Hüppa põhisisu juurde

Selgusid ettelugemise võistluse võitjad

Täna, 22. oktoobril 2022 toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses Laste ja noorte kirjandusfestivali Luup raames üle-eestiline 4. klasside ettelugemise võistlus „Ühes väikeses Perviku raamatus“. Võistlusest võtsid osa 17 ettelugejat kõikidest Eesti maakondadest ning Tallinnast ja Tartust. Osalejad lugesid katkendeid armastatud kirjaniku Aino Perviku lasteraamatutest ning nende lugemist hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus: Leino Rei, Kristo Veinberg ja Triin Soone.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Kert Kerem, Viljandimaa, Võhma Kool

II koht – Marken Mürk, Võru maakond, Võru Kreutzwaldi kool

III koht – Ronja Rajas, Ida-Virumaa, Illuka Kool

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

  • Elisabet Angerpikk, Tartu linn, Tartu Waldorfgümnaasium
  • Markus Joa, Pärnumaa, Pärnu Vanalinna Põhikool
  • Ingrid Koosma, Raplamaa, Rapla Kesklinna Kool
  • Oliver Kullasepp, Järvamaa, Koeru Keskkool
  • Ats Laugamets, Tartumaa, Anna Haava nimeline Pala Kool
  • Jaanus Länts, Lääne-Virumaa, Tapa Gümnaasium
  • Säde Neare, Jõgevamaa, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
  • Sandra-Lii Rünt, Hiiumaa, Käina Põhikool
  • Jane Tampuu, Põlvamaa, Vastse-Kuuste Põhikool
  • Karin Lisete Toonverk, Läänemaa, Haapsalu Põhikool
  • Lisete Treiman, Harjumaa, Kostivere Kool
  • Alar Veemees, Valgamaa, Tsirguliina Kool
  • Meri Veske, Tallinn, Audentese Erakool
  • Henri Viil, Saaremaa, Kuressaare Hariduse Kool

Laste ja noorte kirjandusfestivali Luup luulevõistluse tulemused

Selgunud on laste ja noorte kirjandusefestivali LUUP luulevõistluse võitjad. Võisltus leidis aset juba viiendat korda ning toimus 7. septembrist kuni 3. oktoobrini 2022. Omaloominguvõistlusele sai esitada vabas vormis luuletusi, milles pidi kasutama vähemalt üht (aga võis ka mitut) viiest märksõnast. Tänavuse võistluse sõnadeks olid „vaikus”, „mets”, „värav”, „pilvitus” ja „vari”. Võistlustöid hinnati kolmes vanuseklassis:  4.–6. klass, 7.–9. klass ning 10.–12. klass. Luulevõistlusele saabunud töid hindasid vanema kooliastme õpilased ja tudengid.

4.–6. klass

KohtPealkiriNimiKoolKlassJuhendaja
1.„Tühi käik“Emma Teele OoleTartu Hansa Kool6.Lea Sokman
2.„Vaikus on vaikne“Siisi SassLeie Kool6.Juta Klettenberg
3.„Vaikus ja rahu“Kertu NaelKose Gümnaasium6.Natalja Liit
Eripreemia„Mõeldes vanaemale“Anna Frederika TiivasTallinna Reaalkool6.Tiia Niggulis

7. – 9. klass

KohtPealkiriNimiKoolKlassJuhendaja
1.* („Toetub samblavahule…“)Meribel PiilKärdla Põhikool9.Tiia Palmiste
2.„Vaikuse vägi“Brenda Regina ReinaruTartu Hansa Kool7.Lea Sokman
3.„Varjus“Elis Carina PärnsaluMerivälja Kool8.Maarja Rutnik
Eripreemia„Kompositsioon lummavast tühjusest“Markus KadasteTartu Mart Reiniku Kool8.Silja Russak

Žüriisse kuulusid:

Kristi Kasemaa, Carmen Hakkaja, Kristel Harju, Anette Ama, Berit Soo, Kaisa Kreela, Emma Katrina Siigur, Siret Semilarski.

10.–12. klass

KohtPealkiriNimiKoolKlassJuhendaja
1.*Kaspar KoitRapla Gümnaasium10.Ülle Mäekivi
2.*Anna Maria RandlaVanalinna Hariduskolleegium10.Krista Nõmmik
3.*Rikko KallusTallinna Arte Gümnaasium10.Katarin Leppik
Eripreemia*Ida VaresHuga Treffneri Gümnaasium10.Age Salo


Žürii märkis ära ka:
Kaspar Koit „Tahaksin metsa“ – Rapla Gümnaasium, juhendaja Ülle Mäekivi
Ingrid Janter – Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Liina Nagel


Žüriisse kuulusid:

Kerstin Vestel, Elo Kaalep, Juuli Teder, Ilo Tuule Rajandi.

Ettelugemise päeval loeme ja illustreerime Aino Perviku lugusid

Ettelugemise päeval 20. oktoobril 2022 kell 9–14 loevad tuntud näitlejad Aino Perviku lugusid ja raamatukunstnikud illustreerivad samal ajal kuuldut. Toimuvat saab jälgida otseülekande vahendusel lastekirjanduse keskuse ja kirjandusfestivali Luup Facebooki lehtedelt ning ERRi kultuuriportaalist. Ettelugemise päeva traditsiooni kutsus rohkem kui 20 aastat tagasi ellu lastekirjanduse keskus. Sel aastal on päev osaks laste ja noorte kirjandusfestivali Luup programmist.

Ootame kõiki lasteaialapsi, õpilasi ja kirjandussõpru kuulama otseülekande vahendusel raamatulugusid Aino Pervikult, kes tähistas sel aastal juubelisünnipäeva. Perviku looming kõlab armastatud näitlejate esituses ning samal ajal valmib loole illustraatori pilt. Lugude lugemist alustatakse kell 9 hommikul ja lõpetakse pealelõunal kell 14. Uut lugu ja pilti saab nautida iga 20 minuti järel.

Perviku loomingut loevad ette Kersti Heinloo, Laura Kukk, Katri Pekri, Maria Ehrenberg, Hele Kõrve, Taavi Tõnisson, Tarvo Krall, Leino Rei, Mari-Liis Lill, Argo Aadli, Laura Nõlvak, Merilin Kirbits, Laura Peterson-Aardam, Maarius Pärn ja Tiina Tõnis. Ettelugemist illustreerivad Anu Kalm, Reda Tomingas, Kertu Sillaste, Kristi Kangilaski, Anni Mäger, Olga ja Märt Rudolf Pärn, Liisa Kruusmägi, Kadi Kurema, Lumimari, Joonas Sildre, Elina Sildre ja Tuulike Kivestu-Rotella.

Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega, sest just siit saab alguse lapse kõne areng, kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. Lastekirjanik Aino Pervik, kelle looming on sel aastal ettelugemise päeva luubi all, on ka ise rõhutanud ettelugemise olulisust ning toonud esile selle tähtsust lapse tundemaailma arendamisel: „Väikesele unejutu kuulajale selgub, et sõnadega saab muudki ette võtta kui lausuda: ära tee! või: ei taha! Selgub, et sõnadest võivad tekkida kujutluspildid sellest, mida käega katsuda ei saagi. Siit saab alguse ka empaatiavõime, mis on üks inimese meeldivamaid omadusi.“ Lisaks kõigele on ettelugemine ka tore ajaviide ja pakub ka täiskasvanutele võimaluse veeta kvaliteetaega ühes perega.

Ettelugemise päeva veebiüritus toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvõttel. Festivali Luup korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Oskar Lutsu nimeline Tartu Linnaraamatukogu ja teised partnerid üle Eesti. Festival toimub 15.–22. oktoobril 2022 ja selle programm avaldatakse Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noortelehel.

ETTELUGEMISE PÄEVA KAVA:

KELLTEKSTI LOEBRAAMATILLUSTREERIB
9:00Kersti Heinloo (Eesti Draamateater)„Tirilinnas algab kool“Anu Kalm
9:20Laura Kukk (Eesti Noorsooteater)„Tuulelohe saab sõbraks“Reda Tomingas
9:40Katri Pekri (Eesti Noorsooteater)„Paula lõpetab lasteaia“Reda Tomingas
10:00Maria Ehrenberg (Eesti Noorsooteater)„Paula ja aabits“Kertu Sillaste
10:20Hele Kõrve (Tallinna Linnateater)„Kaarist on kasu“Kristi Kangilaski
10:40Taavi Tõnisson (Eesti Noorsooteater)„Sinivant“Kristi Kangilaski
11:00Tarvo Krall (Improteater IMPEERIUM)„Jääpurikas, murelik piim ja teised“Anni Mäger
11:20Leino Rei (Eesti Noorsooteater)„Presidendilood“Olga&Märt Rudolf Pärn
11:40Mari-Liis Lill„Kirjatähtede keerukas elu“Liisa Kruusmägi
12:00Argo Aadli (Tallinna Linnateater)„Sookoll ja sisalik“Kadi Kurema
12:20Laura Nõlvak (Eesti Noorsooteater)„Hädaoru kuningas“Liisa Kruusmägi
12:40Merilin Kirbits (Improteater IMPEERIUM)„Kunksmoor“Lumimari
13:00Laura Peterson-Aardam (Theatrum)„Arabella, mereröövli tütar“Joonas Sildre
13:20Maarius Pärn (Improteater IMPEERIUM)„Maailm Sulelise ja Karvasega“Elina Sildre
13:40Tiina Tõnis (Eesti Noorsooteater)„Ühes väikses veidras linnas“Tuulike Kivestu-Rotella

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjandus Keskus 
direktor
triin.soone@elk.ee
+372 59190363

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkurss tuleb taas

Iloni Imedemaa kuulutab taas välja Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi. Illustratsioonikonkursile on osalema oodatud 14-18-aastased noored üle Eesti.

Konkursile tuleb esitada üks töö vabalt valitud teemal ning vähemalt kaks illustratsiooni. Seekord on konkursil osalejatel ülesandeks teha illustratsioonid muinasjutule „Luhast leitud naine” raamatust „Taevane pulm: Eesti rahvajutud”, Tiritamm 2006.

Ilon Wiklandi nimelisel noore kunstniku konkursil osalemiseks tuleb oma tööd saata 11. jaanuariks Iloni Imedemaale, aadressil  Kooli 5, 90502 Haapsalu. Võitja kuulutatakse välja Ilon Wiklandi sünnipäeval, 5. veebruaril.

Konkursi reglemendiga saab lähemalt tutvuda Iloni imedemaa kodulehel.

Konkursi iga-aastane preemiafond on 1000 eurot, mille jagamise otsustab žürii. Lisaks annab Eesti Lastekirjanduse Keskus võitjale ühe eesti illustraatori signeeritud autoritöö.

Traditsiooniliselt avatakse Ilon Wiklandi sünnipäeval, 5. veebruaril koos konkursi tulemuste välja kuulutamisega ka näitus parimatest töödest.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkurss sai alguse 2014. aastal Ilon Wiklandi soovist julgustada ja innustada noori eesti kunstiõpilasi end arendama ja proovile panema.

Varasematel aastatel on konkursi auhinna pälvinud Liisamari Viik Pärnu Kunstikoolist, Anna-Liisa Sääsk Viljandi Kunstikoolist, Aliis Vatku Haapsalu Kunstikoolist, Artur Anniste Sally Kunstistuudiost, Kai-Melli Kapten Türi Põhikoolist, Kassandra Laur Kose Kunstikoolist, Marlene Schwindt Haapsalu Põhikoolist, Meeli Maria Viikmaa Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist, Annleen Leesma Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist ja Saara Väli Orissaare Gümnaasiumist, Jane Mustrik Võru Kunstikoolist, Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist, Marie Martine Lupp Võru Kunstikoolist ja Mirel Kallas Pärnu Rääma Põhikoolist.

Foto: Laura Eichhorst. Eelmise aasta konkursi võitja Mirel Kallas oma tööde juures.

Friedrich Kuhlbars „Laste laulik“ (1899)

Oktoober toob kaasa lehesaju ja linnuparved, vihmakrabinad ja porilombid. Elektritraatidele kogunevaid laululinde silmates või kureparvede kruugutusi kuuldes meenuvad ilmselt paljudele laulusõnad „Teele, teele, kurekesed, üle metsa, maa…“. Nii selle laulu aluseks olevad värsid kui ka teised Friedrich Kuhlbarsi tuntumad luuletused pärinevad just sellest ülemöödunud sajandi viimasel aastal ilmunud kogumikust „Laste laulik“ (1899), mille otsustasin taaskord kätte võtta.

Luulekogu (õigemini küll nootideta laulik) jaguneb seitsmesse temaatilisse osasse. Lisaks aastaaegadest inspireeritud tsüklitele („Kevade- ja suvelaulud“, „Sügise laulud“, „Talvelaulud“, „Jõululaulud“) on kogumiku liigenduse aluseks ka ööpäevaring („Hommikulaulud“, „Õhtulaulud“, „Lahkumise ja rändamise laulud“). Valdavalt sisaldab kogumik loodusluulet. Lilled ja linnud, põllud ja aasad, loomad ja metsad – just nendest armastab Kuhlbars enim värsse seada. Kusjuures pilt, mida luuletaja pakub, on valdavalt idülliline ja elurõõmus. Nii mõnigi kord ühendatakse loodusteemad pateetilise, kuid mitte õõnsa isamaa ilu ülistamisega, nagu näiteks luuletuses „Elagu Eestimaa“ (Elagu kõik meie armsamad aasad!), mis on hoogne ja lastepärane.

Vahel kirjutab Kuhlbars ka nukramatel teemadel. Surmast, mis toonases lasteluules polnud mingi tabu, pajatatakse üsna mitmes luuletuses (nt „Surnukellad“, „Lapsukese hale surm“). Tänapäeva lugejale võivad need liighaledad ja naiivsed, kohati aga ka lausa koomilised tunduda, nagu luuletus „Tallekese surm“: „Üks tallekene tantsis / Kord rõõmsast’ rohu sees. / Ta hüppas üle kingu / Ja mängis põõsa sees. / Siis tuli hallkuub metsast, / On otsa talle tein’d. / Oh hunt, sa metsa mõrtsuk, / Mis on ta sulle tein’d!“

Loodustemaatika kõrval iseloomustab Kuhlbarsi luulet tugev kristlik aluspõhi, mis tollasele lasteluulele ka üldisemalt iseloomulik oli. „Taevane isa“ ja „ Au issandale“ on vaid mõned näited, kuid vaimulikke motiive leidub teisteski värssides. Eriti tundub Kuhlbars hoolivat tallekese ja karjase mõistuloost. Lisaks jumalasõna jagamisele armastab luuletaja, kes töötas valdavalt koolmeistrina, vahel lapsi ka manitseda. Nii näiteks kirjutab ta kogu lõpulaulus: „Laps, ole ikka õiglane / Ja ela laitmata, / Et vanemate nimele / Sa häbiks kord ei saa!“.

Vägagi värskendav on tänasele lasteluulele vahelduseks mõni varasem salmikogu kätte võtta ja toonast lasteluuleilma (taas)avastada. Kuhlbarsi „Laste laulik“ on kõigile kättesaadav internetis.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Oktoober 2022. Juhani Püttsepp „Pauline unistuste mets. Paulīnes sapņu mežs“

Kui Juhani Püttsepp avaldas 2020. aastal raamatu „On kuu kui kuldne laev“, millele oli pildid joonistanud lätlanna Gundega Muzikante, mõtlesin kohe, et selle tandemi koostöö jätkumist tahaks küll näha. Sügisese lehesajuga koos langes meie raamatupoe lettidele nende värske koostöö vili – imekena, kuid vägagi valus metsaraamat. Seekordsesse teosesse mahub tekst paralleelselt kahes, nii eesti kui läti keeles. Ilmselt on kajastatavad probleemidki mõlemal maal samad.

Kõigel elusal on hing

Raamat algab raamistava sissejuhatusega, milles Püttsepp selgitab teose lähtekohta, selle animistlikku vaatepunkti. Autor loob võluva paralleeli inimeste ja puude kehaehituse vahel ning toob esile, et nii nagu inimestel, on ka sipelgatel ja puudel hing. Kui inimene vanaks jääb ja sureb, ei hääbu tema hing, vaid see läheb tähtede taha, kus jõudu kogununa kirkamaks muutudes üha edasi rändab ja siis ühel hetkel uuesti, kas siis inimese, mõne looma, putuka või puuna sünnib. „Seepärast kõik, mis meie looduses ja me metsas, puuokstel ja maakamaral sünnib, puudutab sind ja mind, sest see puudutab meie hingi,“ kirjutab ta. Kõige elava vahel sarnasusi esile tuues aitab ta lugejal samastuda metsaga ning kutsub nii sisenema teose poeetilisse ruumi. Eriti tore on, et paralleelid inimeste ja puude vahel ei jää ainult kirjutatud teksti tasandile, vaid saavad töödeldud ka pildikeelde ning kanduvad üle kõigi raamatulehekülgede.

Jutustatava loo keskmes on Pauline ja tema pere. Maal kasvav tüdruk armastab metsa ja jalutab iga päev läbi künkal asuva metsatuka kooli ja tagasi. Metsas onni ehitades ja metsarajal mängides õpib tüdruk metsa tundma ja mets Paulinetki. Kuigi Pauline ema algul metsa pigem kardab, nakatab tüdruku metsaarmastus peagi ka tema. Kui siis ühel kevadpäeval harvesterid metsa jõuavad ja puid maha võtma hakkavad, on tüdruk ja ema murest murtud. Teha pole aga midagi. Lapse küsimuse peale, miks meie mets maha võetakse, on ema sunnitud vastama: „Pauline, see ei ole meie mets. Pole kunagi meie oma olnud. /…/ See mets kuulub ühele inimesele, kes ise elab linnas, tema võib oma metsaga teha, mida ta tahab.“

Kelle oma on mets?

Kas mets saab olla kellegi oma ja kui saab, siis kellele see kuulub, küsib Püttsepp. Kas mets saab kuuluda inimesele, kes asetseb sellest väljaspool? Või on mets ikka pigem nende oma, kes sinna oma kodu loonud? Sipelgad ja musträstad, punarinnad ja oravad ei oma aga registrikannet, mis nende omanikustaatust kuidagi legitimeeriks. Nad lihtsalt elavad metsas ja peavad toime tulema sellega, mida omanikud ette otsustavad võtta.

Püttsepp väidab, et selline vaade metsale on vale. Tema arvates ei saa mets ja maa kuuluda kellelegi, kuna mets oli olemas enne meid, enne, kui inimene jala sinna tõstis. „Mets on iseenda oma, ta saab ilma inimeseta ilusti hakkama“ rõhutab ta. Oma seisukoha toetuseks toob Püttsepp indiaanipealiku sõnad: „Maa ei saa kuuluda ühelegi inimesele, vaid Suurele Vaimule, kes on selle maailma loonud, et me siin õnnelikena elada saaksime…“.

Samas aga pole Püttsepp ka äärmuslik, vaid oskab arvestada teose peamise adressaadiga. Ta möönab, et puust majas on hea elada, et puust on ikka tehtud uksi ja põrandaid, pudrulusikaid ja võinuge. Isegi pliiatsid ja paber on ju sündinud puust. Kuid samas leiab ta, et praeguses hetkes on seda liiga palju. Liiga suured on masinad, mis metsa haukavad, liiga ahned inimesed. Liiga palju on kõigeks materiaalseks metsa vaja. Omaette küsimus on muidugi veel metsa raiumine lindude pesitsusajal.

Püttsepp ei kirjelda probleeme aga ainult loos tegutsevate inimeste vaatepunktist, vaid püüab sündmusi edasi anda ka loomade, lindude, putukate ja puude-põõsaste seisukohalt. Samuti tõuseb ta aeg-ajalt lootasandilt kõrgemale, on nn kõiketeadev jutustaja, kes otse lugejale oma seisukohti edastab. Niimoodi, silmas pidades kõiki metsa aspekte, näitab kirjanik metsa ökosüsteemina, milles ühe aspekti muutmine mõjutab olulisel määral kõigi selle osaliste elu-olu.

Las jääda ükski mets

Igaüks, kes mõnda metsa nõnda omaseks pidanud, et teab iga puud ja seenekohta ja urukest, tunneb sama, mis Pauline. Ta on kevadel imetlenud selle sinilillelist tärkamist ja vaadanud puudele tekkivaid hiirekõrvu, otsinud suvekuumuse eest puude juurest varju ning uudistanud sipelgate ja muude mutukate tegutsemist, muretsenud kõrgete kaskede sügistormides vastupidamise ja kuusepoegade jõulupuuks saamise pärast.

 Vägagi kokku kõlab Püttsepa ja Muzikante raamat tulevasuvisel, 13. noorte laulupeol „Püha on maa“ poistekooride ettekandel esitusele tuleva Andres Valkoneni ja Leelo Tungla lauluga „Las jääda ükski mets“. Tungal sõnastab tunde, mis tabab meid, „kui on laulmas kirved“, võrreldes inimest puuga „kuuled, langeb laaste sinu endagi puust“. Loodan, et need, kes laulukaare all seda laulu laulavad või Püttsepa Pauline-raamatu läbi loevad, ei võta nii ohtralt „kõnelda kirve keeles“, vaid oskavad hoida seda aastatuhandeid tagasi tekkinud varjupaika, toasooja ja toidupoolise andjat, hingekodu.

Illustreerinud Gundega Muzikante
Tõlkinud Marika Muzikante
Kirjastus Juhani Püttsepp, 2022
32 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Esseekonkurss „Sõjal ei ole südant” ootab osalema

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Sõjal ei ole südant“.

Konkursile ootame noorte vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas Ukrainas toimuv sõda mõjutab nende endi ja meie kõikide elu ning kust leida rahu. Esseekonkursi pealkiri on nopitud värskelt ilmunud ukraina autorite Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi pildiraamatust „Sõda, mis muutis Rondot“. See on lugu rahust, vastupanust ja lootusest.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Björn Oker-Blom Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 7. novembriks 2022 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Leelo Märjamaa, tõlkija ja kirjastaja
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 29. novembril 2022 kell 12. Asukoht veel täpsustub.

Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Seminaril „Laps kirjanduses“ arutletakse noortekirjanduse teemadel

Teisipäeval, 25. oktoobril 2022 kell 10.30–16.00 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses 10. Noorus on ilus aeg!?“. Seminar on järjekorras juba kümnes ning selle fookuses on noortekirjandus.  Seminari ülekannet on võimalik vaadata ka ERR kultuuriportaalist ja lastekirjanduse keskuse Facebooki lehelt.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul valiti seminari teemaks  just noortekirjandus, sest see jääb lastekirjanduse ja täiskasvanute kirjanduse vahelisele piirialale, mis ülemäära tihti avalikkuse tähelepanu ei saa. „Et seminar on jõudmas teismeliseikka, otsustasimegi seekord oma pilgud pöörata just sellele valdkonna poole ning uurida, mis meie noorkultuuris toimub, milliseid raamatuid ja millest kirjutatakse, millised teemad on esil noortefilmis ja kuidas värsket kirjandust koolitundi kaasata,“ lausus Palm. 

Seminaril uuritakse viimaste aastate suundumusi Eesti noortekirjanduses, tehakse kokkuvõtteid paarikümne aasta pikkusest noorteromaanivõistlusest ja pakutakse ideid värske noortekirjanduse kasutamiseks koolitundides. Samuti arutletakse noortefilmi ja ‑kirjanduse seoste üle, meenutatakse Nõukogude Eesti tütarlastekirjandust ja heidetakse pilk ka Põhjamaade noortekirjandusele. Teemat aitavad lahata kirjandusteadlased, kirjastajad, õpetajad, noortekirjanduse ja -filmide loojad ning sõna saavad ka noored ise. Seminari esinejate hulgas on Andrus Org, René Tendermann, Eva Kreem, Elisabet Heinsalu, Siim Lill, Johanna Ross, Aidi Vallik ja Ilmar Raag. „Eriti rõõmsad oleme selle üle, et taaskord on meile Põhjamaade kirjandusest rääkimas ka kohapeal elav eesti päritolu kirjandusuurija Lea Reitel-Høyer. Teateid tegelikkusest toovad ka noored lugejad ise,“ sõnas Palm.

Seminari toetab Eesti Kultuurkapital.

Tutvu seminari kavaga ja registreeri osalema Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljel.

Otseülekannet seminarist on võimalik jälgida ka ERR kultuuriportaalist ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehelt. (Ülekande jälgimiseks ette registreerima ei pea.)

Lisainfo:
Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
+372 5343 6586
jaanika.palm@elk.ee

Tartus avatakse perepäevaga laste ja noorte kirjandusfestival Luup

15. oktoobril 2022 algusega kell 11 saab Tartus Aparaaditehases toreda perepäevaga hoo sisse laste ja noorte kirjandusfestival Luup. Kirjanduspidu kestab kuni 22. oktoobrini ja selle kavast leiab ettevõtmisi nii kooliklassidele kui ka peredele. Festivali fookuses on noorte omalooming. 

Triin Soone: Tartu kui kirjanduslinn on festivali korraldanud juba mitu aastat. Nüüd leidsime, et on aeg seda toredat ettevõtmist laiendada üle Eesti ning sellest aastast on korraldustiimis ka lastekirjanduse keskus. Festivali teeb omanäoliseks, et selle luubi all on noorte loovus ja omalooming ning see, et pidu kirjanduses ja kirjandusega peavad noored ise.

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup on välja kasvanud alates 2017. aastast toimunud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalist. Sel aastal toimub üritusi lisaks Tartule ka Tallinnas ning mitmed ettevõtmised nagu ettelugemispäev ja luulekonkurss kaasavad lapsi ja noori üle Eesti. Festivali traditsioonilise eelüritusena toimus luulevõistlus, mille võitjad kuulutatakse välja festivali avamisel 15. oktoobril Tartus Aparaaditehases, kus toimub meeleoluka ja põneva programmiga perepäev. Üritusele on oodatud kõik väikesed ja suured kirjandushuvilised, kel endil soov lugude maailmas mängida, luua ja lustida. Perepäeva programmi loovad lisaks Eesti Lastekirjanduse Keskusele ja Tartu Linnaraamatukogule ka Iloni Imedemaa, raamatupood Biblioteek, Improteater, Tartu Mänguasjamuuseum ning ajakirjad Täheke ja Hea Laps. 

Loomulikult ei jäta festival luubi alt välja kohtumisi kirjanike ja illustraatoritega – esinemas leiab nii Tartu kirjandusauhinna nominente kui ka mitmeid teisi autoreid. Lisaks on kavas Elektriteatris linastuv filmiprogramm. 20. oktoobril tähistataval ettelugemise päeval kutsub aga Luup kõiki osa saama suurejoonelisest veebisündmusest. Päeva puhul loevad armastatud Eesti näitlejad kella 9–14 ette Aino Perviku loomingut ning nende lugemist illustreerivad meie tuntud raamatukunstnikud. Ettelugemisepäeva saab jälgida ERR kultuuriportaalist ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Luup festivali Facebooki lehtedelt.

Festivali Luup korraldavad Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Lastekirjanduse Keskus, partneriteks on Eesti Kirjanike Liit, Soome Instituut, Elektriteater, Iloni Imedemaa, raamatupood Biblioteek jpt. Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn. Festivali kavaga saab tutvuda Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu laste- ja noortelehel ning Facebookis.

Lisainfo:

Marja Unt
Laste ja noorte kirjandusfestivali LUUP koordinaator
marja.unt@gmail.com
5690 6836

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
triin.soone@elk.ee
59190363

Arvustusvõistlus Kapsas kutsub osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Hea Laps otsivad noori talendikaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 4. oktoobrist 15. novembrini ja selle võitjad kuulutatakse välja 2. detsembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Maailmas on väga palju raamatuid ning selleks, et hõlbustada nende hulgast väärt lugemise valimist, on meil ka tulevikus vaja asjatundlikke raamatuarvustajaid. Et jaguks häid arvustusi ja arvustajaid, kuulutavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Hea Laps välja raamatuarvustuste kirjutamise võistluse Kapsas.

Keskuse kirjandusuurija ja idee üks autoreid Jaanika Palm rõhutas, et kuigi üheks võistluse kaugemaks eesmärgiks on uue põlvkonna lasteraamatukriitikute kasvatamine, soovitakse lähemas tulevikus õhutada noori lihtsalt raamatute üle mõtteid vahetama. „Meil ilmub nii palju häid laste- ja noorteraamatuid, kahju on, kui need suurema avalikkuse tähelepanu alt välja jäävad,’“ nentis ta ja lisas: „Loodame, et noored arvustajad tulevad lugejatele appi väärt kirjandust leidma ja näevad selle protsessi käigus, kuivõrd loominguline, rõõmu ja rahuldust pakkuv on kriitikuamet.“

Võistlusest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2022. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Kirjutamise hõlbustamiseks on ette valmistatud ka põhjalikud abimaterjalid, mille leiab lastekirjanduse keskuse kodulehelt. Arvustuse pikkuseks on 3000-5000 tähemärki ja see peab olema kirjutatud eesti keeles. Tööd, millele on märgitud õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress, palutakse saata hiljemalt 15. novembriks e‑aadressile elk@elk.ee.

Võistluse žüriisse kuuluvad ajakirjanikud, kriitikud, kirjanikud, kes valivad mõlemast vanusegrupist välja kolm parimat tööd. Parimatele noortele kriitikutele antakse auhinnad üle 2. detsembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Auhinnatud tööd avaldatakse kokkuleppel arvustuse autoriga ajakirjas Hea Laps.

Lisainfo ja konkursi abimaterjalid leiad arvustusvõistluse alalehelt.

Lisainfo:
Jaanika Palm
53 436 586
jaanika.palm@elk.ee