneb selge vahe lustaka, elurõõmsa ning tuhmi, määrdunud ja väsinud maailma vahel. Pildid, mis kujutavad koju saabunud ema, on küll värvikamad kui vanaema kujutavad illustratsioonid, kuid igaüks neist kasutab vaid üht värvitooni. Nii on näiteks vannituba joonistatud vaid sinistes, majapidamisruum rohelistes ja köök kollastes toonides. Raamatu viimane pilt, millel kujutatakse rahunenud ema magavate laste voodi ees, on taas vahvalt värviline – tasakaal on taastatud.
Illustreerinud ja kujundanud Ulla Saar
Välja andnud kirjastus Härra Tee & Proua Kohvi
54 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
Laupäeval, 14. mail 2016 toimub üle-eestiline MUUSEUMIÖÖ. Kutsume kõiki huvilisi külla lastekirjanduse keskusesse! Meie maja on avatud kell 18-23, töötab ka raamatukogu.
Lastekirjanduse keskus on tõeline lasteraamatute varalaegas Tallinna vanalinnas, kus leiab nii tuntud kui ka tundmatut kirjavara. Suurimaid haruldusi hoitakse varjul hoidlates, ikka selleks, et need oleksid kaitstud ja paremini säiliksid. Hoidlatesse on võimalik pääseda kell 18, 19 ja 20 algavate ekskursioonidega. Kuna ekskursioonigruppide suurus on piiratud, siis palume eelnevalt registreeruda telefonil 617 7236.
Muuseumiööl püsime majas tegutsedes ikka lastekirjanduse lainel. Välisuksest kuni muinasjutupööninguni saab lahendada uusi teadmisi andvaid ülesandeid ja koguda punkte. Raamatukogus otsime vastuseid mereteemalistest raamatutest, varakambris lastekirjanduse klassikast ja illustratsioonigaleriis lausa kunstitöödest. Pööningul meisterdame, avatud on ka märgikoda (0,50 senti märk).
Paralleelselt saab tutvuda meie keskuse püsiekspositsiooniga:
Edgar Valteri galeriis saab imetleda armastatud kunstniku originaalillustratsioone, vaadata Valteri tegelaskujudega multikaid ja lavastusi, uurida pokukoda ja kuulata loodushääli.
Trepi ja illustratsioonigaleriis on noore ja viljaka kunstniku Gerda Märtensi näitus „Stseenid pildilavalt“. Tema loomingus ühinevad nii Eesti kui ka Itaalia illustratsioonikunsti traditsioonid. Näha saab tema Macerata ülikoolis valminud lõputööd, aga ka Eestis ja Itaalias välja antud lasteraamatute illustratsioone.
Varakambris pakume ülevaadet eesti lastekirjandusest läbi aegade. Lisaks sellele saab selgeks, kuidas sünnib üks lasteraamat.
Tere tulemast!
Vaata ka: Muuseumiöö 2016
Lisainfo:
Katrin Tõnisson, katrin@elk.ee, 6177 233 või 55 594 314
IBBY Eesti kutsus lasteraamatupäeva puhul lapsi üles illustreerima Brasiilia kirjaniku Luciana Sandroni lugu ”Elas kord”. Töid laekus 182, millest valiti välja kolmteist parimat. Žüriisse kuulusid Kertu Sillaste, Tiia Mets, Viive Noor ja Ulla Saar.
Joonistusvõistluse laureaadid on:
Lenne Laurit ja Angelica Palmi Paikuse Põhikoolist
Virve Hein Kalamaja Põhikoolist
Karolin Gofman Kalamaja Põhikoolist
Marta Emilie Vurma Kalamaja Põhikoolist
Miko Albert Udras Kalamaja Põhikoolist
Hanna Kaimer Aravete Keskkoolist
Lelet Reinberg Kalamaja Põhikoolist
Marko Läll Parksepa Keskkoolist
Franz Krull Parksepa Keskkoolist,
Robin Römmel Palade Põhikoolist,
Heleri Alliksoo Emmaste Põhikoolist
Sofia Saar (5-aastane)
Kõik kolmeteist last on oodatud mai lõpus kunstnik Kertu Sillaste illustratsiooni töötuppa lastekirjanduse keskuses Tallinnas (Pikk 73). Täname kõiki osavõtjaid ja soovime õnne laureaatidele!
Gerda Märtens’s solo exhibition features over 80 illustrations from the young artist’s published and yet unpublished books. It is open from the 3rd May until the 3rd June 2016 in the Estonian Children’s Literature Centre.
Gerda Märtens is a young, talented and unique children’s book illustrator, whose style combines the influences of Estonian and Italian illustration in the best possible way. Märtens graduated from the Estonian Academy of Arts with an MA in graphic art and studied illustration in Italy in the Macerata Academy of Fine Arts. She has presented her work at several exhibitions in Estonia and abroad. In addition to illustrating books, Märtens regularly collaborates with the Estonian children’s magazine Täheke.
Märtens describes the sense of being a children’s book illustrator as follows: “A book illustrator’s aim is to create a visual universe along with the rules that apply to it exclusively. A world in its creation phase starts to expand as visions in the back of an artist’s brain, and before long, it takes over the artist’s hand, pencils, and papers. When a book’s imaginary world is finished, the artist leaves its door ajar in order to invite the reader in to experience and play along.”
So far Märtens has illustrated four books. The first of them, The Drawer of Happy Bedtime Stories by Hilli Rand (published by Päike ja Pilv, 2014), earned the special prize from the Estonian Graphic Designers Association in the competition “5 Best Designed Estonian Children’s Books 2014”. The picture-book edition of Dino Buzzati’s fantasy-laden short story La Creazione (The Creation) is another remarkable work of Märtens, which was published in Italy and is aimed at slightly older readers (published by Orecchio Acerbo).
Additional information: Viive Noor, Curator of the Exhibition, The Estonian Children`s Literature Centre, (+372) 55 579 930, viivenoor@gmail.com
“On hea ja õige, et Narva lapsed saavad siinsamas kodulinnas kaasaegset ja tasemel ravi,” ütles Ieva Ilves, kes külastas täna Narva haigla lasteosakonda, mida juhib ligi 30 aastat selles haiglas töötanud doktor Reet Välja. Ieva Ilves, kes kohtus Narva haigla lasteosakonna arstide ja õdedega, nimetas, et see on lastele kodune ja sõbralik, hooliv ja kaitsev paik.
Igale lapsele kinkis ta Läti luuletaja Inese Zandere raamatu “Annaliisa analüüs”, mille Guntars Godinši ja Leelo Tungla tõlkes andis äsja välja kirjastus Tammerraamat. Nii oli Narva haigla lasteosakonnas toimunu samahea kui raamatu esmaesitlus.
“Saa ruttu terveks!” kirjutas Ieva Ilves igasse raamatusse pühenduse.
“Usun, et raamat aitab haiglasse sattunud lastel olla üle hirmust tundmatu ees, toetab neid, kui on raske, ja ehk leiavad nad siit ka mõne nalja, mis paneb neid naerma. Ma tõesti usun, et see on lastele huvitav, et see lohutab neid,” on Ieva Ilves rääkinud sellest raamatust ajalehele “Põhjarannik”.
Tema sõnul tasub Narva lastele kingitud “Annaliisa analüüsi” võtta samuti kui võimalust üheks eesti keele lisatunniks.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse toel saadab Ieva Ilves “Annaliisa analüüsi” ka 33 raamatukarusselli haiglate lasteosakondades, mis pakuvad sealsetele lastele lugemisvõimalust.
Teisipäeval, 3. mail 2016 kell 16 avatakse lastekirjanduse keskuses Gerda Märtensi isikunäitus „Stseene pildilavalt”. Näitusel on väljas üle 80 illustratsiooni noore kunstniku seni ilmunud ja ilmumata raamatutest.
Gerda Märtens on noor, andekas ja omanäoline lasteraamatuillustraator, kelle pildikeeles on parimal moel ühendatud Eesti ja Itaalia koolkonna mõjutused. Märtens on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga vabagraafika erialal ja õppinud illustratsiooni Itaalias Macerata Kaunite Kunstide Akadeemias professor Mauro Evangelista käe all. Ta on osalenud New Yorgi Visuaalkunstide kooli suvekoolis, aga ka nimeka Belgia illustraatori Carll Cneuti ning koomiksikunstniku ja kirjaniku Davide Calì kursustel. Oma töödega on ta osalenud mitmetel näitustel Eestis ja välismaal. Lisaks raamatute illustreerimisele teeb Märtens kaastööd ajakirjale Täheke.
Teed raamatuillustraatoriks saamiseni ja selle tähendust kirjeldab Märtens järgnevalt: „Päris väikesest peale meeldis mulle lugeda. Kirjutasin ja joonistasin suure innuga oma raamatuid – ju see pisik mul juba siis sees oli. Kirjandushuvi liitus hiljem kunstiõpingutega ülikoolis ja nii vist saigi minust raamatuillustraator. Illustraatori eesmärk on luua visuaalne universum koos sellele ainuomaste seadustega. Loomisjärgus maailm hakkab paisuma kujutluspiltidena kunstniku kuklas ning võtab õige pea oma võimusse tema käe, pliiatsid ja paberid. Kui raamatumaailm on valmis, jätab kunstnik selle ukse avali, et kutsuda lugeja kogema ja kaasa mängima.”
Märtens on illustreerinud neli raamatut. Esimene neist, Hilli Ranna „Õnnelike õhtulugude sahtel” (kirjastus Päike ja Pilv, 2014) pälvis konkursil „5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2014” Eesti Kujundusgraafikute Liidu uue tulija eripreemia julguse ja uue suuna toomise eest. Tähelepanuvääriv on ka Itaalias ilmunud, veidi vanemale publikule orienteeritud Dino Buzzati fantaasiarohke lühijutu „La creazione” („Maailma loomine“) väljaanne pildiraamatu formaadis (kirjastus Orecchio Acerbo).
Näitus on avatud 3. juunini 2016.
Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930
11. mail 2016 kell 10.30–15.35 Eesti Lastekirjanduse Keskuses
Ootame lasteraamatukoguhoidjaid ja teisi huvilisi kevadisele õpipäevale, mis sel korral kannab pealkirja „Otsides otseteed lugejani”. Õpipäeval keskendume meie meelisteemadele: räägime raamatutest, lugema õppimisest ja raamatutega lugejateni jõudmisest.
Päevakava:
10.30–10.35 Avasõnad / Anneli Kengsepp, lastekirjanduse keskuse arendusjuht
10.35–11.00 Tee hea raamatu juurde / Eva Koff, kirjanik, tõlkija ja õpetaja
Kuidas tunda ära (head) kirjandust kogu lastele mõeldud teoste virrvarris? Kes üldse peaks see äratundja olema (ema-isa, vanaema-vanaisa, vend-õde, õpetaja, raamatukoguhoidja, sõber…) ja mida peaks tegema, et „ära tuntud” kirjandus jõuaks lapse lugemislauale ka olukorras, kus kirjandusest on saanud vaid üks laiguke meeletult suures ja kirjus infoväljas?
11.00–11.30 Lasteraamat jutustab lapse hirmust / Juhani Püttsepp, kirjanik
Kuidas sündis raamat „Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest”, milles on juttu perevägivallast ja selles kannatavast lapsest. Mille poolest oli sellise raamatu kirjutamine ebatavaline ja mida on öelnud lapsed, kellega kirjanik neil teemadel kohtunud on.
11.30–12.00 Vägivalla temaatika käsitlemisest kirjanduse abil / Liina Nagel, Lähte Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Mõte on tuttav ja lihtne: mida rohkem laps loeb, seda empaatilisem ja hoolivam ta on. Magistritöö „Vägivalla temaatika käsitlemine III kooliastme kirjandustundides” (2015) praktilisse osasse on valitud just selliseid tekste, kus vägivalla olemus ei pruugi olla üheselt mõistetav ja äratuntav. Kui juba tekstid käes, siis mis nendega edasi teha? – mõtteid algajalt õpetajalt.
12.00–12.30 Lugemiskoera roll laste lugema õppimisel / Kati Ernits, lugemis- ja teraapiakoera juht, Eesti Kennelliidu atesteeritud koerte koolitaja, psühholoog
Ettekandes tuleb juttu koerale lugemise efektiivsusest ja kuidas eesmärgipäraselt lugemiskoera kaasata lastekirjanduse keskuse ja erahuvikooli Keeleilu näitel.
12.30–13.30 LÕUNA
13.30–14.00 AB, hakka pähe! Lugemisoskusest ja -raskusest, sekka ka kirjutamisest / Kadi Lukanenok, Tallinna Ülikooli eri- ja sotsiaalpedagoogika lektor, pedagoogikamagister
Ettekanne käsitleb lugemisraskuse olemust ja põhjuseid, kuidas probleemi ära tunda, mõista ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Ettekande teises pooles saame ülevaate keskkonna kohandamise võimalustest.
14.00–14.30 Laste lugemisharjumuste edendamisest Soome Lugemiskeskuses / Anu Laitila, Soome Instituudi juhataja
Mida tehakse Soomes laste lugemisharjumuste edendamiseks? Anu Laitila tegutses Soome Lugemiskeskuse tegevjuhatajana kuni 2014. a lõpuni ja jagab toonaseid kogemusi, sealseid lugemisprojekte ja laste, eriti poiste lugema motiveerimise püüdlusi.
14.30–14.50 Skype raamatuklubist / Kristel Palk, Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja
Tallinna Keskraamatukogu „Skype raamatuklubi” projekt on saanud Karl Suure Euroopa Noorteauhinna rahvuslike konkursside Eesti võitjaks ning on pälvinud Tallinna spordi- ja noorsooameti tunnustusauhindade konkursil laste- ja noortesõbraliku teo eriauhinna.
14.50–15.10 Kirjutama loovalt ja lõbusalt / Kätlin Vainola, kirjanik, lastekirjanduse keskuse loovkirjutamise huviringi juhendaja
Eelmisel sügisel käivitus lastekirjanduse keskuses loovkirjutamise huviring 3.–4. klassi lastele. Nüüdseks on lapsed juba pea aasta selles huviringis osalenud ja võib teha natuke kokkuvõtteid.
15.10–15.30 Põhjused, miks mitte raamatuid lugeda / Priit Kruus, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusdidaktika lektor
Tõenäoliselt ei kirjuta kirjanik raamatuid sellepärast, et kultuur on tähtis ja kirjandus on oluline. Ega ka mitte sellepärast, et olla tark ja hea sõnavaraga. Miks aga kõlbavad need põhjusteks, miks peaks (noor) lugeja raamatuid lugema? Või siis ikkagi ei kõlba?
15.30–15.35 Kokkuvõte
Osavõtt õpipäevast on tasuta.
Osalejate arv on täis ja registreerumine õpipäevale lõppenud!
Info tel 617 7231 või elk@elk.ee
22. aprillil 2016 ilmus Islandil Kätlin Kaldmaa “Lugu Keegi Eikellegitütre isast”. Lisaks sellele, et tegemist on esimese eesti lasteraamatuga islandi keeles, on see ka esimene eesti autori raamat, mis on tõlgitud otse eesti keelest. Raamat ilmus Marge Nelgi originaalillustratsioonidega ja selle tõlkis üle kahekümne aasta Islandil elanud Lemme Linda Olafsdóttir.
“Einhver Ekkineinsdóttiri” nime all ilmunud raamatu andis välja kirjastus Bókstafur. Kirjastuse peatoimetaja Sigrídur Lára Sigurjónsdóttir: “Einhver Ekkineinsdóttiri” vastuvõtt Islandil teeb meile väga suurt rõõmu. Meil on väga vedanud, et on olemas tõlkija, kes tõlgib otse eesti keelest islandi keelde ja vastupidi, ning loodame, et saame ka edaspidi eesti kirjandust avaldada. Raamatu väljaandmine õnnestus suurepäraselt. Asjaolu, et kirjanik ja kunstnik said tulla Islandile ja esitleda raamatut niihästi Reykjavíki lastekultuurifestivalil kui ka põhja- ja ida-Islandil, laiendab ja täiendab meie kultuuripilti.”
Autor Kätlin Kaldmaa sõnul on “Lugu Keegi Eikellegitütre isast” raamat, mis sündis Islandil ja mille tegevus toimub osaliselt Islandil, nõnda et Island on selle raamatu kodu. “Ei ole midagi paremat sellest, kui raamat jõuab oma päriskoju ja seda saavad lugeda inimesed, kes on selle sünni juures väga olulist rolli mänginud.” Raamat sai alguse põhja-Islandil Siglufjörduri loomemajas.
Raamatu autor Kätlin Kaldmaa ja kunstnik Marge Nelk viibivad sel nädalal Islandil, kus nad tutvustavad raamatut, kohtuvad lugejatega ning viivad läbi töötubasid. Külaskäiku toetavad Eesti Kultuurkapital, Reykjavíki lastekultuuri festival ja Kulturkontakt Nord.
Lisainfo:
Kätlin Kaldmaa
kkaldmaa@gmail.com
51 42 359
Raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) laureaat. Auhinna võitis Andrus Kivirähk raamatuga “Oskar ja asjad”, mille andis välja kirjastus Film Distribution OÜ. Auhinnale kandideerisid 2015. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatute autorid.
Andrus Kivirähki esimesed lasteraamatud „Kaelkirjak“ (1995) ning „Sirli, Siim ja saladused“ (1999) on ammu arvatud koolikirjanduse hulka ja neid neid loeb iga koolilaps. Juba enne kooli saavad Eestimaa lapsed tuttavaks joonisfilmidega, mille peategelane on koeratüdruk Lotte ja filmide kaasstsenarist Andrus Kivirähk. 2010. aastal võitis laste poolehoiu ja Nukitsa konkursi aasta varem ilmunud „Kaka ja kevad“. Eelmisel aastal ilmus Kivirähkilt teinegi lasteraamat, jutukogu „Karneval ja kartulisalat“.
„Oskar ja asjad“ köitis žürii tähelepanu ennekõike rohkete tõlgendusvõimalustega. Põnev, novellidest koosnev jutustus on kui sibul, mille üha uued kihid avanevad lugedes üksteise järel. Esmasele reaalsuse tasandile lisandub Oskari fantaasiatasand, meenutused minevikust ja paralleelid erinevate kirjandusteostega. Žürii hinnangul on see kaasaegne ja kaasahaarav lugu, mis võlub lugejat esimestest ridadest kuni viimasteni välja. Raamatu tekst sunnib enda ümber tähelepanelikult ringi vaatama ning ümbritsevale mõtlema. Jutustamise tempo arvestab igati noorte lugejatega.
Žürii arvates on raamatu suurimaks väärtuseks erinevate põlvkondade ühendamine. Teoses tõstatatakse küll keerukaid probleeme, kuid sellele vaatamata on suudetud säilitada lõbus ja optimistlik toon, mis suudab köita igas vanuses lugejat – lastest vanavanemateni. Peabki ju üks hea lasteraamat olema paeluv ka täiskasvanutele, et nad tahaksid seda oma lastele ette lugeda.
Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid olid Andrus Kivirähki kõrval Aino Pervik raamatuga „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ (Tänapäev), Juhani Püttsepp raamatuga „Gibraltari laevakoerte ühing“ (Tänapäev), Piret Raud raamatuga „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (Tänapäev) ning Ilmar Tomusk raamatuga „Rasmuse vuntsid“ (Tammerraamat).
Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskus), žüriisse kuulusid Ädu Neemre (Tartu Linnaraamatukogu), Liis Pallon (Tartu Linnaraamatukogu), kirjanik Mika Keränen, ja Annika Haga (Tartu Mänguasjamuuseum).
Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist.
Täiendav info:
Jaanika Palm, žürii esinaine, 53 43658
Asko Tamme, raamatukogu direktor, 736 1371, 53 402784
For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee