Lastekirjanik Juhani Püttsepp, illustraator Gundega Muzikante ja tõlkija Marika Muzikante pälvisid lasteraamatu „On kuu kui kuldne laev“ lätikeelse tõlke eest Jānis Baltvilksi auhinna (Jāņa Baltvilka balva). Auhind anti üle lastekirjaniku Jānis Baltvilksi (1944–2003) sünnipäeval 24. juulil Riia Botaanikaaias.

Tegemist on ühe olulisema Läti lastekirjanduse auhinnaga, mida antakse välja alates 2005. aastast. Esialgu tunnustati auhinnaga ainult Läti lastekirjanikke ja illustraatoreid, kuid 2008. aastal hakati autasustama ka Läänemeremaade lastekirjanikke ja nende teoste läti keelde tõlkijaid.

„On kuu kui kuldne laev“ (Ir mēness zelta kuģis) on saanud inspiratsiooni autori perekonnaloost ja see kõneleb eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel. See on edasi antud lapse vaatepunktist ning arvestab alati väikese lugejaga. Teos on kodumaal pälvinud mitmeid lastekirjanduse auhindu (Aasta Rosin, Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse preemia) ning see on ka meie lõunanaabrite juures hästi vastu võetud.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis on 1. augustist avatud Natalja Velchinskaya näitus „Lilled ja kaardid“, mis jääb külastajatele avatuks kuni kuni 30. septembrini 2022.

Näitusel on väljas kunstniku tööd tema „botaaniliste lehtede ja geograafiliste kaartide“ kogust. Geograafilised kaardid on katsetused suminagashi tehnikas (Jaapani versioon tilgatrükist), kus joonistussule otsaga tilgutatud sumi-tindi viirud muutuvad salapäraste saarte kontuurideks. Tegemist on omamoodi mõtisklusega reisimisest, mida pole pandeemia-ajastul lihtne teostada.

Käsitsi värvitud siidkangastest valmistatud ja ülihoolikalt väikeste pistetega tikitud taimed on ühtaegu nii poeetiline tekstiilherbaarium kui botaaniku teaduslik töö, mis uurib justkui läbi luubi ürtide ja õisikute ehitust. Lahemaal veedetud lapsepõlve suvedest inspireeritud töödes on ühendatud mikro- ja makrokosmos – peegeldused meid ümbritsevast maailmast, võimsad kui ookean ja haprad kui liblika tiib.

Natalja Velchinskaya on lõpetanud Moskva Polügraafiainstituudi (praeguse nimega Moskva Polütehnilise Ülikooli trüki- ja meediatööstuse kõrgkool) ning ta õpetas samas ülikoolis graafilist disaini. Ta on Moskva Kunstnike Liidu ja Venemaa Kunstnike Loomeliidu liige, Moskva rahvusvahelise festivali Typomania kaasasutaja ning tüpograafikakursuse T_24 ja projekti „Typomania School“ (graafilise disaini algkursus) kaaskorraldaja.

Natalja Velchinskaya osaleb regulaarselt raamatu- ja kunstnikunukkude näitustel kodu- ja välismaal. Ta on pälvinud Venemaa Kunstnike Loomeliidu diplomi ning pronks- ja hõbemedali panuse eest rahvuskultuuri. Kunstniku töid on erakogudes Venemaal, Šveitsis, Kanadas, Itaalias, Poolas, Eestis. Näituse toob keskusesse Stuudio 14.

Näitus on avatud keskuse lahtiolekuaegadel:

Kuni 19. augustini
E,T, N, R 10–17
K 10–18
L, P suletud

Alates 22. augustist
E–R 10–18
L 11–16

2. augustil 2022 kell 17.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses maineka Iisraeli illustraatori Lena Revenko isikunäitus. Näituse avamise järel kell 18.00 peab illustraator keskuses ka loengu, kus kõneleb seal näha olevatest töödest lähemalt. Loeng toimub vene keeles ja on avatud kõikidele huvilistele.

Lena Revenko sündis 1976. aastal Minskis Valgevenes ja repatrieerus 14-aastaselt koos perega Iisraeli, kus ta elab Herzliyyas ning tegutseb kunstniku ja graafilise disainerina. Eesti publikule on tema looming tuntud nii Tallinna Illustratsioonitriennaalilt kui 2018. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud näituselt „Jänesed, rebased ja teised inimesed“, kus ta osales koos Iisraeli kunstniku Irena Aizeniga.

Kunstnik ammutab inspiratsiooni erinevatest traditsioonidest: lasteraamatuillustratsioonidest, vanadest pärsia miniatuuridest, hiina maalikunstist, jaapani mangadest jne. Keskuses avatud näitusel saab uudistada valikut portreedest, mille kunstnikult tellis 2021. aastal Iisraelis avatud Juudi Rahva Muusem ANU.

Lena hakkas laste kunsti­­koolis käima 6-aastaselt. Selleks ajaks oli tema sahtlisse kogunenud juba hulk joonistusi, sest lahutatud vanemate lapsena vee­tis tulevane illustraator palju aega üksinda ja igavuse peletamiseks hakkas ta joonistama, saateks muinasjutud heliplaati­delt. 18-aastaselt astus ta kohustuslikku sõjaväeteenistusse, kus veetis kaks aastat graafilise disainerina, luues arvutimänge, mille abil lapsi julgustati araabia keelt õppima. Seejärel õppis ta Bezaleli Kunsti- ja Disainiakadeemias Jeruusalemmas, mille lõpetas BA kraadiga visuaalkommunikatsiooni ja illustratsiooni alal. Illustraatori töid on eksponeeritud Tōkyō, Kyōto, Shangai, Miami, Los Angelese ja Iisraeli galeriides.

Näitust on võimalik külastada Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni 3. septembrini 2022.

Lena Revenko portree pianistist ja heliloojast Lalo Shifrinist.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on 1. juulil 2022 Kärdlas, kus toimub esimene rahvusvaheline Hiiumaa kirjandusfestival. Lastekirjanduse keskus koos ajakirjadega Hea Laps ja Täheke pakub reedel festivalil programmi lastele.

12.00  – Liis Sein ja Ulla Saar
13.00 – Tähekese ja Hea lapse lood ja mängud
14.00 – Viive Noor
15.00 – Kristiina Kass

Kirjandusfestival toimub Kärdla sadama alal 1.–3. juulini 2022. Seda korraldab Hiiumaa turismiklaster koostöös Kärdla raamatukoguga ja Hiiumaa vallaga.

Lisainfo leiad SA Hiiumaa Arenduskeskuse kodulehelt.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud koomiksivõistluse „Kõige naljakam päev minu elus“ võitjad on selgunud. Osavõtt konkursist oli rõõmustavalt suur ja kokku esitati žüriile hindamiseks 215 tööd.   

Kõigi osalejate töödest valis oma lemmikud välja kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid sügisest lastekirjanduse keskuses alustava koomiksiringi juhendajad ning professionaalsed koomiksikunstnikud Liisa Kruusmägi, Kristel Maamägi ja Elina Sildre.

Esimest ja teist kohta jäid jagama Anna Pajula Tallinna Avatud Koolist ja Keity Lukken, kes esindas Rakvere Sotsiaalkeskuse Laste päevakeskust. Kolmanda koha sai Uku Armin Randalu Kaarli koolist.

Lisaks anti välja 6 eripreemiat: idee eripreemia pälvis Helen Pikk Tartu Katoliku Hariduskeskusest; disaini eripreemiaga pärjati Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilane Rasmus Margat; puändi eripreemia sai Gloria Zaika Narva Vanalinna Riigikoolist; nalja eripreemia vääriliseks arvati Kaili Olbri Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist; eripreemia parima kassikoomiksi eest sai Ivonne Lee Toiger Tallinna Prantsuse Lütseumist ning hea tuju eripreemia sai Mirell Nurmla Kanepi Gümnaasiumist.

Lastekirjanduse keskus võtab auhindade kätte toimetamiseks võitjatega ühendust.

Loe keskuse koomiksiringi kohta lisa siit alalehelt.

Mirell Nurmla koomiks

Eesti Lastekirjanduse Keskus on

22. juunil avatud kell 10–14
23.–26. juunil oleme suletud

Ilusaid pühi!

Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogramm „LUGEMISISU“ kutsub raamatukogusid 2022/2023 hooajaks liituma. Juba viiendat hooaega käivituv lugemisprogramm innustab 5–10-aastaseid lapsi lugema, pakkudes mängulist lisategevust ja raamatukogude teematunde. Lugemisprogramm kestab raamatukogudes 3. oktoobrist 2022 kuni 31. maini 2023.

„Lugemisisu“ võimaldab tugevdada raamatukogude koostööd klasside ja lasteaiarühmadega. 1.–4. klassi lapsed saavad raamatukogudes valida lugemiseks huvipakkuvat uudiskirjandust, mida soovitab ka lastekirjanduse keskus. Loetud raamatud paneb laps isiklikku lugemispassi kirja ja täidab kaasnevad ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki viis raamatut läbi lugenud ja lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga. Lugemispassid on tõlgitud ka vene keelde.

Lasteaialapsed saavad lugemisprogrammis osaleda rühmana, kus õpetaja abiga tegutsetakse raamatutega ühiselt.

Raamatukogude registreerimine “Lugemisisu” programmi on avatud kuni 19. augustini 2022 SIIN.

Eelmisel hooajal osalenud raamatukogusid ei kanta automaatselt uue hooaja osalejate nimekirja. Kui soovite osalemist jätkata, registreeruge palun uuesti.

Lugemisprogrammiga liitunud raamatukogude esindajatele toimub 16. septembril stardikoolitus (virtuaalse ülekandega), kus tutvustatakse lugemisprogrammi, uuemat lastekirjandust ja programmiga kaasnevaid teematunde.

Teematundide metoodilisi materjale saavad programmis osalejad alla laadida ja lugemise edendamiseks lastega tegutsemisel kasutada. Teematundidest saab valida, kas mängida lugemismänge, uurida illustratsioone, tutvustada raamatu teekonda idee sünnist kuni raamatukogusse jõudmiseni või teha ise lasteajakirja. Kõige väiksematele selgitatakse raamatukogu olemust läbi teematunni „Nukitsamehe raamatukogu“. Sel aastal lisandub Eesti Rahvakultuuri Keskusest Maili Metssalu abil teematund muinasjutust.

Lõppenud hooajal osales lugemisprogrammis 196 raamatukogu üle Eesti, kelle hulgas oli nii väiksemaid maaraamatukogusid, maakondlikke keskraamatukogusid kui ka kooliraamatukogusid. Programmi alustati 2019. aasta alguses 26 raamatukoguga. Tänaseks on 21 raamatukogu programmis osalenud 4 aastal, lisaks neile 65 raamatukogu 3 aastal. Eelmisel hooajal kaasati lugemisprogrammiga tegutsema üle 8500 lapse, „Lugemisisu“ jõudis pea 250 lasteaiarühma ja raamatukogudes viidi läbi u 1570 üritust või „Lugemisisu“ teematundi (statistika veel täpsustub).

 „Lugemisisu“ programmis kasutatavate materjalide kujundaja on illustraator Kertu Sillaste.

Lugemisprogrammi toetab Kultuuriministeerium.

Lugemisprogrammi lisainfo ELK veebilehel ja Facebookis.

Head lugemisisu!

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
„Lugemisisu“ programmi koordinaator
anneli.kengsepp@elk.ee