Indrek Koffi ja Elina Sildre lasteraamat „Kuhu lapsed said?“ valiti 100 parima BolognaRagazzi auhinnale esitatud teose hulka.

Tegemist on ühe prestiižsema tunnustusega lasteraamatute kirjastamise valdkonnas. Auhinnale kandideeris sel aastal 2200 lasteraamatut üle kogu maailma. Žürii valis nende hulgast välja parimad teosed, mis saavad auhinnatud neljas kategoorias. Lisaks auhinna saajatele valis žürii esmakordselt välja 100 parimat teost, mida on võimalik vaadata Bologna lasteraamatumessil toimuval näitusel „Võrratu raamaturiiul“. Väljavalitud teoste hulka kuulub ka Eesti lastekirjaniku Indrek Koffi kirjutatud värsslugu „Kuhu lapsed said?“, mida kaunistavad Elina Sildre toredad pildid.

BologanaRagazzi auhinda antakse välja alates aastast 1966. Auhinnaga tunnustatakse parimaid illustreeritud lasteraamatuid ning preemia määramisel võetakse arvesse raamatu graafilist kujundust ja väljaande kvaliteeti. Auhind antakse välja neljas kategoorias: ilukirjandus, aimekirjandus, esimene töö (veel avaldamata kirjanikele ja illustraatoritele) ja koomiks. Igas kategoorias antakse auhind kolmes vanuseastmes: varane lugeja, keskmine vanuseaste ja noor lugeja. Preemia kuulutatakse välja Bologna rahvusvahelisel raamatumessil.

Lisainfot leiab Bologna raamatumessi kodulehelt.

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjandus kategoorias oli võidukas Kätlin Kaldmaa ja Jaan Rõõmuse lasteraamat “Lydia”, mis kõneleb luuletaja Lydia Koidula lapsepõlvest. Žürii leidis, et tegemist on aasta kõige märgilisema teosega, mis puhub elu sisse luuletajale, keda lapsed kohtavad eelkõige kooli kirjandusklassi seinal rippuval elutul fotol.

Teose kaasnominentide hulka kuulusid: Sandra Heidovi “Minu robot” (Varrak), Kadri Hinrikuse “Elevant” (Tammerraamat), Kristi Kangilaski “Suur rüütel” (Päike ja Pilv), Indrek Koffi “Kuhu lapsed said?” (Härra Tee & proua Kohvi) ja Anti Saare “Kuidas minust ei saanud kirjanikku” (Kolm Elu). Nominendid valiti 2021. aastal esmakordselt ilmunud lasteraamatute hulgast.

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Lisainfo Kultuurkapitali veebilehelt.

Ootame 9–13-aastaseid lapsi Pivarootsi loovuslaagrisse VASS 14.-19. augustil 2022. Laagrisse registreerimine avatakse esmaspäeval, 21. märtsil kell 14 lastelaagrite infot koondaval veebilehel lastelaagrid.eu.

VASSi ehk Väikeste Autorite Salaseltsi kuue laagripäeva tegevus tiirleb lugude loomise ja lastekirjanduse ümber. Loe laagri kohta lisaks VASSi alalehelt.

Iga laagripäev on sisustatud läbi eriliste päevateemade:

• Terepäeval saame kokku uute ja vanade sõpradega ning tutvume laagrialaga.
• Teatripäeval õpime lavalist olekut näitleja Taavi Tõnissoni abiga.
• Loovkirjutamise päeval sätime mõtteid ja sõnu lastekirjanike Kätlin Vainola ja Liis Seinaga.
• Jõulukolmapäeval fantaseerime lastekirjanik Triinu Laanega.
• Kunstipäeval teeme ilu illustraator Kertu Sillastega.
• Laager lõpeb tordipäevaga.

Varsti on suvi!

Koostööprojekti „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ tiim esineb 5. aprillil Londoni raamatumessil. Miniraamatute-teemaline paneeldiskussioon toimub Londoni Olympia teatris kell 15.15 –16.00.

Balti riikide lastekirjanikud ja illustraatorid lõid üheskoos 18 eriilmelist miniraamatut, mis on suunatud 6–10-aastastele lugejatele ja puudutavad mitmekesisuse ning inimõigustega seotud teemasid. Raamatuid on võimalik tasuta alla laadida ning neid saadab abimaterjal, mille on koostanud lastepsühholoogid, lastekirjanduse kriitikud ja lugemise populariseerijad ning need julgustavad lastega koos lugema ja keerulisemate teemade üle arutlema. Messil toimuva paneeldiskussiooni raames tutvustatakse huvilistele miniraamatuid ja neid saatvaid abimaterjale ning kõneletakse kirjanduse rollist inimõiguste-alase hariduse andmisel

Paneelis osalevad: Nicky Parker (Amnesty Internationali kirjanduse ja inimõiguste valdkonna juhataja), Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskuse välissuhete juht ja illustraator), Anna Ring (eesti illustraator), Eglė Gelažiūtė-Petrauskienė (leedu kunstnik, Chesteri ülikool) ja Jānis Joņevs (läti kirjanik).

Loe miniraamatute projekti kohta lisaks siit.

Info paneeldiskussiooni kohta Londoni raamatumessi kodulehel

„Lugemisisu” on lugemisprogramm, mille eesmärgiks on innustada 5–10-aastasi lapsi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust. Üheks lisategevuseks oli sellel õppeaastal lugemisprogrammis osalevatele klassidele osalemine raamatukogudes teematunnis „Teeme ise ajakirja!“, mille pani kokku ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola.

Tunnis on meediaõpe ühendatud loovkirjutamise ülesannetega ning osalejad said üheskoos koostada oma ajakirja. Teematunnis osalevad 3.–4. klasside „toimetused“ olid alates oktoobrist oodatud kaasa lööma ajakirjade loomise võistlusel.

1. märtsiks laekus ajakirjade võistlusele 48 suurepärast ajakirja Antslast, Elvast, Jõõprelt, Kilingi-Nõmmelt, Koigist, Lagedilt, Lüllemäelt, Palamuselt, Raasikult, Ridalast, Suure-Jaanist, Suuremõisast, Tallinnast, Tamsalust, Tartust, Valgast, Viljandist ja Vändrast. Esitatud töid hindas kolmeliikmeline žürii, millesse kuulusid Kätlin Vainola, „Lugemisisu” programmi koordinaator Anneli Kengsepp ja illustraator Kertu Sillaste.

Kätlin Vainola: „Aitäh põnevate ja sisukate ajakirjade eest! Oli näha, et neid on tehtud õhina ja rõõmuga. Lugesime, vaatasime ja veendusime, et vahvaid kirjutajaid ning joonistajaid on meil palju. Loodetavasti kasvas teis seda tööd tehes huvi ajakirjanduse vastu ja leiate ilmuvate ajakirjade hulgast enda lemmikud, mida lugeda.”

AUHINNAD:

Tervikliku kuukirja auhind ajakirjale Mõisakad

Toimetus: Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli 3. ja 4. klassi õpilased Miloone Aurelia Martin, Janette Suvi, Kaarel Kivi, Kaia Kiiver, Miko-Magnus Tüür

Läbimõeldud ajakiri, mille teemad on aktuaalsed, arvestavad selle kuu sündmusi ja aastaaega. Mitmekülgsust lisavad intervjuu kirjanikuga ja oma kodukoha kinos hetkel näidatava või varsti tulekul filmide tutvustused. Ajakiri on terviklik ja hoolikalt vormistatud.
Auhinnaks igale toimetuse liikmele ajakirja Hea Laps tellimus

Rikkaliku sisu auhind ajakirjale LOOLA

Toimetus: Jõõpre Kooli 4. klassi 12 õpilast

Ajakiri, mille tegemisest on tunda klassi head koostööd ja edasi on antud oma kooli tunnetust. Sisukust annab uute nutikate rubriikide loomine, millest erilisim on kindlasti talvehaikude lehekülg.
Auhinnaks ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola külastus

Loomingulise klassi auhind Suure-Jaani Kooli 4. klassile ajakirjade Käpake, Aastaajad ja Parim Eesti eest

Klassi kolm ajakirja on kõik omamoodi, mil igal eriline sisu ja läbivalt ühtlane kujundus. Käpake keskendub huvitekitavalt loodusele, Aastaajad pakub lugejatele mitmekülgsust ja Parim Eesti sobib lugemiseks just vabariigi sünnipäevaks.
Auhinnaks ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola külastus

Mängulisuse auhind ajakirjale Targalt Tegutsedes

Toimetus: Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 3.b klassi poisid Jan-Henri, Ramon, Kris, Krister ja Dayron

Mänguline ajakiri, mille pildid panevad sind huviga uurima ja kaasa mõtlema, alates hiilgava ajuga kaanepildist, kuni viimasel lehel oleva joonistuseni pandade ja paljaks söödud bambustega. Erilist jumet annavad ajakirjale musta huumoriga vürtsitatud koomiksid.
Auhinnaks mäng ja Markus Saksatamme raamat „Ulakas vorst ja nutitelefon”

Eriauhinnad:

Parimad koomiksid, kus lugu on piltidega hästi edasi antud:

• Thekla Suigusaar „Päkapiku apsakad!“ Raasiku Kooli ajakirjast Postinaine
  Auhinnaks Margit Saluste raamat „Aia lood on sellised”
• Heleri Heiberg ja Kerlin Kesa koomiks Raasiku Kooli ajakirjast K.P.H. Ajakirjad
  Auhinnaks Kadri Hinrikuse raamat „Elevant”
• Elis Roosik „Kuidas läks?“ Valga Põhikooli 4.d klassi ajakirjast Kuuseke
  Auhinnaks pusle

Parimad jutud:

• Elis Roosik „Jänese talveuni“ Valga Põhikooli 4.d klassi ajakirjast Kuuseke
  Auhinnaks Toon Tellegeni raamat „Orava sünnipäev ja teised lood”
• Kiara Astree Kulbin „Rein rebane ja Kana“ Antsla Gümnaasiumi 4.b klassi ajakirjast Antsla Gümnaasiumi Ägedad Lapsed
  Auhinnaks Kairi Loogi raamat „Piia Präänik ja sõnasööbik”

Parim luuletus:

Britta Maaten „Tiiger“ Viljandi Paalalinna Kooli 4.b klassi ajakirjast Paalalinna Kuukiri
Auhinnaks Indrek Koffi raamat „Kuhu lapsed said?”

Parim kaas:

Enrik Rapur Lüllemäe Põhikooli 3. klassi ajakirjast AJAKIRI 3. KL
Auhinnaks lauamäng

Parim poster:

Ruslan Harin „Love“ Valga Põhikooli 4.d klassi ajakirjast Päevalill
Auhinnaks lauamäng

Aitäh kõikidele osalejatele ja palju õnne võitjatele!

Auhindade kättesaamiseks palun võtke ühendust anneli@elk.ee

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on väljas Stuudio 14 nukukunsti näitus „Libarebane. Rebase võlu“. Näitusel on võimalik uudistada autorinukke ja kunstiobjekte 23 kunstnikult. Näitus on avatud kuni 30. aprillini 2022.

Hiina ja Jaapani mütoloogiast tuntud libarebane on Euroopas üsna tundmatu nähtus. Idamaises kultuuriruumis on see kujumuutev vaimolend aga võrdselt armastatud ja kardetud. Lastekirjanduse keskuse pööningul saab näha libarebaseid rahvusvaheline kunstistuudio Stuudio 14 kunstnike tõlgenduses. Uudistamiseks on väljas nii valik autorinukke, graafikat kui tekstiilikunsti.

Osalevad kunstnikud: Taša Vasilek, Jelena Novikova, Maria Zabrodskaja, Svetlana Zabrodskaja, Oksana Svenskaja, Katerina Guseva, Ksenia Šinkovskaja, Svetlana Rezanova, Nadežda Kravtšenko, Tatjana Gurina, Oksana Kokovkina, Anastasia Janovskaja, Anna Tšulanova, Veronika Garanina, Natalja Oparina, Aleksandra Strelkova, Jelena Garmaševa, Andrei Nikitinskih, Irina Moskvina, Viktoria Kornietskaja, Tatjana Šubina, Jelena Brõzgalova ja Ksenia Baženova.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis võib samal ajal imetleda rahvusvahelist grupinäitust “Libarebane. Rebase võlu”.

Stuudio 14 on rahvusvaheline kunstistuudio Eestis, mis tegeleb nukukunsti ja ka keraamika, skulptuuri ning graafikaga. Stuudio juht on kuraator ja kunstiteadlane Tatjana Mohrjakova.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis avatakse 8. märtsil 2022 kell 17.00 rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Libarebane. Rebase võlu“. Näitusel osaleb 48 illustraatorit Eestist ja välismaalt. Nende pilte on võimalik keskuses imetleda kuni 30. aprillini.

Hiina ja Jaapani mütoloogiast tuntud libarebane on Euroopas kaunis tundmatu nähtus. Idamaises kultuuriruumis on see tegelane aga võrdselt armastatud ja kardetud. See on kujumuutev vaimolend, keda ei tohiks samastada meie libahundiga. Olendil on võime ilmutada end meile jumalikult hurmava neiu, peenelt haritud õpetlase või tavalise metsarebase näol. Ta võib inimesest elumahlad välja imeda, heita ta surmasuhu ja minna siis uut ohvrit otsima. Võib aga saada ka ustavaks ja heaks vaimuks, kes kaitseb kurjade inimeste eest, pakub taevalikke rõõme ja vaimu tiivustavat vestlust.

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul uuritakse näitusel, kuidas seda jumalikku olendit näevad, mõistavad ja tunnetavad inimesed väljaspool idamaist kultuuriruumi ja milline tundub ta läänlase pilgu läbi nähtuna. „Iga kunstnik näeb niigi kõiki maailma nähtusi veidi isemoodi, siin aga tuleb mängu ka kultuuride erinevus. Võib-olla vaataksid hiinlased ja jaapanlased neid pilte muigega, aga loodame, et see on heatahtlik muie,“ sõnas Noor.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Andreja Peklar, Liis Roden, Yana Sedova, Eike Ülesoo, Natalie Pudalov, Svetlana Rumak, Maris Siimer,Maarja,Vannas-Raid, Tiina Mariam Reinsalu, Ulla Saar, Elina Sildre, Catherine Zarip, Lena Revenko, Glenda Sburelin, Virpi Talvetie, Urmas Viik, Hanna Karaleva, Regina Lukk-Toompere, Daniela Iride Murgia, Viive Noor, Kadi Kurema, Jüri Mildeberg, Gundega Muzikante, Igor Oleynikov, Selena Leardini, Octavia Monaco, Aleksejs Naumovs, Sergio Olivotti, Anne Linnamägi, Lucija Mrzljak, Piret Niinepuu-Kiik, Anita Paegle, Mohammad Barrangi Fashtami, Andrea Calisi, Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Ignasi Blanch, Judith Clay, Victoria Fomina, Olga Ionaytis, Aljoscha Blau, Daniela Costa, Darja Gerasimova, Lina Itagaki, Annalisa Bollini, Giuseppe D’asta, Matteo Gubelllini ja Ana Juan.

Keskuse pööningul saab samuti uudistada Libarebaseid, sest seal on avatud Stuudio 14 nukunäitus libarebastest.

Näitust on võimalik külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

Andreja Peklar illustratsioon.

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 850 raamatu hulgast, millest 233 olid algupärandid ja 610 tõlkeraamatud. Nende hulgast valiti nimekirja 17 teost lastele ja 9 noortele. Oma lemmiku poolt hääletasid ka noored lugejad ise.

Žüriiliikme ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul iseloomustavad väljavalitud teosed ilmekalt praegust kirevat olukorda lastekirjandusmaastikul. „Meil ilmub rohkelt teoseid, mis kutsuvad lapsi kaasa mõtlema sügavalt filosoofilistel teemadel, nagu hirmud, aeg või õnn. Samas leidub ka raamatuid, mis avardavad noore lugeja maailma, aitavad näha asju uuest vaatepunktist või pakuvad lihtsalt lusti ja rõõmu,” lisas Palm. Eriti tore oli tema sõnul, et jutu– ja pildiraamatute kõrval leidsid tee plakatile ka üks luuleteos ja aimeraamat.

Teist aastat järjest valisid oma lemmikteose ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud, kes leidsid, et nimekirja valitud raamatute hulgast võiks nende eakaaslastele eriliselt huvi pakkuda Marilyn Jurmani kirjutatud „Mul hakkasid päevad”. Lapse õiguste saadiku Marii Eleeni (13) sõnul käsitleb kõnealune teos väga olulisi teemasid. „Vägivald, depressioon, üksindus, segadus, hirm, südame purunemine on üks osa inimeste elust. Marilyn Jurman võtab nii südamlikult ja tundeküllaselt selle kõik kokku. Raamat tekitab erinevaid tundeid ja emotsioone ning paneb endasse vaatama nii noori kui täiskasvanuid,” ütles Järva-Jaani Gümnaasiumis õppiv neiu.

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Lastekaitse Liidust, Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsude ning plakatitega, mis juhatavad lugejaid nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes väärt lugemisvara juurde. 

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid. 

Hea lasteraamat:

• on kaunilt kujundatud
• arendab kujutlusvõimet
• inspireerib
• äratab uudishimu
• näitab kui mitmekülgne on maailm
• pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
• ei sea ealisi piiranguid
• on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

• pakub lugemiselamust
• näitab maailma selle mitmekülgsuses
• sisendab elujulgust ja –rõõmu
• arendab empaatiat
• kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2021

Väiksematele:

• Marco Viale „Siniste huntide linn”. Kirjastus Päike ja Pilv. Tõlkis Eda Ahi, illustreeris Marco Viale.
• Evelina Daciūté „Õnn on rebane”. Kirjastus Päike ja Pilv. Tõlkis Tiina Kattel, illustreeris Aušra Kiudulaité.
• Bettina Obrecht „MA SIIS LÄHEN NÜÜD, ütles Aeg”. Kirjastus Päike ja Pilv. Tõlkis Piret Pääsuke, illustreeris Julie Völk.
• Helena Koch „Kartuli kuningriik”. Kirjastus Koolibri. Illustreeris Anne Pikkov.
• Liis Sein „Kartlik rebasepoeg”. Kirjastus Tammerraamat. Illustreeris Catherine Zarip.
• Mo Willems „Me oleme raamatus”. Kirjastus Draakon & Kuu. Tõlkis Leelo Märjamaa, illustreeris Mo Willems.
• Kate Read „Üks rebane”. Kirjastus Julius Press. Tõlkis Marge Kask, illustreeris Kate Read.

Suurematele:

• „Õnneliku inimese särk”. Kirjastus Varrak. Koostas Piret Päär, illustreeris Katrin Ehrlich.
• Adam Kay „Kay anatoomia”. Kirjastus Tänapäev. Tõlkis Krista Kallis, illustreeris Henry Paker.
• Anna Gavalda „35 kilo lootust”. Kirjastus Koolibri. Tõlkis Indrek Koff, illustreeris Ander Avila.
• Katie Kirby „Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu”. Kirjastus Eesti Raamat. Tõlkis Hels Kure, illustreeris Katie Kirby.
• Sally Harris „Topelt-Felix”. Kirjastus Vesta. Tõlkis Jüri Kolk, illustreeris Maria Serrano.
• Anja Portin „Raadio Popov”. Kirjastus Vesta. Tõlkis Triin Tael, illustreeris Miila Westin
• Kadri Hinrikus „Elevant”. Kirjastus Tammerraamat. Illustreeris Kadi Kurema.
• Anti Saar „Kuidas minust ei saanud kirjanikku”. Kirjastus Kolm Elu. Illustreeris Hillar Mets.
• Kätlin Kaldmaa „Lydia”. Kirjastus Hunt. Illustreeris Jaan Rõõmus.
• Indrek Koff „Kuhu lapsed said?”. Kirjastus Härra Tee & Proua Kohvi. Illustreeris Elina Sildre.

Hea Noorteraamat 2021

• Kimberly Bradley, „Õed hundid”. Kirjastus Hea Lugu. Tõlkis Katrin Kern.
• Rob Harrell, „Vidusilm”. Kirjastus Hea Lugu. Tõlkis Piret Orav.
• Stephen King, „Draakoni silmad”. Kirjastus Fantaasia. Tõlkis Eva Luts.
• Merilin Paas-Loeza, „Mida silmad ei näe”. Kirjastus Tänapäev.
• Kaia Raudsepp, „Lihtsalt ära jää üksi”. Kirjastus Tänapäev.
• Sarah Crossan, „Iiris”. Kirjastus Varrak. Tõlkis Kristina Uluots.
• Bill Konigsberg, „Sild”. Kirjastus Eesti Raamat. Tõlkis Ülle Okas.
• Lauren McLaughlin, „Saada pilte”. Kirjastus Postimees Kirjastus. Tõlkis Helen Kalpus.
• Marilyn Jurman, „Mul hakkasid päevad”. M. Jurman – Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute lemmik