Hüppa põhisisu juurde

Kirjandusfestival HeadRead Eesti Lastekirjanduse Keskuses 28.–30. mail

HeadRead-2015-sKirjandusfestivali HeadRead 2015 lasteprogramm toimub traditsiooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Esinejate valik on sel aastal eriti lai – mõeldud on mudilastele ja mürsikutele, külalisi on nii Eestist kui ka välismaalt.

Neljapäeval, 28. mail
kell 10 – Kristi Kangilaski
kell 12 – Kristiina Kass, Andrus Kivirähk, Heiki Ernits
kell 15 – Piret Päär
kell 17 – Ulmeklubi: Mats Strandberg ja Sara B. Elfgren

Reedel, 29. mail
kell 10 – Kätlin Vainola ja Ulla Saar
kell 10 – Ulf Stark
kell 12 – Ulf Nilsson
kell 14 – Edward van de Vendel

Kohtumistel osalemine eelregistreerimisega, info tel 617 7231, anneli@elk.ee

Laupäeval, 30. mail kell 12–15 toimub lastekirjanduse keskuse hoovis (Pikk 73) raamatuvahetuslaat „SULLE-MULLE”. Tule laadale lasteraamatutega, mida soovid ära anda! Nendega rõõmustad teisi raamatusõpru ja võid samas leida endale meelepärast lugemist!
Laadakülalisi lõbustavad kell 12 kontserdiga Suzuki viiuliõpilased ning kell 14 teadusshowga Kolm Põrsakest.
Olete oodatud!

Rohkem infot festivali kodulehel headread.ee

Mai 2015. Edward van de Vendel „Koer nimega Sam”

Realistlikke loomalugusid ei ilmu meil kuigi tihti. Samuti pole meie lasteni jõudnud just ülemäära Hollandi lastekirjandust. Kui klassiku Annie M. G Schmidti Viplala lood ning Jipi ja Jannekese seiklused välja arvata, saame hollandi nüüdislastekirjandusest aimu vaid Hilde Vandermeereni raamatust „Operatsioon „Bernie välja!””. Hiljuti ilmunud Edward van de Vendeli jutustus „Koer nimega Sam” asub valikut mõlemas vallas tõhusalt täiendama.

Raamat põhineb tõestisündinud lool. Tagakaaneinfo kohaselt on sündmustiku aluseks kirjaniku Kanadas venna juures veedetud suvepuhkusel juhtunu. Nimelt ilmus seal tallu lumivalge koer, kes keeldus lahkumast. Võib-olla just seetõttu kirjeldabki kirjanik sündmusi eriti suure kaasaelamisega.

Teose peategelaseks on üheksa-aastane vapper poiss Kix, kes elab oma ema, isa ja väikese õe Emiliaga talus. Peres on ka kaks koera ja hobused. Ühel päeval tuleb tallu valge pikakarvaline koer, kes esialgu tundub lausa viirastusena, sest ta ilmub ja kaob peaaegu hääletult. Kix ja ta õde kiinduvad loomasse kohe. Varsti harjub ka koer, kes nimetatakse Samiks, pere ja teiste loomadega. Vaikselt, kild killu haaval hakkab selguma looma keerukas lugu. Üks sündmus viib teiseni ning varsti peab Kix seisma silmitsi olukorraga, mille vaid tema saab lahendada.

Autor kirjeldab realistlikult ja suure emotsionaalsusega, kuidas väike poiss tunnetab vastutust oma perekonna ja tema juurde tulnud, temale lootva koera ees. Kuigi hirm võtab kohati ta üle võimust, suudab poiss selle ületada ja end kokku võtta.

Kuigi kirjanik suhtub täiskasvanud tegelastesse soojalt, kuulub tema poolehoid siiski lastele ja loomadele. Ilmekas on siin teose kulminatsioonistseen, milles kaks täiskasvanut püssidega teineteist sihivad. Olukorra lahendavad Kix, mis sellest et märgades pükstes, ja Sam. Loomulikult jätkub autoril mõistmist ka täiskasvanutele. Sami isa ajendab tegutsema armastus oma poja vastu. Sami endine omanik, majanduslanguse tõttu farmi ja karja kaotanud ning vaimuhaiguse küüsi langenud Cracker, keda kuulujuttude põhjal võiks loomapiinajaks pidada, osutub tegelikkuses koerast sügavalt hoolivaks inimeseks, kes on valmis sõbra heaolu enda omast ettepoole seadma.

Ikka ja jälle rõhutab autor loomapidamise olulisimat reeglit – koerale loomuomasega arvestamist. Inimesed, tahtes küll sageli koerale vaid head, võivad ta kohati lausa armastusega lämmatada, andmata loomale võimalust olla tema ise. Nii piiratakse looma vabadust, ei usuta tema võimesse ise valikuid teha.

Edward van de Vendeli raamat on väga emotsionaalne, selles on kõiki tundeid, mis elus ette tulla võivad – ülevoolavat rõõmu, põhjatut kurbust, halvavat hirmu ja kõikevõitvat armastust. Läbi tunnete suurepärase esitamise tõusevad esile kirjaniku ideed. Autor näikse rõhutavat lootuse säilitamise olulisust igas olukorras. Samuti seda, et enne arvamuse kujundamist tuleks omada rohkem infot kui esmane pilk sündmustele või juhtumisi kuuldu. „Koer nimega Sam” tuletab meelde, kui olulist rolli mängivad meie elus sõbrad-lemmikloomad. Teos aitab neid paremini mõista, nende vajadusi märgata ja nendega arvestada.

PS! Edward van de Vendeliga on võimalik kohtuda Eesti Lastekirjanduse Keskuses reedel, 29. mail kell 14 festivali HeadRead raames.

PPS! Mai on lemmiklooma sõpruse kuu.

Tõlkinud Kerti Tergem
Illustreerinud Philip Hopman
Välja andnud kirjastus Päike ja Pilv
112 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Suvevaheaja laager „Kaheksa ühe hoobiga”

Suvevaheaja alguses, 8.–11. juunil 2015 on 1.–3. klassi lõpetanud õpilastel võimalus osaleda laagris „Kaheksa ühe hoobiga”. Lapsed saavad nelja päeva jooksul osaleda kaheksa Tallinna vanalinnas asuva muuseumi ja keskuse tegevuses.

Laagris toimuvad suures osas samad tegevused, mis märtsis aset leidnud laagris.

Registreerumine laagrisse on lõppenud, kõik kohad on täis!

Põnevas laagriprojektis osalevad Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Loodusmuuseum, NUKU teater ja muuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Tervishoiumuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum.

Kõik muuseumid ja keskused asuvad vanalinnas ühe kilomeetri raadiuses. „Kaheksa ühe hoobiga” laager annab hea võimaluse osa saada põnevatest haridusprogrammidest ja tegevustest, tänu millele on iga päev eri näo ja teoga. Esimene selline laager toimus märtsis 2015 ning oli väga populaarne.

PRAKTILINE INFO
Laager toimub 8.–11. juunil ja laagripäev kestab kuus tundi. Kogunemine on igal hommikul kell 9.50–10.00 laagriplaanis ette nähtud muuseumis.

NB! Laager lõpeb kell 16.00. Eeldame, et vanemad tulevad lastele järele õigeaegselt või on lastel selge tee vanalinnast koju.

Täpne laagriplaan saadetakse igale osalejale eraldi pärast laagritasu maksmist.

Neljal päeval toimuva laagri hind on 60 eurot. Hinna sisse kuuluvad kõikides muuseumites toimuvad tegevused ja materjalid, käibemaks ning lõunasöök.

Lapsed jaotatakse klasside kaupa rühmadesse. Iga laagripäeva jooksul veedetakse aega kahes muuseumis. Lõunale ning teistesse muuseumidesse saadavad lapsi muuseumitöötajad.

Vanusegrupp: 1.-3. klassi lõpetanud lapsed.
Lõunasöök: igal päeval saavad lapsed lõunatunnil (kl 12.00-13.00) sooja söögi. Lõunale minnakse ühiselt koos muuseumitöötajatega. Kui teie lapsel on mõne toiduaine vastunäidustus, palume sellest registreerimisel märku anda.

Laagri eest tasumine toimub arve alusel, mis saadetakse registreeringu järgselt paari nädala jooksul. Ühte gruppi mahub 10–15 last.

TEGEVUSED MUUSEUMITES

Loodusmuuseumis ammutavad lapsed uusi teadmisi botaanikast, zooloogiast ja geoloogiast ning viivad läbi tõelisi laborikatseid.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones saab tutvuda keskaegse maja, arhitektuuri, kaubanduse ja eluga. Räägitakse esemete tähendusest meie ümber ja sellest, kuidas sünnib ajalugu. Proovitakse arheoloogi ametit ning otsitakse Suurgildi hoones elava keskaegse lohe Gilberti jälgi.

Niguliste muuseumi keskaegsete müüride vahel mängitakse detektiivimängu ning uuritakse vanu legende ja salapäraseid pilte.

NUKU muuseumis mängivad lapsed varjuteatrit. Koos luuakse lugu, valgustus ja heli ning tehakse proovi!

Eesti Lastekirjanduse Keskuses loetakse raamatut, tehakse ristsõnu ja otsimismänge ning meisterdatakse.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis arutletakse eesti disaini püsiekspositsioonis disaini teemadel ja mõeldakse välja uusi põnevaid tooteid! Näitusel „Uus Põhjamaade moeillustratsioon II” saavad lapsed lisaks fantaasiarohketele moeillustratsioonidele näha ka töödele eelnenud visandeid ja inspiratsioonimaterjale. Näitustest inspireerituna saavad kõik lapsed end ka loovalt väljendada!

Teatri- ja Muusikamuuseumis tutvutakse muuseumi erilisemate pillidega ja vaadatakse muusikainstrumentide sisse. Lisaks sellele mängitakse teatrimänge ja meisterdatakse.

Tervishoiumuuseumis toimub muuseumitund „Söö terviseks” koos mängude ja meisterdamisega ning muuseumiekskursioon.

Lisainfo:
Hannele Känd
„Kaheksa ühe hoobiga” projektijuht ja NUKU kommunikatsioonijuht
5669 8839 / 667 9509
hannele.kand@nuku.ee

Ungari kunstnike Dóra Popella ja Tamás Kondori näituste avamine 6. mail

6. mail kell 16 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis (Pikk 73) ungari kunstnike Dóra Popella ja Tamás Kondori isikunäitused “Tervitused Ungarist”. Avamisel on kohal ka kunstnikud.

PopellaDóra Popella (1987) on meediadisainer, lõpetanud 2013 Moholy-Nagy Kunstiülikooli Budapestis (MOME) magistrikraadiga. Erialavalik oli tal selge juba lasteaiaeas. Enim meeldivad talle kaks kunstiliiki: graafika ja videoinstallatsioonid. Õpingute ajal arendas ta end mitmekülgselt rakendus- ja kujutava kunsti vallas. D. Popella on võitnud auhindu nii video- kui ka kujundusvõistlustel ning osalenud mitmetel näitustel Ungaris, Austrias ja Saksamaal.
http://dorapopella.tumblr.com/

Kondor-TTamás Kondor (1984) on sündinud Ungaris Sárváris. Lapsest saati on teda huvitanud kaunid kunstid, eriti kujutav kunst ja graafiline eneseväljendus. Lõpetas 2008 Szombathely ülikooli ungari keele õpetaja ja joonistamise erialal. Viimastel aastatel on ta tegutsenud tarbegraafika, eelkõige arvutigraafika alal, kuid loonud selle kõrval ka koomikseid ja animafilme. Ta peab oluliseks traditsioonilisi graafikatehnikaid, eriti joonistamist kui autentset väljendusviisi. T. Kondor on osalenud paljudel isiku- ja ühisnäitusel, muuhulgas Sárváris, Szombathely’s, Budapestis, Berliinis, Brüsselis ja Panama Citys.
www.facebook.com/FragileHopeArt

Näitus on avatud 5. juunini.

Ungari Instituut

Lastekirjanduse keskuse soovitusmärgiga raamatud nüüd ka Rahva Raamatus

Otsi märki_RahvaRaamat2015Lisaks Apollo raamatukauplustele leiab Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusega raamatuid nüüd ka Rahva Raamatu kauplustest ja e-poest.

Koostöö sihiks on teha väärt laste- ja noortekirjandus raamatusõpradele paremini nähtavaks ja raamaturiiulitelt lihtsamini leitavaks.

Aprillist alates on Rahva Raamatu kauplustes üle Eesti eraldi püsiväljapanekud, mis tutvustavad „Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab!” soovitusmärgiga raamatuid. Samuti on võimalik pidevalt uueneva soovitusnimekirjaga tutvuda Rahva Raamatu e-poes ja lastekirjanduse keskuse e-kataloogis.

Otsi märki!

Üle-eestilise 3.-4. kl õpilaste kirjandusmängu võitis Tartu võistkond

11. aprillil 2015 toimus Rahvusraamatukogus samaaegselt Tallinna raamatumessiga üle-eestiline krimiteemalise kirjandusmängu finaal. Kirjandusmängu korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus, kohalikke eelvoore viisid läbi maakondade ning Tallinna ja Tartu keskraamatukogude lasteosakonnad.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Kuna tänavune raamatumess võttis suurema tähelepanu alla just krimikirjanduse, hoidis sama kurssi ka messi raames toimunud laste kirjandusmäng. Mänguks valmistudes olid võistkonnad lugenud läbi 21 lastekirjandusest tuntud krimiraamatut alates Astrid Lindgreni Kalle Blomkvisti lugudest kuni Ilmar Tomuski ning Mika Keräneni menukiteni. Mängu juhtis Härra Lugemishulluks kehastunud näitleja Taavi Tõnisson. Kirjanduslikele teadmistele lisaks said osalejad tutvuda ka noorsoo- ja patrullpolitseiniku igapäevatöö ning varustusega.

Võitjaks kuulutati Tartu võistkond koosseisus Sandra Laur, Toomas Herodes ja Mattias Tammi. Tasavägises võistluses otsustati välja anda kolm 2. kohta. Teise koha pälvisid Hiiumaa võistkond (Lisanna Pruul, Kertu Liisa Põtter, Aveliin Post), Tallinna võistkond (Jaako Lauri Puudist, Aira Eliise Sepp, Natali Vedro) ja Viljandimaa võistkond (Egert Erm, Eric Richard Kogerman, Brenda Raud).

Kirjandusmängu toetasid auhindadega Rahva Raamat, Apollo, Eesti Politseimuuseum, Tallinna Linnateater, Eesti Draamateater ja Tallinna raamatumess.

Võitjad said võimaluse külastada koos peredega Rakveres asuvat Eesti Politseimuuseumi ning lisaks Rahva Raamatu kinkekaardid. Teiste kohtade vahel läksid jagamisele piletid Eesti Draamateatri etendusele „Vana roosa maja”, Tallinna Linnateatri piletid suveetendusele „Pál-tänava poisid” ning Apollo ja Solarise kino kinkekaardid. Lisaks sai iga finaalis osaleja Ilmar Tomuski raamatu „Kriminaalne pangapresident”.

Aprill 2015. Kätlin Vainola „Sonja ja kass”

Kätlin Vainola on lasteraamatusõpradele tuttav nimi. Ta on kirjutanud peamiselt mudilastele ja algklassilastele ning iga tema teos on omamoodi ja eriline. Lustakas „Lift” (2013) ja mõtlik „Kus on armastus?” (2014) on kütkestavad ja leidlikud mudilaste pildiraamatud. Argielu võlusid ja valusid vaevad Kellist („Kelli – peaaegu haldjas” 2008; „Kelli hakkab piraadiks” 2014) ja Villest („Ville” 2006) pajatavad lood. „Mia, Konrad ja avanevad uksed” (2008) on aga hoopis põnevusjutt. Lisaks valdab kirjanik suurepäraselt asist, kuid siiski elavat, aimekirjandusele sobivat kirjutusviisi („Metsaelu aabits” 2009, „Tiigielu aabits” 2011, „Karuelu aabits” 2012). Viimati ilmunud „Sonja ja kass”, mida tinglikult võiks nimetada ka loomalooks, ühendab kirjaniku senise loomingu köitvamad jooned.

Raamatu peategelaseks on väike Sonja, kellele isa kingib kassipoja. Kuna tšellomängijast isa on hiljuti pere juurest ära kolinud, arvab ta, et loom võiks last lohutada. Kassike saab nimeks Oskar ja õige pea saab temast Sonja kõige suurem sõber. Ta on nõus tüdrukuga nii titat ja ema kui ka printsessi ja printsi või hoopis lohesid mängima. Loomulikult ei kulge aga kõik päevast päeva sugugi nii idülliliselt. Muu hulgas disainib Oskar Sonja ja ta ema korteri ning isa esinemispintsaku. Kõige pöördelisemad sündmused leiavad aset maal vanaema sünnipäeval, kui instinktid Oskari pulma viivad. Õnneks tuleb ta siiski paari päeva pärast tagasi ja Sonja saab oma lemmiku taas mängudesse kaasata.

Köitvalt kirjeldab autor lapse ja kassi suhteid. On tunda kirjaniku suurt kiindumust ja austust nende isepäiste loomade vastu. Antakse ülevaade, kuidas ja kus kass magab, mil viisil ta end peseb ning mida täiskuu temaga teeb. Iseloomu ja käitumismustreid selgitatakse südamlikult ja poolehoiuga erinevate tegevuste kaudu, olgu selleks siis kassi vannitamine või autosõit.

Asjalik ja kontsentreeritud, kuid samas elav jutustamisviis sobib hästi adressaadiga ning passib kokku ka looga. Sündmustik on puhas ja selge, ilma eksitavate lisaliinide ja kõrvalepõigeteta.

Illustraator Ulla Saarele ja Kätlin Vainolale pole „Sonja ja kass” esimene koostööna ilmunud teos. Tunamullune „Lift” pääses koguni mainekasse „White Raveni” nimekirja. „Sonja ja kass” erineb eelmisest teosest värvikasutuse, formaadi jm poolest ning mõjub mitte kordamise, vaid uue ja senitundmatuna. Noor kunstnik kasutab kauneid pastelseid toone ja värsket perspektiivi. Nii loob ta raamatusse köitvaid pilte, mis lummavad nii lapsi kui nende vanemaid. Kassi ja tüdruku sõpruse kujunemise lugu on jälgitav ka vaid pilte vaadates.

Illustreerinud Ulla Saar
Välja andnud kirjastus „Pegasus”
48 lk

Jaanika Palm. lastekirjanduse uurija

Eesti ja ungari muinasjuttude illustratsioonide näitus Londonis

Täna, 9. aprillil 2015 kell 18.0409_zarip0130 avatakse Ungari Kultuurikeskuses Londonis Eesti ja Ungari muinasjuttude illustraatorite näitus „Ristipidi lood“ („Crisscross Stories“). Kokku esitletakse 20 illustratsiooni. Tegemist on ühe esimese Eesti illustratsiooninäitusega Suurbritannias.

 „Näituse tegemise üks mõte oli ärgitada kahe maa kunstnikke ja kirjanikke omavahelisele koostööle ja tänaseks on see ka juba õnnestunud. Ungaris ilmus näiteks Peter Doka raamat „Lilla kuningatütar“ Anne Pikkovi piltidega. Meie loodame, et neid raamatuid tuleb peagi veel,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Eesti-Ungari illustraatorite näitus oli Eestis üleval Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2013. aasta kevadel ja terve eelmise aasta ringles näitus Ungaris. Nüüdseks jõuab näitus Budapestist Londonisse. Londonisse näituse toomise ühe initsiaatori, kultuurinõuniku Kristel Oitmaa sõnul on näitusel mitu eesmärki: tutvustada siinsele publikule Eesti illustraatorite loomingut, arendada koostöösuhteid teiste saatkondadega ja lisaks on näitus teadlikult ajatatud Londoni raamatumessi perioodile, et aidata seeläbi kaasa eesti kirjanduse tutvustamisele Suurbritannias.

Projekt algas 2012. aastal, kui Eesti Instituut Ungaris ja Ungari Instituut Eestis koos ungari lastekirjanduse ajakirjaga Csodaceruza ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Eesti Kujundusgraafikute Liiduga valmistasid just selle ürituse tarbeks ette muinasjutud nii Eestis kui Ungaris, mis rändasid ühest riigist teise ja leidsid endale seal illustraatorid. Eesti ja ungari raamatukunstnikud valisid välja kõige enam meeldinud muinasjutu, mõni autor ka kaks. Vastastikusel kokkuleppel valisid eesti illustraatorid ungari muinasjutte ja ungari kunstnikud eesti autorite muinaslugusid. Kirjanikele esitatud eeltingimustele vastavalt laekus nii eesti kui ka ungari kirjutajailt kokku üheksa juttu lastele vanuses 6-10 aastat.

Eestist võtsid projektist osa illustraatorid Katrin Ehrlich, Mare Hunt, Kadri Ilves, Anu Kalm, Lembe Keskpaik, Kadi Kurema, Anne Liivamägi, Olivia Lipartia, Regina Lukk-Toompere, Eve Mahhov, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Viive Noor, Enno Ootsing, Juss Piho, Marko Pikkat, Anne Pikkov, Tiina Mariam Reinsalu, Reti Saks, Kertu Sillaste, Catherine Zarip, Milvi Torim, Maarja Vannas-Raid, Urmas Viik, Maara Vint.

Projekti vedasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti suursaatkond Londonis ja Eesti Instituudi esindus Ungaris. Näituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium programmist „Eesti kultuur maailmas“.

 

Eesti Lastekirjanduse Keskus Tallinna raamatumessil

raamatumess

Tallinna raamatumess toimub 9.-11. aprill 2015 Rahvusraamatukogus ja on avatud:
9. ja 10. aprillil kella 10-20, 11. aprillil kella 11-17.
Sissepääs vaba.

Neljapäev, 9. aprill, LASTEALA (6. korruse näitusesaal):

Kell 11.00 tuleb külla lugemiskoer Danja. Räägime lugemiskoerale lugemisest ja loeme lastega koos ka ise jutte ning luuletusi koertest. Lisaks mängime ja meisterdame.

Kell 12.00 tutvume Anne Kõrge ja Katrin Tõnissoni abiga tuntumate laps-detektiividega ning paneme oma detektiivivõimed proovile. Oleme valmis ootamatusteks, sest iial ei või teada, kes sul selja taga hiilib!

 

Reede, 10. aprill, LASTEALA (6. korruse näitusesaal):

Kell 10.00 ja 15.00 toimub mudilastund „Raamatuga sõbraks“ Ootame 6-7-aastaseid lasteaialapsi, et üheskoos mängida. Mängime tähtedega korvpalli ja proovime sõnu ritta seada. Teeme sõnarongi, loeme põnevaid jutte ning meisterdame.

Kell 12.00 juhendab Kätlin Vainola  laste loovkirjutamise õpituba. Katsetame 3. klasside lastega, kuidas aitavad oma mõtete kirjapanemisele kaasa erinevad mängulised nipid ja trikid.

Kell 14.00 tuleb külla lugemiskoer Foxy. Räägime lugemiskoerale lugemisest ja loeme lastega koos ka ise jutte ning luuletusi koertest. Lisaks mängime ja meisterdame.

 

Laupäev, 11. aprill, Suur konverentsisaal:

Kell 12.00 – 14.00 toimub üle-eestilise 3.-4. klasside õpilaste kirjandusmängu finaal, mille teema on krimikirjandus.

 

Näitus “Pildi lugu”

Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud näitus „Pildi lugu”, mis annab väikese läbilõike kodumaiste lasteraamatuillustraatorite viimaste aastate loomingust. Näituse koostas Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Kunstnik Maarja Undusk on öelnud: „Tänane Eesti lasteraamatuillustratsioon elab toimekat ja rõõmsat noore täiskasvanu elu. Nii nagu lastekirjanduses on põlvkond kirjutajaid peale kasvanud ja mitmed küpsed tegijad püsivad tippvormis, on ka illustraatorite seas hulgaliselt uusi tugevaid tegijaid kõrvuti vanemate ja vilunutega.” Näitusel on 39 illustratsiooni 21 kunstnikult alates vanameister Ede Peebost kuni noorimateni – Ulla Saareni ja Kristi Kangilaskini. Sinna vahele jäävad tuntud nimed: Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Jüri ja Piret Mildeberg, Viive Noor, Piret Raud, Catherine Zarip jpt. Piltide teema – nagu lastekirjandus ise – on väga mitmekesine, kuid domineerivad siiski muinasjutusüžeed. Muinasjutud ja muud lood, olgu need ammutuntud või kaasaegsed, on inspireerinud illustraatoreid kasutama nii klassikalisi väljendusvahendeid kui ka moodsaid tehnikaid.

Näitus jääb avatud 23. aprillini.

Raamatumessi kava

Kohtumiseni raamatumessil!

Pavel Tatarnikovi illustratsioonide näitus

plakatTäna, 7. aprillil 2015 algusega kell 17.00 avame Pavel Tatarnikovi näituse.

Pavel Tatarnikau (Павел Татарнікаў), ka Pavel Tatarnikov, on nimekas Valgevene graafik ja illustraator, kes sündis 1971 Brestis kunstnike perekonnas. 1989. aastal lõpetas Tatarnikau Vabariikliku Kunstikolledži Minskis. Järgnesid õpingud Valgevene Riiklikus Kunstiakadeemias, mille ta lõpetas 1995. a graafika erialal. Alates 1997 on ta Valgevene Kunstnike Liidu liige ning 2001. aastast Valgevene Kujutava Kunsti Akadeemia graafikakateedri dotsent.

Raamatuillustratsioonile pühendus Tatarnikau alates 1989. aastast. Algas ka kunstniku koostöö lastekirjanik Uladzimir Jagoudzikiga, kelle raamatutele „Printsess maa-aluses kuningriigis” (Царэўна ў подземным царстве) ja „Jutustus möödunud aegadest” (Аповесць мінулых гадоў) tehtud illustratsioonid on pälvinud rahvusvahelist tunnustust.

P. Tatarnikau on illustreerinud H. C. Anderseni, vendade Grimmide, R. L. Stevensoni, A. Dumas’, Shakespeare’i jpt teoseid. Ta teeb tihedat koostööd Valgevene, Venemaa, Lääne-Euroopa, Jaapani, Taiwani, Hiina jt maade kirjastustega, töötab mitmesuguste projektide kallal, tegeleb estampgraafika ja litograafiaga.

Kunstnik on saanud rohkelt auhindu Valgevenes ja välismaal, sh Bratislava illustratsioonibiennaali (BIB) „Kuldse õuna” 2001. a („Printsess maa-aluses kuningriigis”) ja 2009. a (J. Matthews „Arthur of Albion”) ning plaketi rahvusvahelisel konkursil „ 40th Golden Pen of Belgrad / Zlatno Pero Beograda” 1999. Valgevenes on tema loomingut korduvalt auhinnatud konkurssidel „Kunst ja raamat” ja „Kunstnik ja raamat”. 2010. a sai ta riikliku kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri auhinna.

P. Tatarnikau on osalenud isiku- ja ühisnäitustel Valgevenes, Austrias, Hispaanias, Itaalias, Jaapanis, Leedus, Poolas, Prantsusmaal, Saksamaal, Serbias, Suurbritannias, Šveitsis, Taiwanis, Tšehhimaal, Ukrainas, USAs, Venemaal. Kunstniku tööd asuvad muuseumides ja kunstigaleriides üle maailma: Minski Kaasaegse Kunsti Muuseum, Bresti Linnamuuseum, Muinasjutumuuseum Münsteris ja Kulturforum Rheine (Saksamaa), Casa de Cultura de Xàtiva (Hispaania), Kanagawa Prefectural Gallery (Jaapan).

Pavel Tatarnikau elab ja töötab Minskis. Tal on abikaasa Irina ja poeg Jan.

Näitus jääb avatuks 4. maini 2015.