Hüppa põhisisu juurde

Selgusid „Järje hoidja“ auhinna saajad

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab Järje Hoidja auhinnaga Leelo Tungalt ja Aleksei Turovskit nende teose „Kati, Carl ja isevärki farm“ eest. Auhind antakse traditsiooniliselt üle rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil.

Järje Hoidja auhinnaga tänab Tallinna Keskraamatukogu möödunud aasta enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorit. Eelmisel aastal lugesid lapsed usinalt Leelo Tungla ja Aleksei Turovski raamatut „Kati, Carl ja isevärki farm”, mille autorid saavad kingituseks raamatu ainetel valminud lastejoonistuse.

Raamat annab lastele võimaluse tutvuda Eesti taludes elavate loomade ja lindudega. Selle on illustreerinud Heiki Ernits ja välja andnud kirjastus Rahva Raamat.

Noorte lugejate hulgas populaarset kirjanikku tunnustab Tallinna Keskraamatukogu juba kuueteistkümnendat korda. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Anti Saar, Reeli Reinaus, Ilmar Tomusk, Aino Pervik jt. Vaata Järje Hoidja auhinna pälvinud kirjanikest nimekirja.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse armastatud muinasjutumeistri Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Traditsioonile pani alguse Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967. Igal aastal läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati. 2021. aastal on selleks Ameerika Ühendriikide IBBY, kelle tervituse „Sõnade muusika“ pani kirja kuuba-ameerika lastekirjanik Margarita Engle. Sõnumiga käsikäes käiva plakati autoriks on illustraator Roger Mello.

Eesti muinasjutt ilmus rahvusvahelises digitaalses lasteraamatus

Dubais toimuva maailmanäituse raames ilmunud digitaalsesse lasteraamatusse „Lastejutte üle ilma“ jõudis ka Jakob Kõrvi muinasjutt “Kaluri kimbatus” koos Edgar Valteri illustratsioonidega. Muinasjutt on algselt ilmunud raamatus “Veealused” ja see jõudis rahvusvahelisse kogumikku EXPO Dubai Eesti Esinduse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös.

„Lastejutte üle ilma“ on 5–12-aastastele lugejatele mõeldud viie-osalise raamatusarja teine väljaanne, mille eesmärgiks on populariseerida haridust ja kirjandust kogu maailmas. Lisaks Eesti autori tekstile ilmus kogumikus veel 42 muinasjuttu või lühilugu. Raamatusse jõudnud lugudes kohtab värvikaid tegelasi kogu maailmast alates Ukraina ööbikutest kuni Omaani laevakaptenite ja India printsessideni. Toredaid lugusid kaunistavad nii laste endi kui professionaalsete illustraatorite loodud pildid.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul on Eesti uuem lastekirjandus mitmekesine ja huvitav nii sõnas kui pildis: „Meil on, mida maailmale näidata ja mille üle uhkust tunda.“ Selle edu juured on tema sõnul peidetud just meie rahvaluulesse, muinasjuttudesse ja muistenditesse. „EXPO lasteraamatus osalemine annab võimaluse jagada ühte meie muinaslugu kogu maailmaga ja muuta väike Eesti maailmakaardil veel kirkamaks ja põnevamaks,“ lisas Soone.

Raamat on tasuta alla laetav järgmistes veebikanalites: Expo School Programme website, Kobo ja Apple Books. Paberkandjal raamatut levitatakse Dubais toimuval maailmanäitusel, mis algab 2021. aasta oktoobris.

Raamatu fail on kättesaadav SIIT

Näitus “Salaelud” Poolas

Poolas Szczecinis Pommeri hertsogilossis avati eesti raamatukunstnike näitus „Salaelud“. Näitus on avatud kuni 5. aprillini.

Näitusel on väljas pea 60 tööd Viive Noorelt, Urmas Viigilt, Kadi Kuremalt ja Regina Lukk-Toomperelt. Nende tööde hulgas on graafikat, joonistusi ja väikeseid ruumilisi objekte.

Kõik tööd peegeldavad nende loojate individuaalset ja ainukordset stiili, need on ühteaegu universaalsed ja väga isiklikud. Kunstnikud on inspiratsiooni ammutanud nii eesti mütoloogiast kui ka vendade Grimmide ja Hans Christian Anderseni muinasjuttudest.

Rändnäitus avati esmakordselt aastal 2016. Seda on varem eksponeeritud Prantsusmaal (Pariisis ja Strasbourg’is), Iisraelis (Tel Avivis), Valgevenes (Minskis) ja Poolas (Varssavis, Płockis ja Krakówis).

Näituse korraldaja on Eesti Suursaatkond Poolas.

Loe näituse kohta lisa Eesti Kunstnike Liidu kodulehelt  ja Pommeri hertsogilossi kodulehelt.

Illustratsiooninäitus “Pildi jõud” Moskvas

Moskvas Venemaa Riiklikus Lasteraamatukogus avati Tallinna illustratsioonitriennaali näitus „Pildi jõud“. Näitusel eksponeeritakse novembris Rahvusraamatukogus toimunud triennaalil osalenud eesti kunstnike töid. Samuti on kohalikul illustratsioonihuvilisel võimalik uudistada vene raamatukunstnike pilte.

Eesti illustratsioonikunst on näituse korraldajate sõnul viimase kümne aasta jooksul maailma üha rohkem tähelepanu saanud. Triennaali kuraator Viive Noor leiab, et novembris Tallinnas toimunud ja nüüd osaliselt Moskvasse liikunud näitus kinnitab, et eesti illustratsioonikunst liigub maailmaga samu radu pidi.

Teiste hulgas osalevad näitusel Joonas Sildre, Ülle Meister, Viive Noor, Kadi Kurema, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Regina Lukk-Toompere, Katrin Ehrlich, Anu Kalm ja Urmas Viik.

Näitust toetab Eesti saatkond Moskvas.

Loe lisa Venemaa Riikliku Lasteraamatukogu kodulehelt

Märts 2021. Sarah Crossan „Iiris“

„Iiris“ on Sarah Crossani neljas eesti keeles ilmunud raamat. Varem on meil välja antud „Üks“ (2017), „Õun ja vihm“ (2018) ning „Kuutõus“ (2020), mis kõik on praegusaja ühiskonna olulistele probleemidele ja valupunktidele tähelepanu pööranud. Kodumaal 2019. aastal trükivalgust näinud „Iiris“ („Toffee“) jätkab sama liini. Raamatu keskseteks teemadeks on vägivald, surm ja mälu.

Teose peategelane, 16-aastane Allison põgeneb kodust. Tema ema on surnud õige pea pärast tütre sündi, mistõttu on isa kasvatanud tüdrukut üksinda. Aeg-ajalt on isa-tütre elust läbi käinud ka kasuemakandidaate, kuid keegi pole pikemalt pidama jäänud. Kui nende ellu saabub Kelly-Anne, on tüdrukul esimest korda tunne, et saab kellelegi loota. Siis aga otsustab naine lahkuda ja kutsub tüdrukut kaasa. Allison ei suuda isa maha jätta ja otsustab jääda. Hiljem ümber mõelnud, ei ei leia tüdruk Kelly-Anne’i naise saadetud aadressilt eest. Rahata ja telefonita Allison satub ööbima vanasse kuuri, mille omanik, mäluprobleemide käes kannatav Marla arvab teda olevat oma noorpõlvesõbranna Iirise. Kuna tüdrukul pole kuhugi minna, otsustab ta naise juurde jääda ja Iirist teeselda. Õige pea avastab Alison, et temal ja Marlal on rohkem ühist, kui esmapilgul paistis.

Nii nagu Marla puhul ei hoolita tema tunnetest ja mõtetest, pidades neid mõttetuks vanainimese soigumiseks, nõnda ei võeta tõsiselt ka teismelise Allisoni soove. Tüdruk on juba varases eas õppinud hoidma võimalikult madalat profiili nii koolis kui kodus. Ta ei vaata inimestele otsa, et mitte provotseerida, püüab hoida kodu nii korras kui vähegi võimalik, valmistada just selliseid sööke, nagu isa tahab, kuid see ei aita. Niipea kui ühed nõudmised on täidetud, ilmuvad uued, mis annavad vägivallatsejale taas põhjuse oma tundeid tüdruku peal välja elada. Allison on kaua aega tundnud süüd, et ta pole piisav, et olemas olla.

Pidevalt isa vaimse ja füüsilise vägivalla all kannatanud Allison tahab Marla juures olles unustada oma varasemat elu, arvates, et puhtalt lehelt alustamine toob kaasa rahu. Nähes aga, kuidas naine piinleb, suutmata meenutada eilseid juhtumisi või kaugemaid eluseikasid, jõuab temani teadmine, et tulevik sünnib vaid mineviku baasil. Sellest tuleb järeldused teha, neist õppida ja siis edasi minna. Alles siis, kui tüdruk julgeb oma olukorda tunnistada ja abi saamiseks võimude poole pöörduda, saab alata tervenemine.

Neile, kes Crossani teisigi raamatuid lugenud, ei tule omapärane kirjutamisviis üllatusena. Proosaluulena esitatud tekst on võluv ja tempokas. Selles on palju silmale tajutavatki, mis tähenduslikkust loob (taandread, kaldkirjad, moodustuvad graafilised elemendid jmt). Kiita tuleb ka tõlkijat Kristina Uluotsa, kes teksti, milles mitmeid tähendustasandeid, nõnda sujuvasse eesti keelde on suutnud panna. Samas aga jätab selline hõre teksti esitamise viis piisavalt ruumi lugeja mõtetele ja tunnetele. Kindlasti pole „Iiris“ kiirelt läbistamise teos, vaid miski, mis pikemalt meeltesse pidama jääb.

Tõlkinud Kristina Uluots
Kaaneillustratsioon Eike Malva
Varrak, 2021
360 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Lastekirjanduse aastapreemia selgunud

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja aastapreemiate laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias oli võidukas Juhani Püttsepa raamat “On kuu kui kuldne laev” (Tänapäev). Teose on illustreerinud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante.

Teos kõneleb eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel. See on edasi antud lapse vaatepunktist ning arvestab alati väikese lugejaga.

Laureaadi valis välja kolmeliikmeline žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo.

Püttsepa kaasnominentide hulka kuulusid Maarja Kangro „Isa kõrvad“ (Nähtamatu Ahv), Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv), Piret Raud „Juurtega aed“ (Tänapäev), Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (Päike ja Pilv) ja Anti Saar „Suur koogitegu“ (Kolm Elu).

Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajad valisid raamata möödunud aastal ka “Aasta Rosina” tiitli vääriliseks.

Loe lisaks:

Lastekirjanduse keskuse kuu raamat detsember 2020
Aasta kõige omanäolisem lasteraamat kõneleb lastekirjanduses harva käsitletud teemast

Hando Runnel „Mõtelda on mõnus“ (1982)

Ma ei mäleta, et Runneli „Mõtelda on mõnus“ oma ilmumise ajal suurt furoori oleks tekitanud. Võib-olla täiskasvanud mõtlesid ja arutasidki, et kuidas küll lastele ja sellistest asjadest, kuid laste lugemisrõõmu kõrval olid need arvamused tühised.

Surm ja suitsetamine, altkäemaksud ja elamispinnakriis – polnud need ju tavapärased teemad, mida toonastes laste luulekogudes leida võis. Ega nüüdki leia. Vaid vähesed oskasid toona ja suudavad tänagi rasketest teemadest rääkida nii, et laste elurõõm püsima jääb. Tänu tollele temaatilisele tõsidusele ja laiahaardelisusele suudavad aga noored lugejad ehk ka edaspidises elukäigus olulist vähetähtsast eristada ning pisikesi argirõõme märgata.  „Kingi mulle kinopilet“, „Nutikas lutikas“, „Käivad kassid perenaise kannul“ ja paljud teised tulevad taas meelde, justkui oleksin alles eile raamatu käest pannud.. Milline mõnu sõnade ritta ladumisest, milline mõnu nende lugemisest! Jah, suur ja sügav, tugevalt maa küljes kinni ja samas ääretult vaba on Runneli luule.

Tore, et taas kohtusime!

illustreerinud Maret Kernumees
Eesti Raamat 1982

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Raamatute laenamine kontaktivabalt

Hea lugeja!

Seoses koroonaviiruse levikuga on Eesti Lastekirjanduse Keskus külastajatele suletud kuni 4. aprillini 2021. Keskuse raamatukogust saab raamatuid laenutada ettetellimise teel ja kontaktivabalt esmaspäevast reedeni 10–18.

Laenutamiseks:

  • Vali lastekirjanduse keskuse kodulehel raamatute kataloogist soovitud raamat.
  • Veendu, et raamat oleks hetkel raamatukogus olemas – kataloogis märge „Vaba“.
  • Saada raamatusoov laenutus@elk.ee või helista 6177235.
  • Ettetellitud raamatud saad keskusest kätte kontaktivabalt keskuse fuajeest.
  • Keskusesse tulles tuleb kanda maski.
  • Raamatud saab keskusesse tagastada samuti kontaktivabalt, kasutades õues paiknevat tagastuskasti või tuues raamatud lahtiolekuaegadel keskuse fuajeesse.

Kõikide 2021. aastal laenatud raamatute tähtaegu pikendame jooksvalt ja viiviseid ei rakenda.

Head laste- ja noorteraamatud on selgunud

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutavad täna, 4. märtsil 2021 välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 782 raamatu hulgast, millest 193 olid algupärandid ja 589 tõlkeraamatud. Nende hulgast valiti nimekirja 16 teost lastele ja 7 noortele. Oma lemmiku poolt hääletasid seekord ka noored lugejad ise. 

Lastekirjanduse uurija ja žüriiliige Jaanika Palmi arvates peegeldab tehtud valik meie lastekirjanduse mitmekülgsust ning annab hea ülevaate ilmunud raamatutest: „Selle aasta nimekiri näitab hästi, kuivõrd kaunis ja sisukas on hetke lasteraamatumaastik. Mõtlemisainet ja inspiratsiooni leiavad neist teostest nii mudilased, lapsed kui ka noored. Soovitan täiskasvanutelgi mõne neist raamatutest kätte võtta, sest lugemiselamus on garanteeritud.“

Esmakordselt valisid oma lemmikteose ka Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed, kes leidsid, et nimekirja valitud raamatutest hulgast võiks nende eakaaslastele eriliselt huvi pakkuda Ene Sepa kirjutatud „Lumelinnu surm“, mille on välja andnud kirjastus Eesti Raamat. Noortekogu juhi Triin Sooääre (17) hinnangul toob raamat esile olulised teemad nagu pere, sõpruse ja väljendusoskuse. „Lugedes võib tegelikult avastada end justkui tulevikust – noored räägivad kaasa neid puudutavatel teemadel sobivas vormis ning arutlevad omavahel,“ lausus Sooäär.

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsude ning plakatitega, mis juhatavad lugejaid nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes väärt lugemisvara juurde.

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid.

Selle aasta heade laste- ning noorteraamatutega saab tutvuda Lastekaitse Liidu koduleheküljel.

Hea lasteraamat (plakat A3; A4):

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat (plakat A3; A4):

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2020

Väiksematele:

  • Benji Davies. Vanaema linnupoeg. Tõlkinud Dea Oidekivi. Kirjastus Rahva Raamat
  • Maarja Kangro. Isa kõrvad. Kirjastus Nähtamatu Ahv
  • Triinu Laan. Luukere Juhani juhtumised. llustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Marius Marcinkevičius. Võlujärv. Illustreerinud Lina Dūdaitė. Tõlkinud Tiiu Sandrak. Kirjastus Hea Lugu
  • Piret Raud. Juurtega aed. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Anni asjad. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Kolm Elu
  • Anti Saar. Suur koogitegu. Illustreerinud Priit Pärn, Märt Rudolf Pärn, Olga Pärn. Kirjastus Kolm Elu
  • Ilmar Tomusk. Vapper siil. Illustreerinud Catherine Zarip. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Nat Amoore. Koolihoovi miljonäri saladused. tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat
  • Kadri Hinrikus. Taks ja Dogi. Illustreerinud Elina Sildre. Kirjastus Tammerraamat
  • Jenny Jägerfeld. Minu suurejooneline elu. Tõlkinud Kadi-Riin Haasma. Kirjastus Varrak
  • Mika Keränen. Vanemuise väits. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Keropää
  • Juhani Püttsepp. On kuu kui kuldne laev. Illustreerinud Gundega Muzikante. Kirjastus Tänapäev
  • Frauke Scheunemann. Winston: salamissiooniga kõuts. Tõlkinud Tiina Aro. Kirjastus Tänapäev
  • Trudi Trueit. Nebula saladus. Tõlkinud Triin Olvet. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Katrin Väljataga. Ümarmudil otsib kodu. Illustreerinud Anu Kalm. Kirjastus Tammerraamat

Hea Noorteraamat 2020

  • Jenn Bennett. Südame õige kuju. Tõlkinud Liis Konovalov. Heli Kirjastus
  • Sarah Crossan. Kuutõus. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
  • Cath Crowley. Sõnad sügavas sinises. Tõlkinud Bibi Raid. Kirjastus Rahva Raamat
  • Catherine Ryan Hyde. Püsi elus! Tõlkinud Anne Kull. Kirjastus Ersen
  • Reeli Reinaus. Morten, Emilie ja kadunud maailmad. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
  • Victoria Schwab. Kummituste linn. tõlkinud Marge Paal. Kirjastus Rahva Raamat
  • Ene Sepp. Lumelinnu surm. Kirjastus Eesti Raamat – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik. 

Lisainfo:

Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
53436586
jaanika.palm@elk.ee

Lastekirjanduse aastakoosolek lükkub edasi

Lastekirjanduse aastakoosolek lükkub edasi. Koololek toimub Facebooki Live ülekande vahenduse 11. märtsil 2021 kell 14–17. Koosolekul antakse ülevaade möödunud aastal ilmunud algupärastest ja tõlgitud lasteraamatutest. Heade laste- ja noorteraamatute auhinnad kuulutatakse endiselt välja 4. märtsil lastekirjanduse keskuse ja Lastekaitse Liidu sotsiaalmeedia kanalites.

Aastakoosoleku kava:

  • Jaanika Palm „Kus kirjutajaid, seal lugejaid? Eesti lastekirjandus 2020“
  • Krista Kumberg „Mustrimotiividest tuttaval taustal. Tõlkekirjandus lastele 2020“
  • Viive Noor „Terad ja sõklad. Eesti lasteraamatuillustratsioon 2020“

Ülekannet näeb Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel.

Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231