Hüppa põhisisu juurde

Lastekirjanduse keskuses Amanda Mijangose isikunäitus

Kuni 2. detsembrini Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud illustraator Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema“. Näitus on osa 7. Tallinna illustratsioonitriennaalist, mis toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis 3. novembrist kuni 3. detsembrini.

Amanda Mijangos ( sünd. 1986) on mehhiko kunstnik, keda rahvusvaheline žürii tunnustas peareemiaga 2020. aastal toimunud Tallinna illustratsioonitriennaalil. On tavaks saanud, et sel ajal, kui Tallinnas toimub rahvusvaheline illustratsioonitriennaal, saab keskuses näha ka eelmise triennaali võitja näitust.

„Igal maal on oma arusaamad heast lasteraamatust ja heast illustratsioonist, aga kui kohati muutuvad raamatud minu jaoks mõnes piirkonnas liiga üheülbaliseks ja sarnaseks, siis Ladina-Ameerikas toetub illustratsioonikunst tugevalt rahvuslikele juurtele ja olgu kunstniku käekiri ükskõik kui tänapäevane, alati on tunda rahvuslikku koloriiti, on tunda selle maa hõngu. Sama kehtib ka Amanda Mijangose loomingu kohta. Tema toetumine mayade pärandile, selle kaasaegsesse pildikeelde ümberpanemine nii, et juured on tunda ja näha – minu jaoks on sellel suur võlu,“ iseloomustas Amanda Mijangose loomingut näituse kuraator Viive Noor.

Mijangos on lõpetanud arhitektuurikooli ja täiendanud end illustratsiooni alal San Carlose Akadeemias Mehhikos ja Argentiinas. Ta on illustreerinud kirjandus- ja luuleraamatuid igas vanuses inimestele, tehes koostööd nii mehhiko kui ülemaailmsete kirjastustega. Mõned neist raamatutest on ära märgitud IBBY aunimekirjas, White Ravens kataloogis ja Venezuela Raamatupangas. Tema tööd on olnud 2019. ja 2022. aastal Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäitusel. Lisaks Tallinna illustratsioonitriennaali peapreemiale on Amanda Mijangost tunnustatud Sharjah Laste Lugemise Festivali illustratsiooninäitusel II kohaga (AÜE, 2022), Bratislava illustratsioonibiennaalil Kuldõunaga (Slovakkia, 2021) ja VIII Iberoamerica Illustra kataloogi võitjana (2017). Amanda Mijangose värvikirevaid näitusepilte saab imetleda lastekirjanduse keskuse saalis kuni 2. detsembrini lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni kell 10-18 ja laupäeviti kell 11-16.

Lisaks on trepigaleriis üleval illustratsiooninäitus „Pildi-ilu“, mida saab vaadata kuni 2. detsembrini.

Amanda Mijangose illustratsioon

Loe lähemalt

Eesti Lastekirjanduse Keskus peab 90. sünnipäeva

Eesti Lastekirjanduse Keskus saab 90-aastaseks. Pidupäeva tähistatakse keskuses laupäeval, 11. novembril kell 12-19 suure perepäevaga, mida saadab rikkalik kultuuriprogramm. Lisaks valmib ajakirja Nukits juubelihõnguline väljaanne ning raamatupoodidesse jõuab luulekogumik „Laps ei karda luulet“.

„Keskuse alguste algust märgib daatum 12. november 1933, mil loodi Tallinna Noorteraamatukogu. Raamatukogu asus tänase Tallinna Keskraamatukogu hoone alumisel korrusel ja teenindas lapsi 5. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni. Nii ongi see tähtpäev meil ühine Tallinna Keskraamatukoguga, sest just sellest kogust ja nendest töötajatest kasvas hiljem välja Lasteraamatukogu, mis on ka keskuse eelkäija. Tundub uskumatu aga laiem lugemisvara on meie lastele kättesaadav olnud vaid 90 aastat,“ märkis lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. „Selle tähistamiseks ootame kõiki lastekirjanduse keskuse sõpru sel laupäeval meie majja sünnipäevale.“

Sünnipäevapeol esitletakse uut luulekogumikku „Laps ei karda luulet“, mis valmis spetsiaalselt keskuse juubeliks. Raamatust saab lugeda meie lastekirjanike luuletusi emakeelest, kirjatähtedest ja lugema õppimisest, raamatutest ja raamatukogust. Kogumikus leidub nii varem ilmunud luuletusi kui ka värskemaid värsse ja see sisaldab erinevate põlvkondade luuletajate loomingut, kokku 28 autorilt. Raamatu on kujundanud ja illustreerinud Tuulike Kivestu-Rotella. 

Suurel sünnipäevapeol tulevad lastega kohtuma Pipi Pikksukk ja koeratüdruk Lotte, saab vaadata teatrietendust Improteatrilt IMPEERIUM ja värskeid lühifilme PÖFF Shortsilt. Käima läheb  otsimismäng ning sünnipäevalised saavad osaleda erinevates töötubades, mida viivad läbi illustraatorid Ulla Saar, Reda Tomingas, Pamela Samel, Kristel Maamägi ja Kertu Sillaste. Avatud on raamatukogu ja raamatudoktorite vastuvõtukabinet ning pööningul tegutseb kohvik. Õhtu lõpetab pikutamiskontsert Silver Sepaga.

Üritus on tasuta.

Vaata peoprogrammi siit.


Loe lähemalt

Aino Pervik „Õhupall“ (1969)

Kui praegu ilmub noorteraamatuid igal aastal kümneid, siis eelmise sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel ei olnud see paraku nii – heal juhul ilmus üks raamat paari aasta kohta. Ilmselt oli see ka põhjuseks, miks iga uut noorteraamatut tervitati suure vaimustusega ja praegused viie- ja kuuekümnesed naised meenutavad neid heldimusega. Ka Aino Perviku „Õhupall“ võitis tolleaegsete teismeliste südame. Raamatu toonasest populaarsusest räägib ka tõik, et 1972. aastal tõlgiti „Õhupall“ läti ja leedu keelde.

Suvevaheaja lõpus lähevad ühe Tallinna kooli abituriendid Riiga jalgrattamatkale. Suurlinn aga ahvatleb pärast pikka matka paljude võimalustega. Väike seltskond noori otsustab minna restorani sööma, söögi kõrvale tellitakse ka veini. Saadakse tuttavaks endast veidi vanemate Ungari noormeestega, kellega ühiselt õhtut veedetakse. Kuigi matkajuht oma päevikus jätab sündmuse kajastamata, jõuab info sellest kooli. Tänapäevastes noorteromaanides toimuva kõrval tundub eeltoodud seik üsnagi süütu, kuid raamatus tekib restoranis käimisest suur probleem. Kuna teos on ilmunud sügaval nõukogude ajal, siis kannab ta ka oma ajastu pitserit: valesti käitunud tüdruk mõistetakse hukka, kaalutakse isegi koolist väljaviskamist, kuid siiski otsustatakse hakata teda ümber kasvatama.

Mulle meeldib, kuidas Aino Pervik on tegelasi kujutanud – need on tavalised keskkooliõpilased, ega suurt erinevust praeguste noortega märkagi. Nagu selles vanuses ikka, tekivad esimesed armumised, aga ka pettumised. Keerulised on ka tüdrukute omavahelised suhted, eriti kui silma rõõmustab sama noormees. Aga isegi juhul, kui oma noormees on olemas ja suhe tundub täiesti kindel, selgub, et suhet hoida ei olegi nii lihtne. Peategelane Nele, kes on välimuselt kena ja atraktiivne, jätab algul üsnagi arrogantse mulje – ta on oma ilust teadlik ja käitub ka vastavalt. Ajapikku tuleb välja tema teine pool. Näiteks kui tüdruk tajub ühel peol, et ta on teisele neiule haiget teinud, siis tunneb ta ennast halvasti ega arenda tärkavat suhet noormehega edasi. Tuuli, Nele parim sõbranna, on küll hea õpilane, kuid tunneb ennast ebakindlalt ja seetõttu tegeleb pidevalt enda analüüsimisega. Teeb seda ka siis, kui on koos oma noormehega, mõistmata, et just see pidev eneses kahtlemine võib olla teistele koormav.

Seda mõnusat noorsooromaani võib kahtlemata kätte võtta ka praegu, kuid lugedes tuleb meeles pidada raamatu ilmumisaega ja ignoreerida tolleaegset kasvatuslikku eesmärki, isegi kui see oli mõeldud irooniana. Kuigi praegu see osa teosest üllatab, siis noorpõlve lugemiskogemusest ei ole need seigad meelde jäänud.

Eesti Raamat, 1969

Helin Puksand, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Loe lähemalt

November 2023. Anti Saar „Kuidas istuda, kuidas astuda“

Kunstiväärtuslikkust ja õpetlikkust käsitletakse sageli üksteist välistavate kategooriatena. Eriti tundlikud ollakse ses suhtes lastekirjanduses, mis ajaloolisest arengust tingituna on ikka soovinud pealesunnitud pedagoogilise ripatsi rollist taanduda. Nii kipubki autorile suurimaks solvanguks olema tõdemus, et tema teoses õpetlikkusele ülemäära tähelepanu pööratakse. Anti Saare „Kuidas istuda ja kuidas astuda?“ tõestab aga, et ka täiesti avalikult kasvatuslik olles võib siiski luua teose, mis ilma igasuguse kahtluseta on samavõrra ka (laste)kirjandus.


Asjalik eluõpik nii suurtele kui väikestele

Saare teos on pealiskaudses vaates lihtne käsiraamat või eneseabiõpik, milles autor jagab lugejale üksikasjalikke nõuandeid, kuidas elus paremini hakkama saada. Kusjuures need lugejad võivad olla nii päris pisikesed, alles ettelugemisvanuses olevad mudilased, koolilapsed, teismelised kui ka juba ammuilma täiskasvanuks saanud. Iga vanuserühm leiab teosest oma tasandi, millelt kirjanik just temaga kõneleb. Ja kõneleb ta lihtsalt, selgelt ja ausalt. Nii võibki olla, et teost paari või miks mitte ka kümne aasta pärast uuesti üle lugedes avastad sealt elutõdesid, mida oma varasemas elujärgus tähelegi ei osanud panna.

Justkui soojenduseks alustatakse lihtsamana tunduvatest tegevustest, nagu istumisest ja astumisest, kuigi, nagu autor selgelt esile toob, on siingi küllalt võimalusi eksimiseks. Seejärel jõutakse aga järjest keerukamate väljakutseteni: kuidas kingapaelu siduda, kirja kirjutada, lastega rääkida, ilma telefonita ellu jääda, naeru tagasi hoida jne. Raamatu lõpuosas on aga käes juba tõeliste pähklite aeg ning arutletakse, kuidas leida kodutee, rõõmu valmistada ja õnnelik olla. Kokku on Saare raamatus 37 paari-kolme lehekülje pikkust peatükki. Nõuandeid või elujuhiseid, mille seas on nii praktilisema loomuga konkreetseid juhendeid kui ka üldisemaid eluväärtusi, leidub aga tunduvalt rohkem.


Huumor ja (enese)iroonia

Saar läheneb näpunäidete jagamisele mõnusalt humoorikas võtmes. Teatud puhkudel loob lõbusa alatooni laskumine ülimasse detailsusesse, teistel juhtudel aga jälle kaudselt mõeldu otsesõnu rakendamine. Ja kuigi tekstid on lustakad, nii et panevad lugeja kui mitte naerma, siis loodetavasti vähemalt muhelema, ei tee Saar nalja kunagi nalja enese pärast. Ikka leiab nende pealtnäha lustakate lookeste tagant sügavama sisu. Seda võiks nii mõnelgi korral ehk ka ühiskonnakriitikaks nimetada, kui Saare pehmus ja heatahtlikkus siin nii jõulise sõna kasutamisel takistuseks ei saaks. Karmi kriitiku asemel on ta pigem osav ja leidlik nügija. Sümpaatne on see, kuivõrd siiralt ja soojalt, ilma vähimagi pateetikata on väärtused edasi antud. Need kumavad läbi näiliselt juhuslikult puistatud lausetest, nagu „kodutee on vist üldse kõige kallim asi, mille sa võiksid kaotada“ või „sõbra võitmine võib tuua kaasa sõbra kaotamise“ või „ainult ükskõiksusest ei nuta keegi“ jne. Samas aga leidub küllalt ka pisut teravamaid iroonilisi torkeid. Kõige suuremad torked saadetakse hoolimatuse, enesekesksuse ja kaastunde puudumise suunas.

Kuid olgu tegemist huumori või irooniaga – raamatust leiab tõepoolest ka terve rea toredaid nippe, mille peale poleks ise ehk tulnudki, olgu siis (ajutise) kodutee leidmiseks aeg-ajalt selja taha vaatamine, et teisesuunaline pilt mällu salvestada, juustest nätsu eemaldamiseks õli kasutamine või lapsevanema tragiks kasvatamiseks ise tragi olemine.


Mõtlemapanev tekst

Teose tekst on mõnusalt harali. See viitab nii konkreetsematele päriselu sündmustele kui üldisemalt ühiskonnas toimuvale. Nii näiteks saab mainitud tantsupidu (Hoia pulka, hoia, hoia, hoia!), rongisõit (Veendu, et sa ei unustanud midagi rongi) ja jalutuskäik pargis (Kui oled sisse astunud, pühi tald puhtaks vastu muru, mitte püksisäärt), aga ka Putin, toidukullerid, kliimakatastroof ja laktoositalumatus. Lisaks leiame viiteid ka raamatu- ja filmiilma, näiteks teistele eneseabiõpikutele, nagu Dale Carnegie aastakümnete tagune rahvusvaheline menuk „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“, ning kirjandusteostele, nagu Cressida Cowelli  „Kuidas taltsutada lohet“ ja selle põhjal valminud film või Iko Marani jõulujutt „Kuidas kasvatada lapsevanemaid“. Vaatamata viidete laiahaardelisusele ja eriilmelisusele pole tekst aga eklektiline, vaid sidus, lobe ja mugav nii vaikselt omaette  kui ka valjult ette lugedes.


Jaaksoni koomiks-pildid

Alvar Jaaksoni koomiksistiilis pildid on teose kontekstis tabavalt nimetatud joonisteks. Need on valdavalt must-valged, särtsu on lisatud oranži, kollase jt rõõmsate toonidega. Et erinevatel lugudel on erinev jooniste osakaal, leidub nii neid jutte, mille juures vaid mõned üksikud pildid, samas kui teised lood on lahendatud kas põhjalike skeemidena (Kuidas tunnistada üles koerust) või koosnevadki  peaasjalikult pildist (Kuidas taltsutada lohet, Kuidas olla õnnelik). Olgu aga sõna ja pildi vahekord milline tahes, Saare ja Jaaksoni maailmatunnetused klapivad omavahel nii suurepäraselt, et moodustub mõnus tervik. See toob igas vanuses lugejale naeratuse suule, samas aga torgib ikka ka pisut. Mõnusalt siiljas teos on see „Kuidas istuda, kuidas astuda“.


Illustreerinud Alvar Jaakson

Kirjastus Kolm Elu 2023, 112 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Eesti Lastekirjanduse Keskuse sünnipäevapidu

Eesti Lastekirjanduse Keskus saab 90-aastaseks! Selle tähtsa päeva puhul ootame teid kõiki perepäevale laupäeval, 11. novembril 2023.

Tegevust jätkub lastekirjanduse keskuse sõpradele kella 12–19ni. Kogu päeva jooksul toimub palju põnevaid kohtumisi – keskuse juubelile tulevad lapsi lõbustama Pipi Pikksukk ja koeratüdruk Lotte, saab vaadata teatrietendust Improteatrilt IMPEERIUM ning värskeid lühifilme PÖFF Shortsilt, toimub luuleraamatu „Laps ei karda luulet“ esmaesitlus koos autoritega ja pikutamiskontsert Silver Sepaga. Lisaks saab osaleda otsimismängus ja erinevates töötubades, mida viivad läbi illustraatorid Ulla Saar, Reda Tomingas, Pamela Samel, Kristel Maamägi ja Kertu Sillaste. Avatud on ka raamatukogu ja raamatudoktorite vastuvõtukabinet ning pööningul tegutseb kohvik. Ja üks õige sünnipäev ei möödu ka tordita!

Üritus on tasuta.

Päevakava:

Saalis

12.00 – Pipi Pikksukk lustib lastega

13.00 – Kino: vaatame PÖFF Shorts lühifilme

14.00 – Etendus „Segamini muinasjutud“ (Improteater IMPEERIUM)

15.00 – mängime koos koeratüdruk Lottega

16.00 – „Laps ei karda luulet“ – sünnipäevaks on valminud värske luuleraamat, kust võib leida 28 autori luuletusi tähtedest, lugemisest ja raamatutest. Valikut luuletustest esitavad noored näitlejad, kes ka ise luuletada armastavad.

18.00 – Silver Sepa kontsert, kus muusika ja sõna saavad inspiratsiooni Tallinna Illustratsioonitriennaali 82 autori töödest. Sünnipäevapeo viib õhtusse eriline ja ainukordne pikutav ümbermaailmareis helide ja illustratsioonide keskel!


Edgar Valteri galeriis

12.00–16.00 toimub Raamatudoktori vastuvõtt

Varakambris

13.00–14.00 illustraatorite Ulla Saare, Reda Tomingase ja Pamela Sameli digijoonistamise töötuba
(NB! Kui sul on kodus joonistamisprogrammiga iPad ja digipliiats, siis võta need kaasa.)

14.00–15.00 Kristel Maamägi maskide tegemise töötuba

15.00–16.00 Kertu Sillastega koos Eesti lasteraamatute tegelaste joonistamine

Pööningul

12.00–16.00 toimetab kohvik

17.00 – Magus üllatus

Lisaks on terve päeva jooksul avatud keskuse raamatukogu ja saab osaleda otsimismängus.

Loe lähemalt

Tallinna 7. illustratsioonitriennaali laureaadid on selgunud

Reedel, 3. novembril avati Arhitektuurimuuseumis Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“, kus saab imetleda illustratsioone 82 raamatukunstnikult üle maailma. Näituse avamisel kuulutati välja tänavuse triennaali peapreemia ehk grand prix võitja, kelleks on Poola illustraator Joanna Concejo.

 „Joanna Concejo on üks tunnustatuimaid ja hinnatumaid illustraatoreid. Tema isikupärane ja tundlik käekiri, detailirikkus ja täpsus, oskus läheneda köitvalt igapäevastele teemadele, ootamatud leiud ja „kastist välja“ mõtlemine võluvad ja äratavad imetlust. Paljud kunstnikud püüavad teda jäljendada, aga seda tundlikkust on raske saavutada, mille leiame Joanna piltidest,“ ütles triennaali kuraator ja lastekirjanduse keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Triennaalil tunnustati II auhinnaga Elena Odriozolat Hispaaniast ja III auhinnaga Rebeca Lucianit Argentinast. Diplomid said Alefes Silva (Colombia), Amir Shabanipour (Iraan), Daniela Costa (Itaalia), Isol Misenta (Argentina), Inna Maslyak (Ukraina), Matteo Gubellini (Itaalia), Noushin Sadeghian (Iraan) ja Ofra Amit (Iisrael). 

Välja anti mitmed eriauhinnad. Lastekirjanduse Keskuse preemia läks Kristi Kangilaskile illustratsioonide eest raamatule „Suur rüütel“. Keskus hindab kõrgelt kunstniku isikupärast käekirja, pildilist jutustamisoskust ning klassikalise joonistuse sidumist digitehnikaga.

Eesti Rahvusraamatukogu preemia pälvis kunstnik Anu Kalm, kelle illustratsioonid raamatus „Pisike puu“ äratavad tähelepanu ajastu vaimu peegeldamisega rahvalike kujundite kaudu. Raamatu eesmärk on toetada laste lugemishuvi juba väikesest peale.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu preemia omistati Martin Jarriele (Prantsusmaa) ning Eesti Kunstnike Liidu preemia pälvis Regina Lukk-Toompere ja noore kunstniku tunnustuse sai Liis Roden.  

IBBY Eesti osakonna diplom anti Annalisa Bollinile Itaaliast tema erilise, tundliku ja detailirohke illustratsiooni eest pildiraamatus.

Rahvusvahelises žüriis osalesid dr. Ali Boozari (Iraan), Glenda Sburelin (Itaalia), Katalin Szegedi (Ungari), Amanda Mijangos (Mehhiko), Aljoscha Blau (Saksamaa) ja Josep Antoni Tàssies (Hispaania).

Illustratsioonitriennaal on avatud kuni 3. detsembrini. Lastekirjanduse Keskuses on samal ajal avatud eelmise triennaali võitja, Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema“.

Triennaali kuraator on Viive Noor, näituse disainer Mae Kivilo. Korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Triennaali toimumist toetavad Tallinna linn, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kirjastuste Liit, IBBY Eesti osakond ja Eesti Kunstnike Liit.

Vaata lisa: www.facebook.com/tallinnillustrationstriennial 

Fotosid (autor: Aron Urb) näituse avamiselt näeb SIIT.

Fotol tänavuse illustratsioonitriennaali grand prix võitja Joanna Concejo


Lisainfo:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, triin.soone@elk.ee, 5919 0363

Loe lähemalt

Algamas on Tallinna 7. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“

Reedel, 3. novembril avaneb Eesti Arhitektuurimuuseumis Põhjamaade mõjukaim illustratsioonisündmus – Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“ (TIT). Tänavune on järjekorranumbrilt juba seitsmes. 2003. aastal sündinud Läänemere-ääresete riikide illustratsioonitriennaal on kasvanud 26 riigi osalusega ettevõtmiseks, kus osaleb 82 kunstnikku.

Triennaali avapäeval kuulutatakse välja tänavune grand prix ning diplomite saajad, kelle on välja valinud rahvusvaheline žürii. Auhindamisel osaleb TITi žürii esimees dr. Ali Boozari. Lisaks tunnustatakse kunstnikke mitmete eripreemiatega.

Triennaali kuraator Viive Noor: „Triennaal annab haruldase ja suurepärase võimaluse näha raamatukunstniku loomingut ehedal kujul. Vaid näitust vaadates mõistame, kui erinevalt võivad mõjuda pildid raamatus võrreldes originaalidega, mida kunstnik on ise teinud. Raamatus tuleb ju trükitehnoloogia alati vahele. Näitusel on palju isikupäraseid käekirju, eri vanuses tunnustatud tegijaid, lisaks erinevad stiilid pluss rahvuslik koloriit – need võiksid olla triennaali märksõnadeks. Olgu see klassikaline vanakooli illustratsioon või trende jälgiv nooruslik uljus, kõigel on oma koht. Triennaalil osaleb tipptegijaid paljudest Euroopa riikidest ning Kanadast ja USAst. Eksootikat lisavad seekord kunstnikud Argentinast, Mehhikost, Tšiilist, Colombiast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, kus on väga omanäoline ja ülihuvitav tugevatel rahvuslikel alustel põhinev illustratsioonikunst.“

Triennaaliga kaasneb traditsioon tutvustada publikule eelmise TITi peapreemia võitja loomingut. Eesti Lastekirjanduse Keskuse galeriis on avatud Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema“. Ladina-Ameerikas toetub illustratsioonikunst tugevalt rahvuslikele traditsioonidele ning peegeldab selle maa koloriiti ja hõngu. Nii toetubki Amanda Mijangose looming maiade pärandile, kuid jutustab sellest kaasaegses pildikeeles. Tema tööd on olnud mitmel aastal Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäitusel. Lisaks Tallinna illustratsioonitriennaali peapreemiale on Amanda Mijangost tunnustatud Sharjah’ laste lugemise festivali illustratsiooninäitusel 2. kohaga, Bratislava illustratsioonibiennaalil Kuldõunaga ning VIII Iberoamerica Illustra kataloogi võitjana.

Näitused jäävad avatuks 3. detsembrini 2023.

TITi näituse disainer on Mae Kivilo. Korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Triennaali toimumist toetavad Tallinna linn, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kirjastuste Liit.

Lisainfo:

Viive Noor
TIT kuraator, Eesti Kujundusgraafikute Liit
viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
triin.soone@elk.ee, 5919 0363

Loe lähemalt

Põhja-Euroopa mõjukaim illustratsioonisündmus – VII  Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“

Reedest, 3. novembrist kuni 3. detsembrini 2023 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna VII illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“, kus osaleb 82 illustraatorit 26 riigist. Eksponeeritud on üle 300 töö ning triennaalil saab ülevaate maailma illustratsioonikunsti paremikust.

Illustratsioonitriennaali eesmärk on inspireerida inimesi illustratsiooni märkama ja lugema. Sama oluline on ka Eesti illustraatorite tutvustamine mujal maailmas, millele triennaal samuti tõuget annab. Triennaali saadab publiku- ja haridusprogramm. Eesti Lastekirjanduse Keskuses on samal ajal avatud eelmise triennaali võitja, Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitus.

Illustratsioonitriennaali kuraator on Viive Noor, näituse disainer on Mae Kivilo. Triennaali korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Triennaali toimumist toetavad Tallinna linn, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kirjastuste Liit.

Vaata lisa: www.facebook.com/tallinnillustrationstriennial

Lisainfo:
Viive Noor
Tallinna illustratsioonitriennaali kuraator
5557 9930

Loe lähemalt

Selgusid üle-eestilise 30. ettelugemise võistluse tulemused

Laupäeval, 21. oktoobril võistlesid Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses parimad 4. klasside ettelugejad. Ettelugemise võistluse „Padakonna vada“ võitis Emma Calero Läänemaalt, teise koha sai Riko Rehi Saaremaalt ja kolmandale tuli Tuule Tüür Harjumaalt.

Lapsed lugesid ette Eno Raua raamatuid nagu „Sipsik, „Naksitrallid“, „Ninatark muna“, „Konn ja ekskavaator“ ja „Kilplased“. Kõik 16 last olid maakondlike eelvõistluste võitjad ning nende esitus oli kõrgetasemeline. Ettelugejate esinemist hindas žürii, kuhu kuulusid lastekirjanik Liis Sein, näitlejad Maria Ehrenberg ja Karel Käos.

Esimese kolme koha omanikele olid auhinnaks raamatupoe kinkekaardid, kõikidele osalejatele jäi võistluspäeva meenutama Eno Raua raamat „Kilul oli vilu“ ja Eesti Tervisemuuseumi külastus.

Üle-eestilise 4. klasside õpilaste ettelugemise võistluse lõppvooru tulemused:

I koht – Emma Calero, Läänemaa, Haapsalu Põhikool

II koht – Riko Rehi, Saaremaa, Kuressaare Vanalinna Kool

III koht – Tuule Tüür, Harjumaa, Viimsi Kool


Teised osalejad:

Art Eugen Remmelg, Hiiumaa, Kärdla Põhikool

Kertu Vasser, Jõgevamaa, Põltsamaa Ühisgümnaasium

Loreen Abner, Järvamaa, Paide Hammerbecki Põhikool

Rete Lepik, Lääne-Virumaa, Jäneda Kool

Karoliine Lutsar, Põlvamaa, Tilsi Põhikool

Hennri Eduard Kakko, Pärnumaa, Are Kool

Ken Steven Kristal, Raplamaa, Märjamaa Gümnaasium

Nora Kristin Kont, Tartumaa, Tabivere Põhikool

Simo Saarmann , Valgamaa, Valga Põhikool

Taissia Moskvitšova, Viljandimaa, Viljandi Paalalinna Kool

Lisett Toomjõe, Võrumaa, Antsla Gümnaasium

Margarita Baranets, Tallinn, Hiiu Kool

Ronja Mia Randel, Tartu, Tartu Waldorfgümnaasium

Loe lähemalt

Ainult kolm korda: Eesti Lastekirjanduse Keskus ja PÖFF Shorts näitavad uut lasteanimat

Milline on hea filmilugu lastele? Just seda küsimust silmas pidades otsis Eesti Lastekirjanduse keskus välja 12 filmi, mis linastuvad PÖFFi lühi- ja animafilmide festivali Shorts lasteanima võistlusel.

„Sel aastal oli mitmeid lugusid, kus räägiti lehmadest, sokkidest ja lähedase kaotusest — mitte küll ühes filmis koos. Arvame, et leidsime kõige parimad lood üles ning saime kokku kolm väga erilist ja põnevat kassetti,“ märkis filmivaliku teinud žürii esinaine Ulla Saar.

Rahvusvahelisse lasteanima võistlusprogrammi valiti 12 filmi, nende seas kogupereanimat Kanadast, Portugalist ja Lõuna-Koreast. Eesti tegijatelt pääses programmi Oskar Lehemaa auhinnatud nukufilm „Kadunud sokid“ (2023), mis on linastunud varasemalt „Kaka, kevad ja teised“ animakogumikus.

Programmi panid koos PÖFF Shortsiga kokku Ulla Saar, Tiina Undrits ja Liis Sein Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Filmid linastuvad eestikeelse dublaažiga.

PÖFF Shorts lasteanima võistluse filme näeb laupäeval, 11. novembril kell 15.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ning pühapäeval, 12. novembril kell 10.15 ja 11.30 kinos Artis. 

Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 7.–15. novembrini Tallinnas ja Tartus.

Piletid ja lisainfo: https://shorts.poff.ee/shorts-lasteanima-voistlusprogramm-1/

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee