Hüppa põhisisu juurde

Aasta Rosina auhinna sai Andry Ervaldi lastejuturaamat

4. jaanuaril Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud tänuüritusel kuulutati välja eelmise aasta kõige omanäolisem lasteraamat ehk Aasta Rosin, millega tunnustatakse Andry Ervaldi kirjutatud ja Kristel Maamägi illustreeritud raamatut „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood“ kirjastuselt Kirimiri.

„Andry Ervaldi „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood“ tõuseb möödunud aasta algupärasest lasteraamatusaagist esile nii oma sisu, vormi kui saamisloo poolest. Tänaseks meie seast lahkunud Andry Ervald oli Eesti üks mõjukamaid jutuvestjaid. Paraku jäävad suuliselt ette kantud jutud enamasti sellesse konkreetsesse hetke ja aega ning hiljem on neid võimalik meenutada vaid neil, kes ise pajatusi kuulma juhtusid. Ilmunud teos pakub võimaluse sobival hetkel endale või kaaskondsetele Ervaldi lugusid rääkida,“ märkis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. „Raamatusse kogutud jutud, rääkigu need siis sportlikest kanadest, reisikirega karudest või peitusemänguhimulistest prussakatest, koonduvad Ervaldi tähtsaima lause „Ole, kes oled!“ ümber, olles niimoodi lugejale abiks iseenda leidmisel.“

Raamatu on välja andnud Andry Ervaldi tütar Maarja Yano ning illustreerinud tema õpilane Kristel Maamägi. „Kristeli fantaasiaküllased, humoorikad ja julgelt dekoratiivsed pildid teevad sellest raamatust tõelise rosina. Samuti kujundus ja teksti paigutus, mis annab ettelugejale hea hoo ja rütmi loo mõtte edasiandmiseks,“ lisas keskuse direktor Triin Soone.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd. Auhinna võitjaid tunnustatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga. Möödunud aastal sai Aasta Rosina auhinna Kadri Kiho ja Stella Salumaa raamat „Endel ja Kati“ ning sellele eelneval aastal Indrek Koffi värsside ja Elina Sildre piltidega raamat „Kuhu lapsed said“.

Aasta Rosina auhinna kohta saab rohkem lugeda siit.

Fotol raamatu illustraator Kristel Maamägi

Loe lähemalt

Detsember 2023. Sofia Chanfreau „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“

Hiljuti tehti teatavaks käesoleva aasta Finlandia kirjandusauhinna saajad. Lastekirjanduse vallas osutus võitjaks Magdalena Hai noorteromaan „Sarviline jumal“ („Sarvijumala“ ). Samal ajal jõudis aga eesti keelde preemia mullune võidutöö, Sofia Chanfreau „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“. Raamatu kaanel seisab kirjaniku nime kõrval võrdväärsena, ja olgu siin kohe ära öeldud, et vägagi teenitult, ka illustraator Amanda Chanfreau nimi. Tegemist on kirjaniku õega, kes lisaks raamatutesse piltide joonistamisele tegeleb ka tätoveerimiskunstiga. See kumab illustratsioonidest võluvalt läbi, lisades kunstniku käekirjale omapära. Raamat poleks pooltki nii köitev tema maagiliste joonistusteta, mis suudavad olla vääriliseks täienduseks Sofia lopsakale sõnalisele fantaasialennule. Eriliselt hästi õnnestunuks võib pidada teose kaanepilti, millel pehmetes pruunikas-hallikates toonides kujutatud anatoomilise südame kujuline saar. See tekitab küsimusi ja kutsub õdede Chanfreau’de esikteost kätte võtma.


Vega põnev maailmataju

Raamatu peategelaseks on peaaegu 10-aastane Vega, kes elab kaelkirjakukujulisel Kaelkirjakusaarel, mis asub kaugel keset merd. Keset saart on suur järv, mida kutsutakse Kaelkirjakusüdameks. Vega elab koos isaga, oma emast ei tea tüdruk suurt midagi. Tal pole temast mälestusi, samas ei soovi ka tema lähedased teemat puudutada, nii et nüüdseks on tüdruk lõpetanud pärimise. Vega on elava fantaasiaga laps, kes näeb enda ümber igasugu põnevaid loomi, keda ta armastab üles joonistada. Nii näiteks elavad ta kapis mammutid, duši all võib kohata grislikaru ning turtsuv jaanalind meisterdab köögis võileibu. Vega isa aga, kes peab lugu rutiinist ja on igati mõistuseinimene, loomi ei näe. Teda teeb tütre liigne fantaseerimine pigem nõutuks ja paneb muretsema. Nii ongi ta kodus sisse seadnud loomavabad alad, kuhu fantaasialoomadel sisenemine on keelatud. Ainult Vega vanaisa, ema isa Hektor näib jagavat tüdrukuga sama saatust. Vanaisaga sarnane on Vegal ka kaelkirjakukujuline sünnimärk.

Kui isale tekib kallim Viola, kes ta kummaliselt käituma ja Vegale omaseks saanud rutiinist loobuma paneb, näib tüdrukule, et isa süda hakkab jäätuma. Kuna vanaisa on kirjeldanud tema ema kui leegitseva loomuga naist, otsustab Vega ema üles leida, et see aitaks isa südame taas üles sulatada ja mehe nõnda endiseks muutuda. Abiks särtsakas ja uudishimulik koolikaaslane Nestor, kelle teadmised loomariigi kohta on piiritud, asutaksegi koos vanaisa ja tema vahvlimobiiliga teele Mandri poole.


Nii lapsi kui täiskasvanuid köitev maagiline realism

Teose lopsakus, müstilisus ja pulbitseva fantaasia seostamine reaalse kujutlusviisiga eristab raamatut soome lastekirjanduse üldisemast kargusest, ehk isegi mõnetisest mõistuspärasusest ning laseb tõmmata paralleele pigem Ladina-Ameerikas ilma teinud maagilise realismiga. Kui selle suuna tuntuima esindaja Gabriel García Márquezi teoseid võib  pidada peamiselt täiskasvanuile adresseerituks ning näiteks mõned aastad tagasi eestindatud Leslye Waltoni „Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused“ on käsitletav noorteromaanina, siis „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ võiks köita avarama vanusegrupi lugejaid. Lisaks teose peamisele adressaadile, lastele, võiks raamat olla huviga loetav ka täiskasvanute seas. Peamiselt võiks vanemad lugejad vaimustuda Sofia Chanfreau omapärasest, ühtaegu tempokast ja tundlikust  kirjutamisviisist, samas on aga ka teravate ühiskondlike teemade kohati ehk naiivnegi käsitlemine äärmiselt värskendav.


Põnevad loomafaktid ja südamlik sõnum

Raamatu pealkiri „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ on äärmiselt intrigeeriv ja sundis uurima, kas faktina esitatul on ka tõepõhi all. Novaatori artiklist* selgus, et kaelkirjakud oma pika kaelaga on tekitanud teadlastes palju küsimusi. Peamine nendest on see, kuidas suudab kaelkirjaku süda varustada verega looma pead, mis asub südamest umbes kaks meetrit kõrgemal. Sellest tulenevalt peab kaelkirjaku süda taluma enneolematut survet, mis tuleneb kaela mööda alla kihutavast verest. Teisalt peab süda olema ka piisavalt tugev, et veri uuesti üles pumbata. Nii ongi kaelkirjaku vererõhk võrreldes teiste imetajatega kaks korda kõrgem. Ja kui esialgu eeldati, et sellise rõhu hoidmiseks ja talumiseks peab kaelkirjaku süda olema iseäranis suur, siis hiljuti avaldatud uuringutulemustest selgus, et süda on tegelikult väiksem, kui nii suure looma puhul eeldada võiks – küll aga on südame seinad eriliselt paksud ja tugevad.

Raamatu pealkirjale lisaks leiab põnevaid fakte loomade ja lindude kohta ka peatükkide pealkirjadest ja põhitekstistki. Nii näiteks saab lugeja teada, et kõigil sebradel on isemoodi triibud, sead ei oska higistada, krevettide süda on peas ja palju muudki. Siiski pole need tõigad raamatus pelgalt lugeja entsüklopeediliste teadmiste kasvatamiseks või lõbustamiseks, vaid need mängivad teose struktuuri ja kujundi loomises vägagi olulist rolli. Nimelt rõhutab autor, et loomariigi põhimõte, mille järgi igaüks on erinev ja just sellisena ainulaadne ja väärtuslik, kehtib ka inimeste puhul. Vahet pole, kas oled pärit tööstusrajooni kõledusest või peatänava merevaatega korterist, elavama fantaasiaga või praktilis-realistlikuma eluvaatega, määravaks saab hoopis südame suurus ja soov seda teiste elusolenditega jagada. Teine tore aspekt, mis teosest jõulisemana kõlama jääb, on mõistuse ja tunnete omavahelise kooskõla saavutamine. Autorid toovad esile, et endast aru saamine võib olla äärmiselt keerukas ning oma peas loodud kujutelmad ei pruugi vahepeal tegelikkusele vastata. Seepärast peakski kaaskondsetega suhtlema, et mitte ennatlikke järeldusi teha, et oma maailma mitte kapselduda, vaid seda pigem teistega jagada.

Finlandia auhinna 2020. aasta võitja Anja Portini jutustuse „Raadio Popov“ eestikeelne tõlge (2021, tõlkinud Triin Tael) osutus meie laste seas vägagi populaarseks. Loodetavasti leiab „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ vähemalt sama palju lugejaid, sest raamat on seda igati väärt.

*https://novaator.err.ee/251989/kaelkirjaku-suda-on-vaike-aga-voimas

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma

Illustreerinud Amanda Chanfreau

Kirjastus Vesta, 208 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Jüri Parijõgi „Jõulud, jõulud!“ (1930)

1930. aastal Noorusmaa jutukirjastiku sarjas ilmunud tumesinine vihikuke „Jõulud, jõulud!“ sisaldab Jüri Parijõelt kaheksat pala, milles peatselt saabuvad pühad suuremat või väiksemat rolli mängivad:  „Jõuluküünal. Vana jõululegend“, „Isaga jõulukirikus“ , „Jõulud kodus“, „Jõulud akende taga“, „Lehepoiste jõulumees“, „Andu raadio“, „Jõulu jutuajamised Injuga“ ja „Jõulujutt Endule“. Kogumiku esimese poole juttudes pajatab kirjanik lapstegelaseks kehastudes justkui enese jõulumälestusi ja viib noore lugeja kaasa pühadeks ettevalmistusi tegema, koos vanaemaga jõuluevangeeliumi lugema, isaga kirikusse jõulurõõmu otsima, jõuluvana ootama või kingituseks saadud raamatuid imetlema. Jutukogu viimased lood  kujutavad endast aga täiskasvanu vestlusi väikelapsega. Esimeses neist kutsub tüdruk tema arvates kõikvõimsat pöialpoissi appi meelega katki tehtud taldrikut terveks tegema, teises loos aga tunneb poiss peo peale püütava küünlaleegi kustumisest nukrust. Mõlemal puhul pajatab isa lapsele lohutuseks loo, millest elukogenematum võiks ehk edasiseks tarvilise iva leida. Niimoodi, justkui inimese elukaare jooksul ette tulevaid jõule jälgides, seob Parijõgi kogumiku ühtseks tervikuks, rõhutab pühade olulisust ja traditsioonide muutlikkust, kuid vaatamata sellele kestmist üle aja.

Parijõe jõululood on lastepärased, südamlikud ja armsad, otsast otsani väikese inimese hea olemise soovi täis. Ometi ei muutu Parijõgi imalaks, liigselt idülliliseks ega luba jõulumeeleolul end ümbritsevate olude suhtes pimestada. Ikka näeb ta ka lapsi, kes tänavail lehti müües külmetavad ja tühja kõhtu kannatavad, neid, kelle jõulud on pigem kujutluslikud ja kulgevad vaateaknaid imetledes või teiste kodudesse piiludes.  Samas aga leidub Parijõe lugudes alati optimismipiisk, mis laseb jõulurõõmuni jõuda kõigil, kes seda vähegi soovivad, nende majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest, vanusest või tervislikust seisundist hoolimata. 

Mis muud kui tuleb nõustuda Aivi Parijõega, kes oma magistritööl põhinevas artiklis „Jõulud Parijõe loomingus“ („ELK Toimetised nr 4, lk 4-26 ) kirjutab: „Kindlasti ei ole Parijõe jõulujutud pelgalt tähtpäevaline lektüür, mida lugeda või ette kanda kord aastas. Tema leebe nukrusega varjutatud lood, kus igatsetakse headuse ja sõpruse järele, võiksid meid kosutada palju sagedamini.“

Parijõe jõulujuttude kordustrükke leiab ka kogumikest „Jõulud, jõulud!“ (Tänapäev, 1999) ja „Jõulud akende taga“ (Piip & Prillid, 2010).

Eesti Õpetajate Liit, 1930

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses saab näha illustratsiooninäitust Läti kunstnikelt

Teisipäevast, 5. detsembrist kuni uue aasta jaanuari lõpuni on lastekirjanduse keskuses üleval kaheksa Läti illustraatori ühisnäitus „Armastusega Lätimaalt“.

Oma töödega osalevad näitusel Anita Paegle, Alekseijs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Gita Treice, Anda Strautniece, Kitija Role, Ernests Kļaviņš ja Gundega Muzikante.

Lastekirjanduse keskuse kunstiekspert ja näituse kuraator Viive Noor:  „Lätlased on meie armsad naabrid ja hingelt lähedased. Lähedased on nad meile geneetiliseltki. Küllap on meil seetõttu paljuski sarnane maitse ja sarnased arusaamad. Seda näitust raamides mõtlesin selle peale, et kui jätta kõrvale iga kunstniku isikupära, siis midagi on selles väljapanekus seesugust, mis tuletab meelde meie endi kunstnike töid. Mitte et lausa võrdusmärki saaks panna, aga kuidagi omane ja armas tundub see näitus küll. Soe ja sõbralik. On pilte, mis pärit raamatutest ja on pilte, mis ekstra tehtud meie näituse tarvis. Ja ikka armastusega Lätimaalt. Tulge ja vaadake oma silmaga!”

Lisaks sellele saab keskuse pööningugaleriis näha Stuudio 14 väikest talipühanäitust „Lumikellukesed detsembrikuus“.

Mõlemaid näituseid saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16.

Gundega Muzikante illustratsioon

Loe lähemalt

Eesti on 2025. aasta kevadel Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi peakülaline

Bologna lasteraamatumess on vanim ja suurim lastekirjanduse sündmus, mis toob igal kevadel kokku tuhandeid lasteraamatute autoreid ja tegijaid üle maailma. Igal aastal kannab üks riik messi peakülalise staatust, et tutvustada laiale publikule omamaist lastekirjandust. Eestile avaneb selline esmakordne võimalus 2025. aasta kevadel.

Messi eesmärk on eelkõige rahvusvaheliste kirjastamisõiguste müümine ja ostmine, kuid samas annab see ka suurepärase ülevaate lastekirjanduse kultuurilisest mitmekesisusest ja illustratsioonikunsti arengusuundadest.

„Bologna lasteraamatumess on lastekirjanduse valdkonna tippsündmus ja peakülalise rolli kandmine seega suur vastutus ja väljakutse. Oleme rõõmsad, et pääseme maailmalavale, kus tutvustada oma uuemaid lasteraamatuid ja nende autoreid,“ märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Eelkõige on see aga pildiraamatumess, kus fookuses illustratsioon. Olles 15 aastat rahvusstendiga messil osalenud kõrvuti teiste riikidega ja selles tohutus raamatute paljususes ennast peegeldanud, oleme saanud kinnitust, et Eesti illustratsioonikunst on täna omanäoline ja mitmekesine ning meil on lugusid, mida nii sõnas kui ka pildis maailmale jutustada.”

Hiljuti külastas Eestit ja Tallinna illustratsioonitriennaali Bologna messi direktriss Elena Pasoli. Visiidi eesmärk oligi tutvuda Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonikunstiga ning seda eestvedavate organisatsioonidega, et leida parimaid koostöövõimalusi meie lastekirjanduse tutvustamiseks Bolognas.

Peakülalise programm on mahukas, sisaldades illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid nii messihallides kui ka Bologna linnas. Programm valmib Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu koostöös ning seda ettevõtmist rahastab Kultuuriministeerium.

Foto: kohtumine Bologna messi direktrissi Elena Pasoliga lastekirjanduse keskuses

Loe lähemalt

Selgusid Tallinna koolide õpilastele suunatud esseekonkursi võitjad

Täna kuulutasid Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus Rootsi Suursaatkonnas välja esseekonkursi „Head mõtted on pool tervist“ võitjad. Björn Oker-Blom Fond toetas võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele mõeldud esseekonkurss kuulutati välja selle aasta oktoobri alguses, et noored saaksid avaldada oma arvamusi vaimse tervise ja heaolu teemadel ehk kuidas tänapäeva stressirohkes maailmas oma pingeid maandada ja selle kõrval elurõõmu tunda. 

Põhikooliastmes võitsid konkursi Madli Aasmann Järveküla Kooli 8. c klassist ja Teele Telling Merivälja Kooli 9. c klassist (juhendajaks Andra Kütt-Leedis). Gümnasistide hulgast kirjutasid parimad esseed 11. a klassi õpilane Kaspar Kriitberg ja 11. b klassi õpilane Mirtel Lõhmist, mõlemad 21. Koolist (juhendajaks õpetaja Külliki Kaju).

Esseid hindasid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust ning Helena Kostenok ja Triin Soone Lastekirjanduse Keskusest. Konkursile laekus 8. –9. klasside õpilastelt kokku 7 ja gümnasistidelt 27 esseed.

Esseekonkurssi korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.


Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, enekentomberg@gmail.com, tel 645 7456

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin.soone@elk.ee, tel 617 7230

Loe lähemalt

Ilmunud on lastekirjanduse ajakirja Nukits uus väljaanne

Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakirja Nukits 29. number on valmis. Ajakiri koondab lastekirjanduse, illustratsiooni ja lugemise teemalisi artikleid, mis pakuvad lugemisrõõmu kõikidele lastekirjanduse sõpradele.

Bibliograaf ja kirjanduskriitik Krista Kumberg arutleb muinasjuttude, muistendite, eeposte ja spordi suhete üle. Tallinna Ülikooli magristritaseme üliõpilane Liis Tõntson kirjutab ristkirjutamisest Eesti lastekirjanduses. Tartu Ülikooli maailmakirjanduse doktorant Kadri Naanu mõtiskleb soorollide üle Anti Saare raamatutes. Taani ja norra filoloog Lea Reitel Høyer tutvustab Janne Telleri romaani „Mitte midagi“ käsitlemisvõimalusi kirjandustundides. Ajakirjast leiab lisaks Anne Pikkovi intervjuu tänavuse Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaadi Piret Rauaga ning palju muudki huvitavat.

„Selle aasta Nukitsa teeb eriliseks juubelihõng. Nii näiteks saab koos Piret Lotmaniga vaadata lasteraamatukogude tekke aega. Muuski osas pakub seekordne ajakiri mitmekülgset lugemist. Lisaks omamaise lastekirjanduse lühiuurimuste avaldamisele jagame ka Põhjamaade kogemust keerukama ilukirjanduse käsitlemiseks koolitunnis, tutvustame lasteraamatukogude toredaid ettevõtmisi ning anname ülevaate Tallinna illustratsioonitriennaali ettevalmistustest,“ märkis ajakirja toimetaja Jaanika Palm ja lisas: „Loodame, et nii raamatukoguhoidjad, õpetajad, üliõpilased kui ka teised lastekirjandushuvilised leiavad siit väärt lugemist nii praeguses hetkes kui ka aastate pärast.“

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 6 eurot.

SISUKORD:

  • Krista Kumberg. Seitsme kuningriigi taha, ääretust ilmamerest kaugemale
  • Liis Tõntson. Ristkirjutusest eesti (laste)kirjanduses
  • Kadri Naanu. Millest on tehtud väikesed tüdrukud ja poisid
  • Lea Reitel Høyer. Kirjandusõpetusest Taanis eksistentsiaalse noorteromaani „Mitte midagi“ näitel
  • Tahan, et mul ei oleks hiljem piinlik raamatule kulunud paberiks maharaiutud puude pärast. Anne Pikkovi intervjuu Piret Rauaga
  • Eesti lastekirjanduse sündmusi 2023
  • Piret Lotman. Lasteraamatukogust Eesti Vabariigis enne nõukogude okupatsiooni
  • Särasilmne Merle Tanilsoo toob lapsi lugemise juurde. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2022
  • Maarja, Freia ja raamatud. Anne Kõrge ja Tiina Undritsa intervjuu Maarja Matsooga
  • Aina Metjer. Tere tulemast Kummikeksuakadeemiasse!
  • Viive Noor. Piltidel on jõud
  • Mare Müürsepp. IBBY ärev aasta
  • Lastekirjanduse tähtpäevi 2024
  • Summary
Loe lähemalt

Selgusid 9. Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Neljapäeval, 23. novembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Kirjastuse Päike ja Pilv, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Kultuuriministeeriumi koostöös toimunud loomevõistlusele esitati kokku 71 raamatuprojekti, mis on mõeldud kuni 7-aastastele lugejatele.

Konkursi võitsid kirjanik Piret Jaaks ja illustraator Marju Tammik käsikirjaga „Suur saladus“. Teist ja kolmandat kohta jagasid autor ja illustraator Tiiu Kitsik võistlustööga „Meie tee“ ning autor Katrin Tõnisson ja illustraator Reda Tomingas raamatuprojektiga „Notsu suur soov“. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat. Illustratsiooni eripreemia pälvis Epp Linke piltide eest käsikirjale „Igaüks on rohkem kui üks“. Margit Saluste võistlustöö „Pink“ sai tekstipreemia ning Võru Instituudi preemiaga tunnustati autor Tiia Sellit ja illustraator Kersti Sellit „Jänese sünnipäevakoogi“ eest. Viimase raamatu avaldab võru keeles Võru Instituut, kes kingib selle kõigile Vana-Võromaal sündivatele lastele.

„Sellele konkursile oli iseloomulik, et teemasid käsitleti seinast seina ja üldjuhul arvestati sihtgrupi vanusega. 71 konkursile esitatud raamatuprojektist tõusis esile ja jõudis finaali 16. Kõik finaali jõudnud tööd olid tugevad ning autorite nimedega ümbrikke avades selgus, et paari erandiga on finalistid varemgi lastele kirjutanud või lasteraamatuid illustreerinud, “ märkis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa.

Žürii koosnes lastekirjanduse asjatundjatest, kes hindasid tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Žürii koosseisu kuulusid Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Ulla Saar Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Anneli Laamann Eesti Lugemisühingust, Kersti Salf Harju Maakonnaraamatukogust ja Kaile Kabun Võru Instituudist.

Põlvepikuraamatu konkurss sai alguse 2006. aastal ja toimub tänavu üheksandat korda. Konkursi eesmärk on rikastada kuni 7-aastastele lastele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Võistlust korraldavad igal teisel aastal Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv.

Varasemate võistlustööde hulgast on ilmunud näiteks Kadri Kiho ja Stella Salumaa „Endel ja Kati“, Liis Seina ja Gerda Märtensi „Minu linn“, Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Eelmiste konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Möödunud konkursside info leiad loomekonkursi alalehelt.

Fotol tänavuse Põlvepikuraamatu konkursi võitjad ja eripreemiate saajad

Lisainfo:
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Loe lähemalt

Selgusid lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli torn laureaadid

21. novembril kuulutas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond lastekirjanduse keskuses välja Paabeli torni lastekirjanduse tõlkeauhinna laureaadid. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembri lõpuni. Auhind anti välja kahes kategoorias – parim pildiraamatu tõlge ja parim laste ja noorte juturaamatu tõlge.

Viie parema sekka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised teosed: Carson Ellis, „Ki zee zumm?“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa; Nadine Brun-Cosme, „Suur Hunt & Väike Hunt“, kirjastus Draakon & Kuu, prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff; Debora Marcero, „Johannes ja Lee“ kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar; Rocio Bonilla, „Mis värvi on musid?“, kirjastus Koolibri, katalaani keelest tõlkinud Ello Varjas; Davide Cali, „Kes on süüdi?“, kirjastus Päike ja Pilv, itaalia keelest tõlkinud Eda Ahi. Žürii tõdes suurima rõõmuga, et pildiraamatute tõlgete nominentide seas on esindatud viis erinevat keelt, nende seas – teadaolevalt esimest korda ajaloos ka putukate keel.

Auhinna laureaaditiitliga pärjatigi raamatut „Ki zee zumm?“ ning selle tõlkijat, kirjastajat ja autorit. Vaatamata sellele, et raamat ei ole inimkeeles, annab selle sõnade kõlapilt koos illustratsiooniga ideed suurepäraselt edasi ning jätab juurdemõtlemis- ja avastamisrõõmu.

Paabeli Torni auhinnale nomineeritud juturaamatute hulgas on seekord esindatud neli keelt, iseäranis suurt rõõmu teeb žüriile see, et läti ja leedu kirjandust jõuab eesti keelde iga aastaga aina rohkem. Laste ja noorte juturaamatute tõlkeauhinnale nomineeritud viisikusse kuuluvad Katherine Applegate’i luulevormis raamat „Veidrik“, kirjastus Varrak, tõlkinud Kristina Uluots; Roald Dahli luulekogumik „Riivatud riimid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkinud Leelo Märjamaa; Lauris Gundarsi noorematele lugejatele mõeldud lugu „Tere, Vaal!”, kirjastus Tänapäev, tõlkinud Contra; Luis Sepúlveda ajatu „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, Rahva Raamatu Kirjastus, tõlkinud Eva Kolli; ja Ignė Zarambaitė noorteromaan „Süngete vete vaimud“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Tiina Kattel.

Auhinna pälvis nende seast raamat „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, millega lisandub selgesse eesti keelde üks liigutav ja kaasahaarav jutt hoolimisest, üksteise aitamisest ja julgusest lennata. Palju õnne tõlkijale, kirjastusele ja autorile!

Selleaastase Paabeli Torni auhinna žüriisse kuulusid Kätlin Kaldmaa (žürii esinaine), Hanneleele Kaldmaa, Anu Kehman ja Mare Müürsepp. 

Foto tänavuse Paabeli torni tõlkeauhinnale nomineeritud raamatutest (autor: Kertu Sillaste)

Lisainfo:
Hanneleele Kaldmaa, hanneleele@gmail.com

Loe lähemalt

Arvustusvõistlus Kapsas ootab töid kuni 30. novembrini!

Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht otsivad juba teist aastat noori andekaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 30. novembrini.

Võistlusest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Abistamaks noort kriitikut raamatu valikul on keskus koostanud soovitusnimekirja, kuid lähtuma ei pea ainult sellest. Igaüks saab vabal valikul analüüsida teost, mis pakkus talle erilist lugemiselamust. Süsteemne ja üksikasjalikum teose uurimine annab noortele hea võimaluse süüvida loetusse uue nurga alt. Oma mõtete sõnastamine võimalikult isikupäraseks tekstiks võib viia noored kriitikud uute avastusteni nii teose kui iseenda kohta.

Kirjutamise hõlbustamiseks on lisaks soovitusnimekirjale valminud põhjalikud abimaterjalid (video, ideepank, nõuandeleht jm). Need on leitavad keskuse koduleheküljel ja edukalt kasutatavad ka koolitunnis. Kindlasti on algajal arvustajal kasulik nõu pidada ka õpetaja või raamatukoguhoidjaga.

Arvustus pikkusega 3000-5000 tähemärki peab olema kirjutatud eesti keeles. Tööd, millele on märgitud õpilase nimi, kool, klass ja e-posti aadress ning juhendaja nimi palume saata hiljemalt 30. novembril e‑posti aadressile elk@elk.ee.

Võistluse žüriisse kuuluvad ajakirjanikud, kriitikud, kirjanikud, kes valivad mõlemast vanusegrupist välja kolm parimat tööd. Parimatele noortele kriitikutele antakse auhinnad üle jaanuaris 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Auhinnatud tööd avaldatakse kokkuleppel arvustuse autoriga ajakirjas Hea Laps või Õpetajate Lehes.

Lisainfo ja konkursi abimaterjalid leiad lastekirjanduse keskuse kodulehelt.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee