Hüppa põhisisu juurde

Festival Ööbikuööd lastekirjanduse keskuses

Reedel, 20. mail 2022 kell 11–12 tuleb Eesti Lastekirjanduse Keskusesse külla jutuvestmisfestival Ööbikuööd. Festivali lastehommikul esineb jutuetendusega „Pikk tige vanaeit“ teater Oma Lava jutuvestja Liia Kanemägi.

Liia Kanemägi on nii näitleja kui jutuvestja, keda on kogu tema elu saatnud muinasjutud. Jutuetendusel „Pikk tige vanaeit“ saab tema esituses kuulda eesti muinasjutte kaasaegses võtmes nii lastele, noortele kui kõigile jutuhuvilistele. Etendusel kohtub lugudega elust ja surmast, noortest ja vanadest, sõprusest ja vihkamisest. Laval juhtub midagi kogu aeg – nii midagi naljakat, jubedat, tobedat, üllatavat võiliigutavat. Lavastuses kuuleb ka rahvalaule ning rahvapillide ning looperi abil luuakse lugude ilmestamiseks maagilisi helimaastikke. Põnevust ja üllatusi jagub kogu etenduse vältel.

Etendus on tasuta.

Lisainfot festivali kohta leiate Eesti Rahvakultuuri Keskuse koduleheküljelt.

Festival HeadRead lastekirjanduse keskuses

Kirjandusfestival HeadRead toob mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskusesse mitmeid põnevaid esinejaid meilt ja mujalt. Lisaks kohtumistele kirjanikega toimub laupäeval, 28. mail kell 12.00–15.00 keskuse hoovis lasteraamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“. Kõik suured ja väikesed raamatusõbrad on oodatud!

Festivali nelja päeva jooksul esinevad keskuses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominendid lastekirjanduse kategoorias: Sandra Heidov, Kadri Hinrikus, Indrek Koff koos Elina Sildrega, Kätlin Kaldmaa, Kristi Kangilaski ja Anti Saar.

Samuti annab festival võimaluse kohtuda mitme välismaa kirjanikuga, kelle raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud. Külla tulevad soome kirjanik Tomi Kontio, kes kõneleb oma raamatust „Koer nimega Kass“ (eesti k 2021) ja belgia kirjanik Bart Moeyaert, kes tutvustab noorteromaani „Tänapäeval on kõigi nimi Sorry“ (eesti k 2021). Itaaliast on kohale tulnud lausa kaks kirjanikku. Marco Viale näitab lastele enda teksti ja piltidega raamatut „Siniste huntide linn“ (2021) ning itaalia ajakirjanik ja kirjanik Bianca Maria Tricarico kõneleb sellest, kuidas valmis meie oma Viive Noore piltidega lasteraamat „Trummilinn“ (eesti k 2022).

Rahvusvahelise projekti „Tiny Books ehk miniraamatud lastele Balti autoritelt“ töötubades saavad osalised meisterdada oma kätega pisikesi voldikraamatuid. Töötube viivad läbi projektis osalenud kirjanikud ning illustraatorid: Sandra Heidov ja Anete Bajare-Babciuka, Triinu Laan ja Agne Nananai ning Jaan Rõõmus.

Laupäevane lasteraamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“ ootab kõiki raamatusõpru, kes soovivad ära anda enda terveid lasteraamatuid ning vahetuskaubaks valida teiste käest uut ja meelepärast lugemist! Keskuse hoovis toimuva laada muudavad meeleolukaks lustakad esinejad: stuudio „Laulumarjad“ laululapsed, Jane Meresmaa-Roos, illustraator Jaan Rõõmus ja kloun Pann.

KAVA:

Kolmapäeval, 25. mail

10.00 Tomi Kontio (saalis)

10.00 Kristi Kangilaski (pööningul)

12.00 Bart Moeyaert (saalis)

12.00 Tomi Kontio (pööningul)

14.00 Bart Moeyaert (saalis)

Neljapäeval, 26. mail

10.00 Indrek Koff ja Elina Sildre (saalis)

10.00 Marco Viale (pööningul)

12.00 Marco Viale (saalis)

12.00 Bianca Maria Tricarico ja Viive Noor (pööningul)

Reedel, 27. mail

09.00 Tiny Books töötoad (Edgar Valteri galeriis)

10.00 Kätlin Kaldmaa (pööningul)

10.00 Anti Saar (saalis)

12.00 Kadri Hinrikus (saalis)

12.00 Sandra Heidov (pööningul)

Laupäeval, 28. mail

Lasteraamatute vahetuslaat “Sulle-mulle”

12.00 Laulustuudio „Laulumarjad“ kevadkontsert 

13.00 Teistmoodi lood lossis. Jane Meresmaa-Roos jutustab lugusid pallide ballist, hüppavast kuningalossist ja kurjade lohede helgest saatusest. 

13.30 Tiny Booksi töötuba koos illustraator Jaan Rõõmusega.

14.00 Nalja viskab, mängib, jutustab ja laulab kloun Pann.

Läti lapsed loevad Eesti autorite raamatuid

Läti Rahvusraamatukogu Lastekirjanduse Keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ tunnustas kahe Eesti autori raamatuid.

„Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) asutati aastal 2001. See on ühelt poolt kirjandusauhind, mida jagavad lapsed, ja teiselt poolt laiaulatuslik lugemisprojekt.

Projekti jooksul loevad osalejad viie vanuserühma tarbeks välja valitud raamatuid ning annavad neile seejärel hinnangu. Igas vanuserühmas võistleb 6 raamatut, mille on välja valinud täiskasvanud spetsialistid. Nimekirja jõuavad nii algupärased läti lasteraamatud kui ka tõlkekirjandus. Sel aastal valiti programmi raamatute hulka ka kaks teost Eesti autoritelt: Indrek Koffi „Koju“ Marja-Liisa Platsi piltidega ja Juhani Pütseppa „On kuu kui kuldne laev“ Gundega Muzikante piltidega.

Programmis osaleb umbes 20 000 last, noort ja täiskasvanut üle kogu Läti ja ka välismaalt. Osalejad jagunevad viide vanuserühma: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+; lapsevanemad.

Koomiksivõistlus „Kõige naljakam päev minu elus“

Eesti Lastekirjanduse Keskus ootab 3.–6. klassi õpilasi üle Eesti osalema koomiksivõistlusel „Kõige naljakam päev minu elus“.

A4 formaadis võistlustööd palume saata 31. maiks 2022 Eesti Lastekirjanduse Keskusesse (Pikk tn 73, Tallinn 10133) või skanneeritult e-posti aadressile elk@elk.ee

Tööle palume lisada koomiksi autori nimi, vanus, kool ja klass ning kontaktiks e-posti aadress.

Parimad koomiksid valib välja žürii, kuhu kuuluvad eesti koomiksikunstnikud Liisa Kruusmägi, Elina Sildre ja Kristel Maamägi.

1. –3. kohta ootavad toredad auhinnad.

Lisaks anname välja eriauhinna ja ühel õnnelikul võitjal on võimalik osaleda sügishooajast Eesti Lastekirjanduse Keskuses alustavas koomiksiringis pool aastat tasuta. Koomiksihuvilistel, kel oleks võimalik ringitöös osaleda ja soov eriauhinnale kandideerida, palume lisada võistlustööle märksõna „ringihuvi“.



Sügihooajast alustab Eesti Lastekirjanduse Keskuses koomiksiring 3.–6. klassi õpilastele. Osalejad saavad Eesti koomiksikunstnike käe all selgeks lugude jutustamise pildiridade abil. Ringi juhendavad kogemustega Eesti koomiksikunstnikud Kristel Maamägi, Liisa Kruusmägi ja Elina Sildre.

Ring leiab aset alates septembri teisest nädalast Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) teisipäeviti kell 15–16.30. Ringitasu on 20€/kuus.

Natalie Pudalovi näitus lastekirjanduse keskuses

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse silmapaistva ja eripärase käekirjaga Iisraeli illustraatori Natalie Pudalovi isikunäitus “Unistades valjusti”. Näitus on avatud 3. maist kuni 18. juunini 2022.

Natalie Pudalov sündis 1980. aastal Venemaal. Peale Nõukogude Liidu lagunemist kolis tema pere elama Iisraeli, kus ta õppis Jeruusalemma Kunsti- ja Disainiakadeemias. Illustratsioonile spetsialiseerus Pudalov vahetusõpingute ajal Saksamaal Stuttgardi Kunsti- ja Disainiakadeemias.

Kunstnik teadis juba ülikoolis, et soovib edaspidigi tegeleda tekstide illustreerimisega. Vahetult peale õpingute lõpetamist külastas ta rahvusvahelist Bologna lasteraamatumessi, kus tema armastus raamatukunsti vastu kasvas veelgi. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle vabakutselise illustraatorina ning on oma looming eest pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Kunstniku stiili iseloomustab humoorikus, absurdsus ja eripärane vaatepunkt. Ideid kogub ta mitmesugustest allikatest, mille hulka kuuluvad loetud raamatud, külastatud näitused ja vaadatud filmid. „Kuid kõige rohkem inspireerib mind loodus, mida armastan üle kõige,” lausus Pudalov. Tema humoorikat ja loodusest inspireeritud loomingut saavad huvilised lastekirjanduse keskuses avatud näitusel uudistada.

Näituse korraldamist toetab Iisraeli Saatkond Soomes ja Eestis.

Viive Noor illustratsioonikonverentsil Lätis

Illustraator ja kuraator Viive Noor osaleb Läti Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) ja Läti Rahvusraamatukogu korraldatud illustratsioonikonverentsil.

Konverents toimub 12. aprillil 2022 Läti Rahvusraamatukogus ning Noore ettekanne kõneleb rahvusvaheliste näituste korraldamisest Tallinna illustratsioonitriennaali ja mitmete teiste projektide näitel.

Kaasesinejate hulka kuuluvad illustraator Elīna Brasliņai, kunstiterapeut Signe Vanadziņa, Daugavpilsi ülikooli dotsent Dr. Rudīte Rinkeviča, kunstiajaloolane Baiba Nurža, Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse juhataja Silvija Tretjakova ja Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse pearaamatukoguhoidja Ilze Marga.

Aino Pervik „Kersti sõber Miina“ (1961)

22. aprillil on 90. sünnipäev armastatud lastekirjanikul Aino Pervikul. Selle tähtsa sündmuse puhul haarasime varakambri riiulilt tema debüütteose, üle kuuekümne aasta tagasi trükivalgust näinud jutustuse „Kersti sõber Miina“ (1961), millele on imekenad pildid joonistanud Edgar Valter.

Tegemist on klassikalise suvevaheajalooga, mille peategelaseks on linnast mere äärde koolivaheaega veetma tulnud Kersti, kes kohtub läheduses elava Miinaga. Kersti on ettevõtlik ja julge, Miina arglikum ja tagasihoidlikum. Erinevusi on tüdrukuil rohkemgi, kuid vaatamata sellele saavad nad  headeks sõpradeks. Nagu kaaslastel ikka, ei kulge ka Kersti ja Miina omavaheline suhtlus ilma viperusteta. Tõeline sõprus elab aga üle ka vihahoos öeldud sõnad ning pakub toetavat kätt just siis, kui sa seda kõige rohkem vajad.

Kuigi raamat kannab oma ilmumisaja märke, aimub selles siiski hilisemat hinnatud lastekirjanikku, kes laste jaoks keerulisemadki asjad lihtsaks oskab kirjutada, kes näitab ilmekalt, et elus peitub musta ja valge vahel mitmeid teisigi värve, ning annab lootust, et andestust võib leida vaid siis, kui on soovi edaspidi parem inimene olla.

Aprill 2022. Salla Savolainen „Asfalt!“

Kevad on käes ja sulanud lume alt tulevad välja suuremad ja väiksemad augud ja lõhed. Kogu aeg peab nüüd tänaval kõndides hirmus tähelepanelik olema, et jalg või autoratas mõnesse sellisesse teedefekti ära ei eksiks. Veel hullem lugu, kui juhtud jalg- või tõukerattal kulgedes kevadise sõiduuljusega mõnda sellisesse sisse põrutama. Siis, tundub mulle, on kokkupuude maapinnaga lausa vältimatu. Õnneks pole aga aukudel-augukestel pikemat pidu. Kaugel pole aeg, mil tänavatele ja teedele vuravad igasugu uhked tee-ehitusmasinad, kes aukudele säru teevad, ning õhus hõljub mõnusat asfaldilõhna. Kas sa aga tead, mis on asfalt, kuidas ja millest seda valmistatakse ning kuidas see tänavatele saab? Kui mitte, siis on just nüüd parim aeg kätte võtta Soome autori Salla Savolaise rohke pildimaterjaliga aimeraamat „Asfalt!“, mis pakub põhjalikku ülevaadet kõigest asfaldiga seonduvast.

Raamatu süžeeliseks teljeks on veoautojuhi Kärmani ja tema truu sõbra, asfaldikoer Ruudi tegus nädal, mille jooksul eemaldatakse teelt vana asfalt, valmistatakse uus, kantakse see teele ja märgistatakse. Loomulikult ei tee Kärman ja Ruudi uut teed kahekesi. Töödejuhataja Koikson, ekskavaatorijuht Emma, mõõtja Laura, ehitusmees Madis, asfaldijaama töölised, paigaldusjuht Erik ja paljud teised peavad andma panuse, et tee uuesti siledaks saaks. Vaid suvetööline Ints kipub vahepeal veidi luuslanki lööma – pole ta veel harjunud hommikuti vara ärkama, raske tundub ka erinevate masinate taltsutamine.

Tegevustikku edasi andvale tekstile lisaks on raamatus rohkelt selgitavaid minitekste, nimetusi ja jutumulle, mille abil tutvustatakse nii masinaid, nende tööpõhimõtteid kui ka asfaldiehitusel tegutsevaid ametimehi. Mõnus on autori humoorikas stiil, mis raamatu ühtseks seob ja teadmiste omandamise lõbusaks teeb. Erinevate tekstitasandite läbiuurimine võtab ohtralt aega ja pakub lugejale kümneid, kui mitte sadu võimalikke raamatu läbimise teekondi. Põnevat uurimist jätkub kauaks nii suurtele kui väikestele. Peale raamatuga tutvumist pole ehk tee-ehitustööd nii tüütud taluda?

On näha, et raamatu eesti väljaanne on valminud hoole ja armastusega. Ega teisiti poleks võimalikki – on ju meie raamatupoodides laste aimeraamatuid rohkem kui küll. Et laste ja nende vanemate usaldus ära teenida, tuleb vaeva näha. Peab kiitma tõlkijat, kes keerukate masinate nimetused endale kenasti selgeks on teinud ja need siis võimalikult maakeelselt edasi andnud, nii et lausa lust on lugeda. Tore on ka see, et on võetud vaevaks kohalikustada teoses esitatud faktid, mis originaalis arvatavasti Soome kohta käisid. Nii näiteks on kirjas just Eesti kõvakattega teede pikkus ja Eestis valmistatava asfaldi kogus.

„Asfalt!“ on esimene teos sarjast, mis tutvustab erinevaid töömasinaid. Raamatu tagakaanelt selgub, et peagi saab lugeda ka betoonitehasest ja romulast. Suured ja väikesed tehnikahuvilised jäävad kindlasti põnevusega ootama.

Illustreerinud Salla Savolainen
Tõlkinud Lea Salumets
Helios, 2022
48 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Nukitsa auhinna laureaadid on selgunud

Lapsed valisid Nukitsa konkursil Eesti parima kirjaniku ja illustraatori. Iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus leidis sel aastal aset juba 16. korda ning oma lemmikute poolt andis raamatukogudes ja veebis hääle 5277 noort lugejat vanuses 6–13 aastat.

Nukitsa konkursi eesmärk on tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid ning populariseerida lugemist. Lapsed tegid oma valiku 2020. ja 2021. aasta jooksul ilmunud lasteraamatute hulgast. Eelvalikusse kuulus 100 teost. Kirjanikelt võistlesid algupärandid, illustraatorid astusid võistlustulle aga ka tõlkeraamatutele tehtud piltidega.


Noorte lugejate lemmikkirjanikuks osutus ülekaalukalt Janno Põldma ja parimaks illustraatoriks Heiki Ernits. Võidu tõi neile 2021. aastal kirjastuse Tammerraamat poolt välja antud „Leiutajateküla lood“. Teisele kohale tuli kirjanike arvestuses Kadri Hinrikus raamatuga „Taks ja Dogi“ (Tammerraamat) ning kunstnike hulgas Made Balbat piltidega Lewis Carrolli raamatule „Alice Imedemaal“ (Pilgrim). Kolmanda koha vääriliseks hääletasid lapsed Triinu Laane ja Marja-Liisa Platsi „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv). Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Triin Soone: „Nukitsa auhind on eriline, sest siin valivad auhinnasaajad lapsed ise ja me näeme, millised lood ja pildid neile meeldivad. Tänu rahvaraamatukogudele on otsustajate ringi haaratud noored raamatusõbrad üle Eesti. Võitjad Janno Põldma ja Heiki Ernits on Lotte lugudega võitnud jäägitult laste südamed, sest mõlemad autorid viivad koju juba mitmenda Nukitsa pronkskuju. Ja see on tore, sest tänapäeva lastekirjanduses pole just palju nii tugevaid karaktereid. Samas on suur rõõm, et tippu on jõudnud ka uued tegijad.“

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Eesti raamatukogudega alates 1992. aastast iga kahe aasta tagant. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Andrus Kivirähk, Ilmar Tomusk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Tutvu ka kirjanike edetabelilga ja kunstnike edetabeliga.

ALMA laureaat on selgunud

Astrid Lindgreni mälestusauhinna pälvis Rootsi raamatukunstnik ja lastekirjanik Eva Lindström.

Aastal 1952 sündinud Lindström on avaldanud 35 autoriraamatut ning illustreerinud mitmete teiste kirjanike tekste. Tema lood tegelevad nii olmeliste kui eksistentsiaalsete teemadega ning ta ühendab tihti nutika huumori absurdse salapäraga.

Mälestusauhinna žürii sõnul on autori mõistatuslik pildimaailm pidevas muutumises: „Puud liiguvad välismaale, koerad võtavad hiiglaslikke mõõtmeid ja objektid kaovad, et uuesti ootamatult esile kerkida.“ Tema raamatus maadeldakse humoorikalt igaveste küsimustega: „Kes me oleme? Kuhu me läheme? Kes võttis meie mütsi?“

Astrid Lindgreni mälestusauhind (ALMA, Astrid Lindgren Memorial Award) on rahvusvaheline laste- ja noortekirjanduse auhind, mille Rootsi valitsus asutas 2002. aastal ja selle haldajaks on Rootsi Kultuurinõukogu. Preemia suurus on 5 miljonit Rootsi krooni, mis antakse ühele või mitmele laureaadile. Auhind määratakse kirjanikele, illustraatoritele, jutuvestjatele ja lugemise populariseerijatele.

Eestist kandideerisid auhinnale kirjanik Aino Pervik ja illustraatorid Marja-Liisa Plats, Viive Noor ning Kadi Kurema. Siiani pole Eesti kandidaadid auhinna võitjaks veel osutunud.

Lisainfo mälestusauhinna veebilehelt.