Hüppa põhisisu juurde

2. aprill – rahvusvaheline lasteraamatupäev

ICBD-2015-poster-English2. aprillil 2015, H. C. Anderseni 210. sünniaastapäeval tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY (International Board on Books for Young People) Araabia Ühendemiraatide sektsioon on saatnud maailmale sõnumi pealkirjaga „Palju kultuure, üks lugu”. Sõnumi autoriks on lastekirjanik, lastekirjanduse edendaja ja IBBY AÜE president Marwa Obaid Rashid Al Aqroubi; lasteraamatupäeva plakati autoriks on raamatuillustraator Nasim Abaeian.

IBBY Eesti osakonnal on suur rõõm just täna teatada, et oleme nomineerinud Eesti kirjaniku Piret Raua H. C. Anderseni preemiale. Anderseni preemia on üks olulisemaid ja prestiižikamaid rahvusvahelisi lastekirjanduse auhindu, mida IBBY on välja andnud juba alates 1956. aastast. Auhinnale esitatakse lastekirjanikud ja illustraatorid, kes on oma tööga andnud panuse lastekirjanduse edendamiseks. Žüriisse kuuluvad lastekirjanduse eksperdid üle kogu maailma ja žürii teeb oma otsuse teatavaks 2016. aasta aprillis Bologna lasteraamatumessil.

Esmaspäeval, 6. aprillil esineb Piret Raud Vikerraadio saates „Säde”, kus ta räägib nii värskest nominatsioonist kui ka oma elust ja loomingust. Saade on eetris kell 9.45 ja 18.30.

Palju kultuure, üks lugu

Marwa Al-Aqroubi

Me räägime eri keeli. Pärineme eri kultuuridest.
Meid toovad kokku muinaslood –
maailma rahvaste jutud.
Sama lugu on jutustatud
mitmel viisil ja
mitmes värvingus,
kuid lugu ise on üsna seesama:
algus,
sündmustik,
lõpp.
On see, mille ära tunneme ja mida armastame,
mida oleme kuulnud
mitmel moel ja eri inimestelt.
Lugu ise on jäänud samaks:
see kangelane, see printsess, too pahalane –
eri keeltes
eri nime
ja oma näoga.
On alles seesama
algus,
sündmustik,
lõpp.
See kangelane, see printsess, too pahalane –
sajandeid samana.
Nad lõbustavad meid siiani,
on me kaaslased,
sosistavad meie unenägudes,
kui kallistame patja.
Muinasjutt
elab me südameis igavesti.
Ta on meid kokku toonud
saladuste ja imede maailma,
et kõigil kultuuridel oleks
Üks Lugu.

Araabia keelest tõlkinud Eva-Louisa Radha’a / Wiedemanni Tõlkebüroo

Head lugemist lastele ja koos lastega!
Teie IBBY Eesti osakond

Kontakt:
Leelo Märjamaa +372 53 860 890, leelo@draakonkuu.com
Kertu Sillaste +372 56 629 139, kertu@panwagen.ee

Algas Bologna lasteraamatumess

Nagu ikka, toimub märtsi lõIMG_1116pus, seekord 30. märtsist 2. aprillini 2015, Itaalias Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess. Messi selleaastane peakülaline on Horvaatia.

Eesti on messil esindatud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kirjastuste Liidu ja Kultuuriministeeriumi koostööl ettevalmistatud rahvusstendiga, kus on välja pandud meie lastekirjanduse viimaste aastate paremik. Messi külastavad ka paljud Eesti lastekirjanikud, illustraatorid ja kirjastajad. Päev enne messi toimub Bolognas Piret Raua äsja itaalia keeles ilmunud raamatu „Voglio tutto rosa” („Kõik võiks olla roosa”, eesti keeles tuntud “Emma roosad asjad”) esitlus. Raamatu andis välja kirjastus Sinnos, kes varasemalt kirjastas ka Aino Perviku ja Catherine Zaripi raamatu “Rändav kassiemme”. Messi ajaks ilmub veel kirjastuselt Orecchio Acerbo Dino Buzzati raamat „La creazione” („Maailma loomine”), mille on illustreerinud noor Eesti kunstnik Gerda Märtens.

Triin Soone: “Iga-aastane Bologna lasteraamatumess on meie valdkonna tippsündmus, kus tutvustame välispartneritele oma uuemaid lasteraamatuid ning kaeme teiste riikide tegemisi. Eelkõige on see aga pildiraamatumess, kuhu kogunevad tuhanded kunstnikud, et näidata oma loomingut ning mis suunas areneb illustratsioon, kui lastekirjanduse lahutamatu osa. Messil teistega kõrvuti olles ja selles tohutus raamatute paljususes, võime tõdeda, et meie lastekirjandus on heal tasemel ja me oleme uhked oma autorite loomingu üle.”

Lastekirjanduse keskusel valmis messiks EASi toel kataloog “Children’s Books from Estonia 2015”.

Bologna lasteraamatumessil kogunevad valdkonna professionaalid, et osta ja müüa autoriõiguste kasutuslitsentse, leida parimat pakutavast lastekirjandusest ning multimeediatoodangust, luua kontakte ja suhelda ning arutada ala uute trendide üle.

Sel aastal osaleb väljapanekutes 1200 esindajat 75 riigist. Ligi 25 000 ala professionaali oodatakse  osalema kohtumistel, aruteludel, loengutel, auhinnatseremooniatel ning illustratsiooninäituse avamisel.

Lasteraamatupäev Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2. aprillil

Neljapäeval, 2. aprillil 2015 tähistame Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) rahvusvahelist LASTERAAMATUPÄEVA!

Kell 12-15 ootame raamatusõpru nuputama ja meisterdama!

Edgar Valteri galeriis otsime täherägastikust raamatutegelasi. Varakambris uurime, kuidas kutsutakse Sipsikut Saksamaal.

Pööningul joonistame loomadele sabasid.

Teeme ka raamatu, kuhu on hea oma lugusid kirjutada ja pilte joonistada.

Kohtumiseni!

Lisainfo: 617 7233, katrin@elk.ee

Moskvas avati Eesti lasteraamatute illustratsioonide ülevaatenäitus

10513349_10152812380233995_2356407435377292654_n19. märtsil 2015 toimus Moskvas A. Gribojedovi nimelises lasteraamatukogus näituse „Südamega tehtud. Eesti lasteraamatute illustratsioonid“ avamine.

Ülevaatenäitusel saab näha kümne autori töid.

Eesti muinasjuttudest ja rahvaluulest on inspiratsiooni saanud Ülle Meister ja Piret Mildeberg, tänapäevaseid jutte illustreerib Anne Pikkov. Tiia Mets on autoriraamatu kirjutanud ja joonistanud toetudes Tallinna Vana Toomase legendile, Urmas Viigi pildid on tehtud kaasaegsele Ungari muinasjutule. Regina Lukk-Toompere illustreerib enne sõda ilmavalgust näinud raamatu uustrükki, Anne Linnamägi värsket lasteluulet, Katrin Ehrlich aga kaasaegseid Eesti muinasjutte. Juss Piho pildid on tehtud Norra ja Jakuudi muinasjuttudele, Viive Noor on inspiratsiooni ammutanud klassikast.

Selline ongi suures plaanis tänane Eesti lasteraamatuillustratsioon, mis hõlmab erinevaid põlvkondi, teemasid ja tehnikaid pakkudes huvi ja kunstinaudingut ka Eestist väljaspoole.

„Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Eestis väljaantavate lasteraamatute hulk ja paranenud kvaliteet. Raamatud on muutunud värvilisemaks ja pildirikkamaks. Tuntud tegijatele lisandub uusi ja huvitavaid käekirju, illustraatori elukutse on muutunud popiks,” kommenteerib Eesti lastekirjanduse hetkeolukorda näituse kuraator Viive Noor.

Näitus valmis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu koostööna Eesti Vabariigi Suursaatkonnaga Moskvas ning jääb avatuks aprilli lõpuni.

Alustas Tallinna vanalinna muuseumide ja keskuste ühine linnalaager

Tänasest, 16. märtsist kuni reeLINNALAAGER_kaheksa_yhe_hoobiga-2015deni, 20. märtsini 2015 toimub kaheksas Tallinna vanalinna muuseumis ja keskuses ühine 1.-3. klasside õpilastele mõeldud linnalaager „Kaheksa ühe hoobiga“.

Korraga tegutseb vanalinna kaitsvate müüride vahel viis laste gruppi, st 75 tüdrukut ja poissi. Laagrilised ammutavad igal päeval teadmisi erinevas muuseumis või keskuses ning seetõttu on iga päev ka eri näo ja tegevusega. Lapsed saavad proovida arheoloogi ametit, mängida detektiivimängu, avastada looduse saladusi, teha varjuteatrit, tutvuda raamatutegelastega, meisterdada lõõtsaraamatut, tutvuda erilisemate pillidega ning voolida pärishambaid.

Laagriprojektis osalevad Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Loodusmuuseum, NUKU teater ja muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti  Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum ning Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum.

Kuna märtsikuise laagri vastu oli huvi suur ja grupid täitusid kiiresti, siis juunikuus, 8.-12. juunil toimub juba uus laager. Lisainfo ja registreerumise võimaluse leiab kõikide muuseumide ja keskuste kodulehtedelt juba maikuus.

Loe lisaks siit.

Põlvepikuraamatu konkurss ootab käsikirju!

Täna, 16. märtsil 2015 kuulutatakse välja Põlvepikuraamatu konkurss väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute originaalkäsikirjade leidmiseks.

Konkursi eesmärk on rikastada lastele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Konkursile oodatakse väikelastele ja koolieelikutele (kuni 7-aastastele lastele) mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt olulised nii tekst kui ka illustratsioon.

Konkursile esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. september 2015. Käsikirjad palume tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Võitjad kuulutatakse välja 11. novembril 2015 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Konkurss kutsuti ellu 2006. aastal. Üle aasta toimuvat võistlust korraldavad Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv.

Tähistame emakeelepäeva

Täna, 13. märtsil 2015 kell 11 tähistame emakeelepäeva ja lastele tulevad Lõuna-Eestist meie keele rikkusest rääkima Contra ja Merca. Kuulame lugusid võru ja setu keeles ning imestame murrete sarnasuste ja erinevuste üle.

Eesti lastekirjanduse Keskusel on traditsiooniks selle päeva puhul korraldada mitmesuguseid üritusi. Tänavu on tähelepanu all eesti keele murded.

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja ja keelemehe Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil. Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke.

Märts 2015. Andrus Kivirähk „Karneval ja kartulisalat”

Andrus Kivirähk ei tule end lastekirjandusse tõestama või välja elama. Ta ei kirjuta iseenda eksponeerimise pärast. Seepärast ei avalda ta lasteraamatuid just tihti, kuid iga tema ilmunud raamat on puhas kuld. See pälvib kiiresti nii lastest kui täisealistest lugejate poolehoiu, tekitab sageli (tahes või tahtmata) meediakära ja teenib enamasti mõne lastekirjandusauhinna. Peagi järgnevad juurde- ja kordustrükid ning tõlked. Suure tõenäosusega saab see kehtima ka hiljuti ilmunud jutukogu „Karneval ja kartulisalat” kohta.

Kogumikus sisaldub 30 lühijuttu. Varem lasteajakirjas Täheke ilmununa on nad sarnase pikkuse ja ülesehitusega. Koos illustratsiooniga hõlmab üks lugu 3-4 lehekülge, mis on parim pikkus õhtuseks unejutuks. Lugusid ühendab veel ka soe ja südamlik fantaasiamaailm, milles mitmeid värvikaid tegelasi. Nõrkust eriliste, lasteraamatutes harva kujutatud tegelaste vastu on autor ka ise tunnistanud. Nii suurte kui väikeste inimeste kõrval kohtame loomi (nt ahvi, kassi, koera, hiirt), esemeid (nt tolmuimejat, patja, särki), fantaasiategelasi (draakonit), toiduaineid jne.

Kirjanik suhtub igasse oma tegelasesse soojalt ja lugupidavalt. Uudishimulikult aknast välja vaatavasse prouasse suhtutakse nii päriselus kui raamatutes enamasti negatiivselt, kuid Kivirähk lahendab olukorra peenetundelisemalt. Tädi, kelle akna alt inimesed ja tihased liiga kiiresti mööduvad, otsustab neid söötma hakata. Kõik on rõõmsad – tädil on mida vaadata ning linnukestel ja inimestel kõht täis. Kirjanik näikse ütlevat, et pole mõtet niisama passida ja vinguda maailma üle, mis sulle ei sobi. Tuleb midagi otsustavat ette võtta.

Kivirähkil ei ole väikeseid ja suuri tegelasi. Vähimagi vaevata räägitakse füüsiliselt väike tegelane suureks, muutes vaatepunkti või kasutades perspektiivi. Nii näiteks osutub toast õue klopitud kole ja paks tolmurull sipelgakuninganna suurimaks aardeks ning nukker nööp, kes oma poisi ära kaotab, suudab sõpru kaasates ise tagasi peremehe juurde jõuda.

Üliagarus, edevus ja upsakus on esitatud kui tegelaste suurimad puudused. Köögilauale eksinud kamm kupatatakse kiiresti tagasi esikusse, Limpopo krokodillil, kes elevandipoega  kiusas, saab aga muu hulgas ka ülbusest tühjaks imetud. Hellus, püüe kaaslast mõista ja avar maailmapilt on voorused, mida ikka ja jälle rõhutatakse. Nii võidabki jalgpalli südame Pille, kes tema eest hellalt hoolitseb, mitte Taavi, kes teda eesmägipäraselt tarvitab. Ka püsivus ja järjekindlus oma unistuste elluviimisel saavad esile tõstetud. Hiirepoiss, kes vaatamata isa veenmisele sobilike spordialade suhtes otsustab siiski ujujaks hakata, võidab juustust kuldmedali. Ahvisaba, kes peremeeslooma vastuseisust hoolimata kooli läheb, saab aga vihmausside kuningaks.

„Karnevali ja kartulisalati” tekstide seas ei ole sääraseid, mis oleks kirjutatud ainult kirjutamise enese pärast. On selgelt tunda, et kirjutamine on olnud mõtestatud ja eesmärgistatud. Nii valdabki peale raamatu lõpetamist hea kerge tunne – kõik klapib. Maailm oleks justkui helgem, taevas kõrgemal ja mured tühised.

Heiki Ernitsa pildid ei kata Andrus Kivirähki teksti üks-üheselt. Kohati on tegemist jutu edasiarenduse, kohati aga ka süvendamise või lihtsustamisega. Vahel on kunstnik jätnud joonistamata jutus leiduva põneva detaili, kuid lapsed suudavad järele mõeldes olukorra ära põhjendada. Nii näiteks on kogumiku nimiloos juttu pisikesest Akselist, kes armastab peitust mängida. Kui teda aga pildilt peale põhjalikku uurimist leida ei õnnestu, saab teha järelduse, et ta on ennast ära peitnud. Samuti on jutu „Pille ja pall” tekstis mainitud asjaolu, et tüdruk tegi vahetevahel pallile kaks patsi. Pildile on kunstnik aga joonistanud lausa kolm patsi. Igati vahva ja vimkalik, lugejat aktiviseeriv ja kivirähkilik lähenemine.

Lõpetuseks tahaks aga taaskord kõigutada lapsed-ei-loe-virisejate paksu müüri. Seni kuni üks lasteraamat suudab seljatada raamatuedetabelites igasugused värvivarjundid ning saab poest otsa, nii et soovijatel tuleb seda mitu päeva oodata, pole meil põhjust vinguda, et lapsed ei loe. Ehk oskavad nad lihtsalt nõudlikud olla?

Illustreerinud Heiki Ernits
Välja andnud kirjastus Varrak
128 lk

Jaanika Palm. lastekirjanduse uurija

2014. a Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid ELK-s

kirjanduse nominent 2014Täna, 12. märtsil 2015 kell 12 esinevad lastekirjanduse keskuses 2014. a Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid Contra, Hille Karm, Indrek Koff, Kairi Look, Kätlin Vainola ja Andry Ervaldi esindajana muinasjutuvestja Piret Päär.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Mare Müürsepp (esimees), Veronika Kivisilla ja Anti Saar, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
Contra “Kõik on kõige targemad”
Andry Ervald “Unenäorong”
Hille Karm “Kui vanaema väike oli”
Indrek Koff “Kirju koer”
Kairi Look “Lennujaama lutikad ei anna alla”
Kätlin Vainola “Kus on armastus?”

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastapreemia võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Puust ja punaseks – koolipäev 4. klassidele Tallinna vanalinnas

puust_punaseks_A4-page-001Kaheksa Tallinna vanalinna (ja ümbruse) muuseumi ja keskust pakuvad võimalust viia läbi ehe koolipäev ehedate asjade keskel. 21., 22. ja 24. aprillil tehakse kahe paralleelse koolipäeva raames asjad 4. klassi õpilastele tõepoolest puust ja punaseks.

Puitu teemaatiliselt käsitledes on võimalik ühe hoobiga omandada teadmisi ajaloo, teatri, kunsti ja muusika vallast või uurida hoopis lähemalt loodust, kirjandust, disaini ja inimest. Tundide sisuga saab tutvuda allpool.

Koolipäev kestab 9.00-14.20, maksumus õpilase kohta on 12€, mis sisaldab endas nii tundideks vajaliku materjali kui ka lõunasöögi. Lisainfo ja eelregistreerimine: tel 6 442 132 või e-mail info@tmm.ee.

 

KOOLIPÄEV 1

KUNST/TÖÖÕPETUS Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis:
Uurime disaini püsiekspositsiooni, kus saame teada, mis rolli mängib disainis eseme välimus, otstarve ja materjal ning kuidas see kõik meid mõjutab. Pärast arutlevat ringkäiku saavad osalejad kavandada enda uuendusliku tooli, kus tuleb tähelepanu pöörata tooli värvile, vormile, otstarbele, materjalile, kasutajasõbralikkusele ja loodussäästlikkusele.

EESTI KEEL JA KIRJANDUS Eesti Lastekirjanduse Keskuses:
Lastekirjanduse keskusele kohaselt tiirutame tunni teemaga ümber raamatu. Saame teada, kuidas tehti raamatuid vanasti ja millised on nad tänapäeval. Kaante vahelt loeme lugu ühest pika ninaga puust poisist. Lõpetuseks meisterdame ka oma raamatu.

LOODUSÕPETUS Energia avastuskeskuses:
Kas puud ja taimed oskavad matemaatikat? Kas matemaatiline korrapära looduses on inimese loodud?
Kuidas on matemaatika on seotud erinevate mustrite ja kordustega, Mis on fibonacci jada ja kus võib seda looduses kohata? Lisaks vaatame kuidas käepäraste vahenditega määrata keha massi ning demonstreerime õhu takistust.

INIMESEÕPETUS Eesti Tervishoiu Muuseumis:
Miks me tunneme? Millist infot see välismaailma kohta kannab? Kuidas hoida oma meeli?
Meeltelaboris tutvume inimese 5 erineva meelega – kompimine, nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine. Enne katseid, kus õpilased saavad proovile panna oma meeled, tutvustame lühidalt meele toimimist ning olulisust. Katsete käigus saadakse kogemus meelete omavahelisest koostööst. Arutame õpilastega kuidas saavad nad ise oma meeleelundeid kahjustuste eest hoida.

KOOLIPÄEV 2

KUNSTIÕPETUS Niguliste muuseumis:
Vaatleme puidust valmistatud keskaegseid kunstiteoseid, puitskulptuure ja altareid. Püüame mõista ja ühiselt arutleda nende tähenduse ja tähtsuse üle. Tunni lõpus saavad lapsed teha oma kordumatu mustri.

MUUSIKAÕPETUS Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis:
Muusikatunnis tutvutakse pillirühmadega ja saame teada, kuidas kõlavad erinevad puud. Tunnis tutvume nende pillide helidega ning mängime puidu kõlaga.

ÜHISKONNAÕPETUS Eesti Ajaloomuuseumis:
Ühiskonnaõpetuse tunnis tutvume Eesti riigi sümboolikaga  – lipu ja vapiga. Räägime meie jaoks nii tähendusliku sinimustvalge trikoloori ning riigivapi sünni- ja kujunemisloost. Arutleme lipu värvide ja vapi kujundite tähenduse üle. Grupitööna teeme ise oma vapi.

DRAAMAÕPETUS NUKU muuseumis:
NUKU muuseumis tutvuvad lapsed viie erineva nukuliigiga ja mõistatavad, milline nukk oli Pinocchio. Lapsed teevad ise lihtsa marionett-nuku ja õpivad selgeks mõne nuku animeerimise põhitõe.

Grupile tuleb valida sobiv kuupäev ja üks kahest koolipäevast.
Lisainfo ja eelregistreerimine: tel 6 442 132 või e-mail info@tmm.ee