Hüppa põhisisu juurde

Näitus „Libarebane. Rebase võlu“

Alates 3. maist 2021 on lastekirjanduse keskuses võimalik vaadata eesti illustraatorite näitust libarebastest. Näitus on avatud 15. maini keskuse lahtiolekuaegadel. Uuesti kohtub nende tegelastega meie keskuses juba järgmise aasta kevadel.

Näitusel osaleb 23 Eesti illustraatorit ja raamatukunstniku, kes uurivad oma töödes Hiina, Jaapani ja Korea kultuuriruumis tuntud mütoloogilist ja mitmekülgset tegelast. Seda idamaade folklooris tuntud olendit ei tohiks segi ajada meie rahvajuttudes levinud libahundiga. Libarebane on salapärane kujumuutja, ta suudab kehastuda kauniks naiseks, haritud õpetlaseks või tavaliseks metsarebaseks. Temast võib saada kaval võrgutaja või ustav ja hea vaim, kes kaitseb kurjade inimeste eest. Sellisena on libarebane ühteaegu kardetud ja armastatud. Näitus uurib, kuidas seda jumalikku olendit näevad, mõistavad ja tunnetavad inimesed väljaspool idamaist kultuuriruumi, milline tundub ta läänlase pilgu läbi nähtuna.

Näitusel osalevad Regina Lukk-Toompere, Lucija Mrzljak, Maris Siimer, Kadi Kurema, Katrin Ehrlich, Jüri Mildeberg, Catherine Zarip, Anne Linnamägi, Maarja Vannas, Urmas Viik, Tiina Mariam Reinsalu, Viive Noor, Made Balbat, Ulla Saar, Eike Ülesoo, Tuulike Kivestu, Irma Raabe, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Elina Sildre, Liisa Murdvee, Piret Niinepuu, Marja-Liisa Plats.      

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on idee libarebastest temaga kaasas käinud rohkem kui 30 aastat. „ Ei ole lihtne leida ideid, mis pakuks paljudele kunstnikele huvi ja paneks neid niigi pingelise elu juures lisatööd tegema.“ Libarebaste teema aga on kõnetanud tema kolleege nii Eestis kui piiri taga. Juba järgmisel kevadel avatakse lastekirjanduse keskuses samateemaline näitus, kus lisaks eesti illustraatoritele näeb ka välismaa raamatukunstnike töid.

Catherine Zaripi illustratsioon

Tartu lastekirjanduse auhinna võitis Triinu Laan

Raamatu ja roosi päevaks, 23. aprilliks on selgunud Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) tänavune laureaat. Auhinna võitis Triinu Laan raamatuga „Luukere Juhani juhtumised”,  mille andis välja kirjastus Päike ja Pilv.

Auhinnale kandideerisid 2020. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud. Auhinna pidulik üleandmine toimub 12.-16. oktoobriks kavandatud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivalil.

Triinu Laane sulest on varem ilmunud eesti- ja võrukeelse paralleeltekstiga „Suur must koer. Suur must pini“ (2007, Triinu Ojari nime all), „Vana katkine tass. Vana katskinõ kass“ (2016) ja „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (2019). Raamat „Vana katkine kass“ pälvis 2016. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljaantava Aasta Rosina auhinna.  Nii nagu „Luukere Juhani juhtumised“ tänavu, oli ka „Vana katkine kass“ Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent lasekirjanduse kategoorias.

Lapsepõlve auhinna võitnud raamatus jutustab Triinu Laan loo sellest, kuidas luukere Juhan läheb suure kooli anatoomiaklassist pensionile ning asub elama taadu ja memme juurde metsatallu. Žürii esinaise Tiia Kõnnussaare sõnul on raamatus  vaikselt muinasjutuks muutuva eestlase omailma kirjeldust,  arhetüüpset taluromantikat ja mahedat huumorit, tsimarukene võro kiilt ja mõnusa kiiksuga tegelased. Raamat koos hästi kokku passivate Marja-Liisa Platsi illustratsioonidega meenutab vanavanemate tähtsust, mõjub elujaatavalt ning õpetab leppima selle osaga elust, mida muuta ei saa.

Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumiste“ kõrval kandideerisid Lapsepõlve auhinnale ka Hasso Krulli „Kiisuke ja veeuputus“, Tiina Laanemi „Kollase Kassi komando“, Anti Saare „Suur koogitegu“ ning Jaanus Vaiksoo „King nr 40“.

Lapsepõlve auhinna varasemad  laureaadid on Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus, Jana Maasik ja Tuul Sepp.  Nagu eelmistel aastatelgi, on Tartu linnal kavas kinkida auhinnatud raamat sobivas vanuses Tartu kooliõpilastele.

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Tiia Kõnnussaar (Tia Navi).

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu

Põlvepikuraamatu konkurss ootab osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ning Kultuuriministeerium kuulutavad välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 11. september 2021. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja koos käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Põlvepikuraamatu konkurss kutsuti ellu aastal 2006, et rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega.

Lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone sõnul on konkurss oluliselt rikastanud meie pildiraamatute valikut ning toonud juurde uusi väga häid autoreid. Konkursi kõrget taset näitab see, et võidutööd saavad sageli tunnustuse „kauneim lasteraamat“ ning mitmed neist on pälvinud väliskirjastajate tähelepanu ja tõlgitud teistesse keeltesse.

Lastekirjanduse asjatundjatest koosnev žürii hindab tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv. Võitjad kuulutatakse välja 11. novembril 2021 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Põlvepikuraamatu konkursil annab Võru Instituut välja eripreemia ja ühe võidutöö avaldab Võru Instituut võrukeelsena, mis on mõeldud kingituseks Vana-Võromaal sündivatele lastele nende esimeseks raamatuks.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba kaheksas. Varasemate võistlustööde hulgast on raamatuna ilmunud näiteks Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Lisainfo:

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

„Tere, tere, Tiipajalga!“ (1976)

Kellele see mõnusalt pihku mahtuv pisike raamat esimest korda kätte satub, imestab kindlasti, kes on see salapärane Tiipajalga, keda raamatupealkirjas teretatakse. Lugema hakates saab ta seda teada, nagu ka seda, milline loom on Tiipajala teretaja Loipajalga ning kes on kõik need vibuninad, sarvikud ja koonukesed, kes raamaturidade vahelt lugeja kujutlusse tegutsema lastakse. Need, kes omal ajal lugenud seda sarja „Muinaslugusid kogu maailmast“ kulunud raamatut, teavad aga kasvõi unepealt öelda, mis, kus ja kuidas selle lugudes juhtus. „Tareke metsas“, „Heategu ununeb“, „Rotipoja kosjad“ ja teised klassikalised eesti loomamuinaslood on sellesse õblukesse kogumikku koondatud ja lühikeses, sugestiivses vormis edasi jutustatud. Nõnda polegi imestada, miks minu koduriiulis oleva raamatu selg ja kaaned on korduvalt parandatud ning selle põnevamaid kohti märgistavad moosiplekid. Oli ju niivõrd lihtne neisse juttudesse ära eksida. On ehk tänagi?

Koostanud Pille Kippar, illustreerinud Henno Arrak. Tallinn: Kunst, 1976

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Astrid Lindgreni mälestusauhinna pälvis Jean-Claude Mourlevat

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaadiks valiti sel aastal prantsuse kirjanik Jean-Claude Mourlevat.  

Mourlevat on eelkõige tuntud laste- ja noorteautorina, kuid ta on kirjutanud ka täiskasvanutele. Ta ammutab oma loominguks tihti ainest muinasjuttudest, tuues juba tuttavad süžeed kaasaegsesse konteksti. Mourlevat’ raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Eesti keeles saame temalt lugeda jutustust „Ookeani kutse“ (2013) ning täiskasvanutele mõeldud novellikogu „Siluett“ (2015). Mõlemad raamatud on eesti keelde tõlkinud Indrek Koff ja välja andnud kirjastus Draakon ja Kuu.

Rootsi Kultuurinõukogu annab mälestusauhinda välja alates aastast 2002. Tänavu kandideeris preemiale 262 kirjanikku ja illustraatorit 68 riigist. Eestist olid nominentide hulgas illustraator Marja-Liisa Plats ja kirjanik Andrus Kivirähk.

Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu kuulutas välja Lapsepõlve auhinna nominendid. Võitja selgub rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil.

Tartu linn annab Lapsepõlve auhinda välja seitsmendat korda. Selle pälvib ühe möödunud aastal ilmunud laste- või noorteraamatu autor. Nominendid valis välja viieliikmeline žürii kirjanik Tiia Kõnnussaare (Tia Navi) juhtimisel.

2020. aastal ilmunud teoste hulgast otsiti kaasakiskuvat, fantaasiaküllast ning arendavat lugu, mis oleks kirja pandud ladusas ja mitmekülgses keeles, pakuks elamust nii ettelugejale kui ka juba ise lugevale lapsele, ning mille tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse terviku.

Nominentide hulka valiti:

Hasso Krull, “Kiisuke ja veeuputus” (Kaksikhammas, illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Triinu Laan, “Luukere Juhani juhtumised” (Päike ja Pilv, illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Tiina Laanem, “Kollase Kassi komando” (Pegasus,  illustreerinud Anna Ring)
Anti Saar, “Suur koogitegu” (Kolm Elu, illustreerinud Priit Pärn, Rudolf Pärn ja Olga Pärn)
Jaanus Vaiksoo, “King nr 40” (Ärkel, illustreerinud Katrin Kaev)

Žürii koosseisu kuulusid lastekirjanik Tiia Kõnnussaar (esimees), Tammelinna raamatukogu raamatukoguhoidja Elle Kasemets, Tartu Erakooli klassiõpetaja Kaie Kubri, Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits ja Tartu Tamme Kooli klassiõpetaja Tiina Orgel.

Tartu linn annab Lapsepõlve auhinda välja alates aastast 2015. Auhinna andmise valmistavad ette Tartu Mänguasjamuuseum ja Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu. Varem on Lapsepõlve auhinna pälvinud Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus, Jana Maasik ja Tuul Sepp.

Aprill 2021. Kertu Sillaste „Appi! Help!“*

Kertu Sillaste nimi on meie lastekirjandussõpradele tuttav juba üle kümnendi. Illustreerinud esialgu teiste autorite (Kätlin Vainola, Jaanus Vaiksoo jt) teoseid, avaldas ta 2012. aastal esimese autoriraamatu – teose, mille piltidele lisaks ta ka teksti ise kirjutas. „Pannkoogiraamat“ (2012) sai peagi menukaks ning sellest ilmus ka ingliskeelne tõlge. 2015. aastal nägi trükivalgust „Ei ole nii!“, lustakas lugu jänesest, kes enesesisenduse abil hirmudest võitu saab. Sellele järgnesid kunstihariduslikud „Igaüks teeb isemoodi kunsti” (2016) ja „Mina olen kunstnik” (2018) ning joonistamise maagilisusest pajatav „Loomakesed läksid linna” (2019). Neist viimasega samal aastal ilmus ka Lihula lilltikanditest inspireeritud „Kõige ilusam seelik” (2019).

Sillaste on ikka olnud otsiva loomuga. Tema käekiri on küll ilmeksimatult äratuntav, kuid sellesse lisandub iga teosega nüansse, mis ei lase kunstnikukeelt igavaks ja stagneerunuks muutuda. Nõnda polegi ime, et just tema käe läbi jõudis meie lugejani Eesti esimene nn vaikne raamat. Tegelikult ei kirjelda see termin olukorda just kuigi täpselt, sest oskaja vaataja jaoks raamat mitte ei vaiki, vaid räägib põneva loo. Tõsi, raamatus pole rohkem sõnu kui kaanel leiduv kakskeelne pealkiri „Appi! Help!“ ja tagakaanel paiknev tutvustus, kuid piltidest tõukuvalt saab lugeja teksti ise konstrueerida. Nõnda olekski otstarbekam pigem sõnadeta raamatu mõiste.

Sillaste on rääkinud, et idee selliseks raamatuks sai ta Itaalias Lampedusa saarel asuvat põgenikelaagrit ja sealset raamatukogu külastades. Kuna erinevatest keelekeskkondadest pärit lapsed ei suuda sageli lugeda üheski keeles, ongi neile kasutamiseks mõeldud raamatud kas minimaalse tekstiga või jutustavad loo just läbi piltide, mis on universaalsemad. Sellised raamatud aitavad noortel lugejatel mõtestada varasemaid valusaid kogemusi ning need seljataha jätta. Samas võimaldavad sõnadeta teosed säilitada kontakti raamatutega, et võõras keeles lugema õppinud lastel oleks hiljem kirjanduseni jõudmine kergem. On ju raamatud väga oluline vahend vaimse tasakaalu loomisel ja säilitamisel. „Appi! Help!“ on niisiis keelteülene teos, mis arusaadav igasuguse taustaga lugejatele.

Mida aga raamat sisaldab? Me näeme aasal kõndivat tüdrukut. Päike paistab, lilled tervitavad teda. Siis aga kuuleb ta appihüüdu ning asub kohe hüüdjat otsima. Räsitud metsast leiab ta suuremaid ja väiksemaid olendeid, kes hoolt ja armastust vajavad. Kuna tüdruk soovib neid kõiki aidata, korjab ta täis taskud ja käed, abivajajaid mahub ka õlale ja juustesse. Kallist koormat kandes jõuab ta viimaks tagasi koju ja vajub väsinult murule. Õnneks tullakse talle siis toeks. Päästetute rõõm toob taas naeratuse tüdruku näole.

Sillaste lihtne, lapse joonistusi jäljendav stiil on raamatus jõuline, emotsionaalne ja mõjus. Loo jutustamisel on abiks värvid ja figuurid, nende asendid ja paigutus. Rõõmsa ja rahuliku keskkonna loovad helekollane ja roosa, turbulentsema tunde kirjeldamiseks on valitud halli-musta skaala. Mida ärevamaks ja hirmutavamaks läheb lugu, seda jõulisemad, tugevamad on Sillaste pliiatsitõmbed, seda metsikumad on kujutatavad figuurid. Lausa hirmutavalt mõjuvad koletislikud puud, samas kui tüdruku ümbert heledus ei kao. Huvitav on läbi teose jälgida ka peategelase kehahoiakut, mis ilmekalt teekonnal tekkinud tundeid väljendab, tema näoilmet, mis alguses küsiv, seejärel otsiv ja hirmunud, lõpuks rahulolev. Vaid üksikute mõjuvate detailide abil on Sillaste suutnud edasi anda laia tundeskaalat, mis tüdrukut valdab. Oma roll on kanda ka tüdruku patsidel.

Niisamuti kui sõnadega raamatut lugedes, on sõnadeta raamatuski iga vaataja tekst pisut erinev. Lapsele võib see olla lugu ammu kadunud mänguasjade leidmisest, halvast unenäost või hirmudemaal käimisest. Täiskasvanuile võib teos aga rääkida loo rändekriisist või raiemahtude suurenemisest, kliimakatastroofist või ülerahvastatusest, piiride loomisest või lõhkumisest. Üks mõte aga, mis ilmselt kõigile ühtviisi olulisena kõlama jääb, on abipalujate märkamine ning endas tegutsemisjulguse- ja tahte leidmine.

*Arvustuse lugemisel tuleb silmas pidada, et selle on kirjutanud kirjandusteadlane, kes pole kunstiküsimustega kuigivõrd sina peal.

Illustreerinud Kertu Sillaste
Kirjastus Koolibri
24 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Virtuaalne haridusprogramm „KUST MÕTTED TULEVAD?“

Haridusprogramm II kooliastmele (4.-9. klass)

Vajalikud töövahendid: paber, harilik pliiats, värvipliiatsid. Kestus 45 minutit.

Teematund viiakse läbi Zoom keskkonnas. Tunni juhendaja tutvustab osalejatele lastekirjanduse keskuse varakambris raamatute sündmise teekonda. Kohtume virtuaalse silla vahendusel erinevate lastekirjanikega, kes arutlevad selle üle, kuidas nende raamatud sünnivad. Lugudest inspiratsiooni saades teeme loovkirjutamise ülesandeid ja proovime oma tekste illustreerida.

Lõpetuseks jagame heade lasteraamatute soovitusi.

Hind grupile: 30 eurot
Grupi suurus: üks klass
Lisainfo ja broneerimine: katrin@elk.ee

Raamatute laenamine kontaktivabalt

Hea lugeja!

Seoses koroonaviiruse levikuga on Eesti Lastekirjanduse Keskus külastajatele suletud kuni 2. maini 2021. Keskuse raamatukogust saab raamatuid laenata ettetellimise teel ja kontaktivabalt esmaspäevast reedeni 10–18.

Laenutamiseks:

  • Vali lastekirjanduse keskuse kodulehel raamatute kataloogist soovitud raamat.
  • Veendu, et raamat oleks hetkel raamatukogus olemas – kataloogis märge „Vaba“.
  • Saada raamatusoov laenutus@elk.ee või helista 6177235.
  • Ettetellitud raamatud saad keskusest kätte kontaktivabalt keskuse fuajeest.
  • Keskusesse tulles tuleb kanda maski.
  • Raamatud saab keskusesse tagastada samuti kontaktivabalt, kasutades õues paiknevat tagastuskasti või tuues raamatud lahtiolekuaegadel keskuse fuajeesse.

Kõikide 2021. aastal laenatud raamatute tähtaegu pikendame jooksvalt ja viiviseid ei rakenda.

Head rahvusvahelist lasteraamatupäeva

Täna, 2. aprillil on Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, mil üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva.

IBBY Ameerika Ühendriikide sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi, mille kirjutas kuuba-ameerika lastekirjanik Margarita Engle (1951). Sõnumit saadab plakat, mille autoriks on tuntud brasiilia lasteraamatuillustraator Roger Mello (1965).

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lasteraamatupäeval kõiki huvilisi võtma osa toredast äraarvamismängust meie sotsiaalmeedia kanalites: Facebookis ja Instagramis.  Õigesti vastanute vahel loosime välja väärt lugemisvara.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva traditsioonile pani alguse Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967 ning igal aasta läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati.