Hüppa põhisisu juurde

Ettelugemise päeval loeme ja illustreerime Eno Raua lugusid

Ettelugemise päeval, 20. oktoobril kell 9–14 loevad tuntud näitlejad Eno Raua lugusid ja raamatukunstnikud illustreerivad samal ajal kuuldut. Toimuvat saab jälgida otseülekande vahendusel lastekirjanduse keskuse ja kirjandusfestivali Luup Facebooki lehtedelt ning ERRi kultuuriportaalist.

„Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega, sest just siit saab alguse lapse kõne areng, kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi,“ märgib Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Ma väga loodan, et unejutu lugemine kui armas peretraditsioon ei ole meie kodudes kuhugi kadunud ning seda saavad nautida nii väikesed kui ka suured raamatusõbrad. Samuti ei pea see ju katkema, kui lastel lugemine selge, sest jutte kuulata meeldib kõigile.“

Lastekirjanduse Keskus ootab kõiki lasteaialapsi, õpilasi ja kirjandussõpru kuulama otseülekande vahendusel raamatulugusid Eno Raualt, kelle sünnist möödus tänavu 95 aastat. Raua looming kõlab armastatud näitlejate esituses ning samal ajal valmib loole illustraatori pilt. Lugude lugemist alustatakse kell 9 hommikul ja lõpetakse pealelõunal kell 14. Uut lugu ja pilti saab nautida iga 20 minuti järel. Sel korral tulevad ettelugemist üles joonistama lisaks kodumaistele kunstnikele ka kolm illustraatorit välismaalt – Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Leedust.

Raua loomingut loevad ette Stefan Hein, Rasmus Kaljujärv, Taavi Tõnisson, Ester Kuntu, Risto Vaidla, Maarius Pärn, Katri Pekri, Jane Meresmaa-Roos, Liina Tennossaar, Eva Koldits, Taavi Eelmaa, Anu Lamp, Tarvo Krall, Piret Kalda ja Grete Konksi. Ettelugemist illustreerivad Kristina Tort, Elina Sildre, Cécile Pruvot, Pamela Samel, Julia Dürr, Reda Tomingas, Anni Mäger, Kadi Kurema, Kristi Kangilaski, Anu Kalm, Lumimari, Joonas Sildre, Simona Jurčiukonytė, Takinada ja Kertu Sillaste.

Ettelugemise päeva veebiüritus toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvõttel. Ka sel aastal on päev osaks laste ja noorte kirjandusfestivali Luup programmist. Festivali toimumist toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tartu linn, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tallinna Goethe Instituut, Prantsuse Instituut Eestis ja Soome Instituut. Festival toimub kuni 21. oktoobrini ja selle programmi saab näha siin.

ETTELUGEMISE PÄEVA KAVA:

KELLTEKSTI LOEBRAAMATILLUSTREERIB
9:00Stefan Hein„Kurjad mehikesed“, „Väike autoraamat“Kristina Tort
9:20Rasmus Kaljujärv„Ninatark muna“Elina Sildre
9:40Taavi Tõnisson„Sipsik“Cécile Pruvot
10:00Ester Kuntu„Nii või naa“, „Imepärane kiikhobu“Pamela Samel
10:20Risto Vaidla„Naksitrallid“Julia Dürr
10:40Maarius Pärn„Kukest ja kurest, konnast ja karust“Reda Tomingas
11:00Katri Pekri„Konn ja ekskavaator“Anni Mäger
11:20Jane Meresmaa-Roos„Karu maja“Kadi Kurema
11:40Liina Tennosaar„Suvejutte veski alt“Kristi Kangilaski
12:00Eva Koldits„Peep ja Sõnad“Anu Kalm
12:20Taavi Eelmaa„Lugu lendavate taldrikutega“Lumimari
12:40Anu Lamp„Roostevaba Mõõk“Joonas Sildre
13:00Tarvo Krall„Kilplased“Simona Jurčiukonytė
13:20Piret Kalda„Suur-Tõll“Takinada
13:40Grete Konksi„Kalevipoeg“Kertu Sillaste
Loe lähemalt

Uute miniraamatute esitlus Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Neljapäeval, 19. oktoobril kell 17.30 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses uute miniraamatute esitlus koos autoritega. Projekti „Tiny Books – Big Stories“ olid kaasatud kirjanikud ja illustraatorid Leedust, Prantsusmaalt ja Saksamaalt ja Eestist. Kokku valmis kaheksa lastele mõeldud miniraamatut.

„Lapsed soovivad innukalt end ümbritsevat mitmekesist tegelikkust tundma õppida. Samas on oluline, et lapsed end lugudes ja illustratsioonides ära tunneksid. Miniraamatute autorite loodud lood käsitlevad inimõigustega seotud teemasid, nagu võrdsed võimalused, kultuuriline mitmekesisus, elu vabaduses ja erinevad kehad,“ ütles Markus Köcher, Tallinna Goethe Instituudi kultuuriosakonna juhataja.

„Raamatud kutsuvad lugejat inimõiguste üle mõtisklema ning oma eelarvamustest üle saama,” lisab Ulla Kihva, Prantsuse Instituudi kultuurivaldkonna juht. „Projekti tiim usub, et tänases maailmas peaks selliseid teemasid käsitlema ja tutvustama juba lapsepõlves, et tekiks kaasav ja sidus ühiskond.“

Seekord osales projektis viis kirjanikku ja viis illustraatorit, kokku valmis kaheksa miniraamatut. Raamatute autorid on Edouard Signolet ja Cécile Pruvot (Prantsusmaa), Ayşe Bosse ja Julia Dürr (Saksamaa), Simona Jurčiukonytė ja Jurga Vilė (Leedu) ning Kairi Look, Anti Saar, Anne Pikkov ja Reda Tomingas (Eesti).

Et miniraamatud jõuaksid võimalikult laia lugejaskonnani ja keelebarjäär ei saaks lugemissoovile takistuseks, on need tõlgitud eesti, saksa, prantsuse, leedu ja ukraina keelde. Raamatuid saab lugeda elektrooniliselt või alla laadida tasuta aadressilt www.tinybooks.eu pärast 19. oktoobril toimunud esitlust. Eesti ja saksa keeles ilmunud uute miniraamatutega saab tutvuda aga siin. Miniraamatutega on kaasas metoodiline abimaterjal lastevanematele ja lastega tegelevatele haridusasutustele. Juhendmaterjalid koostasid lastepsühholoog, lastekirjanduse kriitik ja lugemise populariseerijad ning need julgustavad lastega koos lugema ja keerulisemate teemade üle arutlema.

Projekti loojad soovivad, et miniraamatuid loetaks ja jagataks üle terve maailma ning kasutataks õppeasutustes nii töötubade kui ka arutelude läbiviimisel.

Miniraamatute esitlus toimub laste ja noorte kirjandusfestivali Luup programmi osana ja selle koostööpartnerid on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Goethe Instituut ja Prantsuse Instituut Eestis. Lisaks sellele toimuvad festivali jooksul töötoad miniraamatute autoritega nii Haapsalus, Viljandis kui Tallinnas. Samuti joonistavad rahvusvahelised illustraatorid 20. oktoobril toimuval ettelugemise päeva üritusel.

Loe lähemalt

Eesti lasteraamatud valiti „The White Ravens“ kataloogi

18. oktoobril algaval 75. Frankfurdi raamatumessil tutvustab Münchenis asuv rahvusvaheline noorsooraamatukogu oma kataloogi „The White Ravens 2023“. Tänavusesse digitaalsesse väljaandesse valiti kaks eesti lasteraamatut – Kadri Kiho „Endel ja Kati“ (illustreerinud Stella Salumaa, Päike ja Pilv 2022) ning Liis Seina „Mona isepäine isa“ (illustreerinud Ulla Saar, Pegasus 2022).

Rahvusvaheline noorsooraamatukogu Münchenis valib „The White Ravens“ kataloogi parimad lasteraamatud tervest maailmast. Tänavune kataloog sisaldab valikut 200 silmapaistvast laste- ja noorteraamatust, mis on avaldatud 37 keeles 57 riigis. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. Neid raamatuid esitletakse lisaks Frankfurdile ka kevaditi maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

„Endel ja Kati“ on lugu sõprusest ja hoolimisest. Eelkõige on see aga lugu meie sees peituvast julgusest, mille olemasolust meil tihti aimugi pole. Bussijuht Endel leiab suure portsu julgust päeval, mil tema sõber Kati hääle kaotab. Raamatu „Endel ja Kati” idee võitis 2021. a Põlvepikuraamatu konkursil I koha ja sai möödunud aastal Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna.

„Mona isepäine isa“ jutustab tavalisest perekonnast – Monast, tema emast ja isast. Ühel päeval otsustab pereisa oma elu aga kardinaalselt muuta, arvates, et muidu pole tal mälestusi, mida vanaduspõlves meenutada ega lugusid, mida järeltulevatele põlvedele rääkida. Emal ja Monal on tükk tegemist, et isepäise isaga sammu pidada. Raamat nomineeriti 2022. aastal Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale lastekirjanduse kategoorias.

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. See on oluline sündmus kirjastajatele, agentidele ja kirjandushuvilistele kogu maailmast, kus on võimalik tutvuda uudiskirjandusega ning osta ja müüa kirjastamisõigusi. Mess toimub kuni 22. oktoobrini ja selle seekordne peakülaline on Sloveenia.

Lisainfo:
Ulla Saar
Eesti Lastekirjanduse Keskuse välissuhete juht
ulla.saar@elk.ee
617 7238

Loe lähemalt

Esseekonkurss „Head mõtted on pool tervist” ootab osalema

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Head mõtted on pool tervist“, et avaldada oma arvamusi vaimse tervise ja heaolu teemadel.

Viimasel ajal on palju kõneaineks vaimne tervis ja selle hoidmine. Küllap on siis põhjust muret tunda ja mõelda, kuidas seda turgutada. Me kõik tunneme, et elu on pingeline ja maailma probleemid murettekitavad ning selle foonil ka me ise või meie lähedased ja sõbrad sageli kurvemad ja rohkem stressis kui varem. Kuidas siis tasakaalustada elupingeid ja tunda elurõõmu.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Björn Oker-Blom Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 6. novembriks 2023 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 28. novembril 2023 kell 12 Rootsi Suursaatkonnas, Tallinnas, Pikk 28.

Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, enekentomberg@gmail.com, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Loe lähemalt

Ellen Niit „Suur maalritöö“ (1971)

Ajal, mil iga päevaga ilmub loodusesse üha rohkem erinevaid toone, on just paras Ellen Niidu värssjutt „Suur maalritöö“ taas kätte võtta ning alustada sellest pähe kulunud soojast ja südamlikust pöördumisest: „Kord õige ammu, kullapai,/ kui maailm alles valmis sai,/ ta oli värvimata“. Kümmekond minutit hiljem, kui loetud on ka raamatu viimased read: „Need, kes ei taha värve,/ nüüd kuni suure sulani/ las rahustavad närve!“, saab tõdeda, et teos mõjub sama värskelt kui esimesel kokkupuutel rohkem kui pool sajandit tagasi. Et aga varasemad lugemiskorrad on teosele ladestanud teatava heldimuskorra, on see veelgi nauditavam.

„Suure maalritöö“ rohkete kordustrükkide, tõlgete, filmi- ja teatrikeelsete tõlgenduste ning uurimistööde põhjuseks on Niidu avatud ja mitmeplaaniline tekst. See kõneleb lugejaga ühtviisi sisukalt nii mudilaseeas kui täiskasvanuna, nii meie maal kui ka väljaspool siinset kultuuriruumi. Üha uute lugemiskordade jooksul ei paku teos ka andunud austajale ainult möödunud lugemiste nostalgiat, vaid annab võimaluse üha uute kihtide lahti koorimiseks. Nii saab teosest elamuse nii see, kes raamatut näiteks värviõpikuna kasutab, kui lugeja, kes oskab luua paralleele loomismüütide ja kristliku maailmapildiga; nii see, kes naudib peidetud tarkuseteri, kui hingematva fantaasialennu austaja. Erinevad teosesse sisse kirjutatud lugemisraamistikud põimuvad omavahel tihedalt ning moodustavad läbimõeldud, kuid samas lugeja jaoks lihtsa ja ladusa teksti, millega pole keeruline kontakti saada.

Nagu ikka pildiraamatuis, ei tekita aga siingi tähendust ainult sõna, vaid see moodustub teksti ja pildi koosmõjuna. Ellen Niidu värssidega maalitu pildikeeles edasiandjaks sai Edgar Valter. Tänaseks on Valteri pildid (nagu veel mitmegi tema illustreeritud teose puhul) „Suur maalritööga“ sedavõrd kokku kasvanud, et nende väljavahetamine kordustrükkides või filmis pole kõne alla tulnud. Nõnda ongi see lustakas värval ikka 1970-ndate moodi meenutavates alt laienevates pükstes ja vallatu juuksetukaga, piip hambus (nagu muide Valteril endalgi sageli) ja pintsel peenikeste sõrmede vahel. Just nii tundub Ellen Niidu tekstile sobivat veel tänasteski oludes.

Ehk kutsub raamat just sügisel kätte võetuna enda ümber rohkem värve märkama ja neid, vaatamata vihmasabinatele ja langevale temperatuurile, nautima. Järgneb ju ümbritsevale kirevusele peagi lumivalge aeg, mil need, kellel värvidest villand, saavad närve rahustada.

Eesti Raamat, 1971, 1985; Elmatar, 2008; Tammerraamat, 2015, 2020
Illustreerinud Edgar Valter

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Oktoober 2023. Davide Calì „Kes on süüdi?“

Davide Calì on Šveitsis sündinud Itaalia lastekirjanik, illustraator ja karikaturist, paljude pildiraamatute ja koomiksite autor. Tänaseks on ta kirjutanud üle 90 raamatu, mis on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Tegelikult kirjutab Calì raamatuid eri keeltes (lisaks itaalia keelele näiteks prantsuse, hispaania ja inglise keeles), kuna tema arvates läheb raamatute tõlkimisel sageli peamine mõte kaduma või moondub. Lisaks kirjutamisele viib Calì kogu Euroopas läbi kursuseid illustreerimisest ja lasteraamatute tegemisest. 2013. aastal käis ta ka Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Lastekirjanduse Keskuses töötube korraldamas. Davide Calì raamatud on pälvinud auhindu Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Šveitsis, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.Eesti keeles on seni ilmunud kuus Davide Calì raamatut: „Ma ei teinud oma kodutööd sellepärast, et …“ (2016), „Väike Klutt“ (2016), „Kogu tõde minu vapustavast suvest …“ (2017), „Teel kooli juhtus üks kummaline lugu …“ (2017), „Natuke nagu mango“ (2023) ja „Kes on süüdi?“ (2023).


Kliimateadlikuks lasteraamatu abil

Viimastel aastatel on olnud mitmeid kliimakatastroofe, nagu tohutud üleujutused, pikad kuumaperioodid või hirmsad tormid, ning kliimamuutustest räägitakse kogu aeg. Seepärast on oluline tõsta laste kliimateadlikkust juba maast madalast. Davide Calì raamat „Kes on süüdi?“ aitab seda teha juba päris väikestel lastel.

Raamatu peategelasel karu-sõdalasel on uhke mõõk, millega ta kõik ettejäänud puud, lausa terve metsa maha raiub. Kuid ühel hommikul on ta kindlus üle ujutatud. Karu-sõdalane läheb marru ja hakkab süüdlast otsima, kuid seda leida polegi nii lihtne. Kõigepealt tunduvad süüdi olevat tammivahid, kes on jätnud tammi valveta ja seepärast on vesi läbi tammi tunginud. Tammivahid eitavad oma süüd – nad ei oleks tammi valveta jätnud, kui hirvsiga ei oleks neid ehmatanud. Ka hirvsiga ei tunnista oma süüd, sest teda oli rünnanud rebane. Rebane omakorda saadab karu edasi lindude juurde ning linnud avavad karu-sõdalase silmad – kui metsa enam pole, siis otsivad linnud toitu hoopis rebase puuviljaaiast. Süüdlase teadasaamine aga ei paku karule loodetud rahuldust, pigem mõtleb ta selle üle, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Loost paistavad selged paralleelid tänapäevase maailmaga ja sellega saab hõlpsalt suhestuda. Lageraie ei ole ilmselt ka lastele võõras mõiste, kuid mida see endaga kaasa toob, ei mõista sageli isegi täiskasvanud. Kindlasti saaks lastega arutada, mida me koos lastega teha saaksime, et kliimasoojenemist vähendada, et oma helesinist planeeti hoida.


Raamat, mis paneb mõtlema

Hea lasteraamat pakub nii lapsele kui ka täiskasvanule rohkelt mõtlemis- ja aruteluainet. Davide Calì esmapilgul lihtne lugu ühe karu elust on metafoorne ja paneb sügavalt järele mõtlema erinevate tegude põhjuslikkuse üle: mida iganes keegi teeb, on sellel ka tagajärjed. Ka teiste süüdistamine ei ole asjakohane, sageli tuleb pilk lihtsalt peeglisse heita. Oma tegevuse jälgimine aitab mõista teiste käitumist: maailm ei ole sageli selline, nagu me seda ette kujutame. Samas ei ole raamat näppu viibutav – järeldused tuleb välja lugeda ridade vahelt.


Kirjaniku ja illustraatori koostöö

Kuigi Davide Calì on ise ka illustraator, on ta teinud koostööd paljude eri maade kunstnikega, nt Evelyn Daviddi ja Anna Laura Cantone Itaaliast, Miguel Tanco ja Anna Aparicio Català Hispaaniast, Aurélie Guillerey ja Sébastien Mourrain Prantsusmaalt jpt. „Kes on süüdi?“ illustraatoriks on kirjanik valinud meie rõõmuks tunnustatud eesti raamatukunstniku Regina Lukk-Toompere.

Lukk-Toompere kujutatud karu-sõdalane on ühest küljest hirmuäratavalt jõuline isakaru, kuid teisalt võime märgata juba raamatu kaanel tema pilgus pehmust ja heatahtlikkust, mis ehk reedab loo kulgu. Kui karu-sõdalane oma hirmsa mõõga ja tugeva kilbi lõpuks käest ära paneb, siis tulebki välja armas mõmmik, kes soovib kõiki aidata. Kunstnikule iseloomulikult on piltidel domineeriv toon hall, kuid sellele on lisatud maitsekalt värve, mis ei tee pilte küll kirevaks, kuid lisavad aktsenti. Üks põhjus raamat kätte võtta ongi illustratsioonid, sest need võimaldavad lapsel õppida detaile märkama. Teine põhjus on muidugi raamatu sisu.

Illustreerinud Regina Lukk-Toompere

Tõlkinud Eda Ahi

Kirjastus Päike ja Pilv, 32 lk

Helin Puksand, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Loe lähemalt

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup tuleb taas

14. oktoobril 2023 avatakse Viljandis perepäevaga laste ja noorte kirjandusfestival Luup 2023. Festival kestab 14.-21. oktoobrini ja selle kavast leiab ettevõtmisi nii peredele kui lasteaialastele ja koolinoortele üle Eesti. Festivali fookuses on noorte loovus ja omalooming ning inspireerivad kohtumised.

Festivali üritused toimuvad tänavu peamiselt Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Haapsalus. Mitmed ettevõtmised nagu ettelugemispäeva tähistamine, ettelugemise võistlus ja laste luulekonkurss „Viieviisi“ kaasavad lapsi ja noori üle Eesti.

Festivali avapäeval, 14. oktoobril toimuvale perepäevale Viljandis on oodatud kõik väikesed ja suured kirjandushuvilised, kel soov lugude maailmas mängida, luua ja lustida. Perepäeva programmis on põnevad kohtumised autorite, illustraatorite ja muusikutega nagu Liis Sein, Kristi Kangilaski, Kadri Lepp, Ilmar Tomusk ja Silver Sepp. Päeva jooksul saab osaleda töötubades, käia Raamatudoktori vastuvõtul ning kuulata ja luua ise lugusid üle kogu linnaraamatukogu maja. Perepäeva lõpetab Kondase Keskuses Piret Pääri muinasjutuõhtu. Vaata perepäeva kogu kava siit.

Festivali avaüritus Tartus toimub 16. oktoobril, kui Tartu linna kolmandatele klassidele algab ka Ilmar Tomuski kinkeraamatu jagamine.

Kogu festivalinädala jooksul on kindlasti luubi all põnevad kohtumised kirjanike ja illustraatoritega – festivalil osalevad ka Jaanus Vaiksoo, Kadri Kiho, Adam Cullen, Kertu Sillaste, Asko Künnap, Meelis Kraft, Urmas Nemvalts, Mika Keränen, Piret Jaaks, Tiina Laanem, Marge Pärnits, Gert Kiiler, Ene Sepp ja Sass Henno. Miniraamatute projekti raames kohtuvad noortega autorid ja illustraatorid neljast riigist – Kairi Look, Julia Dürr (Saksamaa), Cecile Pruvot (Prantsusmaa), Edouard Signolet (Prantsusmaa), Simona Jurčiukonytė (Leedu) ja Reda Tomingas.

20. oktoobril tähistataval ettelugemise päeval kutsub aga Luup kõiki osa saama suurejoonelisest veebisündmusest. Päeva puhul loevad armastatud Eesti näitlejad kella 9–14ni ette lastekirjaniku Eno Raua loomingut ning nende lugemist illustreerivad samaaegselt nii meie tuntud raamatukunstnikud kui ka illustraatorid välismaalt. Sündmust saab jälgida ERR kultuuriportaalist ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Luup festivali Facebooki lehtedelt.

Festivali raames toimuvad ka luuleprõmm, kirjanduslik kino, 4. klasside ettelugemise piirkondlikud eelvoorud ja palju muud põnevat. Festivali viimasel päeval, 21. oktoobril toimub üleriigiline 4. klasside ettelugemise võistluse finaal, millel osalevad igast maakonnast parimad ettelugejad. 

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup on välja kasvanud alates 2017. aastast toimunud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalist. Festivali korraldamisega on tänavu seotud Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Keskraamatukogu, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Haapsalu lasteraamatukogu, raamatupood Biblioteek, Elektriteater jpt. Festivali toimumist toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tartu linn, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Goethe Instituut, Prantsuse Instituut, Leedu Kultuuriinstituut ja Soome Instituut. 

Festivali kavaga saab tutvuda laste ja noorte kirjandusfestival Luup lehel Facebookis.

Loe lähemalt

Seminaril „Laps kirjanduses“ on tänavu fookuses lasteraamatukogud

Esmaspäeval, 23. oktoobril 2023 kell 10.30–16.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega seminar „Laps kirjanduses 11. Raamatukogu toob kokku“.

„Kui varasematel seminaridel on arutluse all olnud peamiselt laste- ja noortekirjandus nii Eestis kui mujalgi maailmas, siis seekordse seminari kava koostades pöörasime suuremat rõhku just lugemise tähtsusele ja raamatukogude toetavale rollile selles. Nii uuritaksegi seminaril ettekannetes näiteks seda, kuidas said alguse Eestis lasteraamatukogud,  mil moel on kujutatud raamatukoguhoidjat lasteraamatutes ning kuidas saavad kooli kirjandustunnid ja lasteajakirjandus õhutada lastes lugemishuvi,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm ja avaldas lootust, et seminarilt leiavad häid nõuandeid ja mõtlemisainet nii raamatukoguhoidjad, õpetajad, kirjastajad kui ka kõik teised lastekirjanduse huvilised.

Seekordne, 11. seminar tähistab ühtlasi Eesti Lastekirjanduse Keskuse 90. sünnipäeva, kuna 12. novembril 1933. aastal asutati ELK eelkäija, Tallinna Noorteraamatukogu, esimene spetsiaalselt lastele ja noortele loodud raamatukogu.

Tutvu esinejate ja kavaga ning registreeru seminarile SIIN.

Otseülekannet seminarist on võimalik jälgida ka ERR kultuuriportaalist ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehelt. Ülekande jälgimiseks ette registreerima ei pea.

Seminari toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija
5343 6586
jaanika.palm@elk.ee

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses on avatud Kertu Sillaste isikunäitus „Kokku pandud pildid“

2.–28. oktoobrini 2023 saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha pildiraamatute autori ja illustraatori Kertu Sillaste isikunäitust, millega tähistatakse tema 50. juubelit. Näitus avatakse keskuses pidulikult reedel, 6. oktoobril kell 16.

„Olen raamatupilte teinud  nüüdseks rohkem kui 15 aastat. Joonistanud, kleepinud, arvutiga täiendanud. Teinud kümme autoriraamatut, neist kolm sõnatut raamatut. Autoriraamatuid hakkasin tegema, sest tekkis teemasid ja pildivisioone, mis kippusid raamatusse, aga mille teostamiseks sobivat juttu ei olnud kuskilt võtta. Tundus, et tuleb ise kirjutada. Praegu naudingi kõige rohkem teksti ja pildi koosloomist,” ütles Kertu Sillaste.

Näitusele on kokku pandud mitu illustratsiooniseeriat. Trepigaleriis on pildid Läti rahvajutule „Vanataadi kinnas” ja Kertu Sillaste raamatule „Mina olen illustraator”. Suures saalis saab vaadata aga illustratsioone Seto muinasjutule „Lõbusad pealuud”, mis on kokku kleebitud erinevatest leidmaterjalidest, tehtud nn kila-kola tehnikas. „Kila-kola piltide tegemine on täiesti erinev joonistamisest ja maalimisest. Sellega käib kaasas leidmisrõõm, juppide, tükkide ja vidinate kokkusobitamise mõnu ja pisiasjade tähtsaks tegemine,” märkis raamatupiltide autor.

Kertu Sillaste (1973) on raamatute autor ja illustraator, tekstiilikunstnik ja kunstiõpetaja ning kunstiringide ja ­­‑kursuste juhendaja. Ta on Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige ning IBBY Eesti osakonna sekretär. Aastast 2009 on Sillaste osalenud raamatukunsti näitustel Eestis, Iraanis, Itaalias, Lätis, Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Suurbritannias, Taanis, Ungaris ja Venemaal. Tema illustratsioonid on alates 2013. aastast olnud näitustel Bratislava illustratsioonibiennaalil ja Tallinna illustratsioonitriennaali.

Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

Pildil Kertu Sillaste illustratsioon raamatust „Vanataadi kinnas”


Loe lähemalt

„Lugemisisu“ programm innustab lapsi lugema

2. oktoobril 2023 algab 5–13-aastastele lastele suunatud programm „Lugemisisu“, millega on sel hooajal liitunud 209 raamatukogu üle kogu Eesti. Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud lugemisprogrammi hooaeg kestab kuni 31. maini 2024.

„Iga hooaja alguses pakume osalejatele uusi tegevusi ja materjale. Sel hooajal on suureks muudatuseks vanusepiiri nihutamine 13-aastani. Püüame noori lugema innustada uue kujunduse, lugemispassi ja nende jaoks välja töötatud programmidega. Lisaks täiendasime olemasolevaid teematunde uute mängude ja tegevustega, millega lastele raamatute lugemine veelgi huvitavamaks teha,“ ütles „Lugemisisu“ programmi koordinaator ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmijuht Katrin Tõnisson.

„Lugemisisu“ 6. hooajal stardib 209 raamatukogu üle Eesti. Läbiloetud raamatud pannakse kirja spetsiaalsesse lugemispassi ja täidetakse sealsed loomingulised ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse diplomiga kõiki osalejaid, kes on passi kandnud viis teost. Lasteaialapsed saavad „Lugemisisus“ osaleda üheskoos terve rühmana.

Samuti viiakse klassidele ja rühmadele programmi jooksul läbi loovate lisategevustega täidetud teematunde, mille metoodikat ja materjale on aidanud keskusel arendada mitmed oma valdkonna professionaalid – Kertu Sillaste, Anneli Kengsepp, Ulla Saar,  Katrin Tõnisson, Anne Kõrge, Andra Kütt, Maili Metssalu, Kätlin Vainola, Eesti Lugemisühingu pedagoogid jt. Tundides mängitakse lugemismänge, õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile või tutvutakse ajakirja loomise protsessiga ja uuritakse muinasjuttude maailma. Sel aastal lisandus teematundide valikusse II kooliastmele mõeldud kaasahaarav „Detektiivitund“ ning loovülesanne „Meie toimetus“.

Programmi toetab Kultuuriministeerium.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee