Hüppa põhisisu juurde

Lastekirjanduse keskus pakub algklassidele keskkonnahoiu teemalist haridusprogrammi

Alates aprilli algusest kuni 18. maini on algklassilastel võimalik osa saada keskkonnahoidu käsitlevast haridusprogrammist, mis on inspireeritud keskuses üleval olevast rahvusvahelisest kunstinäitusest „Kas Läänemeri jääb meiega?“.

Tegemist on näitusega, mis on loodud poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatu „Baltek“ põhjal. Baltek on noor ja tark tursk, kes koos teiste mereasukatega muretseb plastiga risustatud Läänemere tuleviku pärast.

Seoses sellega pakume 1.-4. klassi õpilaste gruppidele mere-teemalist näituseelamust koos hariva sisuga – tutvustame Läänemeres elavaid kalu ja räägime sellest, mis asi on mikroplast, kuidas see merre satub ja miks see mereasukatele ohtlik on. Töötoas meisterdame prügi-mereeluka.

Haridusprogrammi teematunni hind on 4 eurot lapse kohta. Täpsemat infot teematunni kohta saab keskuse programmijuhilt Katrin Tõnissonilt, katrin.tonisson@elk.ee, tel 617 7233. Huvilised saavad vabu aegu näha tabelis ja teha vastava broneeringu.

Loe lisa näituse kohta siit: https://elk.ee/lastekirjanduse-keskuses-avatakse-rahvusvaheline-laanemere-teemaline-naitus/

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses avatakse rahvusvaheline Läänemere-teemaline näitus

29. märtsist kuni 20. maini on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud kunstinäitus „Kas Läänemeri jääb meiega?“.

Näitusel on esindatud Joanna Czaplewska (Poola), Rasa Joni (Leedu), Lucija Mrzljaki (Eesti), Gundega Muzikante (Läti) ja Justyna Nyka (Norra) illustratsioonid ja Grażyna Rigalli nukud, mis loodud inspireerituna poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatust „Baltek“. Raamat kõneleb Baltekist, noorest ja targast tursast, kes koos teiste mereasukatega muretseb plastiga risustatud Läänemere tuleviku pärast. Iga kunstnik on püüdnud Balteki lugu interpreteerida omal viisil.

Ökoloogilise katastroofi ohus Läänemeri on äärmiselt aktuaalne teema nii rannikualade elanikele kui ka kõigile neile, kes armastavad Läänemerega piirnevaid alasid. Kas Läänemerest saab järk-järgult kinni kasvav veehoidla, mis muutub üha vaesemaks ja kus ei asu mitte tursk ja hülged, vaid bakterid ja vetikad? Kas üha madalam vesi muutub roheliseks viskoosseks lögaks ja ainult igikestvad sinivetikad mäletavad, et see soine ala oli kunagi Läänemeri? Mis siis, kui meil tuleb jalutada liiva asemel mööda lõputul prügimerel kõrguvatel mikroplasti hunnikutel? Ja kui meri kaob täielikult, kas muinasjutud, legendid ja müütilised mereolevused jäävad ellu? Seda me ei tea, aga me kõik saame selle olukorra muut­misele kaasa aidata, isegi kui need on väikesed sammud.

Näitus avati esmakordselt Poolas Gdański linnas 20. novembril 2020 virtuaalsena, 2022. aasta septembris oli näitus üleval Art Factory´s Tczewis.

Väljapaneku koostas Gdański Läänemere Kultuurikeskus, kes on iga-aastase Baltic Meetings of Illustrators (Läänemere Illustraatorite Kohtumised) korraldaja. Tallinna näituse korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Poola Vabariigi suursaatkonnaga. Projekti kuraator on Anna Misiek, näituse kuraator Monika Konca, kaaskuraator Eestis Viive Noor.

Näituse avamine toimub koos Poola saatkonnaga 29. märtsil kell 16. Näitust saab uudistada kuni 20. maini keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16. Pühade ajal, 7. ja 8. aprillil on keskus suletud. Järgmisena rändab näitus Haapsalu lasteraamatukokku, seejärel Pärnumaale RMK Kabli külastuskeskusesse, siis saare maakonna keskraamatukokku Kuressaares ja lõpuks Narva laste loomemajja.

Loe lähemalt

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna sai „Endel ja Kati“

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias oli võidukas Kadri Kiho ja Stella Salumaa raamat „Endel ja Kati“ (2022, kirjastus Päike ja Pilv).

Žürii leidis, et „Endel ja Kati“ on värske, hoogne ja terviklik teos, kus lisaks humoorikale väljendusviisile on olulisel kohal ka vaimsed teemad nagu ärevus ja enesest võitu saamine. Erilist rõõmu ja avastamislusti pakub selle raamatu lugejale põnevate peatuse- ja tänavanimede lugemine ning uurimine.

Lastekirjanduse nominentide hulka kuulusid lisaks „Endli ja Kati“ raamatule Maarja Kangro „Ulguv rula“, Tiina Laanemi „Katariina kaaperdab kooli“, Anti Saare „Õudne lugu“, Liis Seina „Mona isepäine isa“ ja Juhan Voolaiu „Kommikoletis“. Nominendid valiti 2022. aastal esmakordselt ilmunud lasteraamatute hulgast.

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Kätlin Vainola (esimees), Anne Kõrge ja Helin Puksand.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Loe lähemalt

Priit Pärn  „Naljapildiaabits“ (1983)

Igal aastal kuulutatakse vabariigi sünnipäeva eel välja riiklikud elutööpreemiad. Üks seekordseist auhinnasaajaist on animaator, karikaturist ja illustraator Priit Pärn, kelle neli kümnendit tagasi ilmunud „Naljapildiaabitsaga“ tutvust värskendame.

Omas ajas oli raamat vägagi eriline – koosnes see ju karikatuuridest ja mõnepildilistest koomiksiribadest, mida haruharva raamatus näha sai. Tõsi küll, mõni aasta varem oli Pärnalt ilmunud ka samalaadne autoriraamat „Tagurpidi“ (1980), mille menukus uueks raamatuks kindlasti indu lisas. Peamiselt oli aga Pärn lastekirjanduses tuntust kogunud pigem multifilmide ja nende alusel valminud raamatute „Rüblik“ ja „Kas maakera on ümmargune?“ (mõlemad 1979) kaudu ning ühe toonase populaarsema luuletaja Ott Arderi luulekogude „Bumerang“ (1980) ja „Koer poiss sõitis jänest“ (1982) illustraatorina.  

Sarnaselt „Tagurpidile“ osutus lugejamenukaks ka joonistusplokki meenutav paarikümneleheküljeline „Naljapildiaabits“. Osalt mängis selle populaarseks saamisel rolli  küll ka vähene konkurents koomiksivallas, kuid märkimisväärsemaks põhjuseks võib pidada Pärna absurdiga tembitud huumorisoont, tõlgendatavuse ambivalentsust ja äravahetamatult isikuomast joonistusviisi.

Raamat on üles ehitatud aabitsana, alustatakse alfabeedi alguse a-st ja liigutakse läbi kõigi tähestiku tähtede ü-ni välja. Mõne tähe kohta on valminud vaid üks piltlugu („Auto“, „Banaan“, „Chaplin“), teine on aga pakkunud autorile inspiratsiooni rohkemaks („Hunt“, „Huligaan“, „Habe“, „Hiired“). Pärna piltlood lähtuvad väga erinevalt aluselt. On lugusid, mis koonduvad peamiselt keelelise aspekti ümber („Dušš“, „Kes see on?“, „Üllatus“), ja neid, mille keskmes ühiskonnakriitiline alltekst („Banaan“, „Huligaan“, „Maandumine“). Omajagu nalja pakub ka leidlik mängimine proportsioonide ja perspektiiviga („Ronib“, „Päkapikud“, „Silmapiir“, „Trepp“). Olgu kuidas on, vaade maailmale Pärna perspektiivist kulub praegu vägagi marjaks ära.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Märts 2023. Piret Raud „Järve kiri“

Piret Raua esimene lasteraamat „Kataleena isemoodi juuksed“ ilmus 1995. aastal. Jõulisemalt ja sihikindlamalt on ta aga lastekirjandusmaastikul tegutsenud alates aastast 2004, mil nägi trükivalgust tema lastejutukonkursi võidutöö „Ernesto küülikud“. Kui Piret Raud siis mõni aeg tagasi paralleelselt ka täiskasvanuile kirjutama asus, jäi tähelepanu lastele loodavale paratamatult vähemaks. „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ (2018), „Verihurmade aed“ (2019), „Kaotatud sõrmed“ (2020), „Portselanist nael“ (2021) ja „Nimepanija“ (2022) näitasid ilmekalt, et lastekirjanduslik andekus ei välista edukust täiskasvanuilegi kirjutades. Piret Raua lasteloomingu austajad olid muidugi pisut kurvad. Ehk isegi lausa meelt heitmas, eriti kui 24. jaanuaril kirjandusministri juures aru andes kirjanik oma tulevikuplaanidest rääkis. Kas tõesti nüüd on Piret Raua kui lastekirjaniku loometee otsa saanud? Kui siis aga vaevu nädal peale telesaadet jõudis raamatupoodidesse autori värske pildiraamat „Järve kiri“, oli põhjust rõõmustamiseks rohkem kui küll. Kuigi autor ise on kahelnud, kas ja kuivõrd on tegemist lasteraamatuga, pole teemad, millest räägitakse, ega tunne, mida kirjeldatakse, noortele lugejatele sugugi võõrad.

Kauaigatsetud uus pildiraamat räägib igatsusest

Raamatu peategelaseks on keset sügavat metsa elav järv. Ja kuigi järv elab imekenas kohas – päeval tiirlevad ta kohal liblikad ja kiilid, öösel aga peegelduvad vees tähed ja kuu – on ta nukker. Ta nimelt igatseb. Igatseb merd, keda ta kunagi kohanud ei ole. Kuid siis ühel päeval kukub järve tühi pudel, kukub just selle kõige suurema igatsuse sisse ja julgeb järvelt küsida, miks viimane nii lõpmata kurb on. „Tahaksin, et meri teaks, et ma ta peale mõtlen. Et ta teaks, et ma soovin talle head,“ kurdab järv pudelile. „Kirjuta talle“, soovitab pudel seepeale, „viin su kirja meeleldi kohale.“ Järv võtabki pudeli nõu kuulda ja asub oma igatsust kirja panema. Sosin, lõhn, õrn, kauge, lõpmatu ja teised kaunid sõnad voolavad justkui iseenesest pudelisse ning järvel hakkab peale südame puistamist kerge ja mõnus. Pudel aga asub sõbra sõnumiga teele. Vaatamata seal ette tulevate takistustele, nagu ahven, sild, lehm ja kivi, jõuab kiri mereni. Järv on oma tunded pannud kirja luuletusena, mis puudutab kõiki, kes seda kuulevad, ja teeb nad õnnelikuks.

Raua tekst on mitmekihiline ja avatud erinevatele tõlgendustele

Vaatamata oma väikesemahulisusele pole Piret Raua tekst üheainsa lugemiskorraga haaratav ja harutatav. Varasematest pildiraamatutest armsaks saanud mitmekihiline ja erinevatele tõlgendusvõimalustele avatud jutustamisviis on iseloomulik ka „Järve kirjale“. Esmalugemisel haarame ehk ainult lihtsat süžeed, mis samuti vägagi köitev ja üllatuslikke pöördeid pakkuv, kuid raamatut lõpetades avastame, et nii mõnedki kohad kutsuvad enese juurde tagasi pöörduma. Üks põhjusi selleks on kindlasti teksti rohkelt assotsiatsioone esile kutsuv loomus, mis olenevalt lugeja varasemast kirjanduse, aga ka üldisemast kultuurikogemusest võib vägagi erinev olla. Ka autori poeetiline väljendusviis, mis on äärmiselt nauditav, sunnib ikka ja jälle teksti juurde tagasi pöörduma. Tahaks ju teksti täpselt sama ilusasti meeles hoida, nagu see kirjanikul on raamatusse on saanud. Napp, läbitöötatud, ilma igasuguse liigse ballastita tekst kutsub lihtsal viisil endaga kaasa, pakub rohkelt mõtlemisainet ja tõstab meid justkui kõrgemale. See on veel üks põhjus, miks Piret Raua järvemaailmas võimalikult kaua viibida tahaks. Ikka vajame ju kinnitust, et ka kõige keerulisemale olukorrale on lahendus, tuleb vaid järjekindlalt selles suunas tegutseda. Ikka tahame uskuda, et luulel on võime maailma muuta, et leidub teoseid, mis puudutavad ja liigutavad ka kalgimaid südameid.

Õrnad ja detailirohked illustratsioonid

Kui varasemadki Piret Raua pildiraamatud pole olnud teab mis värvikirevad, siis „Järve kiri“ on veelgi lakoonilisem ja vaoshoitum. Raamatus kasutatakse vaid musta, valget ja sinist värvitooni, ometi on selliste minimalistlike vahenditega loodud äärmiselt köitvad ja detailirohked illustratsioonid, mis harmoneeruvad läbitöötatud ja viimseni viimistletud sõnastusega. Need, kes pilte pikemalt uurida maldavad, leiavad sealt rohkelt erinevaid fantaasiaküllaseid ja meeliköitvaid lahendusi. Kes veel, kui mitte Piret Raud teab, kuidas kujutada kurba järve ja pahurat silda ning mismoodi näeb välja ussikesi igatsev ahven ning kõiki õnnelikuks tegev luuletus. Jah, igavesti kosutav vaatamine ja lugemine on see „Järve kiri“!

Illustreerinud Piret Raud

Kirjastus Tänapäev 2023, 48 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Pamela Sameli illustratsioonid esindavad Eestit Bologna lasteraamatumessil

6.-9. märtsini toimub Itaalias Bologna 60. rahvusvaheline lasteraamatute mess, mille 57. illustratsiooninäitusel saab imetleda ka illustraator Pamela Sameli töid. 

Messi illustratsiooninäituse konkursile esitati kokku 4345 kunstniku tööd 91 riigist. Žürii valis konkursi lõppvooru 315 illustraatorit. Näitusele valiti 80 kunstniku tööd 28 riigist üle maailma. Lõppvooru finaali jõudsid Eestist lisaks Pamela Samelile ka illustraatorid Gertrud Oberg ja Ulla Saar.

Pamela Samel esitas konkursile illustratsioonid Liis Kiviranna raamatust „Toru“ (2022), mis on kujutlusvõimet ja maailmahuvi ärgitav teos. See suunab last märkama ümbritsevat keskkonda ja ka ise selle kohta küsimusi esitama. Raamatust leiab vaimukaid pilte, millelt laps avastab palju tuttavat, aga ka nii mõndagi üllatuslikku. Raamatu idee võitis 2021. aastal ka Põlvepikuraamatu konkursil III koha. Samuti valiti „Toru“ messinäitusele „The 2023 BRAW Amazing Bookshelf“, kus on üleval 100st tööst koosnev valik professionaalidele avastamiseks. Lisaks valiti raamat rahvusvaheliste pildiraamatute kirjastajate veebiportaali dPictus 2023. aasta 100 väljapaistva pildiraamatu hulka.

„Mul on hea meel, et ootasin ühe aasta „Toru“ raamatuillustratsioonide saatmisega, sest eelmise konkursi tähtajaks polnud veel Liis Kiviranna „Toru“ raamat avaldatud. Nüüd on seda toredam minna nende joonistustega Eestit näitusele esindama,“ märkis Pamela Samel. 

Messi lõppedes rändab näitus kahe aasta jooksul paljude maailma linnade kultuuripaikadesse,  esimesed peatused tehakse Jaapanis ja Hiinas.

Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi illustratsiooninäitus toimus esmakordselt 1967. aastal. Näitusel saab tutvuda kõige värskemate maailma trendidega lasteraamatuillustratsiooni valdkonnas ning uudistada nii kogenud raamatukunstnike kui uute andekate tulijate loomingut. Sel aastal tähistab Bologna lasteraamatumess juba oma 60. juubelit. Mess tõstab esile kvaliteetset lastekirjandust, sealhulgas head raamatuillustratsiooni ja on juba aastakümneid lastekirjanduse professionaalide kohtumispaik ning uute talentide kasvulava. Eelmisel, 2022. aastal toimunud Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi 56. illustratsiooninäitusel sai näha ka Eesti illustraatori Marja-Liisa Platsi töid Triinu Laane raamatust „Luukere Juhani juhtumised“.

Pamela Sameli illustratsioon raamatule „Toru“

Messi ametlik koduleht on leitav siit.

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses tunnustati häid lugejaid

2. märtsil tunnustati lastekirjanduse keskuses üle pika aja taas usinaid lugejaid. Hea lugeja märgi ja aukirja said 2.-7. klassi õpilased, kes keskuse raamatukogu ikka innuga külastavad ja on jäänud silma oma suure lugemishuviga.

Lastega kõneles oma lapsepõlve lugemiseelistustest kirjanik Jaanus Vaiksoo, kes rõhutas ka seda, kui tähtis on see, et laps palju loeks. Lapsed kui head lugejad küsisid kirjanikult ka palju häid küsimusi. Lisaks tänati üritusel lapsevanemaid, tänu kellele on lastest suured raamatute sõbrad saanud.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on tragisid lugejaid tunnustanud alates 2008. aastast. Kõik head lugejad saavad tänukirja. Samuti on neil võimalus kohtuda mõne armastatud lastekirjanikuga. Varasematel aastatel on heade lugejatega kõnelemas käinud Reeli Reinaus, Mika Keränen, Ilmar Tomusk, Anti Saar jt

Loe lähemalt

Selgusid 2022. aasta head laste- ja noorteraamatud

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid 1. märtsil 2023 välja möödunud aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid ligi 800 raamatu hulgast välja 17 teost lastele ja 11 noortele, mis tänavu tunnustuse saavad. Oma lemmiku valimisel ja hääletamisel said kaasa rääkida ka noored lugejad ise.

Žüriiliikme ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul pani sellise väikese arvu teoste välja valimine suure hulga huvitavate ja ilusate laste- ja noorteraamatute seast žürii tõsiselt proovile. Lõplik valik sai tema arvates siiski mitmekesine ja kaunis ning võiks laste ja noorte kõrval pakkuda lugemis- ja vaatamiselamust ka täiskasvanuile. „Varasemast enam õhutavad raamatud pöörama tähelepanu oma vaimsele heaolule, hindama kaaslast enda kõrval, väärtustama elukeskkonda ning vältima eelarvamusi,“ lisas Palm.

Kolmandat aastat järjest valisid oma lemmiku ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud, kes leidsid, et nimekirja valitud raamatute hulgast võiks Eesti noori enim kõnetada Evelin Alliksaare ja Silja Kerge teos „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld”. Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Mia-Ly (16) sõnul leiavad raamatus kajastust mitmed asjakohased, aga mitte niivõrd avalikult käsitletavad teemad nagu näiteks narkootikumide müümine. Noore neiu sõnul on teismeiga väga huvitav aeg, ent samas ka keeruline – keerukus kajastub ilmekalt ka valitud teoses. „Teismelisega käitutakse kui lapsega, aga temalt eeldatakse täiskasvanulikust,” jagas Mia-Ly.

Lapse õiguste saadik Tuule (14) usub, et Alliksaare ja Kerge teos puudutab mitmeid noori, andes hea vaatepunkti sellest, miks tehakse vahel valed otsused ja kas esmapilgul mõistetamatute otsuste taga peitub sügavamaid põhjuseid. „Abi otsida võib olla väga raske, ent mitte ükski laps ei peaks kandma täiskasvanu vastutust oma pere ära toita ja elatada,” kirjeldab noor. „Noored raamatus justkui elavad täiskasvanu elu, aga ei tea, kuidas seda täpselt teha, kuidas maailmas navigeerida või kuidas teha moraalselt õigeid otsuseid,” võtab Tuule omapoolse mõtte kokku.

Head laste- ja noorteraamatud valisid välja lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Lastekaitse Liidust, Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsudega, mis juhatavad lugejaid nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes väärt lugemisvara juurde.

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid.

Heade laste- ja noorteraamatute väljakuulutamist saab Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel videoülekandena järele vaadata kuni 16. aprillini 2023.

Hea Lasteraamat 2022
Väiksematele:

Kertu Sillaste. „Pisikeses majas”. Illustreerinud Kertu Sillaste. Kirjastus Päike ja Pilv
Chris Naylor-Ballesteros. „Frank ja Bert”. Tõlkinud Kadri Rahusaar. Kirjastus Koolibri
Nadine Brun-Cosme. „Suur Hunt & Väike Hunt”. Illustreerinud Olivier Tallec. Tõlkinud Indrek Koff. Kirjastus Draakon & Kuu
Rocio Bonilla. „Aitäh sulle: lugu naabritest”. Illustreerinud Rocio Bonilla. Tõlkinud Kadri Põdra. Kirjastus Tammerraamat
Kristi Kangilaski. „Hea tunne”. Kirjastus Koolibri
Kadri Kiho. „Endel ja Kati”. Illustreerinud Stella Salumaa. Kirjastus Päike ja Pilv
Deborah Hopkinson. „Üksainus”. Illustreerinud Chuck Groenink. Tõlkinud Jane Laumets. Kirjastus Koolibri

Suurematele:

Juhan Voolaid. „Kommikoletis”. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Kuuloom
Liis Sein. „Mona isepäine isa”. Illustreerinud Ulla Saar. Kirjastus Pegasus
Torben Kuhlmann. „Lindbergh : seikluslugu lendavast hiirest”. Illustreerinud Torben Kuhlmann. Tõlkinud Kadi Eslon. Kirjastus Rahva Raamat
Aidi Vallik. „Tädi Klaara maja”. Illustreerinud Lumimari. Kirjastus Lugu-Loo
Sanne Rooseboom. „Lahenduste ministeerium”. Illustreerinud Mark Janssen. Tõlkinud Vahur Aabrams. Kirjastus Avita
Timo Parvela. „Varjud. 1. Kõlin”. Illustreerinud Pasi Pitkänen. Tõlkinud Triin Aimla-Laid. Helios Kirjastus
Kirsten Boie. „Suvi Sommerbys”. Illustreerinud Verena Körting. Tõlkinud Õie Ristioja. Kirjastus Vesta
Eugene Yelchin. „Geenius laua all: lapsepõlv raudse eesriide taga”. Tõlkinud Eve Laur. Kirjastus Pegasus
Annet Schaap. „Milla ja mere lapsed”. Tõlkinud Kairi Look. Kirjastus Eesti Raamat
A. F. Steadman. „Skandar ja ükssarvikuvaras”. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak

Hea Noorteraamat 2022
Noorematele:

Jurga Vilé. „Siberi haiku”. Illustreerinud Lina Itagaki. Tõlkinud Tiina Kattel. Kirjastus Draakon & Kuu
Mann Loper. „Inglite linn”. Illustreerinud Liisa Berezkin. Kirjastus Lummur
Nikola Huppertz. „Kaunis nagu kaheksa”. Illustreerinud Barbara Jung. Tõlkinud Mari Klein. Kirjastus Vesta
Vanematele:

Evelin Alliksaar, Silja Kerge. „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld”. Kirjastus Tänapäev – Lastekaitseliidu noortekogu lemmik
Janne Teller. „Mitte midagi”. Tõlkija Eva Velsker. Kirjastus Eesti Raamat
Kim Liggett. „Lunastuseaasta”. Tõlkija Kristina Uluots. Rahva Raamatu Kirjastus
Salla Simukka. „Vangistatud”. Tõlkinud Kadri Jaanits. Kirjastus Pegasus
Ane Barmen. „Unenäod ei tähenda midagi”. Tõlkinud Riina Hanso. Kirjastus Eesti Raamat
Adam Silvera. „Lõpus surevad mõlemad”. Tõlkinud Bibi Raid. Kirjastus Rahva Raamat
Yoru Sumino. „Tahaksin süüa su pankreast”. Tõlkinud Piret Orav. Kirjastus Hea Lugu
Karen M. McManus. „Nõod”. Tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat

Loe lähemalt

Illustraator Kadi Kurema juubelinäitus „#VANA“

Alates 28. veebruarist kuni 25. märtsini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha illustraator Kadi Kurema isikunäitust „#VANA“, millega tähistatakse kunstniku 60. juubelit.

„Tsiteerides Indrek Koffi, raamatute „Kui ma oleksin vanaisa“ ja „Kui ma oleksin vanaema“ autorit, olevat elu otstes kõige paremad ja mõnusamad inimesed. Niisiis – lapsed ja vanavanemad. Ühtedel on hashtagid, stoorid ja tiktokid, teistel lugemisprillid ja heietused õunapuuaiast,“ kommenteeris Kadi Kurema oma näituse ideed.

Kadi Kurema Koffi raamatute illustraatorina esindab elu teist otsa ja otsib kõige paremat vana. „Igaüks on mõnikord sattunud peale mõnele vanakraamihunnikule, mis vajaks sorteerimist. Klassipildid eelmisest sajandist, lugemispäevikud, kommipaberite kollektsioon, viledaks kulunud lauamängud – vanad head asjad, mis äratavad mängumälestuse ja tekitavad jõnksu südamesse. Raske on neid esemeid ära visata ja mälestustest need ei kaogi,“ lisas Kurema.

Kadi Kurema on eesti graafik ja raamatuillustraator, õppejõud ja vanaema. Keskuse suures saalis ja trepigaleriis on üleval tema illustratsioonid aastatest 2017-2023. Kunstnik on salvestanud graafika oma illustratsioonidesse, segades ja jagades omavahel joonistust ja igivanasid graafikatehnikaid.

Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

Kadi Kurema illustratsioon

Loe lähemalt

Selgusid kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Emakeelepäeval, 14. märtsil selgub kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia laureaat. Kirjanduse sihtkapitali nimetatud lastekirjanduse žürii valis eelmisel aastal ilmunud tekstide hulgast preemiale kandideerima kuus raamatut.

Nominentide hulka kuuluvad järgmised teosed: Maarja Kangro „Ulguv rula“, Kadri Kiho „Endel ja Kati“, Tiina Laanem „Katariina kaaperdab kooli“, Anti Saar „Õudne lugu“, Liis Sein „Mona isepäine isa“, Juhan Voolaid „Kommikoletis“.

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Kätlin Vainola (esimees), Anne Kõrge ja Helin Puksand.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee