Hüppa põhisisu juurde

Ilon Wiklandi nimeline noore kunstniku konkurss tuleb taas

Iloni Imedemaa kuulutab taas välja Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi. Illustratsioonikonkursile on osalema oodatud 14-18-aastased noored üle Eesti.

Konkursil tuleb noortel esitada üks töö vabalt valitud teemal ning vähemalt kaks illustratsiooni. Seekord on konkursil osalejatel ülesandeks teha illustratsioonid muinasjutule “Kullalaev” raamatust “Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud”, koostanud ja ümber jutustanud Piret Päär.

Ilon Wiklandi nimelisel noore kunstniku konkursil osalemiseks tuleb oma tööd saata 11. jaanuariks Iloni Imedemaale, aadressil Kooli 5, 90502 Haapsalu. Ilon Wiklandi sünnipäeval, 5. veebruaril kuulutatakse välja konkursi võitja ning avatakse näitus parimatest töödest.

Konkursi iga-aastane preemiafond on 1000 eurot, mille jagamise otsustab žürii. Lisaks saab võitja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt ühe Eesti illustraatori signeeritud autoritöö. Konkursi reglemendiga saab lähemalt tutvuda muuseumi kodulehel: https://salm.ee/iloni-imedemaa/konkurss/

Sel aastal pakume esimest korda ka võimalust tulla konkursile eelneval ajal illustratsioonitundi Iloni Imedemaale. Haridusprogrammis uurime põhjalikumalt püsiekspositsioonis olevaid Ilon Wiklandi teoseid, avastame illustratsioonidel detaile ja värvivarjundeid ning tutvume erinevate tehnikatega kunstiajaloos. Arutleme illustraatori ameti olulisuse üle igapäevaelus ja uurime, kus illustratsiooni kasutatakse. Arendame rühmatöö oskust kasutades aktiivõppemeetodeid. Muuseumitunni üks osa on loovtöö. Tundi juhendab illustraator Katrin Ehrlich. Sobilik 14-18-aastastele, sobib ka kunstikoolidele. Korraga saab tunnis osaleda maksimaalselt 24 last.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkurss sai alguse 2014. aastal Ilon Wiklandi soovist julgustada ja innustada noori eesti kunstiõpilasi end arendama ja proovile panema.

Varasematel aastatel on konkursi auhinna pälvinud Liisamari Viik Pärnu Kunstikoolist, Anna-Liisa Sääsk Viljandi Kunstikoolist, Aliis Vatku Haapsalu Kunstikoolist, Artur Anniste Sally Kunstistuudiost, Kai-Melli Kapten Türi Põhikoolist, Kassandra Laur Kose Kunstikoolist, Marlene Schwindt Haapsalu Põhikoolist, Meeli Maria Viikmaa Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist, Annleen Leesma Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist ja Saara Väli Orissaare Gümnaasiumist, Jane Mustrik Võru Kunstikoolist, Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist, Marie Martine Lupp Võru Kunstikoolist, Mirel Kallas Pärnu Rääma Põhikoolist ja Kirke Kirt Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist.

Fotol möödunud konkursi laureaat Kirke Kirt Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist (autor: Kaire Reiljan, Lääne Elu)

Lisainfo:

Maarja Kõuts
Iloni Imedemaa juhataja
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
maarja.kouts@salm.ee
Tel: 583 62803
www.salm.ee

Loe lähemalt

Lasteraamatute autorid kohtusid Raplamaa lastega

26. septembril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel lasteraamatute autorite tuur „Tuleme külla!“ Raplamaale, kus lastekirjanikud Tiina Laanem ja Kairi Look ning illustraator Reda Tomingas tutvustasid kohalikele lastele oma värskemat loomingut.  

Kohtumised lastega toimusid koostöös Raplamaa Keskraamatukoguga, külastati Juuru ja Valtu raamatukogusid. Kirjanikud Tiina Laanem ja Kairi Look tutvustasid kohale tulnud algklassilastele ja õpetajatele oma uuemaid raamatuid ja illustraator Reda Tomingas rääkis kõrvale, kuidas sünnivad raamatute pildid.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!“ on 2013. aastal alguse saanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse hea traditsioon. Tuuriga tuuakse lapsi raamatutele lähemale, tutvustades neile Eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Vahetud kohtumised autoritega innustavad lapsi lugema ja raamatute vastu suuremat huvi tundma. Kirjanike tuur elavdab maakondade kirjanduselu ja tugevdab koostööd Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kohalike raamatukogude ja koolide vahel. Lastekirjanike tuur on oodatud sündmus ja lasteraamatute autoreid oodatakse Eesti raamatukogudesse tuuritama igal aastal kevadel ja sügisel.

Loe lähemalt

Edgar Valteri illustratsioonipreemia tänavune laureaat on Piret Raud

Täna, Edgar Valteri 94. sünniaastapäeval anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle tema nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvis lasteraamatute autor ja kunstnik Piret Raud. Preemia on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada isikunäitus keskuse illustratsioonigaleriis 2023. aasta sügisel.

Lastekirjanduse ja illustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis preemia laureaadi ja nominendid 32 raamatukunstniku seast, võttes valikul arvesse viimase viie aasta jooksul avaldatud raamatuid. Laureaadi Piret Raua kaasnominentide hulgas olid illustraatorid Ulla Saar, Kertu Sillaste, Marja-Liisa Plats ja Catherine Zarip.

Žürii esimehe Triin Soone sõnul on Piret Raud tundlik ja õrn, elu märkav ja mõtestav kunstnik, kes liigub iseteadlikult oma illustraatori loometeed. „Piret Raud teab täpselt, kus ta on ja kuhu ta tahab jõuda, moevoolude tuuled teda ei mõjuta. Ta on armsalt truu oma sulejoonistuse tehnikale ja saavutanud selles nauditava perfektsuse. Iga detail tema pildil on täpselt paigas, just sel kohal, kus ta ei jää märkamata, kuid samas annab tasakaalu tervikule. Tänu tema märkimisväärsele rahvusvahelisele tuntusele on täna nii, et esmalt näeme, mis tal laias maailmas ilmub, ja alles siis teame seda teost koju oodata, “ märkis Soone.

Laureaat ise on oma loomingust rääkinud nii: „Töötan ühe raamatu kallal kaua, tihti peaaegu aasta, mistõttu on mu jaoks oluline mitte väsida ja ära tüdineda. Sellepärast üritan iga uue raamatu juures leida enda jaoks mingi uue nurga. Need on pealtnäha tühised asjad: näiteks, kuidas joonistada puud või lille või milline on üldine stilisatsiooni aste. Kõrvaltvaataja ei pruugi neid varjundeid üldse tähele panna, aga ometi on just see isiklik huvi ja ind illustreerimise juures mu jaoks olulisim.“

Nominendid valis välja 7-liikmeline žürii koosseisus Eva Laantee Reintamm (kunstiteadlane), Kadri Hinrikus (lasteajakiri Täheke), Leelo Märjamaa (IBBY Eesti osakond), Regina Lukk-Toompere ja Anne Pikkov (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium) ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Illustratsioonipreemia kutsuti ellu aastal 2019, mil esimeseks laureaadiks valiti Regina Lukk-Toompere. 2021. aastal sai tunnustuse Anne Pikkov.

Auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatukunstnike loomingut, edendada ja toetada eesti lastekirjanduse arengut ning jäädvustada Edgar Valteri mälestust. Preemia väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

Varasemate aastate Valteri preemia laureaatide ja nominentide ülevaate leiab siit: https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/edgar-valteri-nimeline-illustratsioonipreemia/

Fotol tänavuse Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaat Piret Raud ja nominendid Ulla Saar, Kertu Sillaste, Marja-Liisa Plats ja Catherine Zarip (autor: Aron Urb)

Loe lähemalt

Loovkirjutamise töötuba Berit Kaschaniga

Reedel, 27. oktoobril kell 10–13 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses järjekordne loovkirjutamise töötuba. Seekord oleme osalistele tarkust jagama kutsunud luuletaja ja biblioterapeudi Berit Kaschani.

Mis on biblioteraapia ja kuidas seda igapäevaelus – muu hulgas ka koolitunnis rakendada? Kuidas ilukirjanduse lugemine ja loovkirjutamine inimeste sisemaailma korrastavad? Kuidas „õpetada“ kirjandusklassikat, eriti luulet? Selles loeng-töötoas puudutame teemasid, mis on olulised kirjandusõpetajale ja kooliõpilasele, aga ka kõigile teistele, kes kirjandust ja kirjutamist kalliks peavad. Arutleme ja teeme harjutusi, mida saab hiljem uuesti kasutada ja teistele edasi anda. 

Berit Kaschan on luuletaja ja biblioterapeut, kes on juhendanud teraapilise suunitlusega loovkirjutamise gruppe 2018. aastast alates. Berit on töötanud nii noorte kui täiskasvanutega. Muuhulgas on ta olnud ka A.H. Tammsaare muuseumi haridustöö kuraator ning igapäevaselt lapsi ja noori kirjandusklassika ligi meelitanud. Berit usub kindlalt, et loovuse kasutamine on kõigile jõukohane viis oma elu paremaks ja tähenduslikumaks muuta. Samavõrd on ta aga veendunud kirjandusklassika ajatuses ja võimes kõnetada eri põlvkondi. Tuleb lihtsalt leida loovaid vaatenurki.

Lisaks on Berit kolme luulekogu autor, millest viimane „Täna piisab vähesest“ (2022) pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia nominatsiooni. Vaata lisa Beriti tegemiste kohta Biblionaudi lehelt. 

Töötoas osalemine maksab 20 eurot, millele saab registreeruda SIIN.

Olete oodatud!

Loe lähemalt

Luulevõistlus „Viieviisi“ ootab noori taas luuleradadele rändama

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup, mis on välja kasvanud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalist, toimub tänavu 14.-21. oktoobrini. Mitmest ettevõtmisest on oodatud osa saama lapsed üle kogu Eesti, nende seas juba kuuendat korda toimuv festivali luulevõistlus „Viieviisi“.

Omaloominguvõistlusele oodatakse vabas vormis luuletust, milles tuleb kasutada vähemalt üht (aga võib ka mitut) viiest märksõnast. Tänavuse võistluse sõnadeks on „rännak“, „kodu“, „võlu“, „kutse“ ja „leek“. Võistlustöid hinnatakse kolmes vanuseklassis:  4.–6. klass, 7.–9. klass ning 10.–12. klass.

Luuletusi oodatakse märgusõnaga „Luulevõistlus“ hiljemalt 1. oktoobriks 2023 Eesti Lastekirjanduse Keskuse meiliaadressile elk@elk.ee. Kõik tööd palume saata eraldi e-kirja ja failina. Luuletuse juurde palume autori nime mitte märkida, vaid lisada  e-kirja õpilase nimi, kool, klass, juhendaja nimi ja kontaktandmed. 

Luulevõistlusele saabuvaid töid hindavad vanema kooliastme õpilased ja tudengid. 

Tulemused tehakse teatavaks laste ja noorte kirjandusfestivali Luup lõpusündmusel Tartus Aparaaditehases 21. oktoobril 2023. 

Festivali korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Lastekirjanduse Keskus, partneriteks on Soome Instituut, Elektriteater, raamatupood Biblioteek jpt. Festivali kogu programmiga saab tutvuda septembri lõpus www.facebook.com/luupfestival.

Loe lähemalt

Mira Lobe „Vanaema õunapuu otsas“ (1973)

Septembri teisel pühapäeval tähistatav vanavanemate päev viib mõtted vastavateemalistele lasteraamatutele. Ühena esimestest meenub kindlasti Mira Lobe „Vanaema õunapuu otsas“. See, originaalis 1965. aastal ilmunud teos võitis enne tõlkimist rohketesse võõrkeeltesse nii Viini linna lasteraamatu- kui Austria riikliku lastekirjandusauhinna. 1973. aastal jõudis teos Dagmar Normeti vahendatuna meie lastenigi. Peale vanaema-loo on Lobelt eesti keelde tõlgitud veel „Hiir kipub välja“ (1984, tõlkinud Dagmar Normet) ja „Rohelise südamega linn“ (2023, tõlkinud Marge Pärnits). Kõik need raamatud on meile vahendatud Susi Weigeli originaalillustratsioonidega.

Ennekõike seostub Lobe aga ikka raamatuga „Vanaema õunapuu otsas“, mis räägib ühe väikese poisi igatsusest vanaema järele. Vaatamata sellele, et Andil on ema ja isa, vanem vend Jörg ja õde Kristel, taksikoer Bellost ja koolisõpradest rääkimata, tunneb poiss siiski kellegi puudu olevat. Nii kohtubki ta ühel ilusal päeval õunapuu otsas igavledes vanaemaga, kes temaga lõbustuspargis möllamas käib ja preerias metsikuid hobuseid taltsutab. Kui siis naabermajja koliv proua Fink Andi ja vanaema mereseiklused katkestab ja poisi endale appi kolima palub, tunneb Andi ühtäkki, et seegi on tore. Et proua Finki lapselapsed elavad Kanadas ja ta tunneb neist väga puudust, saab Andist talle asenduslapselaps, poisile saab naabrimemmest aga argipäevavanaema, kes pööraste seikluste asemel igapäevaeluks tarvilikke kogemusi luua aitab. Kuidas asetada lamp lauale või tuua taldrik nii, et see katki ei läheks? Kuidas keeta kartuleid ja valmistada murulaugu-redise kastet nii, et muld hamba all ei krigiseks? Kuidas istutada lilli? Veelgi olulisem on aga argivanaema õpetus, kuidas olla lahke ja arvestada inimesega enda kõrval ning teha üksteisele toetudes maailm pisutki lahkemaks ja hoolivamaks paigaks.

Raamatuga koos meenuvad paratamatult ka selle tõlked teatrikeelde. Laiema mõjuväljaga neist oli kahtlemata Elvi Koppeli lavastajakäe all 1977. aastal valminud telelavastus, milles Salme Reek nii meeldejääva  rolli tegi, et edaspidisel lugemisel vanaema ka aastaid hiljem tema häälega kõlab. Ka hilisemad lavastused (Rakvere Teater 2001, Teatribuss 2021) ja järjepidevalt ilmunud kordustrükid (2000, 2003, 2008) on tõestuseks, et teos oma aktuaalsusest ka uuel sajandil grammigi kaotanud pole. Nagu Lobe ajal, vajavad lapsed ka tänasel päeval vanaemasid, elagu nad siis kõrvalmajas või olgu kohatavad ainult õunapuu otsas.

Eesti Raamat, 1973, 2008
Illustreerinud Susi Weigel
Tõlkinud Dagmar Normet

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

September 2023. Reeli Reinaus „Juuli ja August. Kuidas vabaneda rahast?“

On autoreid, kelle kohta sobib suurepäraselt väide, et nad kirjutavad kogu elu ühte ja sama raamatut, käsitledes oma erinevates teostes ühtesid ja samu – tõsi küll keerukaid – probleeme ning pakkudes neile suhteliselt vähese variatiivsusega lahendusviise. Aga on ka loojaid, kelle huvi maailma vastu ei näi liikuvat vertikaalsest skaalast lähtudes, vaid pigem uuritakse elu ja inimesi horisontaalselt. Reeli Reinaus on pigem „horisontaalkirjanik“, kelle loomingus leidub vägagi eriilmelisi teoseid. Ta on julge katsetaja, kirjutades nii päris pisikestele lastele kui teismelistele ja noortele ning pakkudes neile nii fantaasiateoseid kui realistlikke raamatuid. Samuti on Reinausi käsitletavate probleemide areaal lai, ulatudes kiusamisest ja tõrjumisest naiste tüpologiseerimiseni, libahuntidest ja hambahaldjatest muistsete kuritegudeni. Oma värskes, peamiselt teisele kooliastmele adresseeritud jutustuses käsitleb Reinaus põhjalikumalt majandusküsimusi, mis tema varasemates raamatutes vaid episoodiliselt esile on kerkinud.

Kuidas kulutada ära pere kogu raha?

Teose sündmustiku algtõukeks on õde-venda Juulit ja Augusti ühel mitte nii ilusal päeval tabanud hirm, et kunagi tulevikus muutuvad nad oma vanemate sarnaseks. Kuid kes tahaks olla mullast vanavara välja tuhniv arheoloog nagu nende isa, või päevad läbi kodus passiv binokliga lindude vaatleja nagu nende ema? Nii otsustavadki lapsed, et lapsepõlv on nõrkadele ning viimane aeg on ise oma õnne sepaks hakata – see tähendab, kujundada vanematest isikud, kelle sarnased nad ise tulevikus olla tahaksid. Kuna oma vanemate suuremaks puuduseks peavad noored majanduslike ambitsioonide puudumist, leiavad nad mõistlikuima olevat alustada just sellest. Esimesena otsustatakse ette võtta kodune ema, kelle peamiseks huviks on linnud. Kuna aga ema ei taha kuidagi töölemineku osas vedu võtta, tuleb lastele mõte teda selleks sundida pere senist rahavaru kiiremas korras ära kulutades. Esialgu kergena tundunud ülesanne pakub aga üha uusi väljakutseid ning katsumusi ületades saavad lapsed teada ühtteist nii iseenda kui ka oma vanemate kohta.


Põnevad karakterid, mõnus huumor ja vajalikud tarkuseivad

Reinausi kaubamärgiks on ikka olnud mõnusa kiiksuga karakterite, eriti naistegelaste kujutamine. Kui aga näiteks raamatus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ oli selliseid erikummalisi naisi episoodilistes rollides esile toodud terve galerii, siis Juuli ja Augusti raamatus on ühe tegelase veidrusele üles ehitatud terve jutustus. Niisiis pole Reinausil teravat silma mitte ainult kõikvõimalike omapärade märkamisel, vaid ta suudab ka loodud karakterisse süüvida sel määral, et tegelane läbi teose huvitavaks kirjutada. Vaatamata värvikalt esile toodud veidrusele pole autor sellega ka üle pakkunud, mistõttu mõjub karakter siiski elutruu ja loomulikuna. Vahvaid väikeseid, ilmekalt iseloomustavaid nüansse jätkub Reinausil teistelegi tegelastele, olgu need siis jõulisemas või vähemtähtsas rollis.

Lisaks karakterikoomikale leiab teosest ka situatsioonilisi nalju ning vaimukat ja leidlikku sõnamängu. Kuid tegemist pole ainult lustaka ja meelt lahutava teosega. Lisaks põnevale, mõnusa huumoriga kirjutatud loole saavad noorele lugejale ühtlasi selgemaks ka majanduse toimimise alustõed. Miks raha on väärtuslik? Mis on kullapalavik? Milleks tuleb investeerida? Mis vahe on kokkuhoiul ja koonerdamisel? Miks on ületarbimine ohtlik?, jne. Eriti teose algupoolel on tarkuseterad hoolikalt köitvasse loosse peidetud. Keskosas paistavad mõned traagelniidid küll rohkem välja, kuid selleks ajaks on lugeja juba huvikonksu otsas, mis sunnib raamatu lõpuni lugema. Eriti vahva on, et üllatusi jagub veel päris viimaste lehekülgedeni.  


Värske illustraatoritöö

Eraldi tahaks esile tõsta Reda Tomingase suurepäraseid illustratsioone. Tegemist on Eestis elava leedu illustraatoriga, kes meie lastekirjandusmaastikul seni figureerinud pole, küll aga on tema kunstnikukäe all valminud teoseid saanud vaadata Leedu lapsed. „Juuli ja Augusti“ mustvalged, minimalistliku lähenemisega sisupildid sobivad kui valatult adressaadiga ning pakuvad Reinausi vaimukale tekstile väärilist tuge. Kunstniku pakutavad põnevad vaatenurgad ja ilmekad inimtegelased tulevavad ses lihtsuses ehk pareminigi esile kui värvikülluses. Kaanepilt aga vastandub sisupiltide tagasihoidlikkusele – omapärane, silmatorkav erkkollase-baklažaanililla värvigamma ning väikese vimkaga kujutatud peategelased lausa kutsuvad teost kätte võtma. Tore, et kutsungile järele andnutel ei tule pettuda.

Illustreerinud Reda Tomingas

Kirjastus Ronk Ronk  2023, 126 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Ootame toredaid lugusid Sten Roosi muinasjutuvõistlusele

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 11–15-aastasi lapsi osalema 32. Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Pika traditsiooniga võistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, rikastada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.

Võistlusele oodatakse muinasjutte vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1-2 A4 lehekülge. Lood palume saata 15. jaanuariks 2024 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ e-postile elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool, klass ja juhendaja nimi.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Muinasjutuvõistlus saab taas hoo sisse ning ootame lapsi oma fantaasiat lennutama ja põnevaid lugusid kirja panema. Meil on suur rõõm, et konkursil osaleb igal aastal sadu noori kirjutajaid üle Eesti. See näitab, et kirjanikele on järelkasvu tulemas ning tundub, et muinasjutt on just see žanr, milles oma lugude loomist ja sule teritamist alustada. Suur tänu kõikidele õpetajatele ja lapsevanematele, kes lapsi suunavad, juhendavad ja toetavad, sest ega loomeprotsess pole alati lihtne.“ 

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast ja selle algatasid Ants ja Ann Roos oma muinasjutulembese poja Steni mälestuseks. Eesti Lastekirjanduse Keskus jätkab seda suurepärast traditsiooni koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Haapsalu Linnavalitsuse, Eesti Keele Instituudi ja ajakirjaga Hea Laps. Konkurss kuulutatakse välja igal aastal 6. septembril, Sten Roosi sünniaastapäeval. Möödunud aastal saadeti võistlusele 253 muinasjuttu ning osalejaid oli 59 koolist. Kokku anti mullu välja 28 auhinda.

Tulemused tehakse teatavaks järgmisel aastal 8. juunil toimuval pidulikul auhinnatseremoonial Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Lisaks esikolmikule antakse välja mitmeid eriauhindu ning valiku parimatest muinasjuttudest avaldab ajakiri Hea Laps.

Loe lähemalt

Selgusid Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid

Lastekirjanduse ja raamatuillustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis välja Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid. Auhind antakse üle 21. septembril, Valteri sünniaastapäeval kell 15.00 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Žürii valis välja viis nominenti, kes on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad. Nende hulka kuuluvad Ulla Saar, Piret Raud, Kertu Sillaste, Catherine Zarip ja Marja-Liisa Plats.

Žürii tegi tänavu valiku 32 kunstniku seast, kes on viimasel viiel aastal avaldanud lasteraamatuid ning saanud tunnustusi kauneimate raamatute konkursil. „Meie lasteraamat elab täna parimaid aegu ja eriti põnevaks on läinud illustratsioon, mis pakatab isikupärasusest ning üllatab stiilide ja tehnikate rohkusega. Rõõmustav on, et kirjastajad väärtustavad üha enam raamatus pilti ning annavad kunstnikele võimaluse raamatuid illustreerida,“ lausus Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone, kes juhtis žürii tööd. Soone lisas, et preemiaga soovitakse tunnustada tänaseid tipptegijaid ja tuua fookusesse illustratsiooni tähtsus lasteraamatutes: „Kui meie loeme suuresti teksti, siis noor põlvkond kasvab üles väga visuaalses maailmas ja nad loevad üha ladusamalt pilti. Seega illustratsioon ei ole ammu enam mitte lihtsalt teksti täide, vaid osa loost ja selle arengust.“

Nominendid valis välja 7-liikmeline žürii koosseisus Eva Laantee Reintamm (kunstiteadlane), Kadri Hinrikus (lasteajakiri Täheke), Leelo Märjamaa (IBBY Eesti osakond), Regina Lukk-Toompere ja Anne Pikkov (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Asta Trummel (Kultuuriministeerium) ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia ellu 2019. aastal, mil esimeseks laureaadiks valiti Regina Lukk-Toompere. 2021. aastal sai tunnustuse Anne Pikkov. Preemia on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada näitus lastekirjanduse keskuses. Rahaliselt tunnustatakse ka kõiki nominente. Auhinna väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

Varasemate aastate Valteri preemia laureaatide ja nominentide ülevaate leiab siit: https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/edgar-valteri-nimeline-illustratsioonipreemia/

Fotol tänavuse Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominentide illustreeritud lasteraamatud

Loe lähemalt

Narva lastekirjanduse residentuuri tulevad kirjanik Veronika Kivisilla ja illustraator Greta Alice Liekyte

Suve keskel avasid Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK) konkursi Narva lastekirjanduse residentuurile ja stipendiumile. Tähtajaks saabus 37 taotlust, millest 13 olid loometandemid. Avaldusi tuli nii Eestist kui ka mujalt, näiteks Montenegrost ja Saksamaalt.

Konkursi žüriis olid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor), Anne Pikkov (illustraator, Narva kunstiresidentuuri juhatuse liige), Katrin Reinmaa (kirjastus Päike ja Pilv) ning Johanna Rannula (Narva Kunstiresidentuuri juhataja). Kõik nad nõustusid, et häid taotlusi oli palju ning oli, kelle vahel valida. Konkursil osales paljud professionaalseid kirjanikke ja illustraatoreid. Välja valiti kaks stipendiaati – üks kirjanik ja üks illustraator, kellest kumbki saab 2000 eurot ning võimaluse veeta kuu aega Narva kunstiresidentuuris.

Greta Alice Liekyte on raamatukogude statistika kohaselt kõige populaarsem lasteraamatute illustraator Leedus. Ta on aktiivne koomiksikunstnik ning teeb palju töötubasid nii väikestele kui suurtele erinevates kohtades üle maailma. Ka Narvas on tal plaanis korraldada töötubasid ja kohtumisi kohalike inimestega, et korjata materjali oma sõnadeta koomiksi- või pildiraamatu jaoks. Raamatu teemaks on sillad – mis on sild, mida see tähendab narvakate jaoks, mida sild ühendab jne.

Veronika Kivisilla on kahe kirjandusõpiku autor, kes on avaldanud artikleid, arvustusi, luulet, lühiproosat ja muud. Kivisilla kirjeldas soovi tulla residentuuri nii: „Olen kiire kohaneja, sisseelaja, lugudesse sattuja, vaimustuja, kiinduja. Rahutu hingena usungi, et parimad lood sünnivad argikeskkonnast välja astudes ja uusi paiku avastades ning kodustades.” Veronika Kivisillal on plaanis kirja panna esimese vabariigi ajal Narvas tegutsenud legendaarse loomaarsti Hjalmar Lingi lugu. Tegu on Kivisilla hea sõbranna sugulasega: „Sõbranna eakas vanaema on mulle oma onust Hjalmarist kõiksugust põnevat pajatanud. Tunnen, et sooviksin toonase Narva koos inimeste, loomade, laste ja onu Hjalmari ägeda Fordiga ellu äratada ja selle kõrvale luua loo praeguse Narva inimestest, loomadest, lastest”.

Kaks loomeinimest tulevad Narva kunstiresidentuuri resideeruma selle aasta oktoobrikuus, et koguda loomeindu ja töötada plaani võetud loometöö kallal. Liekyte sõnadeta koomiksiraamatu makett ja Kivisilla käsikiri saavad valmis arvatavasti 2024. aasta kevadel.

Vaata rohkem infot Narva kunstiresidentuuri kohta siit: www.nart.ee.

Greta Alice Liekyte illustratsioon Narva ja sildade teemal

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee