Hüppa põhisisu juurde

„Lugemisisu“ programm innustab lapsi lugema

3. oktoobril 2022 algab 5–10-aastastele lastele suunatud programm „Lugemisisu“, millega on käesoleval hooajal liitunud 210 raamatukogu üle kogu Eesti. Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud lugemisprogramm innustab lapsi lugema kuni 31. maini 2023.

„Lugemisisu“ programm lükati Eestis käima aastal 2019 Soome raamatukogude lugemisdiplomi programmi eeskujul. Piloothooajast võttis osa 26 Eesti raamatukogu, nüüdseks on see arv mitmekordistunud ning jõudnud 210ni. Et lapsed saaksid isukateks lugejateks, tutvustatakse neile väärt uudiskirjandust, mis on välja toodud lastekirjanduse keskuse soovitusnimekirjades.

Läbiloetud raamatud pannakse kirja spetsiaalsesse lugemispassi ja täidetakse sealsed loomingulised ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse diplomiga kõiki osalejaid, kes on passi kandnud viis teost. Lasteaialapsed saavad „Lugemisisus“ osaleda üheskoos terve rühmana.

Samuti viiakse klassidele ja rühmadele programmi jooksul läbi loovate lisategevustega täidetud teematunde, mille metoodikat ja materjale on aidanud keskusel arendada mitmed oma valdkonna professionaalid – Kertu Sillaste, Andra Kütt, Kätlin Vainola, Eesti Lugemisühingu pedagoogid jt. Tundides mängitakse lugemismänge, õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile või tutvutakse ajakirja loomise protsessiga ja tegeletakse loovkirjutamisega. Sel aastal on uhiuue teematunni „Oh sa jutt! Muinasjutt!“ aidanud kokku panna Maili Metssalu Eesti Rahvakultuuri Keskusest.

Lugemisisu bänner 2022


Programmi eestvedaja Anneli Kengsepa sõnul on lugemisprogramm paljudes Eestimaa paikades hästi kanda kinnitanud ja viiendale hooajale minnakse vastu hea tundega. Varasemalt „Lugemisisus“ osalenud raamatukogud on leidnud, et tegemist on läbimõeldud ja innustava programmiga, mis paneb raamatukogu, kooli ja lasteaia ühisel eesmärgil tegutsema.


„Lugemisisu“ toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

https://elk.ee/opetajale/lugemisisu
www.facebook.com/groups/lugemisisu

Anneli Kengsepp
programmi koordinaator
e-post anneli@elk.ee
53405529

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskus
triin.soone@elk.ee
59190363

Loe lähemalt

Eesti Rahvuskultuuri Fondi taotlusvoor on alanud

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi 2023. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Kirjanikke toetavad nimelised allfondid ja täpsemalt saab lugeda taotluste vastuvõtu kohta fondi kodulehelt.

Stipendiume ja toetusi jagatakse 137-st nimelisest allfondist, millest neli toetavad kirjanikke.

Härmatali fond, algatatud 26. jaanuaril 2018. aastal Tiiu Alliste (neiupõlvenimega Härmatali) poolt. Härmatali fondi eesmärgiks on toetada lastekirjanduse loomist, mis kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit. Fondist toetatakse lastele eesti kultuuripärandit, esivanemate eluolu ning rahvatraditsioone ja kombeid tutvustavate raamatute kirjutamist ja illustreerimist. Käsikirjal ei ole žanrilist piirangut. Raamatuprojekt peab soovituslikult olema seotud kirjastajaga, kes tagab raamatu ilmumise kahe aasta jooksul alates stipendiumi määramisest.

Jagamisele tuleb 4 500 eurot.

Juhan Jaigi mälestusfond, algatatud 2000. aastal Juhan Jaigi (1899−1948) järeltulijate poolt eesmärgiga toetada laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.
Jagamisele tuleb 800 eurot.

Rain Lõhmuse fond, toetab noori andeid. Kirjanduse alal tegutsevatele noortele tuleb jagamisele 6 000 eurot.

Sini-valge fond, asutatud 1995. aastal Soome firmade Pohjola-yhtiöt ja Repola Oy poolt eesmärgiga toetada kirjandust ja ajakirjandust.
Jagamisele tuleb 1 000 eurot.

Taotlusi võtame vastu elektroonilise taotlemise keskkonnas E-ANKEET

Jagamise info, allfondide nimekirja ning E-ankeedi leiate Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt www.erkf.ee

Loe lähemalt

Jüri Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926)

2. septembril tähistasime Jüri Parijõe 130. sünniaastapäeva. Tema loomingu märgilisust ja mõju meie lastekirjanduse kujunemisele on raske üle hinnata. Parijõgi oli üks esimesi lastekirjanduse vallas haritud ja oma tegevust tõeliselt teadvustavaid lastekirjanikke. Oma teoseid ei loonud ta mitte täiskasvanud lugejatest ja kriitikutest lähtuvalt, vaid tema jaoks oli olulisim just noor lugeja, laps. Parijõgi oli kirjanik, kes hindas ja usaldas oma teoste adressaati ning tundis talle luues ka suurt vastutust.

Parijõe mõjuvaim teos „Tsemendivabrik” (esmatrükis „Semendivabrik”) sisaldab 16 autobiograafilse alatooniga, omas ajas vägagi novaatorlikku novelli. Igaüks neist on küll omaette tervik, kuid üheskoos moodustavad nad harmoonilise koosluse, mis on suurem üksikosade summast. Lood pajatavad 7–8-aastase Jaan Pari suu läbi tema lapsepõlvest 20. sajandi alguse maaolustikus, tehes seda lapseliku avameelsuse ja siirusega. Raamat algab juttudega lapse toimetamisest kodus ja lähikonnas („Katkine kruus”, „Vargus”, „Uued saapad”). Seejärel lapse maailma avardub: järgnevad oma elupaiga („Meie küla”) ja külameeste tööelu („Streik”, „Sadamas”) kirjeldused ning laste mängud, mis on tõuke saanud täiskasvanute elust („Tsemendivabrik”). Kogumik lõpeb kolmeosalise novelliga „Vanaema surm”, mis justkui märgib sümboolselt lapsepõlve lõppu.

Suure kaasaelamisega kirjeldatakse laste mänge ja kohustusi, rõõme ja muresid, avastusi ja pettumusi. Jõuliselt kerkivad esile töö, kihistumise, usu teemad, lapse vaatepunkt neile on ühtaegu valus ja veetlev. Ilmekalt tuleb esile lapse soov igati oma vanematele abiks olla, teenida nende heakskiit ning olla täismehe eest väljas. Lisaks tundliku meele edasiandmisele on kirjanik ületamatu ka lapsekeele jäljendamisel. „Tsemendivabriku” lapsed räägivad nagu päris lapsedki, aeg-ajalt takerdudes, parasiitväljendeid kasutades, kõnekeelselt, kohati sõnu valesti, suupäraselt hääldades. Tihti esineb mõttekatkestusi, sest assotsiatsioonid kisuvad lapse mõttelõnga kiiresti uutele radadele. Nauditav on seda lugeda nii väikesel kui suurel.

„Tsemendivabriku” esmatrükk (1926) ilmus Jaan Vahtra kubistliku kaaneillustratsiooniga, teine trükk (1936) sisaldas Endel Kõksi illustratsioone. Nõukogude võimu tulekuga kuulutati põlu alla sattunud ja kommunistide poolt hukatud Parijõe looming esialgu mittesobivaks. Uuesti jõudsid „Tsemendivabriku” jutud laiema üldsuse ette valikkogudes „Jutte”. 1958. aastal ilmunud, Ellen Niidu põhjaliku järelsõnaga varustatud kogumikus on valituks osutunud kümme, 1982. aasta Reet Krusteni koostatud ja järelsõnaga kogumikus üksteist novelli. 2020. aastal kirjastuse Tänapäev välja antud uustrükk on Jüri Parijõe austajate hulka ainult kasvatanud.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

September 2022. Kadri Kiho „Endel ja Kati“

Kadri Kiho nimi on tõsistele lasteraamatusõpradele tuttav juba 2017. aastast, mil ta Põlvepikuraamatu konkursil esimese koha saavutas. Võiduteos, illustraator Mirjam Siimuga koostöös valminud „Auklik päev“ (2019) pajatab poisist, kelle päev sisaldab igasuguseid auke – löökauke ja roosteauke, kalendriauke ja sõõrikuauke jne. Autori teinegi lasteraamat, hiljuti ilmunud „Endel ja Kati“ sai tuule tiibadesse samalt loomevõistluselt, saavutades seal mullu samuti esimese auhinna. Erinevalt „Auklikust päevast“ keskendub aga „Endel ja Kati“ täiskasvanutele väljakutseid pakkuvale elule.

Sümpaatsed tegelased, keeletundlik tekst

Raamatu peategelane Endel on bussijuht, kes tunneb end rooli taga nagu kodus. Kati on Endli tubli töökaaslane, kes elab kuskil bussi armatuurlaua värviliste tulede taga. Alati, kui Endel sõitma hakkab, asub Kati malbe, kuid enesekindla häälega bussi kõlaritest peatuste nimesid ette lugema. Ühel neljapäeval on aga Kati haigeks jäänud ning Endel peab teadustamisega ise toime tulema. Endlile kohe üldse ei meeldi rahvahulkade ees rääkida ja ta satub suurde ärevusse. Kuidas küll saada hakkama selliste peatusenimedega nagu Viievarba, Pingviinitu, Partla või Ertshertsog Ernsti plats?

Nagu Kiho esimeses teoses, on ka Endli ja Kati loos tekst mõnusalt keeletundlik. Kui auguraamat keskendus piltlikele väljendeile ja püüdis leida meid ümbritsevast kõikvõimalikke augusõna kasutusi, siis bussiloos laseb autor fantaasia valla bussipeatustele vaimukaid nimesid leiutades. Mõned neist meenutavad vallatult Tallinna pärisbussides kõlavaid nimesid (nt Kassisaapa) või on tähti ümber tõstes moondatud (nt Muku), teised on aga täiesti autori kujutlusvõime vili. Mahlakalt mõjuvad peatusenimed nagu Empterdi, Ookerkassi või Esikäpa. Mõnikord tundub autor ka raamatu käeshoidja lugemisoskust ja tähelepanelikkust kontrollivat. On ju automaatselt lugedes näiteks Parkla peatus loomulikum tulema kui tegelikult kirja pandud Partla. Niimoodi keelega mängides ergutab kirjanik lugejaidki oma fantaasiat tööle panema ja elu huvitavamaks elama.

Ärevusest elevust loomas

Kui väljenduslikul tasandil on raamat humoorikas, siis sisulises plaanis tõstatab see olulisi üldinimlikke ja laialt levinud probleeme, mis on omased inimestele olenemata nende soolistest või vanuselistest karakteristikutest. On ju vähe neid, kes ei närveeri enne avalikku ülesastumist ning avalikus ruumis julgelt suu lahti teevad. Küllap tiksub enamikul meist enne rääkima hakkamist kuklas lapsepõlves kuuldud „Mis sa seal oma nina alla pobised?“. See aga kergitab ärevustaset, mis sunnib veel vaiksemalt ja segasemalt end väljendama. Endli abil, kes oma ärevuse rasket olukorda samm-sammu haaval ületades elevuseks loob, kutsub Kiho mõtlema ka üldisemalt ärevuse ja teiste vaimsete probleemide peale. Oma teosega julgustab ta ehk lugejaidki oma hirmudele vastu astuma ja uusi asju proovima, midagi juurde õppima. Septembris, mil paljude jaoks kõik-kõik on uus, on see vägagi ajakohane üleskutse. Ikka selleks, et elu ei jääks hirmudele alla vandudes elamata, et unistused ei jääks täitumata.

Lummav tervik

Erinevalt teksti autorist on „Endel ja Kati“ koomiksikunstniku ja animaatori Stella Salumaale esimene töö lastekirjanduse vallas. Vaatamata sellele, et tegemist on illustraatoridebüüdiga, on autorite koostöös sündinud lummav tervik. Teksti ja sõna edastatav info sulandub kokku ja moodustab sarnaselt koomiksile ikonotekstilise, osadeks lahutamatu ühtsuse, mida huvitav vaadata ja lugeda. Sümpaatne on Salumaa lihtsustav kunstnikukäekiri, köitev värvigamma, põnev teksti sulandamine pildikeelde. Tõesti, Endli ja Kati raamatul on kõvasti potentsiaali, et saada nii suurte kui väikeste laste lemmikuks.

Illustreerinud Stella Salumaa
Kirjastus Päike ja Pilv, 2022
36 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Noki! Noortekirjanduse kriitikaseminar

Miks mõni kriitik kirjutab paremini kui teine? Kuidas mitte kirjutada igavat arvustust? Aga kui arvustatav raamat on igav? Mis üldse on kriitika? Tule kohale ja saa teada!

27. septembril kell 16.00 toimub Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Värske Rõhu kriitikakonkursi raames seminar noortekirjanduse kriitikast! Nimelt kutsub Värske Rõhk koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega sel aastal pöörama suuremat tähelepanu noortekirjanduse arvustamisele, seejuures annab ELK välja ka eriauhinna parimale 2021.-2022. aastal ilmunud noorteraamatu kohta kirjutatud arvustusele. Seminarilt saab näpunäiteid selle kohta, kuidas ja millist noortekirjandust üldse arvustada ning kuidas kirjutada kriitikateksti, mis ei aja lugejat haigutama.

Seminari esimeses pooles räägivad Värske Rõhu toimetajad 𝗦𝗮𝗮𝗿𝗮 𝗟𝗼𝘁𝘁𝗮 𝗟𝗶𝗻𝗻𝗼 ja 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗟𝗶𝗻𝗱𝗮 𝗞𝗼𝗿𝗽 loomingulisest kriitikast ning teksti lähilugemismeetoditest, teises pooles kõnelevad 𝗛𝗲𝗹𝗲𝗻𝗮 𝗞𝗼𝘀𝘁𝗲𝗻𝗼𝗸 ja 𝗝𝗮𝗮𝗻𝗶𝗸𝗮 𝗣𝗮𝗹𝗺 lastekirjanduse keskusest noorteromaanide arvustamise eripäradest ning tutvustavad uusi noorteraamatuid.

Osalejate arv on piiratud, nii et palun pane ennast kirja siin registreerimisvormil.

PS! Seminarist võivad osa võtta kõik huvilised, olenemata sellest, kas soovitakse konkursil osaleda või mitte.

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskus Eesti Leiva päeval

Pühapäeval, 11. septembril 2022 toimub Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti Leiva päev ja sügislaat. Laadalt võib leida ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kes kutsub kõige nooremaid laadalisi meisterdama ja uusi raamatuid uurima.

Lastekirjanduse õue leiab Sassi-Jaani talu hoovilt! Lastel ühes vanematega on võimalik meisterdada kila-kola raamatuid, draakoneid ja printsesse, kirjutada muinasjuttu ning joonistada koomikseid.

Lisaks lastekirjanduse keskusele on seal kohal ka Iloni Imedemaa, kes tutvustab kohvernäitust „Pikk-pikk teekond“.

Lisainfo SIIT.

Loe lähemalt

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup luulekonkurss

Alates 2017. aastast toimunud Tartu laste- ja noortekirjanduse festival on kasvamas üle-eestiliseks kirjandussündmuseks ning kannab nüüdsest nime laste ja noorte kirjandusfestival Luup. Sel aastal toimub üritusi Tartus ja Tallinnas ning mitmetest ettevõtmistest on oodatud osa saama lapsed üle kogu Eesti. Festivali luubi all on „loo ja loe” ehk Luup kutsub noori ise looma ja oma loomingut esitama, aga loob ka võimalusi kohtumisteks juba tuntud autorite ja nende loominguga.

Üheks traditsiooniks on festivali luulevõistlus. Juba viiendat korda toimuvale omaloominguvõistlusele oodatakse vabas vormis luuletust, milles tuleb kasutada vähemalt üht (aga võib ka mitut) viiest märksõnast. Tänavuse võistluse sõnadeks on „vaikus”, „mets”, „värav”, „pilvitus” ja  „vari”. Võistlustöid hinnatakse kolmes vanuseklassis:  4.–6. klass, 7.–9. klass ning 10.–12. klass.

Luuletusi oodatakse märgusõna „Luulevõistlus“ all hiljemalt 3. oktoobriks 2022 Eesti Lastekirjanduse Keskuse meiliaadressile elk@elk.ee. Kõik tööd palume saata eraldi e-kirja ja failina. Luuletuse juurde palume autori nime mitte märkida, vaid lisada e-kirja õpilase nimi, kool, klass, juhendaja nimi ja kontaktandmed.

Luulevõistlusele saabuvaid töid hindavad vanema kooliastme õpilased ja tudengid.

Tulemused tehakse teatavaks laste ja noorte kirjandusfestivali Luup pidulikul avamisel Tartus 15. oktoobril 2022.

Festivali korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Lastekirjanduse Keskus, partneriteks on Eesti Kirjanike Liit, Soome Instituut, Elektriteater, raamatupood Biblioteek jpt. Laieneva festivali kavaga saab tutvuda septembri lõpus ning sellest leiab nii uut ja üllatavat kui ka festivalil tuntuks saanud sündmusi ja ettevõtmisi.

Loe lähemalt

Sten Roosi muinasjutuvõistlus ootab osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskusel on rõõm kutsuda 11–15-aastasi lapsi osalema juba 31. korda toimuval Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Pika traditsiooniga võistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, rikastada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.

Kirjandusvõistlusele oodatakse muinasjutte vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1-2 A4 lehekülge. Lood palume saata 13. jaanuariks 2023 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: “Meil on hea meel taaskord kutsuda lapsi oma fantaasialugusid välja mõtlema ja kirja panema. Iga-aastane konkurss on üks vanemaid laste loomevõistlusi, millel on jätkuvalt rohkelt osalejaid üle Eesti. Oleme tänulikud, et õpetajad ja lapsevanemad lapsi suunavad ja juhendavad. Nii saavad lood kirja kaunis eesti keeles ning žüriil on rõõm neid lugeda. Ühtlasi on konkurss ka väike kasvulava meie noortele kirjanikele, sest paremad kirjutised jõuavad ajakirja Hea Laps vahendusel laiema lugejaskonnani.“

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast ja selle algatasid Ants ja Ann Roos oma muinasjutulembese poja Steni mälestuseks. Eesti Lastekirjanduse Keskus jätkab seda suurepärast traditsiooni koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Haapsalu Linnavalitsuse, Eesti Keele Instituudi ja ajakirjaga Hea Laps. Konkurss kuulutatakse välja igal aastal 6. septembril, Sten Roosi sünniaastapäeval. Möödunud aastal saadeti võistlusele 261 muinasjuttu ning osalejaid oli 59 koolist. Kokku anti mullu välja 29 auhinda.

Tulemused tehakse teatavaks pidulikul auhinnatseremoonial Eesti Lastekirjanduse Keskuses 3. juunil 2023. Lisaks esikolmikule antakse välja mitmeid eriauhindu ning valiku parimatest muinasjuttudest avaldab ajakiri Hea Laps.

Loe lähemalt

Ajakirja Värske Rõhk kriitikakonkurss

Värske Rõhk kuulutab juba neljandat korda välja noorte kriitikute konkursi! 5. septembrist 25. oktoobrini toimuvale võistlusele on oodatud osalema kuni 30-aastased autorid. Sel aastal on konkursil kolm põhifookust: noorteromaanide arvustamine, poliitiline kirjanduskriitika ja luulekriitika. Koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega antakse konkursil välja eripreemia parimale noorteromaani arvustusele.

Arvustus peab olema kirjutatud 2021. või 2022. aastal eesti keeles ilmunud luule-, proosa- või tõlketeosest ja selle pikkus on 6000–10 000 tähemärki (tühikutega). Parimad arvustused kuulutatakse välja 7. novembril Tartus ning auhinnatud tekstid avaldatakse ka Värskes Rõhus. Konkursi auhinnafond on 600€, millele lisandub ajakirja aastatellimus ja üllatusauhinnad. Osaleda võib ka mitme arvustusega. 

Raamatuvaliku lihtsustamiseks on koostatud soovituslik valiknimekiri: http://bit.ly/v2rsker6hk.

Tänavu toimub kriitikakonkursi raames ka kolm (tasuta!) kriitikaseminari! 

  • Esimeses seminaris, mida juhendavad eelmise aasta võitja Johanna Rannik ja Müürilehe kultuuritoimetaja, luuletaja Sanna Kartau, võetakse luubi alla kirjanduskriitika poliitiline funktsioon. Töötuba toimub 15. septembril Tallinnas raamatupoes Puänt.
  • Teise seminari fookuses on noortekirjanduse kriitika ja tekstide lähilugemine. Seminar toimub 27. septembril Eesti Lastekirjanduse keskuses, selle viivad läbi Värske Rõhu toimetajad Saara Lotta Linno ja Hanna Linda Korp ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm ja teabejuht Helena Kostenok.
  • Kolmas seminar keskendub aga luulekriitikale ja seda juhendab kirjandusuurija ja kriitik Mihhail Trunin. Seminar toimub 13. oktoobril Tartu Kirjanduse Maja Salongis.

Registreeri seminarile: https://forms.gle/47Btv82bSRPQTFmN9

Seminarist võivad osa võtta kõik huvilised, olenemata sellest, kas soovitakse konkursil osaleda või mitte!

Arvustused tuleb saata hiljemalt 25. oktoobriks Hanna Linda Korbile (hannalinda.korp@va.ee).

Loe lähemalt

Anne Pikkovi isikunäitus „Pildirida“

Kolmapäeval, 7. septembril 2022 kell 17.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses möödunud aastal Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia pälvinud raamatukunstniku Anne Pikkovi isikunäitus „Pildirida“. Näitus jääb avatuks kuni 25. novembrini.

Edgar Valteri nimelist illustratsioonipreemiat antakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel välja aastast 2019. Võiduga kaasneb võimalus korraldada isikunäitus lastekirjanduse keskuse illustratsioonigaleriis. Möödunud aastal võitis preemia oma mängulise ja üllatusi pakkuva loomingu eest lasteraamatuillustraator, graafiline disainer ja raamatukujundaja Anne Pikkov. Tema kirkavärvilistest ja isikupärastest piltidest koosnevat näitust, mis annab ülevaate kunstniku viimaste aastate loomingust, ongi võimalik lastekirjanduse keskuses uudistada.

Illustratsioonipreemia žürii esinaise Triin Soone sõnul kasutab Anne Pikkov ühtviisi vabalt käsitsi ja ka arvutil teostatavaid tehnikaid. „Anne Pikkov loob nii mahlakalt koloriitseid kui ka napi värviga graafilisi lahendusi. Tema pildid on jutukad ja mõnusalt humoorikad, kus esmatähtis ei ole mitte detailne objekt ja ruum, vaid värvides ja tegelastes peituv emotsioon,“ lausus Soone.

Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Varem on preemia võitnud Regina Lukk Toompere (2019)

Auhinna väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

Tutvu ka illustraatori profiiliga lastekirjanduse keskuse kodulehel.
Loe ka intervjuud Anne Pikkoviga ERR kultuuriportaalist.

Lisainfo:

Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
5557 9930


Anne Pikkovi illustratsioon raamatust „Kartuli kuningriik”

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee