Hüppa põhisisu juurde

Christmas Exhibition by Finnish Naivists

Soome-naivistide-joulunaitus-klkThe Christmas exhibition “Made with heart – light and joy!” opened in The Estonian Children’s Literature Centre from the 30th November until the 30th December 2015.

Twenty leading Finnish naivists participate in the exhibition, among them Kia-Maria Aho, Kaarina Alsta, Petra Heikkilä, Aimo Katajainen and Kikka Nyrèn. It is the third joint exhibition of Finnish naivists this year and the biggest that takes place outside Finland.

Naivism is an individual art, at the centre of which are emotions and the “little person’s” point of view. The works are generally quite small, composition schematic or free, perspective is ignored, colours are bright. The surrounding environment is depicted as an ideal and dreamlike landscape. Naivist works can often be characterised by elemental power as well as a reverent and lyrical approach. They also frequently contain everyday meetings, people and animals. Many naivists approach the subject sincerely and sensitively, often with a note of sadness.

The Finnish Naivist Association was founded in 2002. The goal of the association is to share information about naivism as a genre of art and naivist artists in Finland and abroad.

Additional information:
Marja-Muusa Hämäläinen, Chairman of the Finnish Naivist Association, marja@muusa.inet.fi, (+358) 40 700 6925
Viive Noor, Art Curator of the Estonian Children’s Literature Centre, viivenoor@gmail.com, (+372) 5557 9930

Soome naivistide jõulunäituse avamine 30. novembril

Minna-LehvaslaihoEsmaspäeval, 30. novembril 2015 kell 16 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Soome naivistide jõulunäitus „Südamega tehtud – valgust & rõõmu!”

Väljapanekul osaleb 20 Soome juhtivat naivisti, teiste seas Kia-Maria Aho, Kaarina Alsta, Petra Heikkilä, Aimo Katajainen ja Kikka Nyrèn. Tegemist on kolmanda Soome naivistide ühisnäitusega sel aastal, mis on ühtlasi väljaspool Soomet toimunuist suurim.

Marja-Muusa Hämäläinen naivismi populaarsusest Soomes ja mujal: ”Põhjuseks on arvatavasti praegune olukord maailmas. Naivistid kingivad oma teoste abil lootust, teisalt ärgitavad nad nägema väikeses suurt ja suures väikest. Igaüks võib seda kogeda omamoodi, lasta sel oma hinge puudutada – keegi teine ei saa ette kirjutada, mida vaataja peaks nägema, ta võib olla vaba kriitikast ja hinnangutest, lasta südamel rääkida ja hingel kosutust saada.“ Soovile tuua maailma lootust, rõõmu ja valgust ning anda vaatajaile jõudu viitab ka näituse pealkiri.

Naivism on individuaalne kunst, selle keskmes on tunded ja „väikese inimese” vaatenurk. Teosed on üldiselt üsna väikesed, kompositsioon on tihti skemaatiline või vaba, proportsioonid moonutatud, perspektiivi eiratakse, värvid on kirkad. Ümbritsevat keskkonda kujutatakse unelmalaadse ideaalmaastikuna. Sageli iseloomustab naivistlikke teoseid ürgjõuline, aupaklik ja lüüriline lähenemine. Samuti argised kohtumised, inimesed, loomad. Paljud naivistid lähenevad ainele sügavalt ja tundlikult, tihti veidi kurvameelselt.

Soome Naivistide Ühing asutati 2012. aastal. Ühingu eesmärgiks on edendada naivistide töötamisvõimalusi, turundust ja näitusetegevust Soomes ja välismaal ning jagada teavet naivismist kui kunstivoolust ning naivistlikest kunstnikest.

Lisainfo:

Marja-Muusa Hämäläinen,
Soome Naivistide Ühingu juhatuse esimees
marja@muusa.inet.fi, +358 40 700 6925

Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Parim laste- ja noortekirjanduse tõlketeos on R. Rowelli „Eleanor & Park”

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakonna asutatud tõlkeraamatu auhinna Paabeli Torn pälvis sel aastal René Tendermann, kes tõlkis kirjastuselt Pegasus ilmunud Rainbow Rowelli jutustuse „Eleanor & Park”. Diplomi saavad nii raamatu tõlkija, autor kui ka kirjastus. Žürii hindas kõrgelt teose valikut ja tõlkekultuuri. „Eleanor & Park” on silmapaistvalt hea tundelugu, mille aeglaselt kulgev sündmustik väärtustab raamatulugemist kui niisugust; jutustus on arukalt ja peenetundeliselt avatud lõpuga. Teosel on kultuurilooline süvakiht Romeo ja Julia loo näol.

Teised auhinna nominendid olid Katherine Applegate’i „Üks ja ainus Ivan”, tõlkija Mario Pulver, kirjastus Pikoprint; Chris Riddelli „Ada Goot ja kummitushiir”, tõlkija Kadri Kalm, kirjastus Tammerraamat; Ursula Poznanski „Erebos: see on mäng, ta jälgib sind”, tõlkija Kristina Uluots, kirjastus Tiritamm ja Sarah Moore Fitzgeraldi „Lootuse õunakook”, tõlkija Riina Jesmin, kirjastus Varrak.

Kõik Paabeli Torni auhinna nominendid saavad õiguse kanda auhinna kleebist, mis laureaadil on kuldne ja teistel nominentidel hõbedane. Auhind anti üle IBBY Eesti sektsiooni sügisõhtul 19. novembril 2015 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Lisainfo:
Mare Müürsepp, auhinnažürii esinaine, IBBY Eesti osakonna juhatuse liige
tel 5851 5569

Sügisese “Seiklusmängu” võitjad selgunud

IMGP9481

18. novembril kell 15-17 toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses Harjumaa kooliõpilastele mõeldud Seiklusmängu finaal, mille seekordseks teemaks oli Gerald Durrelli raamatud.

Finaalis võistlesid omavahel Tallinna Kristiine Gümnaasiumi, Tallinna Muusikakeskkooli ja Kose Gümnaasiumi õpilased. Žürii, kuhu kuulusid võistluse ellukutsuja Jaak Känd, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht Ele Pajula ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone hindas parimaks Tallinna Muusikakeskkool õpilaste etteaste. 2. koha pälvisid Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased ja 3. koha Kose Gümnaasiumi õpilased.

Seiklusmängu korraldasid teist aastat järjest Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning NUKU teater ja muuseum. Osalema olid oodatud 5.–7. klassi õpilaste viieliikmelised võistkonnad.

Auhindadega toetasid mängu toimumist kirjastused Koolibri, Tänapäev ning Draakon ja Kuu.

 

Tartus toimub koolitus laste lugemise edendamisest

20. novembril 2015 kell 9-16 toimub Tartu Kutsehariduskeskuses koolitus „Raamatu sisse minek“, mis tematiseerib laste lugemise edendamist.

Koolituste eesmärk on toetada ja juhendada lasteaedade õpetajaid laste lugema õpetamisel ja neis raamatuhuvi tekitamisel ning turgutada õpetajate igapäevast loovust. Koolituse korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega.

 

 

Päevakava:
8.45-9.00 Kogunemine
9.00-9.10 Avasõnad
9.10-10.00 Värske pilguga uuemast lastekirjandusest / Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Ülevaade viimasel ajal ilmunud eesti- ja tõlkelastekirjandusest.

10.00-11.00 Lugemisoskuse toetamine läbi lugemishuvi / Maili Liinev, Eesti Lugemisühing, MTÜ Hooling.
Tähelepanu pööratakse lugemiskeskkonna loomisele, lugemiseelduste toetamisele, lapse kõne arengule ja selle toetamisele, lugemistegevustele lasteaias ja lapsevanemate nõustamisele lapse lugemise teel.

11.00-11.15 kohvipaus
11.15-13.15 jätkab Maili

13.15-14.00 lõuna samas majas
14.00-15.55 Inspireeritus kui loovuse mootor / Kerttu Soans, kirjanik ja koolitaja, MTÜ LoovHaridus
Inspireeritus kui loovuse mootor. Kuidas olla inspireeritud ise ja kuidas inspireerida lapsi? Loovus kui eneseväljendus ehk loov vaatamine ja kuulamine. Huvi ja distsipliini koosmõju. Keha toomine lugemisprotsessi ehk kõigi viie meele haaramine teksti mõistmiseks ja tunnetamiseks. Kas sõnadel on lõhn? Kas sõnu saab katsuda? „Oma keele“ loomine. Kõik teemad põimuvad läbi harjutustega, mida saab teha nii lasteaia õpetaja ise enda inspireerimiseks kui ka koos lastega.

15.55-16.00 Päeva kokkuvõte

Eesti illustraatorite töötoad Austrias

Kätlin Vainola. „Kus on armastus?”. Päike ja Pilv, 2014, illustreerinud Kertu Sillaste4.–20. novembrini leiab Viinis aset lastefestival Lesofantenfest 2015. Festivali raames toimusid töötoad, mida juhendasid eesti illustraatorid Piret Raud ja Kertu Sillaste.

10. ja 11. novembril toimusid eesti illustraatorite Piret Raua ja Kertu Sillaste töötoad Viinis. 12. novembril juhendasid Piret Raud ja Kertu Sillaste töötube Grazis toimuva laste- ja noorteraamatufestivali bookolino 2015 raames.

Lisainfo Viinis toimunud festivali kohta: https://www.buechereien.wien.at/de/lesofantenfest2015
ning Grazis toimunud festivali kohta: http://www.literaturhaus-graz.at/bookolino/

Põlvepikuraamatu konkursi võitjad selgunud!

Täna, 11. novembril 2015 autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Kultuuriministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat” võitjaid.

Konkursi žürii koosseisus Asta Trummel, Jaanika Palm, Kätlin Kaldmaa, Piret Niinepuu-Kiik, Jaanus Kõuts ja Katrin Reinmaa otsustas välja anda kolm võrdset auhinda ja kolm eripreemiat:

Võidutööd:

Helle Kirsi ja Piret Bergmann käsikirja “Tähtsad täpid” eest
Kertu Sillaste käsikirja “Astrid ja Ott” eest
Piret Mildeberg käsikirja “Notsu ja nälg” eest

Eripreemiad:

Regina Lukk-Toompere käsikirja “Kasside salajane pagaritöökoda seina sees Tallinnas” illustratsioonide eest
Kadri Kiho ja Katre Eesmaa käsikirja “Kevadet otsimas” eest
Kristi Kangilaski käsikirja “Sa oled alati hoitud” illustratsioonide eest

Konkursi korraldaja Katrin Reinmaa rõõmustab, et saadetud käsikirjade arv oli ka sel aastal suur: “Tänavu laekus meile 77 käsikirja. Konkurss oli eriline selle poolest, et oli ühtlaselt palju tugevaid töid. Seepärast ei andnudki me välja esimest, teist ja kolmandat kohta, vaid hindasime võidutööd võrdseteks.”

Põlvepikuraamatu konkurss toimus sel aastal juba viiendat korda. Konkursi eesmärk on rikastada väikelastele mõeldud lugemisvara omamaiste kvaliteetsete pildiraamatutega. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa
Konkursi looja, kirjastuse Päike ja Pilv juhataja
tel. 513 1005, katrin.reinmaa@paikejapilv.ee

Jaanika Palm
Žürii esimees, lastekirjanduse uurija
tel. 5343 6586, jaanika@elk.ee

Eesti illustraatorite näitus „Elas kord…” jõudis Materasse

Vennad Grimmid. „Punamütsike”, 2012, segatehnikaTänavu Itaalias ringlev Eesti lasteraamatuillustraatorite Grimmi muinasjuttudest inspireeritud näitus „Elas kord…” jõudis Materasse, mis on valitud Euroopa Kultuuripealinnaks 2019. Näitus avati 6. novembril 2015 Matera linna ühes kauneimas koobasgaleriis Casa Cava.

Mõte pühendada näitus just vendadele Grimmidele tekkis korraldajatel seetõttu, et paljud vendade Grimmide lood on ümber kohandatud XVI–XVII sajandi Napoli õukonnapoeedi ja rahvaluulekoguja Giambattista Basile muinasjuttudest, näiteks „Hans ja Grete”, „Okasroosike”, „Saabastega kass” ja paljud teised.

Näituse kuraator Viive Noor selgitab: „Näitus sai väga mitmepalgeline alates kunstnikest, kellest noorimad alles alustavad oma loometeed ja vanemad on jõudnud oma elatud aastatega jätta märgatava jälje meie kunstilukku. On töid, mille adressaadiks on lapsed, on töid, mille adressaadiks on suured inimesed. Aga nagu muinasjuttude puhul ikka – igaüks leiab oma.”

Materas Eesti illustratsioonikunsti tutvustav itaalia kunstikriitik Arnaldo Colasanti ütleb: „See, mida sellel näitusel näeme, on mõneti väga euroopalik kunst, kuid see pole saksa graafika ega itaalia ajakirjaillustratsioon. Eesti illustraatorid paistavad silma Euroopas uudse ja omalaadse stiiliga, mis itaalia vaatajat köidab. Muinasjutt on samas alati ühe riigi kultuuri ja kunsti tutvustamiseks suurepärane valik, sest me kõik tunneme Grimmi muinasjutte. Seda näitust vaadates muutume justkui uuesti lasteks, kuid samas mõistame, mis meist elu jooksul täiskasvanud on teinud.”

Näitust saadab itaalia- ja ingliskeelne kataloog, millele on kirjutanud eessõna kuraator Viive Noor ning saateteksti kunstiteadlane Vappu Thurlow. Näitusel esinevad 59 tööga 20 Eesti illustraatorit: Sveta Aleksejeva, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Tiina Mariam Reinsalu, Maarja Vannas-Raid ja Urmas Viik.

Näitus „Elas kord…” kuulub ühtlasi „Matera – Euroopa Kultuuripealinn 2019” programmi. Näituse avatseremoonial tutvustas kultuuriteadlane ja imagoloog Linnar Priimägi „Matera 2019” korraldajatele võrgustiku Euroopa kultuurilinnad Eestis ideed.

Eesti illustratsiooninäitusi on eksponeeritud mitmel pool Euroopas, Venemaal ja USAs. Käesolev näitus on omalaadne seetõttu, et kõik tööd on tehtud ekstra selle ekspositsiooni jaoks.

Näitust „Elas kord…” korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Itaalia Eesti Selts, seda rahastavad EV Kultuuriministeerium ja Eesti Kujundusgraafikute Liit ning toetavad EV Suursaatkond Roomas, Anagni Linnavalitsus, Anagni Teatrifestival ja Frascati Poesia Selts.

Eesti illustratsiooninäitus jääb Materas avatuks 17. novembrini ja seda saab külastada E–T ja N–P kl 10:30–12:30 ja 15:30–17:30.

Lisainfo:
Viive Noor, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel +372 555 799 30
Ülle Toode, Itaalia Eesti Selts, tel +39 335 1268 574

Selgumas on Põlvepikuraamatu konkursi võitjad!

polvepiku-logo-2Kolmapäeval, 11. novembril 2015 kell 15.00 kuulutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat” võitjad. Viiendat korda toimuva konkursi korraldajateks on Kultuuriministeerium, kirjastus Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Auhinnatud saavad parimad väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute käsikirjad, mida sel aastal laekus konkursile 77.

Korraldaja Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv konkursi olulisusest: „Konkurss sai ellu kutsutud selleks, et värviliste ja läikivate tõlkeraamatute uputuse kõrval jõuaksid meie lasteni ka omamaised kvaliteetsed lasteraamatud. Pea kümme aastat tagasi, mil toimus esimene konkurss, oli neid leida veel väga vähe.“

Žürii esimees Jaanika Palm käsikirjade hindamiskriteeriumitest: „Nagu ka varasematel aastatel ootasime selgi korral käsikirju, millel oleks selge visioon või idee, huvitav vaatenurk, köitev tekst ja seda toetavad pildid. Otsisime käsikirju, millest sündivad väikelasteraamatud oleksid eesti lastekirjanduse kontekstis uudsed, üllataksid mingist aspektist ning pakuksid lugemis- ja vaatamiselamust nii mudilastele kui ka nende vanematele.“

Põlvepikuraamatu konkurssi korraldatakse alates 2006. aastast igal teisel aastal. Konkursi võidutööde auhinnad on rahalised, parimad käsikirjad avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Konkursi läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa
Konkursi looja, kirjastuse Päike ja Pilv juhataja
tel. 513 1005, katrin.reinmaa@paikejapilv.ee

Jaanika Palm
Žürii esimees, lastekirjanduse uurija
tel. 617 7230, jaanika@elk.ee

 

November 2015. Jennifer L. Holm „Kuldkala number 14”

Jennifer L. Holmi  „Kuldkala number 14” olekski võinud minust riiulile konutama jääda, kui sel poleks olnud intrigeerivat alapealkirja „Usu võimatusse võimalikku”. Just see mahakriipsutus ja sõnaparandus äratasid huvi. Pehmed kaaned ning tagasihoidlik, multifilmilik kujundus katseklaasis ulpiva kuldkala ja üksildase meduusiga ei köitnud mind kuigivõrd. Raamatu kättevõtmine tasus aga end ära juba esimestest lehekülgedest alates.

Jennifer L. Holm on suurepärane jutustaja, vaimukas, rikkaliku sõnavara ja särava huumoriga. Teos on tempokas, huvitav ja kiiresti arenev, kaasakiskuvalt kirjeldatud sündmused põimuvad köitvaks süžeeks. Kirjanikul ei ole kommet ajada tühja juttu, igal detailil, liinil, sündmusel on oma roll. Nii näiteks muutub esimeses peatükis söödud pitsa kohta tehtud kommentaar oluliseks just hiljem. Samuti jätab kirjanik piisavalt lünki, mida oma fantaasiaga täita saab, ning viskab õhku küsimusi ja dilemmasid, mis lugejal endal lahendada tuleb. Nii arutletakse köitvalt teaduse rolli üle ühiskonnas, uuritakse vananemise paratamatust, elutsükli pöördumatust jne.

Raamatu peategelane on algkooli lõpetanud 11-aastane Ellie, kes elab boheemliku teatriõpetajast emaga. Tüdruku näitlejast isa elab eraldi. Lapsepõlv on selja taha jäänud ja Ellie’t ootavad ees suured muutused nii koolielus kui sõbrasuhetes. Tema parim sõbranna on avastanud enda jaoks võrkpalli võrratuse ning veedab suurema osa ajast treeningukaaslastega, mistõttu Ellie tunneb end hüljatuna. Samuti suunavad vanemad teda üha rohkem „oma kirge” leidma ning nende arvates võiks selleks olla (sarnaselt neile endile) teater, mis aga tüdrukut ei köida. Enim huvitavad teda hoopis pusled, sest talle meeldib mõelda, kuidas asjad kokku sobivad.

Ühel õhtul tuleb ema töölt koju turtsaka ning iseteadliku poisiga, kes tundub Ellie’le kuidagi tuttav. Selgub, et tegemist on tüdruku teadlasest vanaisaga, kes on enda peal katsetanud oma värsket leiutist – vananemisvastast rohtu, ehk nagu ta ise väljendub, „leiutist, mis pööras raugastumise rakutasandil taastekke kaudu ümber”.

Vanaisa on tüdrukule alati tundunud lihtsalt vana ja veidrana, inimest pole ta suutnud tema eakuse taga näha. See kummaliselt riietuv, restoranides vaid üht konkreetset hiina rooga sööv, sojakastmepakikesi koju viiv ning pidevalt emaga kaklev mees polegi justkui tema lähedane. Tüdruk ei tea temast midagi. Nüüd aga, kus vanaisa paistab kolmeteistaastase poisikesena, suudab Ellie tema vastu huvi tunda. Vanaisa välimus on muutunud, kuid tema teadmised, vaated elule ning kogemused pole kuhugi kadunud ja see on tüdruku jaoks vägagi huvitav. Küll aga on ühtäkki haihtunud vanaisa tervisemured, nagu kehv nägemine ja kuulmine, artriit, taastunud on juuksekasv ja kohutaval kombel kasvanud söögiisu. Nii ongi tüdrukul vanaisa seltsis ootamatult põnev. „Nagu ta oleks näitemängus Vanaisa rolli mänginud, aga grimmi all peitub midagi enamat. Päris inimene”, ütleb Ellie.

Kuna keegi ei tunne poisikeses teadlast ära, tuleb vanaisal ja tüdrukul leida viis laborist uurimuse ja imerohu ära toomiseks. Seiklused võtavad üha peadpööritavamaid tuure, neid kõiki hoiab aga kenasti koos kuldkala kujund. Lastehoius kinkis õpetaja Tähtliilia igale lapsele, kaasa arvatud Ellie’le, kuldkala. See pidi lastele elutsüklit õpetama. Ellie emal pole aga südant lapsele kuldkala surmast teatada. Kui tütar pettuse avastab, on peres juba 13. kuldkala. Ootamatult noorenenud vanaisa on justkui tüdruku 14. kuldkala.

Jennifer L. Holm on Newbery Honori auhinna nominentide seas olnud lausa kolmel korral (2000, 2007, 2011) ning „Kuldkala number 14” on New York Timesi bestseller.

Tõlkinud Mario Pulver
Kujundanud Heigo Kütt
Välja andnud kirjastus Pikoprint OÜ 194 lk

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija