22. oktoobril 2020 kell 10.30–16 toimus juba kaheksandat korda Eesti lastekirjanduse keskuse ja Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses“. Seminari alapealkiri oli seekord „Mäng ja lastekirjandus“ ning see uuris, milline roll on mängul lasteraamatutes.

Ütlus „Mäng on väikese inimese töö“, on üldtuntud, kuid kas me ka teame, mis on mäng teoreetiliselt ja kuidas seda uurida saab? Kas oskame arvata, mil moel mäng lastekirjanduses väljendub, kes on meie kõige mängulisemad kirjanikud ning kuidas noortele lugejatele selline kirjandus mõjub? Kas mõistame, miks on oluline keelemäng või nukuteater, mänguline lasteraamat või lustlik muuseumiprogramm, õpetaja või lapsevanema võime märgata lastekeele rikkust? Nendele küsimustele otsisid seminariettekannetes vastust Oliver Laas, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Mari Niitra, Taavi Tõnisson, Katre Kikas, Keiti Vilms, Andra Kütt ja Elle-Mari Talivee.

Lastekirjanduse uurija ja seminari korraldaja Jaanika Palmi sõnul ei ole mängu ja lastekirjanduse suhteid ammuilma põhjalikuma vaatluse alla võetud. „On tore, et nüüd tänu sellele seminarile saime teemast niivõrd mitmekülgse pildi. Vaadeldi ju mängu nii mänguteoreetilisest vaatepunktist, uuriti eri teoste mängulisust kui käsitleti ka viise, kuidas mängulisuse abil rohkem lapsi ja noori lugemise juurde tuua.“ Palm loodab, et pärast seminari on osalejail kergem lastekirjanduses mängu märgata ning nad saavad palju inspiratsiooni lugemisteemadele loovamalt lähenemiseks.

Underi ja Tuglase kirjanduskeskus vanemteaduri Elle-Mari Talivee sõnul oli seminari kava mitmekülgne ja põhjalik. Ta ise ootas väga muuhulgas arutlust mängu piiridest Andrus Kivirähki loomingus: „Mu oma poisid on kasvanud suureks just tema lasteraamatutega ning see lõbus julgus, mis neis õpetab kõige üle sõbralikult naerma, on justkui osa sellisest leidlikust mängust, mis aitab igapäevamaailmaga hakkama saada.“ Sõna „mäng“ paneb Talivee sõnul juba iseenesest kuklakarvad põnevusest ja ootusärevusest püsti tõusma.

Seminarisarja „Laps kirjanduses” sai alguse 2013. aastal. See toob igal sügisel lastekirjanduse keskusesse kokku Eesti parimad lastekirjanduse uurijad ja spetsialistid, kes süüvivad olulistesse lasteraamatutega seotud teemadesse. Möödunud aastatel on arutletud huumori olemuse üle, vaagitud lastele mõeldud klassika olulisust, süüvitud Põhjamaade lasteraamatutesse, keskendutud tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses ning kooli ja kirjanduse suhetele.

Otseülekannet seminarist on võimalik järele vaadata Eesti lastekirjanduse keskuse Facebooki-lehel.

Seminari toetab Eesti kultuurkapital.

Vaata seminari kava siit.

Täna, 20. oktoobril 2020 tähistatakse Eestis ettelugemise päeva, et tõsta esile ettelugemise tähtsust. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldas sel puhul 4. klasside õpilastele üle-eestilise ettelugemisvõistluse „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“.

Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega. Just siit saab alguse lapse kõne areng, kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. Lisaks on ettelugemine tore ajaviide ja pakub ka täiskasvanutele võimaluse veeta kvaliteetaega ühes perega.

Ettelugemisele tähelepanu juhtimiseks viis Eesti Lastekirjanduse Keskus läbi toredaks traditsiooniks kujunenud ettelugemisvõistluse, millest võtavad osa 4. klasside õpilased üle kogu Eesti. Sel korral viidi võistluse finaal läbi video vahendusel. Kolmeliikmeline žürii sai vaadata ja hinnata maakondlike parimate ettelugejate esinemistega videoid.

Eesti rahvajutu aastast innustatuna oli võistlus pühendatud muistenditele ja kandis pealkirja „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“. Rahvajutu aasta eestvedaja ja jutuvestja Piret Päär edastas kõikidele võistlusel osalejatele ka videotervituse.

Parimaks ettelugejaks osutus sel aastal Raplamaalt pärit Uku Attila Metsallik. Teisele kohale tuli Võrumaalt pärit Loore Liisa Samuel. Kolmandat kohta jäid sel aastal jagama Isabell Eelmäe Pärnumaalt ja Moona Ojasoo Läänemaalt.

Žüriisse kuulusid loovkirjutamise kooli Drakadeemia juhataja Siret Campbell, vabakutseline näitleja ja lavastaja Lennart Peep ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi ja nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Lisainfo:
Ettelugemise võistlus teemal „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“.

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee

Fotokunstikeskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osalema inspireerival konkursil “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” Sel korral ei tule alustada tühjalt lehelt, vaid inspiratsiooniks on Rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni maagilised fotod. Konkursiga tahame uurida, kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna või on see hoopis vastupidi.

Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Telliskivis asuva Fotografiska sügishooaja suurim ja uusim näitus, mis jääb avatuks järgmise aasta 17. jaanuarini. Sissepääs Fotografiskasse on kuni 12 eluaastani prii. Kui sa ei saa kohale tulla, siis tutvu Erik Johanssoni töödega tema kodulehel või Instagrammis.

Konkursi idee taga on Fotografiska Tallinna kaasasutaja Rain Tamm ja tema loovkirjutamise huviline tütar Roos Marii. Roos Marii on osalenud Eesti Lastekirjanduse Keskuse loovkirjutamise ringis ning Erik Johanssoni näitust külastades leidis ta, et seal nähtud fantaasiaküllaste fotode põhjal saab kindlasti kirjutada palju toredaid jutte ja lugusid.

Lugusid võib kirjutada vabalt valitud Erik Johanssoni fotost inspireerudes ja lastes oma fantaasiamaailm valla. Kirjutada võib nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Oodatud on nii jutustused, muinasjutud, esseed kui ka lühivormid ja luuletused – kirjuta kasvõi haiku. Tekstide soovitav pikkus on kuni tuhat sõna.

Lood palume saata elektrooniliselt 25. novembriks 2020 märgusõnaga „Ääretagused paigad“ meiliaadressil elk@elk.ee. Tööle palume lisada loo autori nimi, vanus, kool, klass ning kirjutaja või õpetaja e-posti aadress. Alapealkirjaks märgi tööd inspireerinud foto nimi.

Žürii hindab konkursile saadetud töid kolmes vanuseastmes:

• 4.–6. klass
• 7.–9. klass
• 10.–12. klass

Loovamaid kirjutisi ootab põnev auhinnasadu, mille seas Erik Johanssoni autogrammiga imelised postrid, tema maagilised raamatud ning Fotografiska aastane Sõbrakaart, millega saab tulla näitustele kasvõi iga päev.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta jaanuaris.

Foto: © Erik Johansson, Full Moon Service

Rahvusvaheline Noorteraamatukogu avalikustas kataloogi „The White Ravens 2020“, mis koondab infot 200 maailma parima lasteraamatute kohta. Sel korral on valiku hulgas ka eesti autorite Aidi Valliku, Jaanus Vaiksoo ja Piret Jaaksi teosed.  

„The White Ravensi“ kataloogi koostab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu Münchenis. Kataloogis on tänavu teoseid 56 riigist ja 36 keeles. Eesti lasteraamatutest märgiti sel korral ära Aidi Valliku „Seebu maailm“ (pildid Lumimari, MTÜ Lugu-Loo 2019), Piret Jaaksi „Emme draakon“ (pildid Marju Tammik, Päike ja Pilv 2019) ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“ (pildid Katrin Kaev, Ärkel 2019). Kataloog on abiks nii kirjastajatele tõlkeõiguste ostmisel-müümisel kui ka raamatukogutöötajatele uudiskirjanduse valimisel. Seda tutvustatakse igal aastal Frankfurdi ja Bologna raamatumessil.

„Emme draakon“ on südamlik lasteraamat, mis kõneleb iga emme sees elavast draakonist, kelle võib äratada voodisse pillatud kakao või kleidi sisse lõigatud auk. Raamatu autor Piret Jaaks lausub, et rahvusvahelise tunnustuse saamine oli tema jaoks tõeline üllatus, sest tegu on alles tema teise lasteraamatuga. „Kui seda lugu kirjutama hakkasin, ei osanud arvatagi, et niivõrd paljude emmede sees elavad draakonid ja et nõnda paljud lapsed on püüdnud neist aru saada. Mõistagi kuulub pool tunnustust illustraator Marju Tammikule, kes emmele, lapsele ja vahvatele draakonitele elu sisse puhus,“ lisas kirjanik.

Raamatu „King nr 39“ edu seisneb kataloogi koostajate sõnul selle mitmekihilises tekstis, millesse on pikitud seletamatuid elemente, ning peategelastes, kellega on võimalik samastuda. Kirjanik Jaanus Vaiksoo kandis raamatu ideed ehk lugu mehest, kes ostab iga päev väikesest Nõmme kingapoest paari uusi kingi, endas päris pikalt. Ta püüdis kirjutada loo nii, et see oleks seikluslik ja lõbus ning 10–12aastastel lastel oleks seda hea lugeda. „Mul on hea meel, et raamat on hästi vastu võetud just sihtrühma poolt. Kogu raamatu seltskond sai kirjutades väga omaseks, nii et ei raatsi veel nendest loobuda. Paul Viies, Minna Riin, tema veider isa Artur, Kingamees ehk Hugo Bachmann ja ilus kingapoe müüja Katja jätkavad tegutsemist. White Ravensi tunnustus annab kindlasti indu juurde. Ja muidugi olen tänulik kunstnik Katrin Kaevule, kes on südamest hoolt kandnud raamatu visuaalse poole eest,“ ütles autor.

Aidi Valliku „Seebu maailm“ tegeleb elegantselt keerulise teemaga. Autori sõnul on see lugu sellest, kuidas ühe lapse maailm vanemate lahutusega laguneb ja kuidas ta suudab unistustele toetudes selle siiski uuesti üles ehitada: „See on kõige tõsisem raamat, mis ma lastele olen kirjutanud, omamoodi, isiklik ja unistuslik, nii et seda avaldades kartsin küll, kuidas selline asi nüüd vastu võetakse.“ Seda rohkem on autoril hea meel nii suure tunnustuse üle, nagu „The White Ravensi“ kataloogi pääsemine. „Olen väga tänulik Lumimarjale, kes tabas raamatu atmosfääri samamoodi väga isiklikult ja sügavalt ning tegi sellele raamatule otse imetaolised pildid.“

Koostajad loodavad näidata kõiki kataloogi valitud teoseid 2021. aastal rahvusvahelisel Bologna lasteraamatumessil Rahvusvahelise Noorteraamatukogu stendis.

Varasemates kataloogides äramärgitud eesti autorite teoseid saab uudistada siit:
https://elk.ee/?page_id=32330

Täna, 12. oktoobril 2020 stardib „Lugemisisu“ programmi uus hooaeg. Lugemisprogramm soovib, et 5–10-aastasi lapsed üle kogu Eesti saaksid sõbraks raamatutega. Selleks tutvustatakse noortele lugejatele väärt uudiskirjandust ja pakutakse sinna kõrvale mängulist ning loovat lisategevust.

„Lugemisisu“ käivitus pilootprojektina 2019. aasta alguses, mis programmist võttis osa 26 Eesti raamatukogu. Heategevusfond Aitan Lapsi kinkis stardihooaja osalejatele erilise „Rampsu“ raamaturiiuli. Uuel õppeaastal on programmiga liitunud 146 raamatukogu. Kultuuriministeerium toetab sel aastal programmi 70 000 euroga, mille eest osalevad raamatukogud saavad soetada teavikuid. Vahendid eraldati programmile COVID-19 kriisiga seoses Vabariigi Valitsusega poolt vastu võetud lisaeelarvest.

Programmis osalevad 1.–4. klassi lapsed valivad raamatukogudest lugemiseks põnevat uudiskirjandust ja panevad loetud raamatud kirja spetsiaalsesse lugemispassi. Valikus olevad raamatud on välja toodud lastekirjanduse keskuse soovitusnimekirjades. Lugemispassis on ka loomingulised lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. Kooliaasta lõpus premeeritakse lugemisdiplomiga kõiki osalejaid, kes on läbi lugenud viis raamatut ja täitnud lugemispassi.

Programmist saavad terve rühmaga koos osa võtta ka lasteaialapsed. Õpetaja abiga tegutsetakse loetud raamatuga ühiselt, näiteks koostades sellest näitust või kasvatades sõnapuud.

„Lugemine on kui pilgu pööramine enda sisemusse, kus loetule omaette kaasa elad ja uusi teadmisi ammutad. Märkamatult kasvad lugedes targemaks, empaatilisemaks, loovamaks. „Lugemisisu“ programm innustab seda kõike kogema rohkemaid lapsi ja annab võimaluse raamatumaailma oma sõpradega mänguliselt jagada,“ räägib programmi eestvedaja Anneli Kengsepp. „Pean suureks väärtuseks, et lugemisprogrammiga kaasnevad ka koolitused raamatukoguhoidjatele, mis toetavad lastega tegelust raamatukogudes.“

Lugemisprogrammis osalevad klassid saavad registreeruda raamatukogu teematundidesse, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile.

„Lugemisisu“ programm kestab 12. oktoobrist kuni 15. maini 2021.

„Lugemisisu“ eeskujuks on Soome raamatukogude lugemisdiplomi-programm, mis on meie põhjanaabrite lugemisharjumusi kujundanud alates aastast 2000. Nende programmi on järjepidevalt uuendatud ning viidud vastavusse riikliku õppekavaga.

„Lugemisisu“ programmi koostaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Toetajad: Kultuuriministeerium ja Soome Instituut

Head lugemisisu!

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
e-post anneli@elk.ee

Facebook: https://www.facebook.com/groups/lugemisisu

14.–18. oktoobril 2020 toimub Frankfurti raamatumess, mis sel aastal kasutab mitmeid virtuaalseid lahendusi. 

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim kohtumispaik kirjastajatele ja raamatuhuvilistele. Messil kaubeldakse tõlke- ja kirjastamisõigustega ning seal toimub mitmeid kirjandusüritusi: paneeldiskussioonid, töötoad, esinemised, kohtumised autoritega jms. Ülemaailmse koroonapandeemia tõttu on korraldajad sel aastal mitmed tegevused kolinud veebi.

17. oktoobril saavad kõik raamatusõbrad üle kogu maailma võtta osa virtuaalsest programmist „BOOKFEST digital“, kus astub üles mitmeid nimekaid esinejaid. Nende hulgast leiab järgmised autorid: Elizabeth Gilbert, Margaret Atwood, Ayad Akhtar, Eliot Weinberger, Kirsten Boie, Don Winslow, Olga Grjasnova, Slavoj Žižek, Håkan Nesser, Jodi Kantor ja Megan Twohey, Edward Snowden ja Jamie Oliver.

Raamatumessi peakülaline on sel aastal Kanada, kes on kokku pannud programmi, mis tutvustab sealse kirjanduse ja kultuuri mitmekesisust, loomingulisust ja omapära.

Lisainfo Frankfurti raamatumessi koduleheküljelt.