Hüppa põhisisu juurde

Esimesed raamatukarussellid jõuavad Tallinna Lastehaiglasse

Lugedes-roomsaks15. aprillil 2014 kell 13 jõuavad Tallinna Lastehaiglasse kümme raamatukarusselli, kingitus heategevusfondilt Aitan Lapsi, kes tegi Eesti Lastekirjanduse Keskuse idee teostamiseks koostööd Plaat Detaili, Tomra ja Eesti Pandipakendiga.
Kui karussellide sisu on sponsorite abiga valinud ja kokku pannud Eesti Lastekirjanduse Keskus, siis leiutajapatent kuulub EKA üliõpilasele Kätlin Pesurile ning kõik tootmisega seotud tööd ja kulud on kandnud heategevusfond Aitan Lapsi.

„Haigla on hea koht selleks, et suunata lapsi päris-raamatute juurde,” ütleb Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees dr Katrin Luts.
„Karussellide loomine on olnud pikk protsess ning nõudnud osapooltelt head koostööd ja tahet. Rõõm on, et kõik on teinud seda südamega ja innustunult. Väga oluline oli prototüübi valmimine ja selle katsetamine haiglas. See andis suurepärase võimaluse iga viimse detaili just selliseks lihvida, et see haiglasse sobiks ja oleks lastele ohutu, näiteks karusselli rattad vastavad meditsiinis kasutatavatele standarditele,” ütles Triin Soone.

Kust raamatukarussellide idee alguse sai?

Eesti Lastekirjanduse Keskuse (ELK) direktor Triin Soone meenutab, et kõik sai alguse raamatute ettelugemise mõttest kaks aastat tagasi kevadel 2012, kui alustati projektiga „Lugedes rõõmsaks”. Eeskuju võeti Põhjamaades levinud lugemissaadikute programmist.

Sügisest 2012 lugesid ELK vabatahtlikud pediaatria- ja kirurgiaosakondade mängutubades lastele raamatuid ette igal kolmapäevaõhtul. Samal ajal vaadati üle kogu lastehaigla lugemisvara ja võeti ühendust kirjastustega uute raamatute leidmiseks.
2013. aastal võttis Triin Soone ühendust Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga ja pakkus välja koostöövõimaluse leida ühiselt ideekavand, kuidas viia raamatud ja mängud nende lasteni, kes haigla mängutuba külastada ei saa. Mõttest haarasid kinni I kursuse sisearhitektuuri üliõpilased ning ühe tudengi, Kätlin Pesuri ratastega ringriiuli kavandist sai praeguse raamatukarusselli algidee.

„Kuna mõte vääris teostust, siis hakkasime toetajaid otsima,” meenutab Triin Soone. „Käisime pankades, otsisime sponsoreid, kuni õla panid alla proua Evelin Ilves ja heategevusfond Aitan Lapsi, kes otsustasid fondi senist tegevust laiendada.”
Tallinna Lastehaiglas toimuv on alles algus – raamatukarussellid saavad veel Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik ning 14 lasteosakonda maakonnahaiglatest.

Täiendav info: Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel 59190363, 6177230, triin@elk.ee

Aprill 2014. Kristiina Kass „Sandri mikroskoop”

Kristiina Kassi teosed on alati laste armastuse ja lugejamenu osaliseks saanud. Ta on autor, kelle värsketest teostest ilmub kiirelt kordustrükke, samuti tunnustatakse ta raamatuid ikka ja jälle lastekirjanduse auhindadega. Paar nädalat tagasi Nukitsa konkursil saavutas Kristiina Kass lühijuttude kogumikuga „Õpetaja Kusti kummitab” teise koha. Loodetavasti saab tema uuele raamatule „Sandri mikroskoop” osaks samasugune saatus, sest potentsiaali tundub teosel olevat.

Humoorikas lugu pajatab, nagu pealkirigi ütleb, Sandri-nimelisest poisist. Vanatädi Aili, kellelt Sander on seni sünnipäevaks vaid kootud sokke või sooja aluspesu saanud, kingib talle mikroskoobi. Kõik on esialgu vaimustuses, kuid mida aeg edasi, seda suuremaid probleeme mikroskoop ning sellega vaadeldavad esemed ja olendid kaasa toovad. Tavalisel juhul lõpekski lugu ema kapituleerumisega ja putukate eest Pärnusse pagemisega, kuid Kristiina Kass poleks tema ise, kui ta lugu lõplikult üle vindi ei keeraks. Nii laseb varasemateski teostes situatsioonikoomikat kasutanud kirjanik purgil ämblikega mikroskoobikarpi sattuda ning tädi Ailil selle koguduse jõulukorjandusel vaestele lastele annetada. Suhteliselt karmi lahendust aitab pehmendada lisakingitus lapsele, kes selle paki saab.

Kuigi esmapilgul tundub tegemist olevat lihtsa lugemisega, on see siiski küllalt komplitseeritud, et panna noort lugejat mõtlema kingituste, sünnipäevade ja äparduste teemadel. Täiskasvanud lugeja mõtted viib taoline teemapüstitus ja loo lahendus aga lapse õigustele. Kas ja mil määral tohib täiskasvanu lapse loomulikku uudishimu pärssida? Miks seda nii sageli tehakse? Kas poleks parem seda tüütut ja täiskasvanuid mugavusest väljakiskuvat hasarti pigem õigesti ja tõhusalt kanaliseerida, kui teadmistejanu ja õhinat tappa?

Kuigi autor on oma teoseid ka ise illustreerinud, on seekord antud võimalus noorele andekale raamatukunstnikule Marja-Liisa Platsile. Huvitav on kasvõi juba värvivalik. Põhitoonid on kollane, beežikashall ja kergelt roheka alatooniga sinine, aktsendina kasutatakse punast. Lisaks värvidele on ilmekad ka stseenid, mille kunstnik on illustreerimiseks välja valinud. Situatsiooni iseloomustatakse sageli üksikute detailide ja nüansside kaudu, üksikasjalikult joonistatud tervikstseene selles raamatus ei kohta.

„Sandri mikroskoop” on raamat, milles humoorikas tekst ja ilmekad pildid, aga ka köide ja formaat moodustavad harmoonilise, noore lugeja jaoks köitva terviku.

Illustreerinud Marja-Liisa Plats
Välja andnud kirjastus Tänapäev
44 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Klavessiinikontsert 13. aprillil

klavessiinifestival_2014_suur__scaled13. aprillil 2014 kell 12 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) IX rahvusvahelise klavessiinifestivali raames klavessiinikontsert.

Esinevad VHK Muusikakooli, Tallinna Muusikakeskkooli, Viljandi Muusikakooli ja Rakvere Kaurikooli õpilased.

Kontsert on TASUTA.

Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits!

5. aprillil 2014 kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XII Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2012-2013. Rahvusraamatukogus toimunud auhinnapeole oli lisaks võitjatele kutsutud 100 hääletuses osalenud last, kes valiti loosi teel proportsionaalselt maakonnas või linnas hääletanute arvule.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt üle aasta korraldatav lugejaküsitlus, kus lapsed hindavad kahe eelneva aasta jooksul ilmunud algupäraseid lasteraamatuid. Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku-kunstnikku Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

XII Nukitsa konkursil võistles 199 raamatut – 172 esmatrükki 117 eesti kirjanikult ja 100 eesti kunstniku pildid 163 raamatule. Hääletusest võttis osa 8239 kuni 16-aastast last, mis on läbi aegade teine tulemus. E-hääletuses osales 534 last.

Konkurss sai teoks tänu kõigi maakondade ja linnade rahva- ja kooliraamatukogude tublile tööle. Kõige rohkem osavõtjaid oli Tallinnast (1170), järgnesid Jõgeva (812), Võru (744), Lääne-Virumaa (581), Harjumaa (545), Pärnumaa (455), Pärnu linn (446), Raplamaa (397), Kohtla-Järve (372), Ida-Virumaa (364), Tartu linn (298), Järvamaa (240), Saaremaa (221), Põlvamaa (216), Hiiumaa (193), Viljandi (178), Valgamaa (156), Läänemaa (153), Tartumaa (120) ja Narva (44).

Kirjanike edetabel     Kunstnike edetabel

Parimad kirjanikud

I koht (Nukitsa konkursi võitja): Ilmar Tomusk
„Kriminalistide” sari: „Kolmanda A kriminalistid”, „Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid” ja „Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid” (Tammerraamat, 2012-2013) – 886 häält

II koht: Kristiina Kass
„Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte” (Tänapäev, 2012) – 502 häält

III koht: Janno Põldma
„Lotte ja kuukivi saladus” (Eesti Joonisfilm, 2013) – 355 häält

Parimad kunstnikud

I koht (Nukitsa konkursi võitja): Heiki Ernits
pildid Janno Põldma raamatule „Lotte ja kuukivi saladus” (Eesti Joonisfilm, 2013) – 509 häält

II koht: Heiki Ernits
pildid Kristiina Kassi raamatule „Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte” (Tänapäev, 2012) – 508 häält

III koht: Hillar Mets
pildid Ilmar Tomuski „Kriminalistide” sarjale: „Kolmanda A kriminalistid”, „Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid” ja „Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid” (Tammerraamat, 2012-2013) – 426 häält

Täiendav info: Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel 59190363, 6177230, triin@elk.ee

XII Nukitsa konkursi võitjad kuulutatakse välja 5. aprillil

nukitsa-konkurssLaupäeval, 5. aprillil 2014 kell 12 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus välja XII Nukitsa konkursi võitjad. Võistlust, kus lapsed parimat kodumaist lastekirjanikku ja -kunstnikku valivad, on Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldanud juba üle 20 aasta.

Küsitlus toimub koostöös Eestimaa raamatukogudega ning parimad valitakse kahe viimase aasta lasteraamatute seast. Oma lemmikute poolt hääletas 8239 last, kellel oli valida 199 raamatu vahel. Kirjanikest osutusid edukaks Ilmar Tomusk, Kristiina Kass ja Janno Põldma, illustraatoritest Heiki Ernits ja Hillar Mets. Nominentide järjestus ja võitnud raamatud selguvad kohapeal. Enim hääli kogunud lastekirjanikku ja illustraatorit autasustatakse Nukitsa pronkskujuga, kolm edukamat saavad rahalise preemia.

Auhinnapeo külalisteks on lisaks võitjatele 100 hääletuses osalenud last. Pidu juhib Buratino (Taavi Tõnissoni kehastuses) koos paljude teiste nukkudega (NUKU koor), keda saadavad muusikud.

Esimene Nukitsa konkurss toimus 1992. aastal. Võitjad aastatest 1992-2012: kirjanikud Voldemar Miller, Henno Käo (kahel korral), Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Andrus Kivirähk (kolmel korral), Kristiina Kass, kunstnikud Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Edgar Valter (kahel korral), Tarmo Tali, Karel Korp, Heiki Ernits (neljal korral), Anni Mäger.

Täiendav info: Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel 617 7230, 5919 0363, triin@elk.ee

Eesti Lastekirjanduse Keskus Tallinna raamatumessil

Eesti Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillil 2014

3. aprillil kell 10–16 toimub suures konverentsisaalis Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud II Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum „Kas laps loeb?”. Esinejad Islandilt, Leedust, Lätist, Norrast, Rootsist, Soomest, Taanist ja Eestist räägivad lastekirjandusest, laste ja noorte lugemisest ning lugemisprojektidest.

3. aprillil kell 12–13.45 on lastealas kohtumine lastekirjanik Anti Saarega. Raamat „Kuidas meil asjad käivad” võitis kiiresti paljude lugejate südame. Anti Saar on raamatu eest saanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhinna ja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastapreemia. Kohtumisel saame tuttavaks autoriga, mängime tema põnevaid lauamänge ja mõtleme ise välja õudusjutte.

4. aprillil kell 10–11.45 on lastealas mudilastund „Raamatuga sõbraks”. Koostöös kirjastusega Päike ja Pilv ja näitlejate Taavi Tõnissoni ja Lee Treiga tutvustame lasteaia viimastele rühmadele uuemat lastekirjandust, loeme ette ning meisterdame üheskoos ühe vahva järjehoidja.

5. aprillil kell 12–14 toimub suures konverentsisaalis XII Nukitsa konkursi auhinnapidu. Kuulutatakse välja konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator 2012-2013. Tseremoonial osalevad lisaks laureaatidele sada hääletuses osalenud last Eesti eri paikadest.

Raamatumessi kava

Täiendav info: Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor,  tel 617 7230, triin@elk.ee

2. aprill – rahvusvaheline lasteraamatupäev

ICBD_2014_PosterPRESSITEADE
01.04.2014
IBBY Eesti osakond

2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval tähistab maailm rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel puhul on IBBY (International Board on Books for Young People) Iirimaa osakond saatnud maailmale sõnumi pealkirjaga “Imagine Nations through Story”. Sõnumi autoriks on kirjanik ja endine Iirimaa lastekirjanduse laureaat Siobhán Parkinson; lasteraamatupäeva plakati autoriks on illustraator ja Iirimaa lastekirjanduse laureaat Niamh Sharkey. Sõnumi tõlkis eesti keelde Kätlin Kaldmaa.

Loe sõnumit ja prindi plakat

Lasteraamatupäeva puhul esineb IBBY aunimekirja 2014 kirjanik, meie armastatud luuletaja Ilmar Trull Vikerraadio saates „Laste lood Ilmar Trulliga”. Saade on eetris 1.-2. aprillil kell 9.45 ja 18.30.

Head lugemist lastele ja koos lastega!

Täiendav info: Leelo Märjamaa, IBBY Eesti osakonna president, +372 53 860 890, leelo@draakonkuu.com

Meremuinasjuttude näitus jõudis Kielcesse

Meremuinasjutud1. aprillil 2014 kell 18.00 avatakse Poolas Kielce Rahvamuuseumi filiaalis, Kultuuridialoogi muuseumis Läänemeremaade illustraatorite näitus „Meremuinasjutud”. Idee illustreerida merega seotud muistendeid ja muinasjutte algatasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kujundusgraafikute Liit.

Näitust on eksponeeritud Eestis, Soomes, Venemaal ja Poolas (Gdanskis, Gdynias, Szczecinis).

Näitus jääb avatuks kuni 27. aprillini 2014.

Kielce Kultuuridialoogi muuseum: Muzeum Dialogu Kultur,  Kamienica pod Trzema Herbami,  Rynek 3, Kielce.

Näituse poolakeelne tutvustus

 

 

Seminar „Lasteraamatu sünd ja teekond” 2. aprillil

Lastekirjanduse ekspordivõimekuse tõstmise seminar
Eesti Lastekirjanduse Keskuses, 2. aprillil 2014 kell 10.00-14.00

Seminar on suunatud lasteraamatute tegijatele – kirjanikele, illustraatoritele, kirjastajatele – eesmärgiga tõsta teadlikkust ja huvi kirjastamise vastu mujal maailmas ning mõelda koos väliskülalistega eesti lasteraamatute potentsiaali üle välismaal.

KAVA

9.30 Kogunemine ja hommikukohv
10.00 Seminari avamine. Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
10.05 Seminari tagamaad. Kätlin Kaldmaa, Eesti Lastekirjanduse Keskus
10.20 Piire ületades – kollide vennaskond. Áslaug Jónsdóttir, illustraator ja kirjanik, Island
11.00 Natukene segane. Edward van de Vendel, kirjanik, Holland
11.40 „Kus on armastus?” – ühe raamatu lugu. Kertu Sillaste, illustraator, Kätlin Vainola, kirjanik, Eesti
12.10 Miks on oluline kirjutada tabudest. Lawrence Schimel, kirjanik, Ameerika Ühendriigid/Hispaania
13.00 Vaba vestlusring ja lõunakohv

Seminari korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastuste Liit.
Seminari rahastab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.

Seminar on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).
Osavõtt on tasuta, palume registreeruda hiljemalt 31. märtsiks elk@elk.ee
Täiendav info: Kätlin Kaldmaa, tel 514 2359, katlin@elk.ee

EL_Regionaalareng_horisontaal

Märts 2014. Eugene Yelchin „Stalini murtud nina”

Eugene Yelchini raamat „Stalini murtud nina” pole haruldane mitte ainult meie praeguses lastekirjanduspildis, vaid kindlasti ka maailma lastekirjanduse kontekstis. Suhteliselt harva kajastatakse lasteraamatuis ajalugu ja poliitikat. Mõningaid teoseid on küll ilmunud holokaustist, kuid stalinismi kuriteod on nii meie kui ka muu maailma lastekirjanduses teema, millest pigem ei räägita. See on ka arusaadav, kuna valdkond on komplitseeritud ning nõuab autorilt lisaks suurepärasele faktitundmisele ka veenvat ja tundlikku kirjutamisoskust. Võrreldes õpikutega pakuvad ajalooainelised ilukirjandusteosed lastele keerukatest sündmustest ja olukordadest inimlikumat ja emotsionaalsemat pilti. Hea võimalus ajaloole inimliku mõõtme lisamiseks on autobiograafiad ja tõsielulood.

Jutustuse „Stalini murtud nina” peategelane on Saša Zaitšik, kümneaastane poiss, kellel on palju ühist teose autori Eugene Yelchini ja tema lapsepõlvega. Nagu autor, elab ka Saša ühiskorteris, kus on kokku 48 inimest. Korteris on kaheteistkümne auguga raudpliit, et iga perekond saaks eraldi sööki valmistada, tualett ja külma veega valamu. Saša elab isaga, kes töötab julgeolekus, on julgeolekuohvitser ja kommunist. Üle kõige igatseb Sašagi tubliks kommunistiks saada. Enne seda ootab ees pioneeriks astumine. Ööl enne tähtsat sündmust tuleb aga julgeolek ja viib Saša isa minema. Poiss ei kaota lootust, ta on kindel, et suur Juht ja Õpetaja Stalin aitab teda peagi ning isa vabastatakse. Paraku tuleb Sašal siiski tasapisi, kuid järjekindlalt ilmnevate faktide pärast oma unistustes pettuda. Ja kuigi autor lõpetab teose lasteraamatule kohaselt pehmelt, jättes noorele lugejale alles lootuse, võib kogenum, omaaegseid olusid tundnud lugeja aimata, millisesse suunda lugu tegelikult tüürib.

Eugene Yelchinit võiks nimetada laste Sofi Oksaneniks. Nii käsitletavad teemad – stalinliku Nõukogude Liidu diktaatorlik võim, julgeolekuteenistuse ja propagandamasina toimimine – , aga ka sündmustest rääkimise viis sarnanevad just nimetatud autoriga. Raamatu tagakaanelt selgub, et Eugene Yelchin on emigrant. Ta on küll sündinud Nõukogude Liidus1956. aastal, kuid elab ja töötab alates aastast 1983 Ameerika Ühendriikides.

Teose põneva ja hoogsa teksti kõrval tasub tähelepanu pöörata ka autori illustratsioonidele. Need on ilmekad realistlikud pildid, mis mustvalgetena annavad suurepäraselt edasi kirjeldatud olustikku ja laiendavad süžeed, tõstes esile selle olulisemaid sündmusi.

Lisaks põhitekstile on raamatus selgitusi omaaegse elu-olu kohta. Nii näiteks toob autor ära ühiskorteri ehk kommunalka plaani, selgitab, kes olid pioneerid, kes informaatorid jne. Teose lõpuosas on intervjuu autoriga, milles ta selgitab oma teose kirjutamise motiive, selle vastavust tegeliku eluga Nõukogude Venemaal jne

Eugene Yelchini jutustus „Stalini murtud nina” on ääretult emotsionaalne teos. Märtsikuus meenutatavate küüditamiste ja pommitamiste ning hiljutiste Ukraina sündmuste taustal mõjub teos kohati lausa õõvastavalt, kuid loodetavasti on raamatust palju kasu lastele ajaloo selgitamisel ning sellele inimliku mõõtme andmisel.

Tõlkinud Matti Piirimaa
Illustreerinud autor
Välja andnud kirjastus Sinisukk
174 lk

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

Vt lisaks: http://www.eugeneyelchinbooks.com/breakingstalinsnose/index.php