Teisipäeval, 12. märtsil kell 16 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Matle kirjastuse tähestikuraamatu „Piilu sahtli sisse” esitlus.
…sahtlid on salapärased ja kutsuvad. Mida kõike sealt leida võib! Uurime koos sahtleid – sahtlimängud, viktoriin, auhinnad!
Uus raamat hea soodushinnaga.
Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Peipsimaa Külastuskeskus (MTÜ Piiri Peal) ja MTÜ U-Pööre kutsuvad teid Pavel Varunini muinasjuturaamatu „Rääbis” avalikule esitlusele, mis toimub esmaspäeval, 11. märtsil kell 13 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).
„Rääbis“ on lustakas lugu Peipsi järves sündinud kalast, kel nimeks Rändur Rääbis. Koos uudishimuliku ja nutika kalaga Peipsimaal matkates saab lugeja tuttavaks sealsete külade elanikega, nende kommete, tegemiste ja ajalooga. Autor Pavel Varunin on Peipsimaa põliselanik, kes valdab hästi kohalikku keelt ja laseb selles keeles oma seiklustest jutustada ka raamatu nimitegelasel Rääbisel.
Esitlusel saame luuletaja Igor Kotjuhi vahendusel tuttavaks autoriga, kes kannab ette ühe peatükki Rändur Rääbise seiklustest Peipsimaal. Noored raamatuhuvilised võivad seejärel osaleda Peipsimaa traditsioonilise pakutrüki õpitubades Peipsimaa Külastuskeskuse meistri juhendamisel.
Üritusele on oodatud on kõik väiksed ja suured muinasjutusõbrad, samuti kõik need, kes hoolivad Peipsimaa ja vanausuliste kogukonna heast käekäigust. Esitlus toimub vene keeles ilma tõlketa.
„Rääbise” ilmumist toetas Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).
Lisainfo:
Oliver Loode (MTÜ U-Pööre)
Tel +372 513 2992
oliver@consumetric.ee
11 марта 2013 г. в 13.00 презентация издания причудской сказки «Ряпуша» .
Центр культуры староверов Эстонии, Центр детской литературы Эстонии, Гостевой центр Причудья (MTÜ Piiri Peal) и MTÜ U-Pööre приглашают на презентацию книги Павла Варунина «Ряпуша». Причудская сказка с причудами. Мероприятие состоится 11 марта в 13.00 в Центре детской литературы Эстонии (Пикк 73, Таллинн).
Сказка «Ряпуша» – это забавная история о маленькой рыбке ряпушке и имя главного героя сказки. Родился Ряпуша в Чудском озере, но вышел на берег и решил познакомиться с Причудьем путешествуя на велосипеде. Каждая поездка Ряпуши — это рассказ об истории, обычаях и культуре его родного края. Автор книги Павел Варунин– коренной житель Причудья, владеющий местным говором. На этом же говоре рассказывает о своих приключениях любознательный и смекалистый Ряпуша.
Ведущий мероприятия поэт Игорь Котюх познакомит гостей с создателем сказки и прочтением одной из удивительных историй Ряпуши в исполнении автора.
А под руководством мастеров из Гостевого центра Причудья маленькие книголюбы смогут познакомиться и попробовать свои силы в традиционном местном промысле – набойке по ткани.
Ждем как маленьких, так и взрослых любителей сказки. И конечно, всех друзей Причудья.
Мероприятие проводится при финансовой поддержке Министерства Культуры и Фонда интеграции и миграции «Наши люди».
Дополнительная информация
Оливер Лооде (MTÜ U-Pööre)
Teл. +372 513 2992
oliver@consumetric.ee
Reedel, 8. märtsil kell 17 astuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk tn 73) üles Kultuurkapitali lastekirjanduse auhinna nominendid Kristiina Kass, Eva Koff ja Jaanus Vaiksoo.
Oodatud on väiksed ja suured!
Täiendav info: Veronika Kivisilla veronika@ekl.ee
Täna, 5. märtsil kell 14 antakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosoleku raames lastekirjanduse uurijale Jaanika Palmile üle Muhvi auhind. Sellega tunnustame ja tõstame esile tema sisukat ja põhjalikku kirjatööd lastekirjanduse vallas.
Muhvi auhinda annab Lastekirjanduse Keskus välja alates 2001. aastast, tunnustamaks parimaid lastekirjanduse teemade kajastajaid trükisõnas. Auhinnaks on laste meisterdatud nukk Muhv – tegelane Eno Raua „Naksitrallidest”, kes samuti vahel harrastas kirjatööd. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia ja tänukiri.
Jaanika Palm on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina 1998. aastal ning saanud teadusmagistri kraadi 2010. aastal väitekirjaga „Eesti lastekirjanduse teooria ja kriitika kuni aastani 1939”. Alates 2000. aastast töötab ta Lastekirjanduse Keskuses uurijana ning on üle-eestilise lastekirjanduse uurijate töögrupi koordinaator. Ta on „Lastekirjanduse sõnastiku” (2006) ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetiste (2004–2011) üks autoreid; avaldanud arvustusi ja lastekirjanduse ülevaateid Sirbis, Loomingus ning üleriigilistes päevalehtedes, probleemkirjutisi ja artikleid Nukitsas. Lisaks artiklitele paberväljaannetes on Jaanika kirjutanud keskuse kodulehele igakuiseid raamatuarvustusi ja Delfi Tähekesse raamatututvustusi lastele.
Ajakirjandusväljaannetest tõstab keskus seekord esile Õpetajate Lehte mahuka ja sisuka lastekirjanduse erinumbri väljaandmise eest eelmise aasta novembris.
Varasemad Muhvi auhinna laureaadid on Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Leelo Tungal, Viive Noor ja Ave Mattheus.
Väljaannetest on äramärkimist leidnud Eesti Päevaleht, Postimees, Õpetajate Leht, Hea Laps ja Eesti Ekspress.
Täiendav info:
Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor
Tel 617 7230, 5919 0363, triin@elk.ee
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
Tel 5343 6586, jaanika@smail.ee
Kolmapäeval, 6. märtsil kell 16 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti ja Ungari illustraatorite ühisnäitus „Ristipidi lood”.
Eesti ja Ungari vahel on tihedad ja sõbralikud kultuurisuhted, milles on olulisel kohal hõimusugulus. Eesti lugejatele on Ungari muinasjutud ja lastekirjandus olnud tuttav juba üle poolsajandi. Mõnigi maailmatuntusega Ungari lasteraamat on meil ilmunud mitme kordustrükina nagu muinasjutukogumik „Imeflööt” ja noorteromaan „Pál tänava poisid”. Ungari raamatuillustratsioonist teame aga vähem, seetõttu on avatav ühisnäitus mõlemaid osapooli rikastav nn sillaprojekt.
Näitusel kohtuvad tänased muinaslood Ungarist ja Eestist. Koostöö algas mõlema maa lastekirjanike poolt muinasjuttude kirjutamisega, mis saadeti vastastikku illustreerimiseks. Ungari illustraatorid valisid lemmikmuinasloo Eesti autorite loomingust ja Eesti kunstnikud Ungari muinasjuttudest. Tänaseks on illustratsioonid valmis ning ühistöö jõuab vaatajate ette näitusel „Ristipidi lood”.
Näituse Eesti-poolne kuraator Viive Noor hindab tulemust kõrgelt: „Osalejate arv on aukartustäratav ja kokku on saanud mõlema riigi parimate illustraatorite tööd. Samuti pole kuulda olnud, et ühegi teise näituse jaoks oleks kirjanikud kirjutanud spetsiaalseid lugusid. Ühisnäitusel on huvitav võrrelda kunstnike käekirju ja tehnikat ning leida rahvuslikku omapära.”
Ettevõtmises osalenud Ungari lasteraamatuillustraatorite hulgas on nii tuntud ja tunnustatud kui ka noori tegijaid: Anna Holló, Kinga Rofusz, Katalin Szegedi, Panni Bodonyi, Gabriella Makhult, Jacqueline Molnár jt. Nende pildid said inspiratsiooni Eesti kirjanike Leelo Tungla, Aidi Valliku, Aino Perviku, Piret Raua, Kätlin Kaldmaa, Kristiina Kassi, Tiia Toometi, Kerttu Soansi ja Jaanus Vaiksoo loomingust.
Ungari autorite János Lackfi, Anna Menyhérti, Petra Finy, Péter Dóka jt loomingut vahendasid pildikeelde Eesti tuntuimad illustraatorid Viive Noor, Juss Piho, Anne Pikkov, Maara Vint, Regina Lukk-Toompere, Kerttu Sillaste, Katrin Erlich, Urmas Viik, Enno Ootsing, Jüri ja Piret Mildeberg jt.
Näitusega kaasneb kataloog eesti, ungari ja inglise keeles.
Koostööprojekti partnerid on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Instituut Ungaris ja Ungari Instituut Eestis.
Tallinnas on näitus avatud aprilli lõpuni, seejärel läheb väljapanek Haapsalusse, Tapale ja Kuressaarde. Sügisest on näitus üleval Budapestis Petőfi kirjandusmuuseumis ja mitmes teises Ungari suurlinnas.
Projekti toetasid Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Ungari lastekirjanduse ajakiri Csodaceruza.
Olete oodatud!
Täiendav info:
Viive Noor, näituse kuraator
Tel 555 799 30
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Tel 617 7230
Helina Pukk, Ungari Instituut
Tel 644 0445
Móni Segesdi, Eesti Instituut Ungaris
moni.segesdi@estinst.ee
Neljapäeval, 28. veebruaril kell 16 on ulmeklubil külas fantasy-asjatundja Sash Uusjärv.
Räägime uutest suundadest fantaasiaraamatute maailmas.
Lastekaitse Liit valib kord aastas uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust, Emakeeleõpetajate Seltsist ning maakondade ja linnade keskraamatukogude lasteosakondadest. Tutvu nimekirjaga Lastekaitse Liidu kodulehel.
Head raamatukoguhoidjad, õpetajad, kirjastajad ja kõik teised lastekirjanduse huvilised!
Olete oodatud teisipäeval, 5. märtsil 2013 kell 14-17.30 Eesti Lastekirjanduse Keskusse (Tallinn, Pikk 73) LASTEKIRJANDUSE AASTAKOOSOLEKULE
Teeme kokkuvõtteid 2012. aastal Eestis ilmunud lasteraamatutest: tutvustame uusi suundumusi ja teemasid algupärases ja tõlkelastekirjanduses, juhime tähelepanu väärt lugemisvarale ja kaunilt kujundatud teostele. Autasustame Muhvi auhinnaga tublimat lastekirjandusest kirjutajat.
Kavas:
1. VII Muhvi auhinna üleandmine
2. Jaanika Palm. „Karneval ja köögiviljasupp”. Eesti lastekirjandus 2012
3. Kätlin Kaldmaa. „Sellepärast siis puuksutataksegi”. Tõlkekirjandus lastele ja noortele 2012
4. Viive Noor. „Terad ja sõklad”. Eesti lasteraamatuillustratsioon 2012
Osalemine on tasuta.
Palume osavõtust teatada 1. märtsini telefonil 617 7231 või e-kirjaga elk@elk.ee
Kolmapäeval, 6. märtsil avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti ja Ungari illustraatorite näitus „Ristipidi lood / Mese itt, mese ott”
Näitus on avatud 27. aprillini.
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73
E-R 10-18
L 11-16
Kiidulaul raamatute tagakaantel, eriti kui teose autorit võrreldakse lastekirjanduse suurte klassikutega, äratab umbusku. Justkui ei suudaks raamat ise enda eest kõneleda ja oma väärtust tõestada. Ka Maria Parri (s 1981) hiljuti eesti keeles ilmunud lasteraamatu „Vilgukivioru Tonje” tagakaanel tõmmatakse paralleele noore norra kirjaniku ja Astrid Lindgreni vahel, raamatu peategelast Tonjet aga nimetatakse Emili, Pipi ja Ronja sulamiks. Õnneks ei saa lugeja lootused seekord petetud.
Vilgukivioru Tonjel on tõesti teatavaid sarnasusi kõigi eelnimetatud kangelastega, seda nii välimuses (ta on punaste juustega nagu Pipi) kui ka olemuses (nutikas ja vapper nagu Emil).
Sarnane Lindgreni teostele on ka Parri raamatu tegevuskoht – väike sõbralik küla, kus üksteist tunnustatakse just sellistena nagu ollakse. Küla ümbritsevad mäed ja kosk aga meenutavad Ronja mängumaad. Ja kuigi analoogilist leidub ka jutustuse ideestikus ning käsitletud probleemides, on tegemist siiski ainulaadse ja originaalse teosega, mis väärib igati esiletõstmist.
9-aastane Tonje on oma külas ainus laps. Tema isa peab lambakasvatustalu, ema aga uurib kaugel Gröönimaal merd. Kuigi koolis kohtub ta omaealistega, igatseb ta siiski ka vabaks ajaks lastest kaaslasi. Õnneks on Tonjel Gunnvald, tema 74-aastane ristiisa ja parim sõber, kellel on tema jaoks alati aega. Üheskoos nuputatakse ja katsetatakse mäel erinevaid kelke, suusatatakse ja meisterdatakse töökojas. Õhtuti aga valmistab Gunnvald Tonjele maailma parimat hirvelihahautist ja mängib oma vanal viiulil imekauneid palasid.
Rahulikku idüllilisse maaellu toob muutuse Gunnvaldile tulnud salapärane kiri, mida ta Tonjele näidata ei taha. Kui mees aga trepil kukub ja haiglasse satub, hakkab saladusepundar hargnema. Esile kerkinud varjatud asjaolud tekitavad Tonjes tunde, et tema parim sõber, kellega ta on kõiki maailma asju arutanud ning kellele oma hinge avanud, pole see, keda Tonje arvas teda olevat.
Teoses käsitletakse köitvalt ja lastele arusaadavalt poolikute perede teemat. Autor aitab meil näha olukorda nii laste kui ka täiskasvanute vaatepunktist. Ükskõik kui keerukaks ka täiskasvanute omavahelised suhted ei kujuneks, ei tohiks see üle kanduda lastele. Laps ei ole kunagi süüdi, kui ta eraldi elava vanemaga kontakti kaotab, leiab autor.
Raamat koosneb koosneb kolmest osast („Kiri”, „Heidi”, „Muusika”), mis omakorda jagunevad hästi struktureeritud peatükkideks. Teose tegevustik kulgeb kiirelt ja kaasahaaravalt, ainult olulisimat tegevusliini silmas pidades.
Maria Parr räägib lastega siiralt ja selgelt tõeliselt olulistel teemadel nagu sõprus, armastus, igatsus ja andestamine. Ikka rõhutab ta, et ainult süda avali elades ning teisi märgates ja abistades on võimalik leida rahu südamesse ja rõõmu igasse päeva.
PS. Tagakaanelt selgub ka, et „Vilgukivioru Tonje” eest on Maria Parr saanud Norras maineka Brage auhinna ja Saksamaal 2010. aastal parima lasteraamatu preemia.
Tõlkinud Riina Hanso
Eesti Raamat, 2013
270 lk
Jaanika Palm
For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee