Hüppa põhisisu juurde

Eesti lastekirjanike teosed on populaarsed ka Lätis

Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) tunnustas kolme Eesti autori raamatut.

Sel aastal valiti lugemisprogrammi raamatute hulka ka kolm teost Eesti autoritelt: Aino Perviku „Kunksmoor“ („Burmemme“, kirjastus Liels un mazs, 2022, ill. Aleksandra Runde), Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ („Skeleta Juhana gaitas“, kirjastus Liels un mazs, 2022, ill. Marja-Liisa Plats) ja Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ („Kā mans tētis atrada sev sievu“, kirjastus Zvaigzne ABC, 2023, ill. Marja-Liisa Plats).

Programmis osaleb umbes 20 000 last, noort ja täiskasvanut üle kogu Läti ja ka välismaalt. Osalejad jagunevad viide vanuserühma: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+ ja lapsevanemad. Lugemisprogrammi parim raamat selgub hääletustulemusena 2024. aasta märtsis Lätis toimuva Suure Lugemisfestivali ajal. Igas vanuserühmas võistleb 6 raamatut, mille on välja valinud täiskasvanud spetsialistid. Nimekirja jõuavad nii läti lasteraamatud kui ka tõlkekirjandus.

Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) asutati 2001. aastal. See on ühelt poolt kirjandusauhind, mida jagavad lapsed, ja teiselt poolt laiaulatuslik lugemisprojekt.

Loe lähemalt

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk

Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) võitis Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel tegid?”, mille illustreeris Hillar Mets ja andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2022. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud. Auhind antakse Tartus pidulikult üle 16. – 21. oktoobrini toimuval laste- ja noortekirjanduse festivalil Luup.

Ilmar Tomusk on õppinud eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ning emakeeleõpetajana ka töötanud, aga alates 1995. aastat peab Keeleameti peadirektori ametit. Ametniku ja kirjaniku rolli on ta edukalt ühendanud, olles alates 2007. aastast avaldanud üle neljakümne lasteraamatu. Ta on kirjutanud raamatuid põhikooli kõikedele vanuseastmetele ja saanud Nukitsa konkurssidel mitu korda laste tunnustuse osaliseks, samuti on ta pälvinud Kukltuurkapitali sihtkapitali aastauhinna on olnud 2016. aastal raamatuga „Rasmuse vuntsid“  Tartu lastekirjanduse auhinna nominent.

Žürii oli üksmeelne nii selles, et kõik viis nominenti on suurepärased, kui ka selles, et laureaat on siiski “Julius, mida sina suvel tegid?” Neile imponeeris Juliuse raamatuga tehtud positiivselt lõppenud “inimkatsete” eriliselt lai vanuseskaala – see raamat kõnetab hämmastaval kombel nii väga noori kui täitsa vanu ja tõenäoliselt just seepärast, et igaüks suudab meenutada, kuidas on möödunud tema lapsepõlvesuved, mil ta “mitte midagi ei teinud”.

Ridade vahele on peidetud oluline sõnum, et suvi maal vanaema-vanaisaga kannatab võrdlust ükskõik millise väljamaareisiga. Sobib nii õhtujutuks kui ka iselugemiseks, päris pisikestele ja tegelikult ka kõigile juba väikelapseeast väljakasvanuile muhedaks pisilugemise ampsuks.

Ilmar Tomuski raamatu „Julius, mida sina suvel tegid?” kõrval kandideerisid Lapsepõlve auhinnale Tiina Laanemi  „Katariina kaaperdab kooli”,  Piret Jaaksi „Härra Maru mustikapood”, Meelis Krafti  „Tiuhkamäe” ja Kadri Kiho „Endel ja Kati”.

Tartu Lastekirjanduse auhinda antakse välja alates 2015. aastast. Üheksa  aasta jooksul on auhinna võitnud  Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Jana Maasik, Tuul Sepp, Triinu Laan ning kahekordne laureaat on Kadri Hinrikus (2018 ja 2022). 

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Žürii tööd juhtis 2021. aasta auhinna laureaat Triinu Laan. 

Allikas: Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu

Loe lähemalt

Keskuses on EKA avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuse näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul saab 20. aprillist kuni 17. maini vaadata Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia raamatuillustratsiooni põhikursuse lõputööde näitust.

Raamatuillustratsiooni põhikursusel osalejad kohtuvad septembrist märtsini laupäeviti ja saavad erinevate õppejõudude juhendamisel tutvuda raamatuillustraatori tööga.

Kursuse jooksul õpitakse illustratsioonitehnikaid, pildiga loo jutustamise põhitõdesid ja muud illustraatorile olulist.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse näitusel on väljas kursuse lõputööna valminud voldikraamatud ehk leporellod. Esindatud on Merlin Aro, Angel Airshe, Kaira Skulme Klaar-Tartese, Anna Kudrjavtseva, Pia Martini, Katrin Rasmanni, Kätlin Simsoni, Raina Tamme ja Margit Toomlaidi ja Kristel Vettiku looming.

Raamatuillustratsiooni kursuse õppekava on loonud Anne Pikkov ning Kertu Sillaste. Veel juhendasid kursuslasi Kadi Kurema, Pärtel Eelmere, Kristina Tort ja Anneliis Lepp.

Lõputöid on virtuaalselt võimalik uudistada ka Eesti Kunstiakadeemia kodulehel.

Pildil Katrin Rasmanni illustratsioon Ann Habermani raamatule „A Fine Fat Pig“

Loe lähemalt

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Tere! Hello! Moi! Привіт!” 10. mail

10. mail kell 10.30-15.15 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukogude õpipäev, mis tänavu keskendub kultuurilisele mitmekesisusele ja kannab pealkirja „Tere! Hello! Moi! Привіт!”.

Otsime vastuseid, kuidas raamatukogud saavad muukeelsete laste integreerumisel uude keeleruumi olla toeks peredele, koolidele ja lasteaedadele. Kuulame raamatukogude praktilisi kogemusi seoses kultuurilise mitmekesisuse väljakutsetega. Saame teada, mida kujutab endast lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õppemetoodika. Koolides ja lasteaedades õpib aina rohkem lapsi, kellel puudub ühine emakeel. Õpipäeval anname ka soovitusi, milliseid raamatuid saab alushariduses kasutada, et arendada laste jutustamisoskust ning tutvustame sõnatute raamatute positiivseid külgi.

Ootame õpipäevale osalema laste ja noortega tegelevaid raamatukoguhoidjaid, õpetajaid ja teisi huvilisi.

Õpipäev toimub lastekirjanduse keskuses kohapeal ja otseülekandena Facebookis. Kohapeal osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mida saab teha kuni 5. maini.

Täpsem info õpipäeva kohta leiab SIIT.

Lisainfo: Helena Kostenok, helena.kostenok@elk.ee, 617 7234



Loe lähemalt

Algab Põlvepikuraamatu konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ning Kultuuriministeerium kuulutavad välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 9. september 2023. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja käsikirjaga koos tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni.

Käsikirjad palutakse tuua või saata postiga Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Lastekirjanduse asjatundjatest koosnev žürii hindab tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Võitjad kuulutatakse välja 16. novembril 2023 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba üheksas. Eelmise korra võidutöödest on raamatuna ilmunud Kadri Kiho ja Stella Salumaa „Endel ja Kati“ (2022), Liis Kiviranna ja Pamela Sameli „Toru“(2022) ning Kertu Sillaste „Pisikeses majas“ (2022).

Kirjastuse Päike ja Pilv juht Katrin Reinmaa: „Mul on väga hea meel, et 2006. aastal ellu kutsutud konkursist on kujunenud traditsioon, mida oodatakse. Algajale kirjanikule või illustraatorile on konkurss suurepäraseks võimaluseks siseneda lasteraamatumaailma. See aga ei tähenda, et osaleda ei võiks juba tuntud tegijad! Enamikust konkursi võidutöödest on saanud raamatud ning mitmed neist on tõlgitud ka teistesse keeltesse.“

Kirjanik ja illustraator Kertu Sillaste on mitu korda Põlvepikuraamatu konkursist osa võtnud. Just tänu Eesti ainsale pildiraamatute konkursile ilmus tema esimene teos „Pannkoogiraamat“. Sillaste nendib: „Uue autorina sain julgustust ja tähelepanu ning kirjastuse toe käsikirja trükikõlbulikuks tervikuks vormistamisel, mida tookord väga vajasin.“ Järgmistele konkurssidele on Sillaste võistlema saatnud raamatuprojekte, mis ta enda sisseharjunud mõttemustritesse uuendust tooksid ja mida ehk tema eelmiste töödega seostada ei osata, näiteks raamatuid, mil teistsugune teema või tema praktikas enneolematu illustratsioonitehnika. „Kui žürii leiab, et katsetus on välja valimist väärt, on põhjust rõõmus olla“, leiab Sillaste.

Lisainfo:

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Varasemate konkursside kohta leiab teavet ka korraldajate kodulehekülgedelt.

Eesti Lastekirjanduse Keskus:  https://elk.ee/lastekirjandus/loomekonkursid/polvepikuraamat/

Kirjastus Päike ja Pilv : https://paikejapilv.ee/polvepikukonkurss/

Loe lähemalt

Aprill 2023. Indrek Koff „Kes võidab?“

Möödunud aasta 24. veebruaril muutus meie maailm kardinaalselt. Sõda, mis tundus varem olevat vana, kauge ja võõras teema, oli ühtäkki siinsamas, vaid tuhatkonna kilomeetri kaugusel. Saabuvad põgenikud tõid sõjateema aga veelgi lähemale, peaaegu et otse koduukse ette. Nii saimegi lisaks meediast saadavale vahendatud meeldetuletusele ka vahetud ja isiklikud kokkupuuted linnapildist, trepikojast, koolist, klassist, huviringist. Siis polnudki ehk küsimust kas, vaid pigem millal ja mil moel need sündmused meie lastekirjandusse jõuavad ja niimoodi meie lastele tuge pakkuda saavad. Hea, et jõudsid just läbi Indrek Koffi tundliku ja avara teksti ning Olga Drachkovska jõulise ja toetava pildikeele.


Koffi omanäoline lähenemine

Seni tuli lastel, kes kas siis omapäi või vanemate ning kooli- ja lasteaiaõpetajate õhutusel sõjasündmusi kirjanduse abil mõtestada püüdsid, läbi ajada kas tõlketeoste või varem kirjutatud algupäranditega. Tõlkeraamatuist on enim tähelepanu saanud ukrainlaste Romana Romanõsõni ja Andri Lessivi „Sõda, mis muutis Rondot“ (2022), mis kodumaal ilmus peale Krimmi annekteerimist 2014. aastal, ning itaalia autori Bianca Maria Tricarico „Trummilinn“ (2022), mis valmis enne täiemahulise sõja puhkemist. Mõlemad raamatud kasutavad lapse säästmiseks muinasjutuvormi. Realistlikumas laadis on eesti autoreist sõjateemat kajastanud Aino Pervik pildiraamatus „Roosaliisa prillid“ (2014). Sõjaga kaasnevat pagulaskriisi aitab lastele selgitada Aino Perviku „Draakonid võõrsil“ (2002). Hiljuti ilmunuist tasuks ses kontekstis tähelepanu juhtida ka Chris Naylor-Ballesterosi pildiraamatule „Kohver“ (2022) ja Kertu Sillaste sõnatule raamatule „Appi!“(2021). Indrek Koff on aga teema avamiseks valinud hoopis teistsuguse lähtekoha kui eelmainitud teosed. Ta kasutab küll üldfilosoofilisemat vaatenurka, kuid seob selle sügavalt isikliku tunnetusega, mis teeb raamatust emotsionaalselt vägagi mõjuva teose.


Lootuse peale sõja hammas ei hakka

Koff alustab lapsele lähedastest nähtustest, et tuua need mõistusevastased ja uskumatud sündmused lugejale tajutavatesse piiridesse. Ta loob ilmeka paralleeli tavalise rahuajaelu ja ekstreemse sõjaolukorra vahel, kõrvutades ilmastikunähtusi. Ta asetab sõja ajal sadavad pommid kõrvu lume ja vihmaga, vihisevad kuulid tuulega. Niimoodi loob ta lapsele arusaadava kujutluspildi, millelt saab edasi liikuda, selgitades sõda erinevate tahkude alt. Kuid ükskõik, kust kandist ka sõda ei vaadeldaks, ikka jõutakse tõdemuseni, et kuigi sõda pole mitte kellelegi vaja, on inimesi, kes seda ei mõista. Olulisimaks kujundiks tõuseb sõda kui määrija, rikkuja, hävitaja.

Koff on oma sõnastuses küll poeetiline, kuid selgesõnaline ja kohati ehk liigagi jõuline. Seda ei saa aga talle teemat arvestades ette heita. Pinge kasvab lause lause haaval, lehekülg lehekülje järel ja sunnib küsima, kuhu autor niimoodi välja jõuda soovib, mis suunas ta juttu tüürib. See hirmutab ja sunnib küsima, kas tõesti paiskab autor meid otsatusse masendusse, kust mingit väljapääsu ei paista. Lugejal tulebki pinge leevenemist oodata viimase leheküljeni, kus kirjanik väidab, et on siiski olemas asi, mida sõda määrida, hävitada ja võtta ei saa. „Lootuse peale sõja hammas ei hakka. Ei hakka! Pole lootustki!“ kirjutab Koff, tekitades niimoodi meeletu vabanemise tunde. Pole kahtlustki, et me usume teda.


Põnevalt lahendatud kakskeelne teos

Raamat on huvitav ka vormiliselt. Tegemist on tirelraamatuga, mille tekst algab ühelt poolt eesti ja teiselt poolt ukraina keeles, raamatu keskel saavad erikeelelised tekstid sõbralikult kokku. Teksti on illustreerinud ukraina kunstnik Oksana Drachkovska. Tema värvivalik on langenud peamiselt sõjaväerohelise erinevate varjundite ja tumehallide-mustade toonide kasuks. Justkui rõhutamaks tumedamate toonide kõrval olevat lootust, on kunstnik näpuotsaga, kuid siiski järjekindlalt lisanud ka telliskivipunast, eredamat rohelist ja valget. Kui ukraina- ja eestikeelse teksti pildid on muidu samasugused, siis kokkusaamise lehekülg on lahendatud ühtse pildina. Ukrainakeelse variandi pilt on heledamates toonides, kujutades valgeid inimfiguure tärkavate taimedega südameis. Eestikeelse teksti osa on seevastu märksa süngemates toonides, justkui äraspidine, tumedate majade rusudele langevate heleroheliste okstega.

Pealkiri „Kes võidab?“ võtab hästi kokku teose ideestiku ja kutsub küsima, kas sõjas saab olla võitjaid. Raamatu kaanepildil okastraataia taustal ripub riidepuul sõjaväepintsak. Selle südamekohast tärkavad lilled ja põuest tõusevad lendu lootuselinnud. Loodame, et üsna pea saab pintsakud just nõnda riidepuudele ära paigutada ja neid pole vaja enam mitte kunagi välja võtta.

Illustreerinud Oksana Drachkovska

Tõlkinud Katja Novak

Kirjastus Härra Tee & proua Kohvi, 60 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

J. Oro „Muna“ (1938)

Lugu väikesest Ainost, kes koos oma ema ning koera, kassi ja kirju kanaga külas elab, on tuttav paljudele põlvkondadele. Ikka ja jälle on kaasa elatud sellele, kuidas kana muneb kevadel muna, mille ema Ainole ära keedab. Tüdruk jagab maitsvat pala oma sõprade – koera ja kassiga. Kui aga Aino pooliku muna pingile paneb, et tuppa ema vaatama minna, näppab häbematu harakas selle ja põgeneb kase otsa maiuspala sööma. Aino on kurb ja keegi lähikondseist ei suuda teda lohutada. Kui aga kana lubab uue muna muneda, toob tüdruk kiiresti talle teri süüa.

Tõesti, ilma J. Oro „Munata” ei kujuta paljud oma lapsepõlve ette, kuigi nägemus sest teosest on põlvkonniti pisut erinev. Tänaste vanemate vanaemadel ja -isadel mõlgub meeles maineka kunstniku Richard Kiviti illustreeritud raamat, mis ilmus 1938. aastal kirjastuse Loodus sarjas „Kuldne Kodu”. Nüüdisaja lastel ja nende vanematel seostub „Muna” aga eeskätt nõukogudeaegse kordustrüki illustraatori Lilian Härmi piltidega.

Tegelikult ilmus „Muna” esimest korda hoopis ajakirja Taluperenaine tasuta kaasande Laste Maailm 1936. aasta aprillinumbris ja oli mõeldud lihavõttepühade tähistamiseks. Juba samal aastal noppis Voldemar Tamman jutu oma populaarsesse aabits-lugemikku „Huvitaja” ning hiljemgi on teksti lastele mõeldud kogumikes meelsasti kasutatud. Soome keelde tõlgituna ilmus Kiviti piltidega raamat kirjastuse WSOY populaarses sarjas „Kultainen koti” lausa kolmeteistkümnes trükis (1938–1968). Ka kodumaalt emigreerununa ei jäetud „Muna” maha (taastrükk Soomes 1945).Kodu-Eestis toimus raamatu taastulek märksa hiljem, 1975. aastal vastupidava papiraamatu kujul ning sama vormi on enamasti kasutanud ka kordusväljaanded.

Miks on just „Muna” nii tugevasti meie lastekultuuri sööbinud, et kirjanduskaugetelegi inimestele see lapsepõlve lemmik – teostest esimesena meenub? J. Oro tekst on noorele lugejale sobivalt lihtne ja arusaadav, sõnavara on hoolikalt valitud, teema eakohane, sündmustik emotsioonirikas. Teose olustik oli toonasele lapsele lähedane, tänapäeval aga asendab raamat lapsele puuduvat maavanaema, kelle juures koduloomadega esmast tutvust sobitada. Süžee on dünaamiline ja hoogne, selles on paras annus dramaatikat. Autor esitab sündmustiku kaudu noorele lugejale tuttavaid emotsioone (millestki ilma jäämise kurbus, olukorra lahenemise rõõm, enese vajalikuna tundmine jne), samuti pakub teos rohkelt võimalusi edasiarendusteks. Ühesõnaga – täiuslik mudilasraamat!

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Tekst on ilmunud ka raamatus „Lastekirjanduse kuldvara“ (ELK, 2018)

Loe lähemalt

Selgunud on tänavuse kirjandusmängu võitjad

Laupäeval, 1. aprillil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses üleriigilise kirjandusmängu finaal. Pealinna tulid omavahel mõõtu võtma paikkondlike eelvoorude võitjad. Omavahel võistlesid 16 võistkonda 14 maakonnast ja Tartust ning Tallinnast.

Juba kuuendat korda aset leidev kirjandusmäng on suunatud 3.–4. klasside õpilastele ja selle eesmärgiks on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid.

„Kirjandusmäng annab hea võimaluse tutvustada noorele kirjandushuvilisele uusi ja põnevaid teoseid ning väike võistlusmoment lisab lugemisele lusti ja hasarti. Sel aastal olid valikus viimase kolme aasta jooksul ilmunud head lasteraamatud. Õpetajatele tänavune raamatuvalik meeldis ja tore on see, et seekord oli nimekirjas ka pildiraamatuid,“ kirjeldab mängu Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja ja mängu üks korraldaja Anne Kõrge.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Tartust, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt.

Kirjandusmängus oli 18 küsimust, millede eest võis õigesti vastamisel kokku saada 51 punkti. Võitjaks kuulutati Võrumaa võistkond koosseisus Heili Eliise Simson, Karolin Inger Kadarik ja Kerstin Kalda (Võru Kreutzwaldi Kool, juhendaja Aigi Laine), kes sai tulemuseks kirjandusmängu aegade kõrgeima punktisumma – 49. Teise koha pälvis Tallinna võistkond, kuhu kuulusid Siim Oliver Hiie, Fred Seestrandt ja Märt Schimanski (Audentese erakool, juhendajad Lea Heier ja Kairi Antson), saades tulemuseks 43 punkti. Kolmandale kohale võitles end 42 punktiga Pärnumaa võistkond – Laurete Kallaste, Marko Liidlein ja Liisa Maria Kivimäe (Pärnu Ülejõe Põhikool, juhendajad Helen Põbo ja Krista Karu).

Võitjaid ootasid toredad auhinnad.

Päeva juhtisid näitlejad Merilin Kirbits ja Maarius Pärn, kes võistluse vaheajal tegid lastega põnevat improteatrit. 

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga.

Kirjandusvõistluse raamatute valik oli sel aastal järgmine:

Kiho, Kadri                           „Endel ja Kati“ (Päike ja Pilv, 2022)
Kaldmaa, Kätlin                  „Lydia“ (Hunt, 2021)
Mändel, Maris                    „Tüdruk vagunelamust“ (Tänapäev, 2022)
Hinrikus, Kadri                    „Elevant“ (Tammerraamat, 2021)
Vaiksoo, Jaanus                 „King nr 41“ (Ärkel, 2022)
Feldmanis, Andris             „Erik Kivisüda“ (Postimees Kirjastus, 2022)
Püttsepp, Juhani                „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev, 2020)
Harris, Sally                         „Topelt-Felix“ (Vesta, 2021)
Rooseboom, Sanne          „Lahenduste ministeerium“ (Avita, 2022)
Schaap, Annet                    „Milla ja mere lapsed“ (Eesti Raamat, 2022)

Loe lähemalt

Algab lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse „MINU ESIMENE RAAMAT“. Konkurss toimub üheteistkümnendat korda.

1. Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.

2. Jutustuse pikkus on 100 000–150 000 tähemärki koos tühikutega.

3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.

4. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.

5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.

6. Võistlustöid oodatakse 1. oktoobriks 2023.

7. Võitjad kuulutatakse välja 2024 alguses, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev.

Käsikirjad palume saata või tuua aadressile: Kirjastus Tänapäev, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn.

Lisainfo:
Helena Kostenok
Eesti Lastekirjanduse Keskus
tel 617 7234

Tauno Vahter
Kirjastus Tänapäev
tel 6691 894

Fotol eelmisel lastejutuvõistlusel I-II koha saanud Maris Mändeli käsikirjast „Tüdruk vagunelamus“ valminud raamat. Marise käsikiri jagas I-Ii kohta Heidi Raba käsikirjaga „Ruuben, Tobias ja Lilli“.

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskus pakub algklassidele keskkonnahoiu teemalist haridusprogrammi

Alates aprilli algusest kuni 18. maini on algklassilastel võimalik osa saada keskkonnahoidu käsitlevast haridusprogrammist, mis on inspireeritud keskuses üleval olevast rahvusvahelisest kunstinäitusest „Kas Läänemeri jääb meiega?“.

Tegemist on näitusega, mis on loodud poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatu „Baltek“ põhjal. Baltek on noor ja tark tursk, kes koos teiste mereasukatega muretseb plastiga risustatud Läänemere tuleviku pärast.

Seoses sellega pakume 1.-4. klassi õpilaste gruppidele mere-teemalist näituseelamust koos hariva sisuga – tutvustame Läänemeres elavaid kalu ja räägime sellest, mis asi on mikroplast, kuidas see merre satub ja miks see mereasukatele ohtlik on. Töötoas meisterdame prügi-mereeluka.

Haridusprogrammi teematunni hind on 4 eurot lapse kohta. Täpsemat infot teematunni kohta saab keskuse programmijuhilt Katrin Tõnissonilt, katrin.tonisson@elk.ee, tel 617 7233. Huvilised saavad vabu aegu näha tabelis ja teha vastava broneeringu.

Loe lisa näituse kohta siit: https://elk.ee/lastekirjanduse-keskuses-avatakse-rahvusvaheline-laanemere-teemaline-naitus/

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee