20. oktoobril 2015 kell 10.30–16.00 korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Laps kirjanduses 3: Keelatud ja lubatud lastekirjanduses”.

Seminari otseülekannet on võimalik jälgida ERR kultuuriportaalis: kultuur.err.ee
ERR alustab ülekannet alates kella 14st!

Seminaris keskendutakse intrigeerivale, seni väheuuritud teemale: tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses, sellele, millest lastele arvatakse sobivat kirjutada ja millest vaikitakse. Sissejuhatavalt piiritletakse tsensuuri liike ning tuuakse võrdlusi kirjandusajaloost. Temaatiliste ettekannetega esinevad lastekirjanduse eksperdid Jaanika Palm, Leelo Tungal, Mari Niitra, Ilona Martson, Krista Kumberg ja Elle-Mari Talivee, väliskülalistena Ilze Stikāne Läti Ülikoolist ja Maria Porjadina Venemaa Raamatupalatist.

Korraldaja Jaanika Palmi sõnul sündis seminari teema mullusel ettekandepäeval, kus tutvustati muuhulgas kaasaegset Taani lastekirjandust: „Sealne vabameelne lähenemine lastekirjanduse teemadele ja nende käsitlusviisidele tekitas publiku hulgas elavat vastukaja. Nüüd uurimegi, mis on nii maailma kui ka meie, eesti lastekirjanduses lubatud, mis keelatud; kas tsensuur on kadunud või ainult muundunud; mida teha lasteraamatutega, milles kirjeldatu pole enam poliitiliselt korrektne. Tore on, et teemat lahkavad ja võrdlusmomente pakuvad ka külalised Lätist ja Venemaalt.”

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee rõhutab üldiselt lastekirjandusest rääkimise olulisust: „Kõik me tuleme lapsepõlvest ja toona loetud tekstid on jätnud sageli sellise mälestuse, mis täiskasvanuna enam nii eredalt ei kordu. Juba lastele kirjutamine on suur julgustükk. Seetõttu on ka tähtis uurida, kuidas seda tehakse, mis ajenditel, milliste piiridega.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja “Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud lapstegelase olulisust ning süüvitud Põhjamaade lastekirjandusse.

Seminar toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas, Pikk tn 73.
Info: elk@elk.ee, ellemari@utkk.ee.

Osavõtt on tasuta, palume eelnevalt registreeruda aadressil elk@elk.ee 16. oktoobriks.
Registreerimine lõpetatud, kuna kõik kohad on täis!

KAVA

10.30 Avasõnad
10.35 Jaanika Palm (ELK). Tsensuurist enesetsensuurini
11.00 Ilze Stikāne (Läti Ülikool). „Pedagoogiline tsensuur” läti laste ja noortekirjanduses
11.30 Maria Porjadina (Venemaa Raamatupalat, ajakiri Tšitajem Vmeste). „Teravad” teemad Venemaa lastekirjanduses
12.00 Mari Niitra (Liivi Muuseum). Täiskasvanute hirmud ja nuditud tekstid: kas lapsele võib kõigest kirjutada?
12.20 Küsimused esinejatele
12.50 ELK Toimetiste 6. vihiku esitlus

Seminari 1. poolt juhatab Elle-Mari Talivee

13.00–14.00 Lõuna

14.00 Leelo Tungal (ajakiri Hea Laps). Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita
14.20 Ilona Martson (ajakiri Täheke). Piiride kulgemine uuemas eesti lastekirjanduses. Lasteajakirja toimetaja märkmed
14.40 Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu). Tsensor ilma punase pliiatsita
15.00 Elle-Mari Talivee (UTKK). (Kas) lasteraamatu lõpp võiks alati olla õnnelik ehk juhtumianalüüs Tuglase „Siilist”
15.20-16.00 Küsimused esinejatele. Diskussioon

Seminari 2. poolt juhatab Jaanika Palm

Ettekannete tutvustused

Tsensuurist enesetsensuurini
Jaanika Palm
Varaseimad katsed lastekirjandust tsenseerida on seotud Jean–Jacques Rousseau nimega. Mida enam levis tema pedagoogilisest traktaadist „Emile” (1762) pärinev käsitlus, et laps on puhas ja süütu ning vajab kurja maailma eest kaitset, seda enam leiti vajalik olevat ka lastele mõeldud kirjavara valida. Ettekandes heidetakse pilk tsensuuri ja lastekirjanduse seostele, vaadeldakse tsensuuri erinevaid ilminguid ja vorme ning otsitakse vastust küsimusele, millist rolli mängib tsensuur tänapäeva eesti lastekirjanduspildis: mis on keelatud ning mis lubatud.

“Pedagoogiline tsensuur” läti laste ja noortekirjanduses
Ilze Stikāne
Ettekandes on vaatluse all pedagoogilise tsensuuri teema. Lätis on tugevnenud tendents rakendada lastekirjanduse hindamisel nn idülli-kriteeriumit, st heakskiidu pälvivad vaid need raamatud, mis kujutavad õnnelikku, päikselist ja helget maailma; võib täheldada ka vulgaar-sotsioloogilist lähenemist, purismi ja tsensuuri taassündi. Seetõttu pälvivad meie tähelepanu teemad, mis puudutavad eelkõige täiskasvanuid – missugune on ühiskonna kultuuriline kompetents.

„Teravad” teemad Venemaa lastekirjanduses
Maria Porjadina
Laste lugemise juhtidel (eeskätt raamatukoguhoidjatel ja pedagoogidel, seejärel lapsevanematel, aga ka raamatulevitajatel) Venemaal pole tänapäeval kuigi lihtne tagada lapse- ja noorukieas lugejatele ligipääsu raamatutele, mis käsitlevad „teravaid” teemasid. Asi on korduvalt läinud kui mitte otseselt ühtede või teiste väljaannete ärakeelamiseni, siis vähemalt katseteni eemaldada raamatuid kaubandusvõrgust või raamatukogudest. Arvame, et taolised meetodid on absoluutselt lubamatud, ja teema „teravus” tõttu ei ole mingit põhjust keelata või piirata lugejate ligipääsu ei aime- ega ilukirjanduslikele raamatutele. Kuid ei maksa arvata, et kõik raamatud, milles tõstatatakse „teravaid”, lapse jaoks aktuaalseid küsimusi, on head, meisterlikud teosed. Raamatu teemad, problemaatika, sündmustik, käsitletavad küsimused – see kõik ei näita teksti kvaliteeti. Mitte mingil juhul ei tohi raamatut ära keelata põhjendusega, et „selles räägitakse narkomaaniast”, kuid pole ka põhjust seda teost kiita ja soovitada vaid selle eest, et see on „aktuaalne”.

Täiskasvanute hirmud ja nuditud tekstid: kas lapsele võib kõigest kirjutada?
Mari Niitra
Lastekirjanduse kujunemisest peale on üks seda defineerivaid küsimusi olnud: millest ja kuidas võib lastele kirjutada? Ühest küljest peaks lasteraamat käsitlema ka täiskasvanute maailma olulisi teemasid, teisalt piiravad kas või sünnist ja surmast kirjutamist mitmesugused tabud. Ettekanne vaatleb, millised tabuteemad lastekirjanduses tänini püsivad ning uurib, millal võib lapslugeja säästmise asemel olla tegemist hoopis täiskasvanute valehäbiga.

Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita
Leelo Tungal
Sõnapaar „õnnelik lapsepõlv” on ajapikku muutunud nii põhjalikult pruugitud klišeeks, et enamjagu täiskasvanutest – mina kaasa arvatud – kasutab seda enamasti ikka ainult iroonilise alatooniga. Ometi tahavad kõik – mina kaasa arvatud –, et nende lapsed oleksid õnnelikud. Ja mitte ainult lapsepõlves, vaid eluaeg. Õnnelik saab aga inimene olla ikka ainult siis, kui ta tunneb end turvaliselt ja usub, et saab elus hakkama. Kuigi väidetakse, et lapsed loevad aina vähem raamatuid, esitatakse lastekirjandusele üha enam nõudmisi, mis peaksid justkui tagama laste turvatunde kosumist, kuid vahetevahel jõutakse nende nõudmistega absurdi piirile. Tsensuuriga on minu põlvkond, kelle lapsepõlv möödus nõukogudemaal, küll maast-madalast harjunud, kuid kaasaegne, nn demokraatlik tsensuur, millest soovitakse aretada valvsat enesetsensuuri, paneb nii kirjanikke kui küllap ka lapsevanemaid samuti mõnikord pead vangutama. Vahe on siiski olemas – juba kas või selles suhtes, et saame sellest kõnelda ja oma kogemustest näiteid tuua.

Piiride kulgemine uuemas eesti lastekirjanduses. Lasteajakirja toimetaja märkmed
Ilona Martson
Kui alustasin tosin aastat tagasi lasteajakirja Täheke toimetamist, sain omajagu protestinoote lugejatelt, kes polnud rahul mõnede ajakirjas ilmunud juttude, luuletuste või anekdootide sisuga. Täheke avaldas tookord tekstid Andrus Kivirähkilt, Peeter Sauterilt, Aapo Ilveselt ja Contralt, mis tekitasid vastakaid arvamusi. Selle kõrvalt sain võtta ka lubamatu anekdoodivaliku ja õudusjuttude avaldamise eest. Kõik see võimaldas mul väita nüüd juba ligi 10 aastat tagasi peetud ettekandes „Kui lugeja haarab kivi”, et tänapäeval ei lööda lahinguid mitte „suures” kirjanduses – kus on lubatud kõik – vaid lastekirjanduses, – kus siiski teatud tabud veel kehtivad. Minu teine väide oli, et on olemas teatud hulk „juhuslikke” lugejaid, kes on ilukirjandusega kokku puutunud vaid koolipingis, kardetavasti karmi emakeeleõpetaja käe all – ja siis juba lapsevanemana. Taolistel lugejatel on välja kujunemata ettekujutus tänapäeva lastekirjanduse mitmepalgelisusest – ja samas väga selge arusaam sellest, mida nende meelest ei tohi lastekirjanduses mingil juhul olla. Nüüd, ligi 10 aastat hiljem, pean tõdema, et pole ammu enam lugejatelt pahandavaid kirju ega telefonikõnesid saanud. Kas see tähendab, nagu oleks eesti inimesed nii lühikese ajaga tolerantsemaks muutunud? Arvan, et mitte. Arvan, et piirid eesti lastekirjanduses lubatu ja lubamatu vahel on lihtsalt hakanud kulgema natuke teisi radu. Kive küll heidetakse, aga nad heidetakse mujale, mitte lasteajakirja toimetaja suunas.

Tsensor ilma punase pliiatsita
Krista Kumberg
Omalaadne tsensor pesitseb igas inimeses – ka igas lastekirjanikus, raamatulugejas ja, mis seal salata, ka raamatukoguhoidjas. See on sündsustunne. Sündsustunde ja enesetsensuuri vahele võrdusmärki panna ei saa. Enesetsensuur kaalutleb, mis minuga juhtub, kui ma nii või naa kirjutan. Sündsustunne ei luba iga teemat käsitleda ega mõndsorti kujutuslaadi kasutada. Sündsustunne on igaühel väga erinev. Raamatukoguhoidja kogeb seda ootamatult sageli. Bibliotekaar peab oma töös isiklikku sündsustunnet vaos hoidma, sestap on raamatukogu riiulitel väga erineva kaalu ja väärtusega teoseid. Raamatukogu fondi on püütud suurema või vähema eduga tsenseerida nii nõukogude ajal kui taasiseseisvunud Eestis, meenutagem kultuuriminister Langi fondikujunduspoliitikat.

(Kas) lasteraamatu lõpp võiks alati olla õnnelik ehk juhtumianalüüs Tuglase „Siilist”
Elle-Mari Talivee
Ettekanne kõrvutab kaht Friedebert Tuglase kirjutatud varianti lastejutust „Siil”: esimene neist on siiski koolipoisi katsetus, avaldatud 1901 ja sobivamaks täiendatud toona Lastelehe toimetaja Jaan Bergmanni poolt, ja teine eaka autori „täiesti uuesti” kirjutatu, teise redaktsioonina juba topeltadressaadiga, ent ka mitmeti muutunud lastele kirjutamise kontseptsiooniga. Suurim sisuline erinevus kahe loo vahel on lookese lõpp, mille põhjal võib mõndagi oletada. Kerkivad paralleelid tänase lastekirjandusega: kas eeldame praegu lastejutult sedasama, mida 114 või 64 aastat tagasi, kas sarnane on üldse lastele kirjutamise temaatika, tonaalsus, moraal, kust algab autotsensuur?

20. oktoobril tähistatakse Eestis ettelugemise päeva, mida juba mitmeid aastaid on Eesti Lastekirjanduse Keskuses ära märgitud vabariikliku ettelugemise võistlusega. Kuna 2015 on Muusika-aasta, otsiti sel aastal muusikat raamatutest. Ettelugemise võistluse teemaks oli „Muusika lasteraamatutes”.

Muusika puudutab meid kõiki ja märkamatult võib muusika-teemat leida väga erinevatest raamatutest: kusagil on juttu suurtest muusikutest, mingis raamatus mängib raamatutegelane viiulit, mõnes loos tehakse koolibändi ja keegi raamatukangelastest ei pea hoopistükkis üldse viisi…

Ettelugemise päeva raames korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus laupäeval, 17. oktoobril võistulugemise, kus osalesid kõigi Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Finaalile eelnesid maakondlikud võistlused, mille viisid läbi maakondade keskraamatukogud.

Laste ettelugemist hindas žürii koosseisus Nele-Liis Vaiksoo, Mihkel Tikerpalu (NUKU) ja Anneli Kengsepp (ELK).

Ettelugemise võistluse tulemused:

I koht – Kaur Kenk, Põlvamaa, Mammaste Lasteaed ja Kool

II koht – Miia Isabel Anipai, Võrumaa, Rõuge Põhikool

III koht – Hella Hildegard Niitra, Tartumaa, Alatskivi Keskkool

eripreemia – Oliver Matto, Hiiumaa

eripreemia – Søs Maria Kristensen, Pärnumaa, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

eripreemia – Merit Meriloo, Valgamaa, Õru algkool

Teised osalejad tähestikulises järjekorras:

Anete Ainjärv, Järvamaa, Paide Ühisgümnaasium

Anette Must, Tallinn, Tallinna Pääsküla Gümnaasium

Arabella Antons, Tartu linn, Mart Reiniku Kool

Arp Harald Tamm, Ida-Virumaa, Lüganuse Keskkool

Caspar Alas, Raplamaa, Rapla Ühisgümnaasium

Grete Helena Rool, Harjumaa, Püünsi kool

Henn-Jaagup Rooba, Jõgevamaa, J. V. Veski nimeline Maarja Põhikool

Karmen Viilup, Saaremaa, Saaremaa Ühisgümnaasium

Oliver Laasik, Läänemaa, Haapsalu Põhikool

Rasmus Stefan Sarena, Lääne-Virumaa, Sõmeru Põhikool

Rednar Tamm, Viljandimaa, Viljandi Jakobsoni Kool

Muusika-aastale kohaselt astus võistluse vaheajal üles perkussionist Hele-Riin Uib.

Võistluspäeval oli üle Eesti kohale sõitnud lastel võimalus koos saatjatega külastada Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (Müürivahe 12).

Ettelugemise võistlust toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Rahva Raamat.

Info Anne Kõrge, annek@elk.ee või 617 7237.

Neljapäeval, 15. oktoobril esitletakse rahvusvahelisel Frankfurdi raamatumessil The White Ravens 2015 kataloogi. Eestist on 2014. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute seast 200 parima hulka valitud Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia“ ja Andrus Kivirähki „Suur Tõll“.

Lisaks Kivirähki ja Kangilaski raamatutele on Eesti sel aastal esindatud ka Ungari väljapanekus. Péter Dóka raamatu „Lila királylány” („Lilla kuningatütar“, Varrak 2015) illustreerija on Anne Pikkov.

The White Ravens on Münchenis asuva Rahvusvahelise Noorteraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) väljaanne, kuhu valitakse parimad lasteraamatud tervest maailmast, enam kui 50 riigist ja enam kui 30 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. Kataloogi valitud raamatuid esitletakse lisaks Frankfurdile ka kevaditi maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

Kristi Kangilaski raamatut „Tuvi ei taha saia“ tunnustati ka Eestis, kui see 2014. aastal 25 kauneima raamatu hulka valiti. The White Ravensi kataloogi valimine tuli autori sõnul siiski üllatusena: „Äärmiselt meeldiva üllatusena,“ kommenteerib Kangilaski. „Olen hirmus tänulik kirjastusele Päike ja Pilv, kes raamatu kirjastada võttis.“

Kirjanik Andrus Kivirähkis tekitab kataloogi kuulumine ühtlasi nii rõõmu kui imestust: „No tore muidugi on mingitesse kataloogidesse sattuda. Ehkki naljakas on see, et kataloogi on valitud just “Suur Tõll”, mis pole tegelikult üldse lasteraamat – nii nagu ka Jüri Arraku pilte ei saa kuidagi nimetada lasteraamatu illustratsioonideks. Tegemist on ühe vana müüdi ümberjutustusega, muinaslooga täiskasvanuile, ja kindlasti ka kunstiraamatuga, kus tekst on mõeldud toetama ning laiendama joonistusi. Selles mõttes on “Suur Tõll” minu tõeliste lasteraamatute hulgas tõepoolest valge vares.“

Kirjastaja Krista Kaera sõnul on „Suur Tõll“ ka Eestis populaarne, kuid The White Ravensi kataloogis ilmumine rõõmustab siiski eriliselt: „Ma arvan, et see on väga hea uudis. Andrus Kivirähk on suurepärane lastekirjanik, “Suures Tõllus” on ta legendidest pärineva loo elavalt ja stiilselt ümber jutustanud. Kui see raamat nüüd ka laiemalt tõlgitud saaks ja maailma jõuaks, oleks igati tore.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 14.-18. oktoobrini, seekordne aukülaline on Indoneesia.

Lisainfo:
Frankfurdi Raamatumess www.buchmesse.de
Internationale Jugendbibliothek: www.ijb.de

Kätlin Kaldmaa
Välissuhete koordinaator
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7233
katlin@elk.ee

3. oktoobril 2015 toimunud Aasta Õpetaja auhinnagalal „Eestimaa õpib ja tänab“ oli Eesti Lastekirjanduse Keskusel au olla üheks nominendiks. Täname kõiki sõpru ja toetajaid, kes pidasid meid Aasta hariduse sõbra tiitli vääriliseks!

Piirkondliku ja üleriigilise tunnustamise „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu tõstetakse esile õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, hariduse sõprade ja suunajate suurepärast tööd ning üksikisikute ja organisatsioonide tegevust hariduse toetamisel. Tunnustatakse viimase viie aasta jooksul ellu viidud tulemuslikke tegusid ja koostööd, millel on märkimisväärne mõju õpilaste arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Samuti on eesmärgiks heade kogemuste jagamine üle Eesti.

Soovime kõikidele õpetajatele head õpetajate päeva!

Lisainfo auhinnagala kohta: http://www.hm.ee/et/gala

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse reedel, 2. oktoobril 2015 kell 17 rahvusvaheline illustratsiooninäitus „It’s Always Tea-Time”.

Tänavu möödub 150 aastat Lewis Carrolli raamatu „Alice Imedemaal” (Alice’s Adventures in Wonderland, 1865) ilmumisest. Selle sündmuse tähistamiseks kutsus näituse kuraator Viive Noor oma kunstnikest sõpru üle terve maailma üheskoos Alicega teed jooma ja tulemus on jõudnud nüüd Eesti Lastekirjanduse Keskuse seintele.

Näituse pealkiri on tsitaat raamatust „Alice Imedemaal” ja viitab tuntud teejoomise stseenile. Enamik pilte kujutabki jaburat teelaudkonda, aga on ka kunstnikke, kes käsitlevad teemat laiemalt.

Osaleb 72 kunstnikku 19 riigist, eksootilisemad neist ehk Iraan ja Iisrael. Kuraator Viive Noor: „Enamus kunstnikke kuulub maailma illustraatorite koorekihi hulka ja nende töid ei ole varem nähtud mitte ainult Eestis, vaid kogu Läänemere regioonis. Tõenäoliselt nende hulgast paljude looming ei jõua enam kunagi siiakanti, nii et kes tahab teada, mis suures maailmas toimub ja mismoodi mõtlevad ja loovad kaugemate riikide kunstnikud, siis nüüd on see võimalus tulla ja näha seda oma silmaga. Tegemist on nimelt originaalillustratsioonidega, mis on alati vaatamist väärt. Lisaks on kõik tööd tehtud spetsiaalselt selle näituse tarbeks, nii et raamatutes neid pilte kunagi ei näegi.”

Näitusega kaasneb kataloog. Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kujundusgraafikute Liit.

Kõrvuti illustratsioonidega saab näha ka samateemalist rahvusvahelist nukukunstinäitust, mille kuraator Tatjana Mohrjakova on kaastööle meelitanud mitu maailma tipptegijat.
Ja kui sellest kõigest peaks veel väheks jääma, siis pakub Läti kunstnik Aira Lesiņa jaburale teelaudkonnale välja terve serviisi teepeo edukaks läbiviimiseks.

Illustratsioonid rändavad juba detsembris laia maailma, alustades Läti Rahvusraamatukogust. Edasi tulevad Soome, Poola, Saksamaa, Ungari, Venemaa ja Itaalia. Ja kes teab, kuhu see teelaudkond lõpuks välja jõuab.

Näitus jääb vaatajaile avatuks 28. novembrini 2015.
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinn, Pikk 73. E–R 10–18, L 11–16.

 

Lisainfo:
Viive Noor, näituse kuraator, viivenoor@gmail.com, tel 5557 9930

Kolmapäeval, 23. septembril 2015 kell 15 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk tn 73) Sulev Olli lasteluulekogu „Mis mulle meeldib?” esitlus.

Kui palju on ilmas toredat! Iga selle raamatu luuletus jutustab millestki meeldivast.
Mulle meeldib olla, nagu olen,
olla tema, keda peeglist näen.
Loe ja vaata enda ümber: mis sulle meeldib?

Mõnestki luuletusest on saanud laul, millele on viisi teinud Urmas Lattikas. Noodid leiad raamatu lõpust.

Raamatu on illustreerinud Ott Vallik, välja andnud kirjastus Koolibri.

Esitlusel on kohal raamatu autor Sulev Oll ja luuletused viisistanud muusik Urmas Lattikas.

20. oktoobril tähistatakse Eestis ettelugemise päeva, mida juba mitmeid aastaid on Eesti Lastekirjanduse Keskuses ära märgitud vabariikliku ettelugemise võistlusega. Kuna hetkel on käimas muusika-aasta, otsime me muusikat ka raamatutest. Kõlab ju hästi, et muusika-aasta ettelugemise päeva teema on „Muusika lasteraamatutes”.

Muusika puudutab meid kõiki ja niiviisi märkamatult võib seda teemat leida väga erinevatest raamatutest. Kusagil on juttu suurtest muusikutest, mingis raamatus mängib raamatutegelane viiulit, mõnes loos tehakse koolibändi ja keegi raamatukangelastest ei pea hoopistükkis üldse viisi… Soovituslikuna pakub Eesti Lastekirjanduse Keskus lugemisvalikut mitmekümne raamatu seast.

Ettelugemise võistlusest ootame osa võtma 4. klasside lapsi üle Eesti. Tallinnas toimuvale finaalvõistlusele eelnevad maakondlikud võistlused, mille viivad läbi maakondade keskraamatukogude lasteosakonnad.

Tallinna eelvoor toimub Tallinna Õpetajate Maja algõpetuse sektsiooni eestvedamisel 15. oktoobril kell 13.00 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Võistluse finaal toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses laupäeval, 17. oktoobril kell 12.00. Ootame osalema iga maakonna ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimaid ettelugejaid. Igast maakonnast/linnast on oodatud üks osaleja koos saatjaga.

Teksti ettelugemiseks on aega 3 minutit. Raamatute väärtustamiseks palume võimalusel ette lugeda raamatust, mitte paberilehelt.

 Soovituslik lugemisvalik
(Mõne raamatu puhul on konkreetne lugu sulgudesse lisatud, teiste puhul jääb otsimis- ja leidmisrõõm.)

1. Leelo Tungal „Naljatilgad lähevad laulupeole”
2. Aino Pervik „Presidendilood” (President kontserdil)
3. Piret Raud „Teistmoodi printsessilood” (Printsess Emilia lauluhääl)
4. Jaan Rannap „Viimane Valgesulg”
5. Jüri Parijõgi „Jutte” (Kui me hakkasime pillimeesteks)
6. Heljo Mänd „Väikesed võililled” (Pühapäevamuusika. Pisik)
7. Henno Käo „Kui mind üldse olemas ei oleks” (Kui ma oleksin lõõtspill)
8. Ilmar Tomusk „Inglid kuuendas B-s” (Kuues B klass)
9. Ilmar Tomusk „Volli kasvab suureks” (Volli mängib koos isaga Türgi marssi)
10. Ilmar Tomusk „Tere, Volli!” (Volli teeb bändi)
11. Ilmar Tomusk „Kriminaalne koolipapa”
12. Markus Saksatamm „Tont ja mannapuder” (Räpikunn)
13. Markus Saksatamm „Tädi hakkab tuuleloheks” (Tädi Luule kuulus laulukoor)
14. Ülo Vooglaid „Vanaisa” (Laulmine)
15. Kerttu Soans „Olivia ja esimene maailm” (Olivia ja muusika)
16. Wimberg „Suur pidusöök” (Kanapoeg Indrek ja tema bänd)
17. Kärt Hellerma „Õrnad kõrvad“
18. Siiri Laidla „Norman Kartmatu ja Noodila vennaskond”
19. Liina Kulu „Kuidas taltsutada tšellot”
20. Tiia Soasepp „Ööjalutuskäik” (Madonna kontsert)
21. Margit Sarapik „Kalendrilinnas aeg ei peatu” (Kas räppar peab viisi pidama)
22. Toivo Tootsen „Jõhvi Joosepi juturaamat” (Moepill)
23. Toivo ja Tõnis Tootsen „Jõhvi Joosepi jututuba” (Eurovisioon)
24. Toivo ja Tõnis Tootsen „Jõhvi Joosepi koolijutud” (Eurovisioon)
25. Maria Parr „Vilgukivioru Tonje”
26. Moni Nilsson-Brännström „Tsatsiki ise”
27. S.Olsson, A. Jacobsson „Berti päevikud” (pea igas osas hakatakse bändi tegema)
28. Aleksander Raskin „Väike papa” (Kuidas papa muusikat õppis)
29. Ernst A. Ekker „Härra pidulik muutub” (Nagu tuulekohin)

NB! 22., 23. ja 24. lugu on sama, erinevate aastate töötlused.

Nimekiri ei ole lõplik ja kindlasti leiate veel raamatuid, kus on muusikast juttu.

Finaalis hindab laste ettelugemist kolmeliikmeline žürii koosseisus Nele-Liis Vaiksoo, Mihkel Tikerpalu (NUKU) ja Anneli Kengsepp (ELK). Muusikata ei möödu kindlasti ka võistluse vaheaeg. Perkussionist Hele-Riin Uib toob lugemisvõistluse juurde hoopis teised rütmid ja helid.

Kuna võistlusele tuleb osavõtjaid igast Eestimaa paigast, soovime nende Tallinnas viibimise muuta võimalikult huvitavaks ja mitmekesiseks. Lisaks võistluspäevale lastekirjanduse keskuses külastavad lapsed koos saatjatega Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (Müürivahe 12).

Maakondade esindajate nimed ja ettelugemisele tulevate raamatute pealkirjad palume teatada 15. oktoobriks Anne Kõrgele, annek@elk.ee või 617 7237.

 

Eduard Vilde juubeliaastat jääb lõpetama 12. septembril 2015 kell 11-17 Vilde muuseumis toimuv publikupäev „Külmetava kirjaniku juures“.

Sel päeval kell 12.00 on viimane võimalus koos kuraatoriga tutvuda Vilde muuseumi menuka ja palju tähelepanu pälvinud aastanäitusega „Külmetav kirjanik“. Näitus käsitleb esimest korda Eesti 20. sajandi ühe mõjukama ja menukama kirjaniku Eduard Vilde terviselugu ja eraelu.

Vilde kirjandussalongis esinevad loengutega kell 13.00 ajaloolane David Vseviov (teemal „Võim kui haigus“) ning kell 15.00 elukutseline elu-uurija, mitmetel vaimsetel teemadel kirjutav hinnatud muinasjutuvestja Erki Kaikkonen (teemal „Kuidas leida sisemist rahu kohtudes maailmadega enda sees ja enda ümber“).

Eesti Lastekirjanduse Keskus seab end sisse Vilde lasteverandal ja igal täistunnil pakutakse eri vanuses lastele sisukaid, tervise ja looduse teemadest tõukuvaid tegevusi.

Kõikide nende tegevustega saab ka lastekirjanduse keskuses aastaringselt tegeleda.

11.00 – MEISTERDAMINE
Kas sina tead, mis võluvägi on peidus taimedes? Räägime ravimtaimedest ja meisterdame endale ühe taimetarga raamatu.

12.00 – MUDILASTUND
Ootame pere pisemaid (2-4-aastaseid mudilasi) oma emme/issiga jututundi. Loeme loo aplast röövikust. Õpetame emmedele jonnihoogudest terveks ravimise kunsti ning mudilastele halva tuju ära kaotamise võluvõimu.

13.00 – KUNSTIKAMBER
Oootame lapsi, et teha  marjanägusid. Joonistame-kirjutame-värvime raamatu maitsvatest viljadest.

14.00 – SÕNAKAMBRI LOOD JA MÄNGUD
Sõnakambri tunni juhatab sisse lugu ühest targast ravitsejanaisest. Seejärel mängime sõnamänge, kuulame loodushääli, meisterdame.

15.00 – LOOVKIRJUTAMINE
Kas oled kuulnud metsamuinasjutte? Seal võib kohtuda haldjate, lindude, loomade, igasuguste salapäraste vastutulijatega. Vahel mets aitab, vahel eksitab. Vahel on vaja loitsu või mõnd muud kavalust, et sealt välja pääseda. Tule kirjutama metsast ja selle salapärasest maailmast!

16.00 – PÄRASTLÕUNA PEREHOMMIK
Teeme tutvust kunstniku-kirjanikuga, kelle looming on tihedalt loodusega seotud. Meisterdame vahvaid tegelasi ja mõtleme nendega lugusid välja.

Avatud on mõnus Vilde trepikohvik, tutvuda saab Vilde omaaegse koduga.

E. Vilde muuesum asub Kadriorus aadressil Roheline aas 3.

Sissepääs muuseumisse 1€

Lisainfo www.linnamuuseum.ee/vilde, www.facebook.com/vilde

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, PublikTV

10. septembril 2015 kell 16 esitlevad Ungari Instituut ja kirjastus Varrak Eesti Lastekirjanduse Keskuses ungari lastekirjaniku Péter Dóka kogumikku „Lilla Kuningatütar: üheksa muinasjuttu”.

Kohal on raamatu autor Péter Dóka ja illustraator Anne Pikkov. Katkendit raamatust loeb näitleja Tambet Tuisk. Kohtumist juhatab Boglárka Janurik.

Péter Dóka ja Anne Pikkovi koostöö sai alguse 2013. aastal toimunud Eesti ja Ungari illustraatorite näitusest „Ristipidi lood”. Péterile hakkasid Anne illustratsioonid nii väga meeldima, et ta otsustas temaga koostöös anda välja terve kogumiku oma muinasjuttudega. Ungari keeles ilmus jutuvalimik 2014. aasta suve hakul ning nüüd on raamat saadaval ka eestikeelsena, Reet Klettenbergi tõlkes.

Péter Dóka on sündinud 1974 Budapestis, lõpetanud Budapesti ülikooli ungari keele ja kirjanduse (2001) ning saksa keele ja kirjanduse erialal (2004). Töötanud filmikriitikuna, kirjutanud ja vändanud filme. Tudengipõlvest peale kirjutab ta novelle, mis on ilmunud kirjandusajakirjades. Praegu töötab ta lastekirjandusele keskendunud Móra kirjastuses toimetajana.

Olete oodatud!

Lisateave Ungari Instituudi kodulehel.