Hüppa põhisisu juurde

Sügisest alustab uus illustratsiooniring kunstihuvilistele noortele

Sellest sügisest alustab lastekirjanduse keskuses uus huviring noortele vanuses 16–26 aastat. Illustratsioonistuudios ehk noorte illustratsiooniringi on oodatud kõik, kel soov illustratsioonikunstist rohkem teada saada ja tahe joonistada, maalida ning piltidel lugusid jutustada. Eelnev kunstiga tegelemine ei ole eelduseks.

„14. septembril alustame lastekirjanduse keskuses illustratsioonistuudioga, mis mõeldud 16.-26. aastastele noortele. Plaanid on suured. Tahame kutsuda erinevaid õpetajaid, õppida illustratsioonitehnikaid, teha näituseid ja panna kevadeks kokku oma raamatu,“ kutsus stuudiojuhendaja Kertu Sillaste noori huviringiga ühinema.

Suhteliselt väikese mahuga koolitus ei võta gümnaasiumi ega kõrgkooli õppetöö kõrvalt palju aega ja pingutust, küll aga võib huvi ja innukuse korral panna aluse põnevale koostegutsemisele ja miks mitte ka erialavalikule. Lisaks juhendaja Kertu Sillastele kaasatakse ka külalisõpetajaid. Kõigile soovijatele pakutakse tasuta proovitundi, et osalejatel oleks tegevustest ja plaanidest selgem ülevaade.

Illustratsioonistuudio programm koosneb teadmiste ja oskuste omandamisest –  analüüsist ja praktilisest tööst:

-Harjutame ideede korjamist ja arendamist, kavandamist ja stiliseerimist.

-Omandame häid harjumusi, nagu visandivihiku pidamine, erialase info otsimine ja oma tööde esitlemine.

-Rakendame mitmeid kujutamise tehnikaid ja loome pilte erinevatele tekstidele. 

-Uurime illustratsioone – külastame näitusi, tutvume lastekirjanduse keskuse raamatukogu aaretega.

-Kevadeks saab tubliosaleja valmis väikese autoriraamatu.

Täpsem info ja registreerimine SIIN.

Loe lähemalt

Ülle Meistri illustratsioonikogu uueks koduks sai Eesti Lastekirjanduse Keskus

Reedel, 25. augustil andsid illustraator Ülle Meistri pärijad lastekirjanduse keskusele üle kunstniku mahuka illustratsioonikogu.  Pidulik sündmus toimus Ülle Meistri 75. sünniaastapäeva lävel.

„Meil on suur rõõm ja au võtta oma hoole ja armastuse alla Eesti ühe enim armastatud tippillustraatori looming. Ülle Meistri helged ja rõõmsad pildid on puudutanud mitut põlve lugejaid,“ märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

„Mul on väga hea meel, et Ülle pildid on nüüd kindlates kätes Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja hästi hoitud. Sel viisil rõõmustavad need kindlasti edaspidi nii lapsi kui täiskasvanuid,“ ütles Ülle Meistri Seltsi MTÜ juhatuse liige ja kogu keskusele kinkija Liisi Taimre, mainides, et neid teoseid lisandub keskuse kogudesse tulevikus ilmselt veelgi.

Taimre andis seltsile kuuluvad 1248 Ülle Meistri originaalillustratsiooni tasuta üle keskuse kunstikogusse säilitamiseks. Teoste hulgast leiab näiteks Leelo Tungla, Heljo Männi, Kuulo Kutsari ja paljude teiste tuntud eesti lastekirjanike ja luuletajatega koostöös valminud raamatute ja kogumike illustratsioone. Aga ka pilte, mis pole raamatukaante vahele jõudnudki.

„Öeldakse, et kõik kunstnikud joonistavad iseennast. Mulle tundub selles ütlemises üksjagu tõde olevat, sest kunstnik kujutab ju seda, mis tema sees on. Olgu need karumõmmid või vanapaganad, kõik nad on Ülle piltidel soojad ja muhedad. Ümarad, naeratavad ja heade silmadega. Kurjust Ülle piltides ei ole, kurjamidki on Üllel tema pingutustest hoolimata kukkunud välja heatahtlikud. Kuis teisiti, kui kunstnikus endas see kurjusesoolikas täiesti puudus. Oli vaid soojus ja mõnus huumorimeel. Küllap on just see põhjuseks, miks Ülle pildid on nii armastatud hoolimata vanusest. Hea on teada, et kõik see soojus on hoitud ja kaitstud, et seda säilitatakse ja võimalusel näidatakse ja et ka tulevastel põlvedel on võimalik kunstniku loomingust osa saada,“ lisas Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Ülle Meister (1948–2021) lõpetas 1973. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika eriala raamatukujundaja-illustraatorina ning oli alates 1983. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tehnikatest eelistas ta akvarelli, milles saavutas erakordse meisterlikkuse. Ülle Meistri illustreeritud ja kujundatud raamatud on saanud hulganisti auhindu, mille hulgas on nii Jaan Jenseni nimeline preemia (1986), 25 kaunima Eesti raamatu (1979, 1986, 1987, 1994), 5 kaunima Eesti lasteraamatu (1999, 2008, 2009) ja Balti riikide raamatukunsti konkursi (1987) diplomid. Samuti on ta pälvinud Tallinna illustratsioonitriennaalil (2006) Eesti Lastekirjanduse Keskuse audiplomi parimale Eesti illustraatorile ja II koha Nukitsa konkursil (1994, 1998).

27. augustil tähistatakse Ülle Meistri 75. sünniaastapäeva ja sel puhul on Haapsalu Laste Kunstikooli galeriis avatud ka tema loomingule pühendatud näitus, mida saab imetleda kuni 9. septembrini. Lisaks saab Haapsalu lasteraamatukogus vaadata väljapanekut Meistri illustratsioonidest, mille ta tegi pärandkultuuri-teemaliste väljaannete jaoks.

Loe lähemalt

Rahvusvahelist kirjaoskuse päeva tähistav Lugemistund kutsub osalema

Traditsiooniks saanud Lugemistunniga tähistatakse 8. septembril UNESCO rahvusvahelist kirjaoskuse päeva. Lugemisaktsioon ReadHour ehk Lugemistund kutsub üles võtma sel päeval kl 11–12 lugemiseks aeg maha ning sellest teistelegi teada andma. Soomes 2019. aastal alguse saanud Lugemistunni eesmärgiks on propageerida lugemist eelkõige laste ja noorte hulgas, aga osalema on oodatud igas vanuses lugejad.

Suuremad avalikud lugemiskohad on sel päeval Tartus raekoja taga Pirogovi platsil ja Tallinnas pakub lugemistunni ajaks lugemispesa Tallinna Keskraamatukogu peamaja (Estonia pst 8). Oodatud on kõik raamatusõbrad kas oma raamatuga või ilma. Lugemistunni võib korraldada ka oma kodus, tööl, koolis, raamatukogus või mujal – peaasi on pühendada aega lugemisele.

Lisaks suurtele avalikele lugemispidudele toimuvad Tartus ja Tallinnas mitmed Lugemistunnile pühendatud üritused. Eesti Lastekirjanduse Keskuses on selleks ajaks kohale tulnud lastele üles seatud lugemispesa, kus saab erinevaid raamatuid sirvida ja lugeda. Tartu Linnaraamatukogu peamajas ja harukogudes on sellel päeval võimalus osa saada aktsioonile pühendatud teematundidest, näiteks tundides „Ettelugemisrulett”, „Mõistke õed ja mõistke vennad”, „Õed Nopolad ja nende looming”, „Mine metsa oma jutuga” ja „Põnevaim raamat”. Lisaks oma raamatu lugemisele saab Tartus Pirogovi platsil ka kuulata kirjanikke: lastele loeb lõigu oma raamatust ette Soome lastekirjanik Tuutikki Tolonen ja suurtele loeb oma luulet Heidi Iivari.

„Lugemise tähtsust inimese kujunemisel on võimatu üle hinnata,“ ütles Soome Instituudi programmikoordinaator Anneli Loodus. „Raamatu lugemine – olgu teabetekst või ilukirjandus, sügav või meelelahutuslik, algupärand või tõlge – kujundab meie keelt. Keel on aluseks mõtlemisele: lõpuks sellest sõltub, kes me inimestena oleme ja olla tahame. Kampaania tuletab lugemise tähtsust meelde, ning kui seeläbi mõni lugemist väärtustav laps või noor juurde tuleb, on eesmärk kuhjaga täidetud.“

Eelmisel aastal vastas lugemisüleskutsele 150 Eesti kooli ja raamatukogu. Sotsiaalmeedias haarasid Lugemistunni mõttest kinni mh Rahva Raamat, Eesti Noorsooteater, Eesti Vabariigi president Alar Karis jpt. Kõige suuremalt toimus Lugemistunnil avalik lugemine Tartus. Lugemistundi tähistati ka Soomes, Rootsis, Norras ja Suurbritannias. Kui mujal oldi kellaaja suhtes rangemad, siis Eestis said koolid ja raamatukogud vabaduse ise valida kellaaja ja tegutsemisviisi.

Eestis toimub Lugemistund tänavu juba kolmandat korda ja seda korraldavad Soome Instituut, Tartu Linnaraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Keskraamatukogu.

Korraldajad kutsuvad üles korraldama Lugemistunde üle Eesti ja andma neist teada. Siin registreerudes kannab instituut kõik ühised lugemiskohad Soome Instituudi kodulehele, kust on hea leida enda lähikonnas toimuv Lugemistund.

Lisainfo:
Anneli Loodus
Soome Instituudi programmikoordinaator Tartus
5648 7286, anneli.loodus@finst.ee

Loe lähemalt

Arvustusvõistlus Kapsas ootab osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht otsivad juba teist aastat noori andekaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 30. novembrini.

Võistlusest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Abistamaks noort kriitikut raamatu valikul on keskus koostanud soovitusnimekirja, kuid lähtuma ei pea ainult sellest. Igaüks saab vabal valikul analüüsida teost, mis pakkus talle erilist lugemiselamust. Süsteemne ja üksikasjalikum teose uurimine annab noortele hea võimaluse süüvida loetusse uue nurga alt. Oma mõtete sõnastamine võimalikult isikupäraseks tekstiks võib viia noored kriitikud uute avastusteni nii teose kui iseenda kohta.

Kirjutamise hõlbustamiseks on lisaks soovitusnimekirjale valminud põhjalikud abimaterjalid (video, ideepank, nõuandeleht jm). Need on leitavad keskuse koduleheküljel ja edukalt kasutatavad ka koolitunnis. Kindlasti on algajal arvustajal kasulik nõu pidada ka õpetaja või raamatukoguhoidjaga.

Arvustus pikkusega 3000-5000 tähemärki peab olema kirjutatud eesti keeles. Tööd, millele on märgitud õpilase nimi, kool, klass ja e-posti aadress ning juhendaja nimi palume saata hiljemalt 30. novembril e‑posti aadressile elk@elk.ee.

Võistluse žüriisse kuuluvad ajakirjanikud, kriitikud, kirjanikud, kes valivad mõlemast vanusegrupist välja kolm parimat tööd. Parimatele noortele kriitikutele antakse auhinnad üle jaanuaris 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Auhinnatud tööd avaldatakse kokkuleppel arvustuse autoriga ajakirjas Hea Laps või Õpetajate Lehes.

Lisainfo ja konkursi abimaterjalid leiad lastekirjanduse keskuse kodulehelt.

Loe lähemalt

Õpetajatele: sõnakunsti töötuba Tuutikki Toloneniga

Neljapäeval, 7. septembril 2023 algusega kell 15 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses alg- ja põhikooliõpetajatele töötuba, kes on huvitatud lastele sõnakunsti õpetamisest. Koolitust viib läbi soome lastekirjanik Tuutikki Tolonen.

Sõnakunsti loeng-töötoas tuleb juttu loovkirjutamise õpetamisest, selle vajadusest, eesmärkidest ja rõõmutoovast olemusest ning sellest, kuidas sõnakunsti võtteid kasutada eri olukordades. Töötoas tehakse läbi lastele ja noortele sobivaid kirjutamisharjutusi, mida saab hiljem ise kasutada ning neist oma harjutusi edasi arendada.

Koolitajaks on soome lastekirjanik Tuutikki Tolonen, kes on kirjutamise kõrvalt üle 20 aasta õpetanud lastele ja noortele sõnakunsti, ning viinud koolitajana läbi erinevaid sõnakunsti õpetamise koolitusi täiskasvanutele. Ta on saanud Soome riikliku lastekultuuri autasu sõnakunstipedagoogika arendamise eest. Hariduselt on Tolonen soome keele õpetaja ning ametilt kirjanik ja sõnakunstiõpetaja.

Kuna kohtade arv on piiratud, palume end aegsasti töötuppa registreerida, mida saab teha kuni 31. augustini SIIN. Töötoas osalemise hind on 20 eurot ja selle korraldajateks on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Instituut.

Koolitus toimub soome keeles tõlkega eesti keelde.

Lisainfo:
Katrin Tõnisson
Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmijuht
katrin.tonisson@elk.ee
617 7233

Foto: Tuutikki Tolonen (autor: Otto Virtanen)

Loe lähemalt

Lastekirjanduse Keskuses saab näha poola illustraatori Joanna Concejo isikunäitust

Alates teisipäevast, 8. augustist kuni septembri lõpuni on Eesti Lastekirjanduse Keskuses koostöös Poola Suursaatkonnaga Tallinnas avatud poola illustraatori ja kunstniku Joanna Concejo isikunäitus. 8. septembril kell 16 on kõik oodatud näituse pidulikule avamisele, kus saab kohtuda ka autoriga ja toimub vestlusring illustratsioonikunsti huvilistele.

„Joanna Concejo on üks tunnustatuimaid ja hinnatumaid illustraatoreid tänapäeva maailmas. Tema isikupärane ja tundlik käekiri, detailirikkus ja täpsus, oskus läheneda köitvalt ka igapäevastele teemadele, tema ootamatud leiud ja „kastist välja“ mõtlemine võluvad ja äratavad imetlust. Paljud kunstnikud püüavad teda jäljendada, aga seda tundlikkust on raske saavutada, mille leiame Joanna piltidest. On suur rõõm, et saame siin näidata väikest valikut tema loomingust nii piltide kui raamatute näol,“ ütles näituse kuraator ja keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Joanna Concejo (s. 1971) on poola illustraator ja kunstnik, kes lõpetas 1988. aastal Poznańi Kaunite Kunstide Akadeemia. 1994. aastal kolis ta Prantsusmaale, Pariisi eeslinna, kus ta elab ja töötab tänaseni. Illustraatoritöö kõrvalt tegeleb ta ka kujutava kunstiga (skulptuur, keraamika) ning juhendab aegajalt külalisõpetajana kursuseid Itaalia illustratsioonikoolides.

Concejo on illustreerinud üle 20 raamatu, mille eest ta on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu nagu Calabria Incantata „Abracalabria“ Altomonte (2004), IBBY Poola aasta raamat (2013), Bologna Ragazzi Olga Tokarczuki tekstiga raamatu „Lost Soul” illustratsioonide eest (2018), Musée d’Illustration Jeunesse/Moulinsi Gand Prix raamatu „Sénégal” eest (2021) jne.

Tema illustratsioonid on olnud näitustel üle maailma – Portugalis, Itaalias, Poolas, Taiwanis, Lõuna-Koreas, Prantsusmaal ja mujal, sh kaasaegse kunsti biennaalil Busanis (2002), Bologna lasteraamatumessi illustraatorite näitusel (2004), rahvusvahelisel illustratsioonibiennaalil „Illustrarte“ (2005, 2009, 2013) jne. 2015. aastal olid Concejo tööd esimest korda eksponeeritud Eestis, Eesti Lastekirjanduse Keskuses rahvusvahelisel illustratsiooninäitusel „It’s Always Tea-Time“, mis hiljem rändas aastaid mööda erinevaid riike. 2020. aastal osales Concejo Tallinna Illustratsioonitriennaalil ja võitis seal diplomi. Nüüd on taaskord võimalus nautida Concejo illustratsioone keskuses üleval oleval näitusel.

Näitust saab saalis ja trepigaleriis vaadata keskuse lahtiolekuaegadel, E-R 10-17, alates 21. augustist E-R 10-18 ja L 11-16.

Pildil Joanna Concejo illustratsioon

Loe lähemalt

August 2023. Igné Zarambaité „Süngete vete vaimud“

Raamatud saab jagada kahte suurde rühma. Kui ühtede eesmärgiks näikse olevat küsimustele vastamine, siis teised pigem püstitavad küsimusi ja jätavad vastamise lugeja enda hooleks. „Süngete vete vaimud“ kuulub kindlasti teise gruppi.

Leedus hinnatud noorteromaan

Igné Zarambaité (s 1988) on ereda tähena Leedu laste- ja noortekirjandustaevasse tõusnud autor. Juba tema esimene teos, pildiraamat „Emili kiri“ (2015) tunnistati aasta debüüdiks ning seda tänaseks kooliõpikutessegi jõudnud raamatut on nüüdseks trükitud üle 30 tuhande eksemplari. „Süngete vete vaimud“, mis Leedus nägi trükivalgust 2019. aastal, on autori esimene katsetus noortekirjanduse vallas. Sarnaselt tema lastekirjanduslikule loomingule teenis ka see teos nii auhindu, rohkelt kiitvaid arvustusi kui ka noorte lugejate austuse. Seda tõestavad teosest ilmunud kordustrükid, mida noortekirjanduse raamistikus saab üsnagi erakordseks pidada.

Raamatu peategelaseks on 16-aastane Anika, kes naaseb kodulinna. Nad on siit koos emaga lahkunud peale perekonna purunemist ja sellele järgnenud traumaatilisi sündmusi. Nüüd, kui emal on uus elukaaslane, kes saab lähikonnas tööd, otsustatakse tagasi kolida. Anika on mujal elades endaga palju tööd teinud, et end minevikust lahti haakida ja tundmatuseni muuta. Tema eesmärk olla tugevam ja vastupidavam versioon varasemast tüdrukust on viinud eneseeituseni. Nüüd on ta Ana, kalk ja kasuhimuline tüdruk, kes on koolihierarhia tipus ja teeb külmalt kaaludes kõik selleks, et sinna ka püsima jääda. Ta ei käitu enam oma südametunnistuse ja isiklike eelistuste alusel, vaid kalkuleerides, kuidas üks või teine teguviis tema positsiooni võiks mõjutada. Aga pidevalt varjata kunagist heatahtlikku, usaldavat ja siirast Anikat polegi nii lihtne, kui tüdruk esmalt arvab. Ikka ja jälle kerkib ta varasem mina pinnale, ükskõik kuidas Ana ka ei pingutaks. See aga paneb tüdruku hirmu tundma, et tema eelnev identiteet võib ilmsiks tulla, et need kindlalt eraldatud kaustad temas, millest üks kuulub Anikale, teine Anale, võivad segi minna, omavahel sulanduda.

Sündmused jõuavad haripunkti, kui Ana koos koolikaaslastega tavapärastest noortepidudest teravamaid elamusi otsides nädalalõpuks üleujutuse tõttu muust maailmast eraldatud tallu läheb. Ekstreemsetes oludes ja üksteisega pikemalt koos olles selgub õige pea, et varjamisväärset leidub ka teistel noortel ja Anale sarnaselt on nemadki valmis tegema nii mõndagi, et avalikkusele esitletud klantspilt püsima jääks. Muljet endast püütakse säilitada isegi peale seda, kui üks neist sündmuste tõttu elu jätab.

Kes ma olen? Kellena ma näin?

„Süngete vete vaimud“ tõstatab praeguses ajas olulisi küsimusi. Keskseks probleemipuntraks on kiusamine ja sellest tekkivad haavad. Zarambaité uurib aset leidvat väga süsteemselt ja lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Vaadeldes toimuvat nii ohvri, pereliikmete, teiste kõrvaltvaatajate kui ka kiusaja seisukohast, püüab ta leida asjaosaliste motiive ja mõista nende tegutsemise põhjuseid. Kirjanik näitab veenvalt, et oma soovides olla märgatud, austatud ja armastatud on kõik inimesed sarnased. Kas aga seetõttu ei või teatud tingimustel juhtuda ka nii, et igaüks meist on võimeline olema igas neist rollidest, küsib ta.

Teine, eelmisega tihedalt haakuv küsimustering tegeleb iseendaks saamise, olemise ja jäämisega. Kas me oleme kogu aeg ühesugused, või oleme me võimelised muutusteks? Kui me aga muutume, siis milline on see tõeline, päris mina? Kas see üldse ongi olemas või on seegi pidevas uuenemises, teisenemises, voolamises? Millest moodustub inimese tuum, tema põhimõtted ja väärtused?

Rohkelt tõlgendamisvõimalusi

Suur osa teose võlust on selle  koondumine ühe jõulise, peamisi teemasid katva kujundi ümber ning rohked tõlgendamisvõimalused. Zarambaité põimib fiktsionaalse reaalsusega tegelaste fantaasiaid ja mälumoonutusi, sundides lugejat pidevalt endalt küsima, kas ja kui jah, siis mis just juhtus, mida sellest arvata ning mis seos on sel sündmustiku teiste elementidega. Vaatamata taolisele keerukusele, mis lugeja korduvalt pidetusse heidab ja kohati ka varasema tühistab, on süžee üles ehitatud äärmiselt põnevalt. Juba esimestel lehekülgedel loodud pinge kestab läbi terve teose, lahenduseni aga jõutakse alles teose viimasel leheküljel.

„Süngete vete vaimud“ on põnev noorteraamat, mis intrigeerib lugejat ning sunnib tavapärasest noorteraamatust keerukama süžee abil tekstis tagasi pöörduma, seda korduvalt üle lugema, üha uuesti ja uuesti oma varasemaid interpreteeringuid muutma. Teksti avatusega on kirjanik jätnud enda kõrval ruumi ka lugejaile, kellest igaüks saab end teosesse sisse kirjutada, et iseend läbi teose paremini mõista ja mõtestada.

Tõlkinud Tiina Kattel

Kaane illustreerinud Ella Mežule

Kirjastus Eesti Raamat, 144 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Annie M. G. Schmidt „Jip ja Janneke“ (1996)

Hollandi esilastekirjanik Anna Maria Geertruida ehk Annie M. G. Schmidt (1911–1995) on meie mail pikemat aega valdavalt tuntud olnud oma Viplala lugudega, mis peale eestikeelset esmailmumist 1969. aastal Vladimir Beekmani tõlkes said kiiresti populaarseks ja teenisid ära ohtralt kordustrükke. Siiski peetakse kodumaal Schmidti paraadteoseks pigem illustraator Fiep Westendorpiga koostöös valminud väikelastele mõeldud jutukogu „Jip ja Janneke“, mis meil alles pärast iseseisvuse taastamist, 1996. aastal Marian Lavingi tõlkes välja anti.

Algselt kirjutas Schmidt Jipi ja Jannekese lugusid Hollandi ühte mainekamasse ajalehte Het Parool. Hiljem koguti need kokku, nagu populaarsed lood ikka, ja anti välja raamatutena (1953–1960). Niisiis tähistab teos tänavu juba oma 70. sünnipäeva, kusjuures menukuse kahanemist pole selle aja jooksul märgata ei kodumaal ega väljaspool sedagi. Tõlgituna inglise, saksa, hispaania, hiina, poola jpt keeltesse on Jipi ja Jannekese lood leidnud igal pool sooja vastuvõtu ja saanud mitmeid kordustrükke. Ilmselt soovivad need, kellele teost kunagi on ette loetud, saadud lugemiselamust oma lastegagi jagada.

Raamatu peategelased Jip ja Janneke on naabrilapsed, kes tihti koos aega veedavad. Raamatulugudes kirjeldatakse mudilaste toimetusi nii argipäevadel kui pühade ajal. Lapsed mängivad kauboisid ja poodi, ujutavad paate ja korjavad lilli, käivad juuksuris ja loomaaias. Et aga suuremaks ei saa kasvada, ilma et miskit vahel veidi vussi ei läheks või omavahel ei riieldaks, tuleb Jipil ja Jannekesel sedagi ette. Olgugi lood lihtsad ja tavalised, on need kirjaniku poolt väikeste lugejate jaoks suureks ja seikluslikuks kirjutatud – kogevad ju lapsed paljutki esimest korda. Ühtlasi annab Schmidt mudilasele suurepärase võimaluse koos Jipi ja Jannekesega nii mõndagi läbi elada ja nii oma elukogemust kasvatada või siis toimuvat oma kogetuga võrrelda. Paralleelide tõmbamine on lihtne, kuna iga laps tunneb enda Schmidti tegelastes ära – niivõrd ehedalt ja loomutruult on kujutatud Jippi ja Jannekest oma rõõmu- ja kurbusehetkedes, jonnipuhangutes ja heasoovlikkuses ning pidevas tegutsemisihas.

Et mahukast, üle kolmesajaleheküljelisest koondkogumikust oleks (ette)lugejal võimalik kiiresti hetke ja olukorda sobivaim lugu leida, on raamatu lõpus lisaks sisukorrale ka temaatiline register, mis esitab palad teemade kaupa.

„Jip ja Janneke“

Eesti Raamat, 1996, 2002, 2010

Illustreerinud Fiep Westendorp

Tõlkinud Marian Laving

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Narva lastekirjanduse residentuuri oodatakse kandideerima lastekirjanikke ja illustraatoreid

Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK) kuulutavad välja konkursi Narva lastekirjanduse residentuurile, millega kaasneb stipendium. Taotlusi saab esitada kuni 10. augustini.

Selle toel sünnib raamatu käsikiri ja/või illustratsioonid, mis on inspireeritud kohalikust kultuuripärandist, inimestest, ajaloost jne. Kandideerima on oodatud lastekirjanikud ja illustraatorid, kes töötavad nii üksikisikuna kui ka loometandemina. Oodatud on loovisikud üle kogu Eesti ja välisriikidest.

Idee autor on Narva linnapea Katri Raik. NART ja ELK võtsid sellest mõttest kinni ning Kultuuriministeeriumi toel kuulutatakse välja esimene konkurss. Narva kunstiresidentuuri juht Johanna Rannula sõnas: „Sel aastal toimub residentuur ja anname välja stipendiumi,  ja ehk juba järgmisel aastal saame lugeda lasteraamatuid, mis on saanud inspiratsiooni Narvast. Loodame, et sellest saab uus traditsioon! Narva annab kindlasti palju põnevat  mõtteainet, millest luua lugusid nii mudilastele kui ka noortele lugejatele.”

ELKi juht Triin Soone lisab: „Mul on hea meel, et lastekirjanduse autorid saavad juurde inspireerivaid ja huvitavaid loomevõimalusi, mille viljad rikastavad meie lastekirjandust.”

Autorid on Narva kunstiresidentuuri oodatud juba 2023. aasta 1.-31. oktoobrini, kokkuleppel saab resideerumise aega ka muuta. NART pakub residentidele elamispinda ja tuge Narva tundmaõppimiseks.

Stipendiumifondi suurus on kokku 4000 eurot, 2000 eurot ühele inimesele. Stipendiumi saavad taotleda illustraatorid ja lastekirjanikud. Oodatud on nii tandemina tegutsevad kui ka autoriraamatu loojad.

Konkursile esitatud taotluste seast valib stipendiaadid žürii, kuhu kuuluvad Triine Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor), Anne Pikkov (illustraator, Narva kunstiresidentuuri juhatuse liige), Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Narva linnapea Katri Raik ning Johanna Rannula (Narva Kunstiresidentuuri juhataja).

Taotluste esitamise tähtaeg on 10.08 kell 23:59 (Eesti aja järgi). Taotlused tuleb esitada eesti keeles aadressile residentuur@artun.ee. Palume üles laadida ühe PDF-faili, mis sisaldab järgnevat:

– taotleja(te) CV (nimi, aadress, e-post, veebileht jne);

– näited varasematest töödest ja link portfooliole ehk ülevaade taotleja(te) senisest loomingulisest tegevusest;

– taotleja(te) motivatsioonikiri (500 tähemärki);

– seletus, kuidas on või saab looming olema inspireeritud Narva kultuuripärandist. Võib ka ära märkida, kuidas plaanib loometandem või autor oma töö jaoks loomeindu koguda (nt kohtumised lastega, vanaemadega, osalusvaatlus jne);

– ideekavand lasteraamatu sisust ja/või illustratsioonidest, sealhulgas lasteraamatu vanuseline sihtrühm, teksti maht, illustratsioonide maht jne.

Lisainfot saab e-posti aadressil arina.jegorova@artun.ee.

Täpsemad tingimused konkursi kohta leiab SIIT.

Loe lähemalt

Juulikuu illustratsiooninäitused Lastekirjanduse Keskuses

3. juulist kuni 4. augustini on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud kaks näitust. Saalis on üleval ukraina illustraatori Oksana Drachkovska isikunäitus ja trepigaleriis saab imetleda illustratsioone näitusel „Peotäis raamatupilte“.

Illustraator Oksana Drachkovska (1987) on lõpetanud Lvivi Riikliku Kunstiakadeemia maali eriala. Oma karjääri jooksul on ta teinud koostööd paljude kirjastuste ja ajakirjadega ning loonud ka kommertsillustratsioone ettevõtetele üle maailma. 2016. aastal pälvis ta Gaude Polonia (Poola) ja SAIA (Slovakkia) stipendiumid. Aastal 2020 tunnustati auhinnaga tema illustreeritud raamatut „Hüppamatu jänku ja tema vapper ema” Lvivi raamatumessil 6-8-aastastele lastele mõeldud kirjanduse kategoorias. Aastatel 2021, 2022 ja 2023 oli ta Bologna lasteraamatumessi illustratsioonivõistluse finalist. Oksana suurimaks inspiratsiooniallikaks on loodus, maastikud ja reisid. Üle kõige meeldib talle töötada raamatutega, milles on poeetiline meeleolu.

Trepigaleriis saab aga näha raamatupilte mitmetelt eesti illustraatoritelt.

Näituseid saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-17.

Pildil Oksana Drachkovska illustratsioon

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee