Hüppa põhisisu juurde

Ukraina laste toetuseks

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti sektsioon kutsub annetama Eestisse saabuvate Ukraina laste toetuseks uusi:

  • Pildiraamatuid (vähese tekstiga)
  • Värviraamatuid
  • Joonistusplokke
  • Värvi- ja viltpliiatseid

Annetustest pannakse kokku kingitused, mis toimetatakse lasteni koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Annetused saab tuua Eesti Lastekirjanduse Keskusesse (Pikk 73, Tallinn), mis on avatud E–R 10–18 ja L 11–16. Annetusi kogutakse kuni märtsi lõpuni.

IBBY (International Board on Books for Young People) on rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1953. aastal Zürichis ja täna kuulub sinna 77 riiki kogu maailmast. Eesti IBBY sektsioon asutati aastal 2003. Organisatsiooni üheks missiooniks on toetada kriisiolukordades abivajajaid lapsi läbi raamatute, mis tooksid neile rõõmu ning sisendaksid usku ja lootust tulevikku.

Lisainfo:
IBBY Eesti ibby.estonia@gmail.com
Eesti Lastekirjanduse Keskuse info 617 7236

5 kauneimat lasteraamatut on selgunud

Täna, 10. veebruaril 2022 kuulutati kirjanike maja musta laega saalis välja 2021. aasta kauneimad lasteraamatud. Lastekirjanduse keskuse eripreemia sai Jaan Rõõmuse illustreeritud ja kujundatud “Lydia”, mille kirjutas Kätlin Kaldmaa. 

5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile esitati kokku 51 raamatut, mille hulgast valis parimad professionaalidest koosnev žürii koosseisus: esinaine Triinu Lepp (Eesti Kirjastuste Liit), Kadi Kurema (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Anneliis Lepp (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Regina Lukk-Toompere (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Jüri Mildeberg (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Rene Mäe (Eesti Rahvusraamatukogu), Ulla Saar (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Kertu Sillaste (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Urmas Viik (Eesti Kunstnike Liit). 

2021. aasta 5 kauneimat Eesti lasteraamatut on:

  •  „Kartuli kuningriik“ illustreerinud Anne Pikkov, kujundanud Endla Toots ja kirjutanud Helena Koch
  • „Kartlik rebasepoeg” illustreerinud ja kujundanud Catherine Zarip, kirjutanud Liis Sein
  • „Orava sünnipäev ja teised lood“ illustreerinud Regina Lukk-Toompere, kujundanud Regina Lukk-Toompere ja Kalle Toompere, kirjutanud Toon Tellegen
  • „Appi!“ illustreerinud Kertu Sillaste, kujundanud Endla Toots
  • „Lydia“ illustreerinud ja kujundanud Jaan Rõõmus, kirjutanud Kätlin Kaldmaa (ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia )

Žürii eripreemiad pälvisid Marja Liisa-Platsi illustreeritud ja kujundatud „Rahel, Anders ja ajaaugud”, mille on kirjutanud Reeli Reinaus, ning Ulla Saare illustreeritud ja Liis Karu kujundatud „Tuulelohe saab sõbraks” Aino Pervikult.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia illustratsioonide eest sai Fred Kotkas raamatu „Nabaprügi” eest, mille ta on kirjutanud koos Johannes Veskiga.

Tunnustuse pälvinud teoseid saab raamatukogude aasta raames näha üle Eesti: alates märtsist jõuavad kauneimad raamatud rändnäitusel kõigi maakondade raamatukogudesse.  

Enne rändnäitust saab raamatuid näha juba 11. veebruarist Solarise keskuse II korrusel rahvusraamatukogu saatkonna ees ning Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu trepigaleriis, lisaks on väljapanekud suuremates Apollo ja Rahva Raamatu poodides, kus toimub ka rahva lemmiku hääletus.  

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga. 5 kauneima Eesti lasteraamatu ja 25 kauneima Eesti raamatu konkursse korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Uuri lisa Rahvusraamatukogu veebilehelt.

EKL liikmete 2021. aasta TOP 100

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2021. aasta enimmüüdud raamat oli Liis Seina „Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit”. Väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 12 175 eksemplari. Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Liis Seina „Моё будущее в Эстонии. 40 замечательных профессий”, läbimüük 8654 eksemplari, väljaandja kirjastus Päike ja Pilv.

Kolmas populaarseim raamat oli Jekaterina Lomaško tegelusraamat „Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad”, väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 7028 eksemplari.

Neljandaks reastus Olav Osolini „Kus lendab part“, väljaandja kirjastus Varrak ja läbimüük 4735 eksemplari,ja viies oli Vilma Parbo „AB mudilastele”, väljaandja kirjastus Koolibri, läbimüük 4638
eksemplari.

Enim müüdud e-raamat oli Lucy Foley „Kutsutud külalised“, kirjastus Eesti Raamat, 1565 litsentsi.

Edetabeli ülevaade:

  • Võrreldes viimaste aastate andmeid, saab öelda, et huvi raamatute vastu on langenud oluliselt. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus. Kui 2019. aastal müüdi TOP100 olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see number 214 498 ja 2021. aastal 212 090 eksemplari. Võrreldes 2019. aastaga on ainuüksi nende andmete põhjal võimalik öelda, et langus on olnud ca 15%.
  • Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 50 nimetust. See on üsna tavapärane, aastate lõikes on algupärandeid ja tõlketeoseid olnud esisajas enam-vähem pooleks, natuke kõikumist siia-sinnapoole on tavapärane.
  • Kui võrdleme koguseliselt, palju on eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud, siis 2021. aasta TOP100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 58%, 2020. aasta TOP 100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57%. Siin suurt muutust ei ole.
  • Sarnaselt eelmiste aastatega on edetabeli tipus lasteraamatud, mis on välja antud toidupoe Maxima tellimusel kirjastuse Päike ja Pilv poolt.
  • Ilukirjandusteoseid meie edetabelis ei ole palju (täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 14), kuid võrreldes 2020. aastaga neid koguseliselt rohkem ostetud – 2021. aastal osteti ca 31 000 ilukirjandusteost, 2020. aastal aga üle 21 tuhande. Nagu ikka, on selliste suurte kõikumiste taga kas siis meie menuautorite või mõne(de) menuteos(t)e ilmumine. Juba teist aastat juhib ilukirjandusteoste edetabelit Olav Osolin, aga kindlasti rõõmustas lugejaid Andrus Kivirähki uus raamat või ka Stefano Massini „Lehman Brothers“ või ka David Vseviovi „Onu Moritza sõnaraamat“.
  • Mitte-ilukirjanduslikke teoseid (täiskasvanutele) on saja enimmüüdud raamatute tabelis 44 nimetust (86 824 eksemplari), millest 29 nimetust on algupärased teosed. Kokku on neid ostetud 61 514 eksemplari ja moodustavad soetatud mitte-ilukirjanduslikest teostest 71%. See annab taaskord kinnitust, et oma autoreid usaldatakse. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo- kui ajaloo-, ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid võrreldes eelmise aasta tabeliga on siiski üks
    erinevus: meil on ka kaks kokaraamatut. Aastaid tagasi võidukäiku teinud kokaraamatud on vahepeal olnud väga tagasihoidlikul kohal, nüüd siis taas „pildil“.
  • Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli taaskord kõrge – 94 767 eksemplari. Kuigi number on suur, on varasematel aastatel see number olnud üle 100 tuhande. Endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud Harry Potteri lugude illustreeritud väljaanded, aga ka Alice imedemaal uus versioon on hästi vastu võetud.
  • Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Koolibri (28 nimetust), Varrak (26 nimetust), Pilgrim (15 nimetust) ja Helios (7 nimetust).
  • E-raamatute puhul oleme välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. Vaadates viimase kolme aasta numbreid, siis on näha, et pandeemia (piirangute) mõju on selgelt näha: 2019. aastal oli nimetusi, mida müüdi üle 100 litsentsi, 18 nimetust; 2020. aastal 62 nimetust ja 2021. aastal oli selliseid nimetusi 43.
  • E-raamatute puhul ostetakse enim ilukirjanduslikke tõlkeraamatuid – neid on meie nimekirjas 30, kokku on ostetud ligikaudu 15 000 litsentsi.

Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastalja hetkel kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüüginumbrid. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.

Lisainfo:

Kaidi Urmet
Eesti Kirjastuste Liit
+372 5067423

Lastekirjanduse aastapreemia nominendid on selgunud

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid on selgunud. Preemia laureaat kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Lastekirjanduse valdkonnast nomineeriti preemiale: Sandra Heidovi “Minu robot” (Varrak), Kadri Hinrikuse “Elevant” (Tammerraamat), Kätlin Kaldmaa “Lydia” (Hunt), Kristi Kangilaski “Suur rüütel” (Päike ja Pilv), Indrek Koffi “Kuhu lapsed said?” (Härra Tee & proua Kohvi) ja Anti Saare “Kuidas minust ei saanud kirjanikku” (Kolm Elu). Nominendid valiti 2021. aastal esmakordselt ilmunud lasteraamatute hulgast.

Lastekirjanduse žürii koosseisus kuulusid Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar. 

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Uuri lisa Eesti Kultuurkapitali veebilehelt.

Veebruar 2022. Kätlin Kaldmaa „Lydia“

(Laste)kirjanikud võib jagada kahte suurde gruppi. Ühe rühma moodustavad need, kelle jaoks on primaarne põneva loo rääkimine, teise aga võib liigitada autorid, keda inspireerib raamatut kirjutama maailma paremaks muutmise soov. Kätlin Kaldmaa kuulub kindlasti sellesse teise gruppi. Tundub, et talle on käivitamiseks vaja tõsielulist probleemi, mida siis kirjutades lahendama asuda. Kui „Lugu Keegi Eikellegitütre isast“ (2012) tõi keskmesse üksikemade lapsed ning „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (2016) esitas meile olukordi, kus laps kasvatab lapsi, kui vanemad tööd rügavad, siis elulooraamatuks maskeerunud „Lydia“ julgustab lapsi, eriti tüdrukuid, olema vapram, tegema rohkem ning mitte võtma väikese ja väeti hoiakut, mida sulle nii lahkelt pakutakse.

Kirjanikku on ilmselt kandnud suur missioonitunne – ei ole siiani keegi asunud niisama ja vabatahtlikult meie kultuuri ühe mõjukama luuletaja elulugu lastele sobivasse vormi töötlema. Täiskasvanuile on Koidulast küll valminud näidendeid, kuid lastele ja noortele pole midagi ilmutatud, kui mitte arvestada Loone Otsa paarileheküljelist peatükki raamatust „Lugusid kuulsatest eestlastest” (2017).  Seepärast ongi pidevalt kooliprogrammides olnud Koidulast tänapäevaks saanud vaid pilt kirjandusklassi seinal, kivistis, mille tagant raske pärisinimest ja tema lugu märgata.

On ilmne, et autor on läbi töötanud loendamatu hulga materjali, et sellest siis mahult õhuke, kuid sisult suur raamat saaks sündida. Imetlemisväärt on kirjaniku julgus niivõrd suure tüki kallale asuda, kartmata, et see lõpuks suu lõhki ajaks. Õnn, et ei kartnud – on sündinud igati vahva raamat, mis sobilik ettelugemiseks juba päris pisikestele, kuid ehk nauditavamgi neile, kes Koidulast juba üht-teist teavad.

Teos on üles ehitatud ajalises järjestuses kulgevate stseenidena, mis algavad Lydia Emilie Florentine Jannseni sünniga ja lõpevad siis, kui luuletajast ja (aja)kirjanikust on saanud mama oma lastele. Autor pajatab kaasahaaravalt Lydia kasvamisest, tema mängudest aias ja vanaema pajatatud lugudest. Sellele järgnevad õpingud, vendade kantseldamine ja isa abistamine ajalehetöös. Osavalt on teksti ilmestamiseks kasutatud ka Koidula kirjutatud luuletusi ja katkendeid juttudest. Paraku on teose maht ja adressaat seadnud oma piirid, nii et suuremal huvilisel tuleb Koidula luulekogud endal ikka ka välja otsida. Selgelt tulevad esile omaaegsed olud – kasvamine kolmes keeles, rahvusliku ärkamise aeg innustunud kultuuritegelaste ja nende sooviga eestlaste elu paremaks luua, naiste tagasihoidlik positsioon toonases ühiskonnas jmt. Tore on see, et paljude alaosade lõpus on kirjas Lydia vanus, mis kutsub lugejat oma elulooga paralleele tõmbama. Kas mina suudaksin 14-aastaselt isa eest peaaegu kõik lehelood kirjutada? Või siis 18-aastaselt ühe päeva jooksul kaheksa eksamit teha, et õpetajakutset saada? 

Stseenipõhine elulookäsitlus võib jätta neile, kes valmistunud teost ühe hingetõmbega läbima, hüpliku mulje, kuid on antud juhul igati põhjendatud, kui mitte soovida elulooandmeisse ülemäära palju fantaasiat segada. Mõneti jääb häirima, et need pildikesed luuletaja elust pole omavahel selgemini eraldatud, kas siis vinjettide abil või muul kujunduslikul viisil, mis aitaks lugejat taoliseks loojutustuseks ette valmistada, märku anda, et tegemist on uue peatükiga. Samuti võib neile, kes Koidula elulooga täpsemalt kursis pole, häirivalt mõjuda teose järsk lõpp. Mõistan kirjaniku soovi mitte rääkida pikemalt Kroonlinna perioodist ja jätta lugu õhku. Selline katkestus on kena kujund, mis sobib hästi raamatu lõppakordiks ja ütleb ehk rohkemgi kui kuiv dateering. Eriti, kui vaadata seda kooskõlas viimasele leheküljele paigutatud sajakroonise rahatähe ja Koidula autogrammiga.

Illustreerinud Jaan Rõõmus

Kirjastus Hunt, 2021

44 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Teet Kuusmaa „Priidu ja Pontu“ (1977)

On vähe neid autoreid, keda nimepidi ei teata, kuid kes end sellele vaatamata jäädavalt meie lastekirjanduse ajalukku on kirjutanud. Teet Kuusmaa (1931-2004) on kindlasti üks neist, kelle nimi paljudele raamatusõpradele midagi ei ütle, kuid kui mainida, et tegemist on Priidu ja Pontu loojaga, siis teavad vist küll kõik, kes eelmise sajandi 70.-80. aastail lapsed olnud, kellega on tegu. Tavaelus ehitusinseneri ametit pidanud Kuusmaa hobiks oli karikatuuride ja koomiksite joonistamine.

Legendaarne Priidu ja Pontu koomiks sai tuule tiibadesse 1973. aastal, mil see toonases lastelehes Säde ilmuma hakkas ja kiiresti lugejate/vaatajate seas austajaid võitis. 1977. aastal anti see välja õhukese brošüürina ja sai vaatamata toonasele hiigeltiraažile juba 1979. aastal kordustrüki. Samad tegelased seiklevad lugejamenust innustununa ka järjelugudes „Priidu ja tema sõber Pontu“ (1983) ning „Kes armastab, ei hammusta“ (1987). Üks põhjus, miks Priidu ja Pontu nii popid tegelased olid, peitus koomiksivormis – polnud ju omal ajal ses vallas eriti suurt valikut. Teine ja ehk määravamgi põhjus oli Kuusmaa soe ja mõnusalt humoristlik stiil, mis noori lugejaid köitis.

Nagu nimigi ütleb, pajatab „Pontu ja Priidu“ (1977) koolipoisi ja tema truu sõbra, bernhardiin Pontu lustakatest seiklustest. Koolitunnid ja kelgutamine, loomaaia külastamine ja kinoskäik, pioneerilaagrisse minek ja vanemate abistamine – kõike teevad vahvad sõbrad koos. Pontu on Priidule abiks ka siis, kui on vaja geograafiat vastata, males vastast võita või maitsvat õuna puu otsast alla raputada. Olgu elu poolt pakutavad väljakutsed millised tahes, sõbrad jäävaid ikka üksteisele toeks.

Tore, et kõik need lood hiljuti taas ühiste kaante vahel välja anti. Nii saavad needki, kel omaaegseid hittraamatuid enam käepärast pole, taas sellele vahvale duole kaasa elada ja nende seiklustest rõõmu tunda.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Uus teematund illustratsioonist

Lastekirjanduse keskus kutsub 4.–9. klasse osalema uues teematunnis Lugu pildis“, mille eesmärk on äratada õpilastes huvi raamatuillustratsiooni vastu ja arendada laste esteetilist taju.

Piltide roll raamatus on väga tähtis, sest need aitavad paremini mõista teksti ning avastada maailma. Tunnis tutvume Ulla Saare, Gerda Märtensi, Regina Lukk-Toompere ja teiste eesti tuntud illustraatorite töödega. Uurime erinevaid tehnikaid graafikast kollaažini ja vaatleme sammhaaval, kuidas visandist sünnib raamatupilt. Praktilises töötoas valmivad laste endi illustratsioonid etteantud tekstidele. Teematund on sobiv täiendus nii kunstiõpetuse kui ka kirjanduse tunnile.

Teematund on õppevorm, mis sisaldab mängulist ja loomingulist tegevust valitud teemal kas keskuse varakambris, Edgar Valteri galeriis, illustratsioonigaleriis või pööningul. Arendame laste kuulamis-, lugemis-, eneseväljendus- ja suhtlemisoskust. Meie haridustegevus on kooskõlas riiklikku õppekavaga, toetades üldpädevuste arendamist ning lõimides kirjandust teiste õppeainetega.

Registreerimine katrin@elk.ee või telefonil 617 7233.
Teematunni tasu on 4 eurot lapse kohta. Grupi suurus on kuni 25 last, tunni kestus 75 minutit.


Uuri ka teiste keskuse teematundide kohta.

Natalja Velchinskaya näitus „Lilled ja kaardid“

16. veebruarist on Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis avatud vene kunstniku Natalja Velchinskaya näitus „Lilled ja kaardid“, mis jääb külastajatele avatuks kuni 28. veebruarini.

Näitusel on väljas kunstniku tööd tema „botaaniliste lehtede ja geograafiliste kaartide“ kogust. Geograafilised kaardid on katsetused suminagashi tehnikas (Jaapani versioon tilgatrükist), kus joonistussule otsaga tilgutatud sumi-tindi viirud muutuvad salapäraste saarte kontuurideks. Tegemist on omamoodi mõtisklusega reisimisest, mida pole pandeemia-ajastul lihtne teostada.

Käsitsi värvitud siidkangastest valmistatud ja ülihoolikalt väikeste pistetega tikitud taimed on ühtaegu nii poeetiline herbaarium kui botaaniku teaduslik töö, mis uurib läbi luubi ürtide ja õisikute ehitust. Siin on ühendatud mikro- ja makrokosmos – peegeldused meid ümbritsevast maailmast, võimsad kui ookean ja haprad kui liblika tiib.

Natalja Velchinskaya on lõpetanud Moskva Polügraafiainstituudi (praeguse nimega Moskva Polütehnilise Ülikooli trüki- ja meediatööstuse kõrgkool) ning õpetab samas ülikoolis graafilist disaini. Ta on Moskva Kunstnike Liidu ja Venemaa Kunstnike Loomeliidu liige, Moskva rahvusvahelise festivali Typomania kaasasutaja ning tüpograafikakursuse T_24 ja projekti „Typomania School“ (graafilise disaini algkursus) kaaskorraldaja.

Natalja Velchinskaya osaleb regulaarselt raamatu- ja kunstnikunukkude näitustel kodu- ja välismaal. Ta on pälvinud Venemaa Kunstnike Loomeliidu diplomi ning pronks- ja hõbemedali panuse eest rahvuskultuuri. Kunstniku töid on erakogudes Venemaal, Šveitsis, Kanadas, Itaalias, Poolas, Eestis. Näituse toob keskusesse Stuudio 14.

Näitus on avatud keskuse lahtiolekuaegadel:

E–R 10–18
L 11–16

Uued näitused lastekirjanduse keskuses

Alates teisipäevast, 1. veebruarist 2022 saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses uudistada lausa kahe illustraatori pilte. Keskuse trepigaleriis näeb Liisa Maria Murdvee näitust „Hundilood“ ning saali kaunistab horvaatia päritolu illustraatori Lucija Mrzljaki näitus „Sotto voce“ („Tasasel häälel“). Näituste pidulik avamine toimub teisipäeval, 8. veebruaril kell 16.00 ning need jäävad avatuks kuni 5. märtsini.

Lucija Mrzljak (1990) on Horvaatiast pärit režissöör ja illustraator, kes elab ja töötab Eestis filmirežissööri ja vabakutselise illustraatorina. Ta on õppinud kunstikoolides Zagrebis, Krakowis, Prahas ja Tallinnas ning on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri animatsiooni eriala Priit ja Olga Pärna juhendamisel. Esimese animatsiooni-alase töökogemuse sai Mrzljak Joonisfilmi stuudios töötades ning ühed oma esimesed illustratsioonid avaldas ta ajakirjas Täheke. Koostöös animaatori ja luuletaja Tarmo Vaarmetsaga sündis luulekogu „Võileib võimleb“, mis valiti Eesti rahvusraamatukogu korraldatud konkursil 5 kaunima 2019. aastal avaldatud lasteraamatu hulka. Aasta hiljem illustreeris Mrzljak Indrek Koffi lasteraamatu “Palavikulilled” ning sai samal konkursil selle eest Eesti Kujundusgraafikute Liidu illustraatori eripreemia. Nimetatud raamatutest pärit illustratsioone saab näitusel teiste hulgas ka imetleda.

Liisa Maria Murdvee (1980) on sündinud Tartus. Ta lõpetas Kõrgema Pallase Kunstikooli tekstiilikunsti erialal aastal 2004. Alates kooli lõpetamisest tegutseb Murdvee vabakutselise kunstnikuna ning tegeleb muuhulgas kirjutamise, maalimise, laulmise, kudumise, ehtekunsti, moekunsti, kujundamise, küljendamise, illustreerimise, fotograafia, videokunsti ja ka tantsimisega. Ta on teinud koostööd kirjastusega Tuum ning üle-eestilise kultuuripärandiaasta 2018 projektiga „Hakkame santima!“ Kunstniku sõnul kirjutab ta mustreid ja tekste, armastab väga mängida sõnade ja erinevate ideedega ning katsetada tehnikatega, millest lõpptulemus kohe välja ei paista, vaid ilmub. Aastal 2010 pälvis Murdvee 5 kauneima lasteraamatu konkursil žürii eripreemia noorele lootustandvale kunstnikule Juhani Püttsepa raamatu „Väikese hundi lood“ illustratsioonide eest. Näitusel saabki uudistada seda raamatut kaunistanud illustratsioone.

Näitusi saab imetleda keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

Lucija Mrzljaki illustratsioon

Eesti kirjanduse kooslugemise päev

Pühapäeval, 30. jaanuaril on kirjanik A. H. Tammsaare sünniaastapäev, mil Eesti Lastekirjanduse Keskus tähistab koos Eesti Instituudi ja Tuglase seltsiga üleilmset eesti kirjanduse kooslugemise päeva.

Kui möödunud aastal lugesid eesti pered ja Eesti sõbrad üheskoos Aino Perviku “Kunksmoori”, siis sel aastal haarame kätte Eno Raua “Naksitrallid”. 

“Naksitrallid” on tõlgitud viieteistkümnesse keelde, mille hulgast leiab lisaks suurematele keeltele ka gruusia, mari, moldaavia, slovaki ja ukraina keeled. Muhv, Kingpool ja Sammalhabe on seega lausa üleilmse kuulsusega tegelased. Sõna “naksitrallid” tähistab eesti keeles kedagi või midagi toredat ja vahvat. Näiteks Tammsaare on juba 1932. aastal “Tõe ja õiguse” IV osas kirjeldanud selle sõnaga üht maja. 

Kuidas võiks kooslugemise päeva tähistada saab täpsemalt lugeda Eesti Instituudi kodulehelt. Osale ka kooslugemise Facebooki sündmusel.