Hüppa põhisisu juurde

Anti üle Sten Roosi muinasjutuvõistluse auhinnad

Eesti Lastekirjanduse Keskuses anti laupäeval, 5. juunil 2021 üle Sten Roosi muinasjutuvõistluse auhinnad. Pika traditsiooniga võistlus toimus juba 29. korda ning sellest võtsid osa 11–15-aastased lapsed üle kogu Eesti. Kokku panid õpilased 43 koolist võistluse tarbeks kirja 182 muinasjuttu.

Esimese koha pälvis Viljandi Kesklinna Kooli 9. klassi õpilane Triinu Kree muinasjutuga „Läbikulutatud akudega telefonid“. Teiseks tuli Ell Juhani Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 4. klassist looga „Sam Sungi seiklused“. Kolmanda koha vääriliseks hindas žürii muinasloo „Kahvel käib ümbermaailmareisil“, mille pani kirja Mattias Apuhtin Tartu Descartes’i Kooli 6. klassist. Lisaks anti välja arvukalt eriauhindu. Parimaid muinasjutte saab järgmiste kuude jooksul lugeda ajakirjast Hea Laps.

Žüriiliikme Kätlin Vainola sõnul olid võistlustööd heal tasemel ja käsitletud teemadering lai. „Nii nagu meid ümbritsevas maailmas, kordus ka sel konkursil refräänina koroona teema. Samuti pakkus lastele huvi tehnika. Esimese ja teise koha tööd põimivad näiteks vaimukalt nuti- ja muinasjutumaailma,“ lausus Vainola.

Võistlustöid hindas kuueliikmeline žürii, mille koosseisu kuulusid võistluse algataja Ann Roos, lastekirjanduse uurija Krista Kumberg, lastekirjanikud Kätlin Vainola ja Liis Sein, folklorist Risto Järv ning lastekirjanduse spetsialist Ülle Väljataga.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks. Alates 2018. aastast korraldab võistlust Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Võistluse toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut.

Tutvu võitjate täisnimekirjaga.

Kandideeri rahvusvahelisse projekti

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lastekirjanikke ja illustraatoreid kandideerima rahvusvahelisse projekti “Diversity and Human Rights Literature for Children from Baltic Authors”.

Rahvusvaheline projekt on sündinud koostöös partneritega Lätist ja Leedust ja selle töökeeleks on inglise keel. Väljavalitud autorite (6 kirjanikku ja 6 illustraatorit igast Balti riigist) töö on tasustatud.

Loe lähemalt projekti tutvustavast ingliskeelsest dokumendist.   

Projekti puudutavate küsimuste korral pöördu palun ulla.saar@elk.ee

Ankeet kandideerimiseks

Muhvi auhinna laureaadid selgunud

Täna, 19. mail 2021 toimub Facebooki otseülekande vahendusel Eesti Lastekirjanduse Keskuse lasteraamatukoguhoidjate õpipäev, mille raames kuulutatakse välja Muhvi auhinna ja tänuauhinna “Lugejate aasta” laureaadid.

Muhvi auhinnaga tunnustatakse väljaandeid ja sisuloojaid, kes käsitlevad meedias lastekirjanduse ja lugemisega seotud teemasid. Auhinna 11. laureaat on Mirjam Kaun Tallinna Keskraamatukogust, kes jäi žüriile silma noortekirjanduse järjepideva ja sisuka tutvustamisega sotsiaalmeedias. Samuti tänati raamatute ja lugemise populariseerimise eest Eesti Rahvusringhäälingu noortesaadet “Nova”. 

Auhinnaga „Lugejate aasta“ tunnustati laste kirjanduse juurde toomise ja lugema innustamise eest Vanalinna Hariduskolleegiumi klassiõpetajat Margit Rüsset.

Triin Soone: „Meil on hea meel, et kirjandusega seotud teemadel on meie infoga üleküllatud  meedias oma koht ja et on inimesi, kes oskavad seda teha nii, et sihtrühm neid märkab. Mirjam ei ole mitte ainult suur noortekirjanduse huviline ja asjatundja, vaid ta on leidnud ka võtme, isegi kuldvõtme, kuidas noori kirjandusega kõnetada. Keskuse õpetaja tunnustus läheb aga suurepärasele pedagoogile Margit Rüssele, kes peab oma südameasjaks, et kõik tema õpilased leiaksid igaüks just oma tee raamatute ja lugemise juurde.“

Eesti Lastekirjanduse Keskus annab Muhvi auhinda välja üle aasta alatest aastast 2001 ja selle saab parim lastekirjanduse ja laste lugemise alaste kirjutiste või saadete autor (toimetaja). Varasemate laureaatide hulka kuuluvad ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson, kirjanik Leelo Tungal, ERRi lastesaadete tegijad Kadri Tiisel ning Tiina Vilu jt. Tänuauhinnaga „Lugejate aasta“ tunnustatakse aktiivse õpetaja panust laste lugemise juurde toomisel.

Lisainfo:

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskus
direktor
triin.soone@elk.ee
+372 5919 0363

Näitus “Libarebane. Rebase võlu” Peterburis

19. mail 2021 avatakse Peterburi Kunstnike Liidu suures näitusesaalis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Stuudio14 ühisprojektina näitus “Libarebane. Rebase võlu” (“Кицунэ. Лисьи чары”), mis on avatud 23. maini.

Näitus on osaks rahvusvahelise nukukunstinäituse “Время Кукол” (“Nukuaeg”) programmist ja selle kuraatorid on Viive Noor (graafika) ning Tatjana Mohrjakova (nukukunst).

Graafikaga osalevad projektis Kadi Kurema, Lucija Mrzljak, Katrin Ehrlich, Maarja Vannas ja Viive Noor Eestist ning Jelena Brõzgalova ja Ksenja Lavrova Venemaalt. Jüri Mildebergilt saab näha kunstiobjekti.

Juuni algusest saab nukukunstinäitust vaadata juba lastekirjanduse keskuses, kus see jääb avatuks terveks suveks.

Katrin Ehrlichi illustratsioon “Külaline”

Mai 2021. Rebecca Dautremer „Jacominus Gainsborough’ paremad päevad“

Rebecca Dautremer (s 1971) on kaasaja üks tunnustatumaid prantsuse kunstnikke, kelle omanäolist käekirja tuntakse üle maailma. Eesti lapsed on tema illustratsioonidega saanud tutvuda Phillippe Lechermeieri jutukogus „Unustatud ja tundmatud printsessid“ (Draakon & Kuu 2014) ning Lewis Carrolli raamatus „Alice Imedemaal“ (Draakon & Kuu 2018). „Jacominus Gainsborough’ paremad päevad“ on esimene teos, millele kunstnik on ise ka teksti kirjutanud.

Raamat üllatab juba oma formaadi poolest, seda niisama lihtsalt kotinurgas raamatupoest või -kogust koju ei vii. Ei sobi see oma suuruse tõttu ka öökapiraamatuks, kuid laua taga või tugitoolis istudes pakub see tegevust kauem, kui ühelt pildiraamatult oodanud oleks. See kehtib nii väikeste kui suurte huviliste kohta, sest üks mis kindel – alles üheskoos lugedes, pilte uurides ja arutades avaneb see teos kõige paremini. Kooslugemisel on veel üks suur pluss – lisaks Jacominuse eluseikadele avab raamat ka su kaaslugejad.

Teose peategelaseks on Jacominus Stan Marlow Louis Gainsborough, väike jänesepoiss, kes saab nime oma vanaema rõõmuks just vanaisa järgi. Ja Jacominusel, olgugi ta nii väike kui tahes, on oma elu elada ja oma kogemused kogeda. Seda mõistab ta tänu perele ja headele sõpradele, sest teose alguses ei usu Jacominus, et maailmas temasugusele üldse kohta on, eriti peale seda, kui ühest tema jalast kukkumise tõttu linka-lonka-käpp saab. Veidikese aja kuludes, siis kui ta on õppinud enne mõtlema ja siis ütlema, ennast usaldama, pisaraid tagasi hoidma ja muid olulisi asju, leiab ta oma koha üles. Ja kuigi vahel tunneb Jacominus, et elu on kuri ja paha, on ohtramalt neid hetki, mis ta rõõmsaks ja õnnelikuks teevad. Nõnda võibki jänes mandlipuu alla magama jäädes tõdeda: „Sa meeldisid mulle, armas väike elu!“

Dautremer kutsub lugejaid-vaatajaid mõtlema elu üle. Ta küsib, mis ja miks on elu. Mis on selles oluline? Millal on elu elamisväärne? Kuidas elada nii, et saaks tänu ja õnnetundega sellele tagasi vaadata? Kõik need on keerukad küsimused, millele teoses otsesõnu ei vastata. Autor ei tee õõnsaid ja imalaid sõnu ning laseb lugejal ise oma järeldused teha.

Küllap on neidki, kes kahtlevad, kas sellistest teemadest lastele kirjutamine on ikka põhjendatud, kas elu ajalikkus peaks olema teada juba varases nooruses või tuleks seda teadmist edasi lükata nii kaugesse tulevikku kui vähegi võimalik? Leian, et Jacominuse raamat on hea võimalus neid teemasid tundlikult käsitleda. Aitab ju raamat mõista, kuivõrd tähtis on märgata lihtsate igapäevaseikade olulisust elutee kujunemisel, osata hinnata lähedasi ja nende rolli sinu kujunemises. Olulisem aga kui miski muu on teadvustamine, et meil kõigil on oma puudused, kuid need ei määratle meid. Väikestest vigadest hoolimata on igaüks meist oma elu peategelane ning kujundab selle oma valikute ja ellusuhtumise abil just niisuguseks kui soovib. See on oluline meeldetuletus argipäevatoimetuste karussellis igas vanuses poisile ja tüdrukule.

Raamatu on eesti keelde tõlkinud Indrek Koff. Tema kogemused lastekirjanikuna on tulnud kindlasti kasuks sellise poeetilise teksti lasteni toomisel. Ja kuigi autor eessõnas ütleb, et kasutab peenemaid väljendeid ja raskemaid sõnu, siis ülemäärast keerukust pole Koffi eestikeelses vahenduses tunda. Mõned võõrsõnad või pikemad väljendid mõjuvad tekstis orgaaniliselt ega tekita võõristust, samas on need piisavalt erinevad argikeelest, et räägitava tähtsust ja erakordsust rõhutada.

Dautremer’ teos täidab ja kasvatab hinge. Selleks aga tuleb lugejal-vaatajal aega võtta. Igati asjakohane on järgida raamatu saatesõnas toodud autori soovitust vaadata rahulikult ja aeglaselt, siis võib avastada nii mõndagi.

Tõlkinud Indrek Koff
Illustreerinud Rebecca Dautremer
Koolibri, 2021
48 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Valgevene kunstnike näitus

Eesti Lastekirjanduses Keskuses avatakse rahvusvaheliselt tunnustatud Valgevene kunstnike näitus “Elus – elutu. Alexander Demidovi ja Hanna Karaleva maalid kaunistavad keskust kuni 11. juunini 2021.

Alexander Demidov on andekas maalikunstnik, kes õpetab ka lapsi. Hanna Karaleva on mitmekülgne looja, kes illustreerib, kujundab, õpetab ja tegeleb fotograafiaga. Viimati sai nende kunstnike töid lastekirjanduse keskuses nautida aastal 2013. Toona toimunud näituse puhul jäi külastajatele meelde selle helgus ja piltidel kujutatud laste ning loomade loodud rõõmsameelne atmosfäär.

Sarnase positiivse laenguga näitus oli planeeritud ka selleks kevadeks, kuid pingeline poliitiline olukord Valgevenes on jätnud oma jälje kunstnike värskemasse loomingusse. Hanna Karaleva oli sunnitud riigisiseste pingete tõttu kodumaalt lahkuma ning maha jäi ka algselt keskusesse mõeldud näitus helgetes toonides maalitud laste ja loomadega. Austrias valmistas kunstnik spetsiaalselt käesoleva näituse tarvis uued pildid.

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on uutesse töödesse jõudnud ka kunstniku mure tema kodumaa pärast. “Tegemist on ilmeka näitega sellest, kuidas diktatuuripoliitika murrab sisse kultuurisfääri ning mõjutab tundlike ja oma maad armastavate inimeste loomingut.” Ta kirjeldab, kuidas Karaleva värvipaletis on punaste, siniste ja kollaste värvide asemele tõusnud mitmeid halle varjundeid, sest kunstniku süda valutab ja tema tundlik loomus ei lase hetkel maalida rõõmsamatel teemadel ning helgemates värvides. “Sellele vaatamata on näitus imeline,” lisas Noor.

Vastukaaluks Hanna Karaleva tumedates toonides töödele rõõmustavad Alexander Demidovi pildid endiselt silma oma soojade toonide ja atmosfääriga. Need on helged pildid kodust ja kodumaast.

Näitus „Salajased elud“ Poolas

13. maist kuni 13. juunini 2021 on Gdanskis Nadbałtyckie kultuurikeskuses (Nadbałtyckie Centrum Kultury) avatud viie hinnatud Eesti illustraatori ja kunstniku grupinäitus „Salajased elud“.

Oma loominguga on väljas Viive Noor, Kadi Kurema, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg ja Urmas Viik. Kunstnikud tutvustavad meile oma salajast maailma. See on muinasjutuline ja isikupärane, inspireeritud Eesti müütidest, metsikust loodusest, aga ka maailmakirjandusest. Näitusel näeb vendade Grimmide, H. C. Anderseni ja L. Carrolli raamatute kangelasi ning tegelasi eesti muinasjuttudest.

Rohkem kui kuuekümnest teosest koosnevat rändnäitust on seni eksponeeritud Prantsusmaal (Pariisis ja Strasbourg’is) ja Iisraelis (Tel Avivis ja Jeruusalemmas). Poolas on näitus olnud avatud Varssavis, Płockis, Krakówis ja Szczecinis.

Viive Noore illustratsioon

Selgusid kirjandusmängu võitjad

15. mail 2021 toimus üleriigilise kirjandusmängu finaal. 3.–4. klasside õpilastele suunatud mälumängus võtsid omavahel mõõtu paikkondlike eelvoorude võitjad. Mäng viidi läbi Zoomi keskkonnas ja kokku oli esindatud 14 maakonda ning Tallinna ja Tartu linn.

Kirjandusmäng leidis aset juba viiendat korda, et tekitada ja toetada noorte lugemishuvi. Osalejad lugesid mänguks valmistudes uuemast lastekirjandusest 12 raamatut, mille valisid välja lastekirjanduse eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Finaalis osalesid kolmeliikmelised võistkonnad Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt, Võrumaalt, Tartust ja Tallinnast.

Esimesele kohale tulid noored lugejad Gregor Kirpu, Mattias Dvorov ja Kerdo Marten Jürnas Lääne-Virumaa võistkonnast (Tapa Gümnaasiumist). Teise koha sai Võrumaa võistkond koosseisus Marta Ruthe, Marten Kinna ja Delisa Ernits (Kääpa Põhikoolist). Kolmandale kohale tuli Läänemaa võistkond (Kullamaa Keskkoolist), kuhu kuulusid Lola Liivamägi, Brigita Rehe ja Rea Varik.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja ja mängu ühe korraldaja Anne Kõrge sõnul pakub kirjandusmäng hea võimaluse tutvustada noorele kirjandushuvilisele uusi raamatuid. Sel aastal olid valikus tosin head laste- ja noorteraamatut, mille on kirjutanud nii eesti kui välismaa autorid. „Väike võistlusmoment lisab lugemisele ka lusti ja hasarti,“ lisas Kõrge.

Päeva juhtis näitleja Kaarel Targo. Kirjandusmängus osalenud lastele tutvustati Tallinna päeva puhul virtuaaltuuril ka pealinna valvuri Vana Tooma kirevat elukäiku.

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. Ettevõtmist toetavad Apollo, fotokunstikeskus Fotografiska, Eesti Tervisemuuseum, Eesti Maanteemuuseum ja Eesti Ajaloomuuseum.

Lisainfo:
Anne Kõrge
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lugejateeninduse juhataja
anne.kõrge@elk.ee
+372 5663 4281

Alide Dahlberg „Väike Mai“ (1949)

Alide Dahlbergi teatakse peamiselt mutionu peo värvika kirjeldajana. Tema sulest on aga ilmunud teisigi raamatuid, mis oma koha meie kultuurimälus igati välja teeninud. Üks sellistest on kindlasti ka „Väike Mai“ („Ilukirjandus ja Kunst“, 1949). Tegemist on toreda värsslooga, mille peategelane, nelja-aastane jonnakas Mai kuidagi leiba süüa ja piima juua ei taha. Nõnda jääb Mai samal ajal, kui kõik teised lapsed suureks kasvavad, vaid pöidlapikkuseks. Seepärast kaob ta ka kapi alla, kust koos muu prahiga aianurka satub. Roti ja varese käest pääsenuna mõistab tüdruk, et pikem ja jonnivabam on toredam olla kui lühike ja jonnakas. Nii annabki Mai metsas kohatud päkapikule lubaduse halvad kombed maha jätta, mispeale see ta taas koju juhatab. Koju jõudnud, saab Maist usin sööja ja kasvaja.

Dahlbergi tekst on küll varjamatult õpetlik, kuid samas ka põnev ja lustlik. Selles on lapsi köitvat fantaasialendu ja teise perspektiivi pakkumist. Vaheldusrikas ja hoogne värss voolab mõnusalt ning  jääb kui võluväel pähe.

Imekenad pildid on 1949. aasta väljaandele joonistanud Aleksander Pilar ja Aleksander Koemets, hiljem on teost illustreerinud ka Regina Lukk-Toompere.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Raamatuillustratsiooni kursuse näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningugaleriis on avatud näitus Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuse lõputöödest. Näitus on avatud 29. maini 2021. 

Täiskasvanud õppijale suunatud kursusel said eelneva kunstikogemusega osalejad teadmisi raamatuillustratsioonist ning esmase illustraatoritöö kogemuse. Aasta jooksul toimusid eesti illustraatorite ja graafikute meistriklassid, loengud ja töötoad. Kursust juhendasid illustraatorid Kertu Sillaste, Kadi Kurema ja Anne Pikkov. Lisaks juhendasid tudengeid Anneliis Lepp, Kristina Tort, Sven Idarand.

Lõputööna valmistas iga osaleja volditud raamatu ehk leporello, mida keskuse pööningugaleriis esitlevad Pille Boiko, Kai Crick, Kai Fischer, Irmeli Jaanson, Triin Koitmaa, Astra Koldek, Katrin Käbin, Tiina Tiitus-Laubre, Merle Luhaäär, Maria Nieminen, Ülle Ottokar, Kristel Tereping ja Kersti Vilimaa.

Näitust on võimalik külastada lastekirjanduse keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10.00–17.00. Samuti on võimalik vaadata veebigaleriid kursuse lõputöödest EKA veebilehel.