Hüppa põhisisu juurde

Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab üle-eestilise kirjandusmängu finaali

Kirjandusmang-2013-oranzhHomme, 6. aprillil toimub Tallinna raamatumessil üle-eestilise 3.-4. klassi õpilaste kirjandusmängu finaal. Mängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade ja linnade keskraamatukogude lasteosakondadega. Eelvoorud toimusid maakondades, kus selgitati parimad uuema lastekirjanduse tundjad.

Laupäeval astub võistlustulle 13 kolmeliikmelist võistkonda: Harjumaa, Ida-Virumaa (Jõhvi), Ida-Virumaa (Kohtla-Järve), Jõgevamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu I, Tartu II ja Võrumaa.

Auhinnad on välja pannud Tallink, Eesti Draamateater ja Rahva Raamat. Mängu toetab Hasartmängumaksu nõukogu.

Mängu finaali hindab lastekirjanduse asjatundjatest koosnev žürii. Mängulusti hoiab üleval näitleja Taavi Tõnisson.

Head lugemis- ja mängulusti!

Täiendav info: Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor,
tel 617 7230, 59190363, triin@elk.ee

Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat”

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat”

  • Lastejuttude sihtgrupp on 5-9aastased lapsed.
  • Jutustuse pikkus on 4–6 autoripoognat (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega).
  • Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
  • Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
  • Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna kirjutada ka ümbrikule.
  • Võistlustöid oodatakse 1. detsembriks 2013.
  • Võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta alguses.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 617 7234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 669 1894

Raamaturõõm ümber ilma

RLRP-2013-plakat-vaikeTäna, 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval tähistab maailm rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel puhul on saatnud IBBY (International Board on Books for Young People) USA sektsioon maailmale sõnumi pealkirjaga „Raamaturõõm ümber ilma”. Sõnumi autoriks on luuletaja ja lasteraamatute autor Pat Mora, plakati autoriks kirjanik, kunstnik ja muusik Ashley Bryan.

IBBY Eesti osakonnal on suur rõõm just täna teatada, et oleme esitanud Eesti autori, armastatud lastekirjaniku Aino Perviku H. C. Anderseni preemia kandidaadiks. Anderseni preemia on tähtsaim rahvusvaheline lastekirjanduse auhind, mida IBBY on välja andnud alates 1956. aastast. Auhinnale esitatakse lastekirjanikke ja illustraatoreid, kes on oma elutööga andnud panuse lastekirjanduse edendamiseks. Žüriisse kuuluvad lastekirjanduse asjatundajad üle kogu maailma ja žürii teeb oma otsuse teatavaks aprillis 2014 Bolognas.

Aino Pervik esineb täna Helsingis soome ja eesti lastekirjanduse ühisseminaril „Silta meren yli”. 2.-4. aprillil räägib ta lasteraamatutest ja lastekirjaniku elust Vikerraadio saates „Laste lood: raamaturõõm Aino Pervikuga”, mis on eetris kell 9.45 ja kordusena kell 18.30.

Raamaturõõmu! Head lugemist lastele ja koos lastega!

Leelo Märjamaa
IBBY Eesti osakond
T 53 860 890

Raamaturõõm ümber ilma

Pat Mora

Loeme koos, sina ja mina.
Näe, tähtedest saavad sõnad
ja sõnadest raamatud,
mille järele sirutame käed.

Kuuleme sosinaid
ja lehekülgedel mühisevaid jõgesid,
karusid Kuule
naljakaid laule laulmas.

Käime salapärastes lossides
ja meie kätest tõusevad õitsvad puud
otse taevasse. Vahvad tüdrukud lendavad,
poisid püüavad säravaid tähti.

Loeme koos, sina ja mina, edasi ja edasi,
raamaturõõm tiirleb ümber ilma.

Tõlkinud Kätlin Kaldmaa

 

Lastekirjanduse Keskus tähistab rahvusvahelist lasteraamatupäeva luulepäevaga

Homme, 2. aprillil on rahvusvaheline lasteraamatupäev. Lastekirjanduse Keskuses algab kell 13 laste luulepäev, kus esinevad Tallinna koolide algklasside parimad etlejad ning kirjanikud Leelo Tungal, Olivia Saar ja Jaanus Vaiksoo.

Esmakordselt tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Traditsiooni algatas Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY). Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäevale.

Igal aastal saadetakse üle maailma laiali ka lasteraamatupäeva läkitus, mille on kirjutanud mõne riigi parim lastekirjanik. 2013. aasta lasteraamatupäeva sõnumi autor on Pat Mora, inglise ja hispaania keeles kirjutav tunnustatud luuletaja ja pildiraamatute autor Ameerika Ühendriikidest.

Täiendav info
Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel. 617 7230

2012. a noorteromaani võistluse võitis Kaja Sepp käsikirjaga „Hetk enne homset”

Tänavusel võistlusel osales kokku 33 tööd. Žürii koosnes taas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev töötajatest, väljastpoolt osales žürii töös Hanneleele Kaldmaa. Žürii töötas üllatavalt üksmeelselt ja otsustas välja anda esimese ja teise koha, kaks kolmandat kohta ning ära märkida kaks käsikirja.

I koht – preemia 1200 eurot
Kaja Sepp. „Hetk enne homset”
Peategelane on teismeline Erle, kes pärast ema uut abielu kolib perega maale. Seal tekib uus sõpruskond, aga ka konfliktid. Eraldi liin on noorte soov pääseda superstaarisaatesse.

II koht – 1000 eurot
Marian Suitso. „Hobusehullud”
Natuke üksik tüdruk satub vaimustusse hobusetrennist ja hobuste maailmast ning sellele lisandub ka seikluslik, et mitte öelda kriminaalne tegevusliin.

III koht – 500 eurot
Berit Veidemann. „Tumenejad”
Peategelane on kergelt tõrjutud koolitüdruk. Ühel hetkel selgub, et tal on üleloomulikud võimed ja ta läheb õppima samasuguste võimetega laste kooli, kust saavad alguse uued seiklused.

III koht – 500 eurot
Kristi Rebane. „1/2 ehk Terve”
Livanne on 17-aastane tüdruk, kes elab emaga ning kelle isa on välismaal. Ta hakkab ühel hetkel nägema oma kaksikolendit. Tekib küsimus, kas Livanne hakkab hulluks minema või on selle taga midagi muud.

ära märgitud:

Hugo Vaher. „Skvotterid”
Tartu tudengid jäävad senisest elamispinnast ilma ja lähevad mahajäetud majja elama. Autori sõnul on teos pühendatud Tartu skvotteritele, kes elavad majas Anna Haava tn 7.

Janika Vaht. „Vabanemine”
Tüdruk avastab suvel sillalt enesetappu kavatseva noormehe, kes pärast tema sekkumist kaob. Sügisel selgub koolis, et noormees on tüdruku klassis uus õpilane ja saladused vajavad lahendamist.

Kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, mil võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?”. Nende seitsme konkursi jooksul on esitatud kokku umbes 180 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 30. Tänavusel konkursil osales kokku 33 tööd, vaid 2009. aasta konkursil oli käsikirju rohkem – 34.

Kuidas iseloomustada tänavusi käsikirju? Kindlasti olid need paksemad kui varasemad. Samas polnud keskmine tase väga kõrge, mistõttu võrdlemisi lihtne oli välja sõeluda paremad käsikirjad. Enamik noorteromaani käsikirju on endiselt seotud mitmesuguste probleemidega, eelkõige kiusamise või sellega, et mingil põhjusel ei võta õpilased kedagi omaks ja seetõttu tuntakse ennast tõrjutuna.

Neli auhinnatud ja kaks äramärgitud tööd kavatseb kirjastus Tänapäev trükis avaldada.

Võistluse auhinnafond oli 3200 eurot, mida läbi Eesti Lastekirjanduse Keskuse toetas ka Kultuuriministeerium.

Algab lasteraamatute konkurss Põlvepikuraamat

polvepiku-logo-2Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv kuulutavad välja KONKURSI PÕLVEPIKURAAMAT, mille eesmärgiks on rikastada lastele mõeldud lugemisvara kvaliteetsete omamaiste raamatutega.
Korraldajad ootavad konkursile 1–7aastastele lastele mõeldud eakohaseid ja kaunilt kujundatud käsikirju, mis võiksid järgmise aasta jooksul raamatuks saada. Konkursil peetakse silmas lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui ka kujundus. Konkursi auhinnad on rahalised.
Konkurss toimub neljandat korda, varasemad leidsid aset aastatel 2006, 2008 ja 2011. Eelmisele Põlvepikuraamatu konkursile laekus 75 tööd, millest finaali valiti seitse ja võitjaiks neli. Raamatuna on ilmunud viis finaalitööd: Eva Koffi „Keerutädi”, Tiia Metsa „Vahva Toomas”, Kertu Sillaste „Pannkoogiraamat”, Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” ja Indrek Koffi „Meie suur puu”.
Konkurss on anonüümne. Palume tööd esitada märgusõna all ning lisada võistlustööle suletud ümbrikus oma nimi ja kontaktandmed.
Käsikirju koos vähemalt viie illustratsiooninäitega ootame kuni 5. septembrini 2013 aadressil:
Märgusõna
Põlvepikuraamatu konkurss
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn 10133

Žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust eksperdist, vaatab esitatud tööd läbi ja ning avalikustab võitjad 12. novembril 2013. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Info:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, e-post: triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, e-post paikejapilv@paikejapilv.ee

Märts 2013. Piret Raud. „Teistmoodi printsessilood”

Poed on lastele mõeldud printsessiraamatutest pungil. Meile tõlgetena jõudnud imalate lugude ning roosades-lillades toonides kitšimaiguliste illustratsioonidega raamatud on nii välimuselt kui sisult äravahetamiseni sarnased. Kuigi ka Piret Raua värske raamatu kaas on roosas koloriidis, näitab juba nina nokkiva tüdrukuga kaanepilt, et tegu on täiesti teistlaadi nähtusega. Teoses on 30 lühilugu, kõik parajalt pikad, tempokad ja leidlikud, et ka kärsituma noore lugeja, olgu ta poiss või tüdruk, kannatus ei katkeks.

Enamasti on „Teistmoodi printsessilugudes” tegemist inimprintsessidega, kuid mitte mingil juhul tavalistega. Pealtnäha pole küll midagi ebatavalist printsessis, kes armastab küpsetada või koristada, kuid autor ei lahenda lugu traditsiooniliselt, vaid ülepaisutatuse võtmes. Nii saab küpsetushimuline printsess endale lemmikloomaks saiakesi õgiva lohe ning puhtust armastav printsess, kes ka raamatud sõnadest puhtaks pesi, asub neid usinalt uute lugudega täitma. Piret Raua printsessidel on palju väikestele lastele iseloomulikke jooni. Nii näiteks armastab üks printsess kõike tagurpidi teha, teine aga kardab pimedust. Üsna mitu lugu on printsesside ebaprintsessilikult/lapselikult käituvatest kehaosadest – ninast, mida näpud tahavad nokkida, pahadest jalgadest, mis tahavad kõike togida,  või pidevalt korisevast kõhust.

Raamatus leidub jutte maali peal naeratavast printsessist ja postmargi-printsessist, ei puudu ka väljamõeldud printsess. Kirjanik kujutab printsessidena ilmastikunähtusi (pilv), taimi (hernes), loomi (tigu, vihmauss), eluta asju (korsten), kuid kohtame ka abstraktsemaid tegelasi (nt kirjatäht, täpp).

Võrreldes Piret Raua varasemate teostega on tema printsessilood õpetlikumad, pedagoogilisemad, neis on väärtusi, mida noorele lugejale sisendada. Nii hoiatab autor malbel, peidetud kombel väikseid lugejaid näiteks edevuse ning vaid välimuse järgi otsustamise eest. Esile tõstmist leiab julgus olla selline, nagu oled. Kuigi kohtame ka traditsioonilisema loomusega printsesse, keda iseloomustavad passiivsus ja printsiootus, on neile tasakaaluks piisavalt hakkajaid, oma elu ise juhtivaid printsesse. Samuti rõhutab autor, et printsessimängudele on teisigi vahvaid alternatiive. „Ega kogu aeg ei saagi printsessimänge mängida ja printsessielust unistada. See läheks pikapeale lihtsalt tüütuks”, leiab ta (lk 105).

Piret Raua „Teistmoodi printsessilood” murravad välja traditsioonilisest printsessikäsitlusest. Raud näikse oma raamatuga rõhutavat, et iga väike tüdruk võib olla printsess omamoodi, mitte ennast stereotüüpselt ja kindlalt juba eelnevalt kujunenud vormi mahutades.

Autori illustratsioonid
Välja andnud kirjastus Tänapäev
108 lk

Jaanika Palm

Lasteombudsman ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad lapsi kirjutama!

logo_k2pp3_värvLapsed moodustavad Eesti elanikkonnast olulise osa – pea iga viies inimene Eestis on laps. On oluline, et lapsed saaksid oma arvamust avaldada. Õiguskantsler lasteombudsmanina soovib laste häält ühiskonnas tugevdada ja kutsub koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega kõiki kooliõpilasi kirjutama ja kaasa rääkima laste elu, lapsi ümbritseva keskkonna ja suhete teemadel ning arutlema selle üle, kuidas laste elu Eestis paremaks muuta.

Valida saab nelja teema vahel:

  • Head lapsed – need kasvavad vitsata.
  • Kes kontrollib minu käitumist – kas mina ise või keegi teine?
  • Minu mured ja hirmud.
  • 100-aastane Eesti, kus mul on hea.

Kirjatöö vormi võib iga kirjutaja ise valida. Oodatud on nii esseed, kirjandid, luuletused kui ka muud kirjatükid. Kirjatöö võib olla pikem või lühem, kuid peaks mahtuma kuni kolmele A4 leheküljele.

Kirjutisi loeb lasteombudsmani ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse meeskond. Väärtustame lapse mõtteid ja tähelepanekuid, julgust unistada, oskust märgata ja kaasa mõelda ning arutleda. Äramärkimist leidnud tööde autorid saavad kutse lastekaitsepäeval Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuvale tänuüritusele.

Ootame kirjutisi aadressil lasteombudsman@oiguskantsler.ee või posti teel aadressil Kohtu 8, 15193 Tallinn, märgusõnaga „Lapse hääl” hiljemalt 26. aprilliks. Kirjutisele tuleks märkida autori nimi, vanus, kool ja klass ning lapsevanema või õpetaja kontaktandmed.

NB! Saadetud kirjutisi võidakse edaspidi kasutada ja avaldada lasteombudsmani materjalides. Juhul, kui soovime kasutada autori nime, kooskõlastame selle autoriga. Huvitavamad tööd avaldame lasteombudsmani kodulehel.

Täiendav informatsioon:
Andra Reinomägi
Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond
e-post andra.reinomagi@oiguskantsler.ee

Mari-Liis Sesmin
Õiguskantsleri avalike suhete nõunik
e-post mari-liis.sesmin@oiguskantsler.ee
Tel 693 8423