Eesti Lastekirjanduse Keskuse tragid päkapikud puhkavad ja
keskus on suletud:
23.–26. dets 2021
31. dets 2021–2. jaan 2022
Muudel aegadel oleme avatud:
E-R 10-18
L 11-16
P suletud
Ilusaid pühi!
Toreda jõulukaardi autor on illustraator Anne Pikkov.
Aasta kõige pimedamal ajal nägi trükivalgust Anja Portini jutustus „Raadio Popov“, raamat, mille lugemine toob ümbritsevasse pimedusse pisut valgust.
Raamatu peategelaseks on üheksa-aastane Alfred, kes ei mäleta, et oleks oma ema kunagi näinud. Poisi isagi viibib tihti reisidel. Neil vähestel hetkedel, mil ta kodus on, pole teda Alfredi jaoks samuti olemas – ta kas lesib apaatselt diivanil ega kontakteeru või ajab oma tööasju nii intensiivselt, et poiss ei söanda teda segada. Nii ongi Alfred alatasa üksi ja peab ise endaga hakkama saama. Ta on justkui unustatud. Kui siis isa enne järjekordsele tööreisile minekut unustab maksud maksta ja poisile toiduraha jätta, satub Alfred halvemasse olukorda kui kunagi varem. Elektrit pole, mistõttu ei saa lohutust otsida ka televiisorist, algav vaheaeg aga välistab koolitoidu saamise võimaluse. Eriti üksildased on poisile uneta ööd. Kui Alfred taaskord magama jääda ei saa ja erinevaid uinumislahendusi katsetades esikuvaibale pikali heidab, näeb ta, et saabuva ajalehe vahele on pistetud villased sokid, võileib ja õun. Poiss otsustab üllatuste saatja välja selgitada. Postiljon Amanda Lehtlat jälitanud ja temaga sõbrunenud, saab poiss teada, et on olemas õrnakõrvalised, kes tunnetavad läbi uste unustatud laste südamest tulevaid ohkeid ja püüavad neid aidata. Alfred kolib Amanda juurde Maailma servale roosasse majja elama ning püüab sama teha. Juhuse läbi majast avastatud raadio leiutaja Aleksandr Popovi raadioaparatuur pakub poisile aga võimaluse füüsilise keha toitmise asemel pakkuda unustatutele üksilduse peletamiseks vaimutoitu ja hingekosutust. Sünnib raadio Popov, mille saatejuhiks Alfred saab.
Ilma fantaasiaelementideta või muinasjutusugemeteta oleks lasteraamatus nii raskete teemade kajastamine äärmiselt keerukas. Tuuakse ju teoses tulipunkti tänapäeval üheks suuremaks üleilmseks epideemiaks peetav üksilduse teema, mis seostatuna laste ja lapsepõlvega tundub eriti karm. Portin on lahenduse leidnud realistliku maagilisega põimimises. See toob teosesse mõnusa, südantsoojendava ja lootusrikka fooni, mis kutsub imedesse uskuma ja nende teokssaamisse panustama.
Portin näitab lugejale vanematega kasvavaid vanemateta lapsi, kes vaevlevad hingematva üksilduse ja kuuluvustunde puudumise käes. Neil pole kedagi, kellele rääkida oma päevast, jagada rõõme või kurta muresid, kedagi, kellega arutada probleeme või unistada tulevikust. Toit ja puhtad riided on ka muidugi olulised, kuid sügavam üksildustunne kerkib esile siis, kui tajud, et sinust ei sõltu miskit, sa pole oluline, vaid nähtamatu, oled unustatud.
Portin ei näita üksildust ainult elu ääreala probleemina, sõltuvuste, vaimsete probleemide jmt käes vaevlevate vanemate juurde kuuluvana, vaid toob esile, et unustatud lapsi võib olla ka väljastpoolt vaadates täiesti tavalistes ja funktsioneerivates perekondades. Nii näitab ta meile üksikema lapsi, kellest vanem peab hoolitsema noorema eest, sel ajal kui ema mitme koha peal tööd rabab. Üks unustatutest on aga vanemate hirmude pärast oma tuppa suletud tüdruk, kelle jaoks igasugune kontakt muu maailmaga on välistatud.
On ääretult oluline neist teemadest varases eas rääkida, et lapsed, kes ise sarnases olukorras on, ei hakkaks seda normaalseks, enesestmõistetavaks pidama ning oskaksid leida viise sellega toimetulekuks. Nupukas lugeja nopib üsna mitu toredat nippi üles Alfredi saatest. Samuti teab ta ehk ka seda, et üksinda nukrutsema jääda ei tasu – tuleb kontakti otsida mõne õrnakõrvalisega, olgu selleks siis lahke postiljon, avatud meelega õpetaja või raamatukoguhoidja, kellel alati aega. Õigupoolest võiks meist igaüks õrnakõrvalisem olla, et hädasolijaid märgata ja neile oma aega pühendada.
Vaatamata tõsiste probleemide esiletoomisele ja neile lahenduste otsimisele on teos äärmiselt kaasahaarav – kogu aeg juhtub midagi, nii et kärsitumgi lugeja satub hasarti ega suuda raamatut käest panna.
Mullu Soomes ilmunud „Raadio Popov“ on meie põhjanaabrite juures juba suure austuse ja armastuse ära teeninud – seda näitab kasvõi nende suurima lastekirjandusauhinna Finlandia Junior võitmine. Kuuldused raamatust on jõudnud aga kodumaalt kaugemalegi, nii ongi raamatu tõlkeõigused tänaseks müüdud enam kui kahekümne riigi kirjastustele. Anja Portinile, kes kirjutab ka esseesid, populaarteaduslikke tekste ja on avaldanud romaani täiskasvanuile, pole „Raadio Popov“ esimene ega loodetavasti ka viimane lasteraamat. Ehk õnnestub meil kunagi veel mõne tema teosega tutvust teha?
Tõlkinud Triin Tael
Illustreerinud Miila Westin
Ühinenud Ajakirjad, Vesta, 2021
280 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
Ajal, kui jõulude asemele juurutati nääripühade tähistamist, ilmus Juta Kaidla värssjutt „Laanerahva talvepidu“. Neile, kelle lapsepõlv jäi 1950.-1960. aastatesse, meenub raamat Olev Soansi ja Asta Venderi illustratsioonidega. 1970.-1980. aastate laste kujutlustes ilmuvad pildid küll samuti Asta Venderi joonistatuna, kuid juba hoopis teistsugusel kujul. Viimati on illustreerimise läbi teksti tõlgendanud aga Priit Rea 2009. aastal.
Lugu on aga üks ja sama – laaneloomade toimetused nääriööl. Nimelt vajab Näärivana veidi loomade abi, et lastele kingid välja valida ja ära pakkida ning „laanerahvas rõõmuga/ teda nõus on aitama“. Kui Näärivana lastele pakke viima on saadetud, asuvad loomad oma peoks ettevalmistusi tegema ja vana tagasi ootama. Rebane pühib sabaga peoplatsi lumest puhtaks, mäger meisterdab lumest lauad ja toolid, linnud kaunistavad ümbruskonna, pillimehed teevad sokutaadi eestvõtmisel viimast proovi…. Näärivana naastes algab vahva pidu, mis kestab koiduni. Ilusad vaadata ja toredad lugeda kõik need kolm raamatut, olgu siis esmakordselt või vanade aegade meenutuseks kätte võttes.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis on kuni 30. jaanuarini 2022 avatud Stuudio 14 näitus „Millest jutustab mets“.
Keskuse pööninguvitriine kaunistab muinasjutuline väljapanek, kus on võimalik uudistada autorikarusid, autorinukke ja kunstiobjekte. Kokku võtab näitusest osa 20 kunstnikku, kes on loonud näituse tarbeks karusid, jäneseid ja teisi loomi. Samuti on saab uudistada savist, metallist ja muudest materjalidest kordumatuid esemeid.
Osalevad kunstnikud: Irina Fomina, Natalja Lepihhina, Ksenia Baženova, Ljudmila Silman, Tatjana Mohrjakova, Sveta Aleksejeva, Natalia Krutova, Tatjana Gurina, Tatjana Muhhina, Tasha Vasilek, Saskia Hoeboer, Svetlana Sorgina, Maria ja Svetlana Zabrodsky, Viktoria Golubeva, Natalja Volohhonski, Tatjana Gomza, Aire Kapstas, Liisa Pähk ja Jevgenia Kudrjavtseva.
Näitus on avatud keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18, L 11–16
Stuudio 14 on rahvusvaheline kunstistuudio Eestis, mis tegeleb nukukunsti ja ka keraamika, skulptuuri ning graafikaga. Stuudio juht on kuraator ja kunstiteadlane Tatjana Mohrjakova.
Ilmunud on Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakirja Nukits 27. number. Ajakiri koondab artikleid lasteraamatute, illustratsiooni ja lugemise teemadel, mis pakuvad huvi kõikidele lastekirjanduse sõpradele.
Krista Kumberg annab ülevaate lasteraamatutes tegutsevatest asjadest, kellel tundub viimasel ajal olevat rohkem iseloomuomadusi kui lapstegelastel. Jaanika Palm kirjutab Sipsiku kohast meie kultuurimälus ning Hasso Krull arutleb lasteraamatuillustratsioonide lugemise ja tõlgendamise teemadel. Erilises fookuses on tänavuses Nukitsas ka noorte, nendele mõeldud kirjanduse ja lugemise teemad. Mirjam Kaun Tallinna keskraamatukogust mõtiskleb selle üle, kuidas noori raamatukokku meelitada ning Riin Luks annab ülevaate vaimse tervise häirete kujutamisest algupärases noortekirjanduses. Samuti leiab ajakirjast Regina Lukk-Toompere intervjuu Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaadi Anne Pikkoviga ja Leelo Märjamaa usutluse Astrid Lindgreni mälestusauhinna võitnud prantsuse kirjaniku Jean-Claude Mourlevat’ga. Lisaks palju muudki huvitavat. (Vaata sisukorda teate lõpust.)
Ajakirja toimetaja Jaanika Palmi sõnul püüab Nukits olla nii möödunud lastekirjandusaasta tore kokkuvõtja kui ka tulevasteks tegemisteks mõtteaine ja inspiratsiooni pakkuja. Palm leiab, et ajakirja artiklite näol on tegemist püsivamat väärtust kandvate kirjutistega, mis loodetavasti tunduvad sama sisukad ja tuumakad ka aastate pärast. „Eriti rõõmustav oli tänavu see, et kaastööliste hulgas oli päris mitu esmakordselt Nukitsasse kirjutajat, kes võtsid vaevaks lugejaga oma mõtteid jagada. Loodetavasti jagub neid ka tulevateks aastateks.“ Palm kutsub kõiki, kes tunnevad, et neil on laiema lastekirjandushuviliste ringiga midagi põnevat jagada, oma artikleid toimetusele saatma.
Info ajakirja tellimise kohta leiab Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebilehelt www.elk.ee
Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.
Ajakirja hind on 4,50 eurot.
Nukits 2021 sisukord:
2 Krista Kumberg. Iseloomuga asjad
9 Jaanika Palm. Kas Sipsikust jääb kultuurimällu ainult röhatus?
16 Hasso Krull. Piltide lugemine
22 Anne Pikkov: Tegelikult on see ime, et meil on nii rikkalik valik eestikeelseid lasteraamatuid. Regina Lukk-Toompere intervjuu illustraator Anne Pikkoviga
30 Eesti lastekirjanduse sündmusi 2021. aastal
32 Riin Luks. Vaimse tervise häirete kujutamine algupärases noortekirjanduses
36 Mirjam Kaun. Noored raamatukokku! Aga kuidas?
38 Mida arvavad noored lugemisest
40 Aile Laats. Kirjanduslik haritus ehk Millest on mul vanaemaga rääkida?
43 Sandra Jürgenson. Suvevaheaeg koos raamatuga
46 Lastekirjanduse tähtpäevi 2022
48 Rita Raudsepp – raudselt raamatuinimene. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2020
49 Leelo Märjamaa. IBBY Eesti uudiseid
50 Indrek Koff. Jean-Claude Mourlevat, muinasjutumeister
51 Mourlevat: Kunagi ei tohi mõelda selle peale, mis lugejatele meeldib. Leelo Märjamaa intervjuu kirjanik Jean-Claude Mourlevat’ga
52 Summary
Kaanel: Anne Pikkovi illustratsioon Helena Kochi raamatust „Kartuli kuningriik“ (2021)
Head lugemist!
Detsembris kaunistab Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigalerii seinu vene illustraatori Anton Lomajevi isikunäitus „Pähklipureja“. Raamatukunstniku pilte saab keskuses imetleda 11. detsembrist 2021 kuni 29. jaanuarini 2022.
Anton Lomajev on üleilmselt tuntud ja tunnustatud illustraator, kes on osalenud arvukatel rahvusvahelistel näitustel ning saanud hulgaliselt auhindu. Nende hulgast leiab ka 2019. aastal võidetud Bratislava rahvusvahelise lasteraamatubiennaali auhinna Kuldõun, mis on üks mainekamaid illustratsioonipreemiaid maailmas. Tema illustreeritud raamatuid on välja antud nii Venemaal, Prantsusmaal, Saksamaal, USAs, Hiinas kui ka mitmetes teistes riikides.
Lomajev illustreerib nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud raamatuid ja lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noore sõnul väärivad äramärkimist näiteks võrratud illustratsioonid Arthur Conan Doyle’i „Sherlock Homesi lugudele“ ja Isaak Babeli „Odessa lugudele“. Lastekirjanduse keskuse jõulunäitusel on väljas pildid, mis kaunistavad Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jõulumuinasjuttu „Pähklipureja“, mille on tõlkinud vene keelde A. A. Sokolovski.
Kunstniku lasteraamatud on rõõmsad, soojad ja detailirikkad. Veebilehel fairyroom.ru selgitab autor, et tema jaoks on lasteraamatute illustreerimine täiskasvanutele mõeldud tekstide illustreerimisest lihtsam: „Lasteraamatu puhul saan selgemini aru oma eesmärgist, sellest, mida üritan pildi kaudu edasi anda.“ Kahe lapse isa leiab, et lasteraamatud pakuvad illustraatorile rohkelt võimalusi enese loominguliseks teostamiseks: „Lisaks tundub lasteraamatute väli mulle kui kunstnikule eneseväljendusvõimaluste poolest palju avaram ning lasteraamatute parem polügraafiline teostus annab veel täiendava perspektiivi.“
Näitus on avatud keskuse lahtiolekuaegadel ja seda on oodatud külastama nii suured kui väikesed kunstihuvilised.
Neljapäeval, 25. novembril 2021 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna sügisõhtul välja Paabeli Torni auhinna laureaadid.
IBBY Eesti osakond annab Paabeli Torni auhinda välja alates aastast 2004. Selle eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Paabeli Torni audiplom antakse parima tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis.
Juturaamatute kategoorias võitis Sally Harrise raamat „Topelt-Felix“, mille tõlkis eesti keelde Jüri Kolk ja andis välja kirjastus Vesta. Teose kaasnominentideks olid Cressida Cowelli “Olid kord võlurid: Koputa kolm korda” (tõlkija Eve Laur; Pegasus), Sarah Crossani “Iiris” (tõlkija Kristina Uluots; Varrak,), Rob Harrelli “Vidusilm” (tõlkija Piret Orav; Hea Lugu) ja Jenny Jägerfeld “Minu suurejooneline elu” (tõlkija Kadi-Riin Haasma; Varrak).
Pildiraamatute kategoorias sai laureaadiks Marius Marcinkevičiuse raamat „Võlujärv“, mille tõlkis Tiiu Sandrak ja andis välja kirjastus Hea Lugu. Lisaks olid kategoorias nomineeritud Rébecca Dautremeri “Jacominus Gainsborough paremad päevad” (tõlkija Indrek Koff; Koolibri), Tomi Kontio “Koer nimega Kass” (tõlkija Jan Kaus; Päike ja Pilv), Bettina Obrechti “MA SIIS LÄHEN NÜÜD, ütles Aeg” (tõlkija Piret Pääsuke; Päike ja Pilv), Marco Viale “Siniste huntide linn” (tõlkija Eda Ahi; Päike ja Pilv).
Žürii koosseisu kuulusid Mirjam Kaun, Kadi Kurema, Anne Kõrge, Ave Mattheus ja Tiina Undrits.
Lisainfo:
Anne Kõrge
žürii esinaine
56634281
anne.korge@elk.ee
Tallinna Lastekaitse Ühingu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse keskkonnateemalisele esseekonkursile „Jäljed minu järel“ laekus kokku 20 tööd.
Ootasime noorte vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas mõjutab nende endi tegevus keskkonda ja milline võiks olla nende ökoloogiline jalajärg.
Looduskaitsest ja rohelisest maailmavaatest on ühiskonnas palju räägitud ja noorte kirjutistest peegeldub ka huvi selle vastu, nimetades oma generatsiooni „kliimakriisi lasteks“. Tavapärastest hoiakutest hakkasid žüriile silma pigem isiklikuma ümbrusesse suhestumisega arvamusavaldused ja naudingut pakkusid just poeetilisemad lähenemised.
Esseekonkursi võitjad valiti kahes vanuseastmes. Põhikooliealistest (8.-9. klassi) õpilastest kirjutasid parimad esseed Joel-Matis Ungru Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist ja Helena Uuetalu Tallinna 21. Koolist. Gümnasistide hulgast olid võidukad Annette Maria Hermaküla Tallinna 21. Koolist ja Alisa Pelihh Tallinna Mustjõe Gümnaasiumist. Björn Oker-Blomi Fond toetab igat võitjat 200 euro suuruse stipendiumiga ja võitjate esseed avaldatakse Lastekaitse Liidu veebiajakirjas Märka Last.
Aktiivselt osaleva klassi loosiauhind ühiskülastus Fotografiskasse kuulub Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 8. klassile (õpetaja Elona Üksiratsa). Esseekonkursi teemaga sobivalt on Fotografiskas 20. veebruarini avatud kriitilise pilguga loodusmaailma jäädvustava inglise fotograafi Nick Brandti näitus „See tühi maailm / Meile jääb vaid tolm“.
Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Juhani Püttsepp, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja
Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkurssi toetab fotokunstikeskus Fotografiska.
Neljapäeval, 25. novembril 2021 kuulutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval IBBY Eesti osakonna sügisõhtul välja Paabeli Torni auhinna laureaadid.
IBBY Eesti osakond annab Paabeli Torni auhinda välja alates aastast 2004. Selle eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Paabeli Torni audiplom antakse parima tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis. Žürii koosseisus Mirjam Kaun, Kadi Kurema, Anne Kõrge, Ave Mattheus ja Tiina Undrits valisid välja järgmised nominendid:
Juturaamatute kategooria:
Pildiraamatute kategooria nominendid:
Lisainfo:
Anne Kõrge
žürii esinaine
56634281
anne.korge@elk.ee
Roomas arutletakse liigirikkuse säilimise üle ja tutvustatakse Eesti, Läti ja Leedu parimate raamatuillustraatorite hunditeemalisi töid. Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite suurnäitus „Joostes huntidega“ avatakse seal 24. novembril ja seda on võimalik uudistada kuni 8. detsembrini 2021.
Euroopas kaduvate liikide hulka kuuluv hunt valiti 2018. aastal Eesti rahvusloomaks. Ka Rooma sündi sümboliseerib emahunt, kes toitis Igavese Linna rajajaid, kaksikvendi Romulust ja Remust. Tänavu tähistab Rooma 75. aastat Itaalia Vabariigi ning 150. aastat ühendatud Itaalia pealinnana. Balti illustratsiooninäituse „Joostes huntidega” avamisel toimus rahvusvaheline keskkonnahoiu, elurikkuse ja kunsti teemaline ümarlaud „Euroopa identiteedi juured: hunt Vahemere ja Läänemere folklooris elurikkuse säilimise sümbolina”.
„lllustratsioonikunst võimaldab jutustatud lugudesse või reaalselt toimunud sündmustesse põimida uued väärtused – näiteks keskkonnateadlikkuse, rohepöörde, hirmudega toimetuleku ja tõeliste eluväärtuste äratundmise,” selgitab näituse Eesti kuraator Viive Noor. Itaalia kunstiteadlane ja Balti illustraatorite näituse Itaalia-poolne kuraator Tiziana D’Acchille lisab, et see kunstivorm kõnetab nii lapsi kui täiskasvanuid ja illustratsioonikunstis edasiantud sõnum jõuab seega laiemate massideni.
Õnneliku kokkusattumisena ühtis huntinimesele keskenduva näituse avamine Roomas Ilmar Rootsi uurimuse „Susi – meie rahvuslooma 523 nime” avaldamisega Eestis. Teos kirjeldab eestlaste lugupidavat ning olulist suhet hundiga, kes on oma eeskujuga aidanud meie esivanematel loodusega kooskõlas ellu jääda. Eestis on loodud Hundi ümarlaud, mille eesmärk on leida lahendus, kuidas inimene hundiga koos elukeskkonda jagab. Rahvuslooma ümarlaua initsiatiivil andis Eesti Pank oktoobris välja miljon hundisümboliga 2-eurost meenemünti.
Eestit esindas Roomas keskkonna ja rohepöörde teemalisel ümarlaual Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann. „Just kunst on vahend, mis aitab keskkonnateadlikkust ja meid kõiki puudutavat tuleviku toidu teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada,” ütles Tiidemann, kes on varem Roomas Eestit esindanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis FAO. Ümarlaual osalesid ka Eesti Suursaatkonna konsul ja kultuuridiplomaat Marika Lampi, Eesti Suursaatkonna nõunik Anne Mardiste, Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ning Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard. Eestist olid kohal ka Rahvuslooma ümarlaua esindajad – Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, keskkonnaajakirjanik Helen Arusoo ja Ell Sellis Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidust. Itaalia poolelt rääkisid keskkonnahoiust, rohepöördest ja hundiga seotud traditsioonidest Itaalia endine põllumajandusminister Alfonso Pecoraro Scanio, kunstiajaloolane ja kauaaegne Rooma Kaunite Kunstide Akadeemia direktor Tiziana D’Acchille, psühhoanalüütik Pietro Lasalvia, teose „Homerose eeposte Läänemere päritolu” autor Felice Vinci, La Sapienza ülikooli ajaloo ja ühiskonnateaduste professor Andrea Carteny ja La Sapienza ülikooli Balti uuringute keskuse juht Ülle Toode.
„Nii Eesti kui Itaalia rahvusloomaks on hunt, millel on mõlema rahva ajaloos ja folklooris oluline tähendus. Eestis oleme aastasadu huntidega koos eksisteerinud ning ka täna on hundid oluliseks osaks meie elurikkusest. Vaid tihedas koostöös suudame saavutada ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid ning kaitsta bioloogilist mitmekesisust, ühendades parimal viisil kunsti, poliitika ning teaduse,” ütles asekantsler Tiidemann Roomas säästlikule arengule pühendatud kohtumisel. Ümarlaua lõppedes kinkis asekantsler Siim Tiidemann Rooma linnale ja Itaalia parlamendi Balti sõprussuhete grupi esindajale Federico Molliconele Eesti Panga tänavu oktoobris väljaantud hundikujutisega meenemündi. Hundi sümboolikaga mündi said teiste seas ka keskkonnaaktivist ning endine Itaalia põllumajandus- ja keskkonnaminister Alfonso Pecoraro Scanio, psühhoanalüütik Pietro Lasalvia ning Balti näitust võõrustava Creativi Italiani Fondi president Vanna Fadini. „Eesti rahvausundi järgi toob hundi nägemine õnne. Lahkujatele sooviti alati – õnne teie teel ja tulgu hunt teile vastu,” räägib folklorist Marju Kõivupuu.
2018. a. Londoni raamatumessil ning seejärel Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones kohaliku kunstifestivali raames eksponeeritud näitus saabus Itaaliasse, Ischia saarele oktoobris ning jõudis sel nädalal Rooma. See on aeg, mil maailm on toibumas koroonaviirusest ning hirmudega silmitsi seismine on pandeemiaajal saanud uue sisu.
Näituse kuraator ja kunstnik Viive Noor on Itaalias hästi tuntud. Aastatel 2014 – 2016 ringles Itaalias Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös sündinud vendade Grimmide muinasjutunäitus „Elas kord..” (C’erauna volta…). Tuntud muinasjutumeistrid ammutasid inspiratsiooni Napoli barokiaegselt kirjanikult Giambattista Basilelt. Näitust sai kahe aasta jooksul näha üheteiskümnes Itaalia linnas, sealhulgas näiteks Roomas, Bolognas ja Materas. Äsja Roomas alanud Balti illustraatorite rändnäitus „Joostes huntidega” sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Fondazione Creativi Italiani ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Seda rahastab Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital ning toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas.
Näitus on Roomas, Creativi Italiani Fondi galeriis, Piazza della Liberta 4, avatud 8. detsembrini. Näitus keskendub Läänemere idakalda huntinimese pärimustele ja koondab Balti riikide illustraatorite töid.
Balti illustraatorite näitus „Joostes huntidega“ sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Näitust rahastab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital ning seda toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas. 2018. aastal Londoni raamatumessil alguse saanud näitust on eksponeeritud Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones ning viimati Napoli lähedal Ischia saarel.
Lisainfo: Ülle Toode +335 126 8574 ja Fondazioni Creativi Italiani kodulehelt.
Ülle Meistri illustratsioon
For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee