Hüppa põhisisu juurde

Selgunud on 2018. aasta Head lasteraamatud ja Head noorteraamatud

Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2018. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja head laste- ja noorteraamatud. Eelmisel aastal kirjastatud raamatutest parimad kuulutati välja Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul. Kokku valiti välja 15 lasteraamatut ja 8 noorteraamatut.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi arvates on heade laste- ja noorteraamatute valimine tore traditsioon, mille tulemusi innukalt oodatakse, kuna valik annab ülevaate ilmunust ja peegeldab kenasti meie lastekirjandust selle mitmekülgsuses. „Esile tõstmist väärivaid teoseid leidus igale vanuse- ja huvigrupile, seda nii pildiraamatute kui jutukirjanduse vallas. Loodetavasti on need raamatud aga vaid lugemisisu tekitajaiks, sest teoseid, mida kätte võtta tasub, leidub mullu ilmunud kirjavara seas kindlasti rohkemgi,“ lausus Palm.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu leiab, et head meeleolu loovate ja mõtlemisele kaasa aitavate raamatute valimine on oluline, et kasvatada lugemisoskusega põlvkonda. „Laps kasvab väga kiiresti ning alati ei ole lihtne leida talle eakohast kirjandust, mis toetaks lapse arengut. Me oleme väga tänulikud raamatukoguhoidjatele ja lastekirjanduse sõpradele, et nad panustavad igal aastal valimaks välja just neid raamatuid, mis kõige rohkem lastele ja noortele sobivad ning teevad nii poes kui raamatukogus käimise lihtsaks. Kuna teist aastat valitakse ka häid noorteraamatuid, saame öelda, et igas vanuses laps leiab eelmise aasta uudiskirjandusest endale midagi head ja arendavat lugemiseks,“ sõnas Poopuu.

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus annavad tunnustust headele lasteraamatutele välja alates 2009. aastast. See aitab lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud eakohaste illustratsioonidega. 2018. aastast välja antav Hea Noorteraamat pakub huvitavat lugemist eneseleidmise käänulisel ent põneval teel olevatele noortele.

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Rahva Raamat varustab ära märgitud raamatud informatiivsete kleepsudega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid “Hea lasteraamatu” ja „Hea noorteraamatu“ juurde plakatid: Plakatid printimiseks A4 ja Plakatid printimiseks A3 

Hea lasteraamat:

  • on kaunilt kujundatud
  • arendab kujutlusvõimet
  • inspireerib
  • äratab uudishimu
  • näitab kui mitmekülgne on maailm
  • pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
  • ei sea ealisi piiranguid
  • on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

  • pakub lugemiselamust
  • näitab maailma selle mitmekülgsuses
  • sisendab elujulgust ja –rõõmu
  • arendab empaatiat
  • kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Hea Lasteraamat 2018

Väiksematele:

  • Marianne Dubuc. Postihiire tööpäev. Kirjastus Draakon & Kuu
  • Katri Kirkkopelto. Popi. Kirjastus Helios
  • Margarita del Mazo. Minu suur karu, minu väike karu ja mina. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
  • Piret Raud. Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu. Kirjastus Tänapäev
  • Anti Saar. Seisa siin, Pärt! Kirjastus Päike ja Pilv
  • Kertu Sillaste. Mina olen kunstnik. Kirjastus Koolibri
  • Ilmar Tomusk. Hundi sõbrad. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

  • Julian Clary. Perekond Julged. Kirjastus Tammerraamat
  • Cressida Cowell. Olid kord võlurid. Kirjastus Pegasus
  • Andrus Kivirähk. Tilda ja tolmuingel. Kirjastus FD Distribution
  • M. G. Leonard. Mardikapoiss. Kirjastus Tiritamm
  • Maria Parr. Väravavaht ja meri. Kirjastus Eesti Raamat
  • Aino Pervik. NummiPealt ja mujalt. Kirjastus Tänapäev
  • Stefanie Taschinski. Caspar ja Unustuse Meister. Kirjastus Pegasus
  • David Walliams. Härra Hais. Kirjastus Tänapäev

Hea Noorteraamat 2018

  • Emily Barr. Flora Banksi ainus mälestus. Kirjastus Pegasus
  • Sarah Crossan. Õun ja vihm. Kirjastus Varrak
  • John Green. Kilpkonnad alla välja. Kirjastus Pegasus
  • Wolfgang Herrndorf. Miks me varastasime auto. Kirjastus Eesti Raamat
  • S. J. Kincaid. Põrguline: loodud kaitsma, loodud hävitama. Päikese Kirjastus
  • Nina LaCour. Meiega on kõik korras. Päikese Kirjastus
  • Ene Sepp. Taeva tühjad tribüünid. Kirjastus Tänapäev
  • Anna Woltz. Sada tundi ööd. Kirjastus Varrak
Loe lähemalt

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid ELK-s 12. märtsil

Teisipäeval, 12. märtsil 2019 kell 12 räägivad lastekirjanduse keskuses oma raamatutest 2018. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõik viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastaauhinna võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Vaata lisaks:
Andrus Kivirähk: mälestused ja mineviku tundmine muudavad maailma kolmemõõtmelisemaks (kultuur.err)
Kertu Sillaste: “Mina olen kunstnik” näitab, et kunst ei ole ainult joonistamine (kultuur.err)
Priit Põhjala: absurditaotlus oli “Onu Mati, loomaarsti” puhul teadlik (kultuur.err)

Loe lähemalt

Ulla Saar esineb 12. märtsil Londoni raamatumessil

12. märtsil 2019 kell 11.30 esineb Londoni raamatumessil illustraator Ulla Saar. Saar osaleb seminaril „Rising Stars: Children’s Authors and Illustrators from the Baltics“ koos leedu illustraatori Monika Vaicenavičienė ja läti kunstniku Elīna Brasliņaga. Children’s Hub’is toimuvat seminari modereerib Dylan Calder. 

Ulla Saar räägib seminaril oma illustratsioonidest Ühendkuningriigis värskelt ilmunud luulekogus “Kõik on kõige targemad” (teksti autor Contra). Raamatu avaldas 2018. aasta sügisel kirjastus The Emma Press. Lisaks inglise keelele on Saare illustreeritud raamatud ilmunud ka saksa, itaalia ja leedu keeles. Teda on nomineeritud 2018. ja 2019. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinnale. 2019. aasta sügisel ilmub Londoni kirjastuselt Thames & Hudson Huw Lewis Jonesi raamat “The Writer’s Map”, mille üks illustraatoreid on Ulla Saar.

Vaata lisaks: Londoni raamatumess

Loe lähemalt

Kevadnäitusel eesti kunstnikud & Appias Albina Leedust

Kevadnäitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruumides avatud 5. märtsist 6. aprillini. Võimalik on näha nii eesti kunstnike kui Leedust pärit illustraatori Appias Albina töid.

Andekaid ja häid illustraatoreid on Eestis palju ja sugugi mitte kõik neist ei osale teema- või esindusnäitustel, vaid teevad oma igapäevast illustraatoritööd. Kevadnäitus annab võimaluse ka nendel kunstnikel koos teistega oma loomingut näidata. See on kuues eesti illustraatorite kevadnäitus alates 2008. aastast. Tänavu eksponeeritakse illustratsioone nii juba ilmunud kui ka peatselt ilmuvatest raamatutest. Mõned tööd on ka spetsiaalselt kevadnäituse jaoks loodud. Näitusel osalevad staažikate illustraatorite kõrval ka need, kes alles oma teed alustavad. Lisaks saab sel korral näha Leedust pärit külalisesineja töid, kes oma must-valgete liblikapiltidega kenasti kevadnäitust täiendab.

Näitusel on välja pandud üle 50 töö 24 kunstnikult: Anne Linnamägi, Sveta Aleksejeva, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Mare Hunt, Kadri Ilves, Kristi Kangilaski, Lembe Keskpaik, Liisa Kruusmägi, Kadi Kurema, Giulia Landonio, Olivia Lipartia, Regina Lukk-Toompere, Gerda Märtens, Viive Noor, Sirly Oder, Ede Peebo, Ulla Saar, Maris Siimer, Elina Sildre, Joonas Sildre, Kertu Sillaste, Vera Staniševskaja ja Appias Albina (Leedu).

Olete oodatud!

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com, +372 5557 9930

Katrin Ehrlichi illustratsioon

Loe lähemalt

Täna tunnustatakse „Laste Vabariigi“ kultuuriretke läbinud lapsi

Riigikogu esimees Eiki Nestor annab täna, 15. veebruaril 2019 kell 15 Valges saalis kuldvapi ligi sajale lapsele, kes läbisid Eesti 100. sünnipäevale pühendatud üle-eestilise elamustuuri „Laste Vabariik“.

„Tunnustame kuldvapiga lapsi, kes külastasid kahe aastaga üle kolmekümne erineva muuseumi ja külastuskeskuse ning kogusid „Laste Vabariigi“ passi selle kohta templeid,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor. „Lapsed ja pered said selle elamustuuriga hindamatu kogemuse ja õppisid veelgi paremini tundma oma kodumaad.“

Nestori sõnul on parlament sümboolne koht, kus EV100 tänukingid ja -sõnad edasi anda, sest esmakordselt esitleti elamustuuri just Riigikogus.

„Laste Vabariik“ sündis 2017. aastal lastekirjanduse keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös eesmärgiga võimaldada lastele ja peredele väärtuspõhist kultuurikogemust.

Elamustuur jõudis 53 paika üle Eesti. Lapsed said „Laste Vabariigi“ passi, millega kutsuti üles külastama muuseume ja külastuskeskusi. Täidetud passi saatsid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse 93 last.

Allikas: Riigikogu

Lisainfo:
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Loe lähemalt

Ulla Saar at the London Book Fair on the 12th of March

On the 12th of March 2019 at 11.30-12.30, illustrator Ulla Saar participates in the seminar „Rising Stars: Children‘s Authors and Illustrators from the Baltics“ with Monika Vaicenavičienė (Lithuania) and Elīna Brasliņa (Latvia). The event, moderated by Dylan Calder, takes place in Children’s Hub.

Following the successful Baltic Countries Market Focus programme in 2018, the Baltic countries continue to introduce exciting new children‘s authors and illustrators to the UK children‘s publishing market. This panel discussion aims to celebrate three rising stars from the Baltics, who have recently been published and awarded in the United Kingdom. They are: Monika Vaicenavičienė (Lithuania), winner of the Best Picture Book – New Talent and Overall New Talent at the World Illustration Awards 2018 for her book What is a River?; Elīna Brasliņa (Latvia), with two illustrated books – Moon Juice by Kate Wakeling and The Dog Who Found Sorrow by Rūta Briede; and Ulla Saar (Estonia), with her book Everyone’s the Smartest (written by Contra).

Ulla Saar (1975) is one of the most celebrated Estonian illustrators today. She graduated from the Estonian Academy of Arts in product design and is currently working as a designer. Her first illustrated book, Lift (2013), won several awards in Estonia and was listed in the 2014 White Ravens catalogue. Since then, her work has won yearly awards from the Best Designed Estonian (Children’s) Books competitions and received widespread international recognition. She has participated in several international literary festivals and her books have been published in English, German, Italian, and Lithuanian. In 2018 and 2019, the illustrator was nominated for the 2018 and 2019 Astrid Lindgren Memorial Award. This autumn, British readers can enjoy a piece of Saar’s illustration work in Huw Lewis-Jones’s book The Writer’s Map by Thames & Hudson (2019).

Monika Vaicenavičienė is an award-winning illustrator and picture book author.In Monika’s picture books, personal memories, legends, and real stories meet, creating poetic documentary narratives about interconnectedness and wonders of our world. Illustrations from her picture books have been shortlisted at Bologna and Shanghai children’s book fairs as well as other international illustration competitions. In 2018, Monika won Children’s Books and Overall New Talent categories at the World Illustrations Awards and Publisher’s Choice Award at China International Book Fair in Shanghai with her newest book “What Is a River?”, which is to appear in 2019 with editions around the world in different languages. After completing her studies at Vilnius Academy of Arts and Stockholm Konstfack University of Arts, Crafts and Design, Monika now lives and works in Vilnius, Lithuania.

Elīna Brasliņa (1988) is an illustrator from Latvia. She has illustrated about twenty titles so far, most of them children’s books and young adult novels by Latvian authors. She is best known for her collaboration with Luīze Pastore on the “Art Detectives” series. Elīna’s work has been nominated for local awards, and she has twice received the Zelta Ābele Award for Book Design (2014, 2015), as well as the Jānis Baltvilks Baltic Sea Region Award (2017). She made her international debut by illustrating Kate Wakeling’s collection of poems, “Moon Juice”, published by “The Emma Press” (UK). Books illustrated by Elīna have been published in the UK, Ireland, France, Spain, Belgium, Croatia and the Czech Republic. She was also the production designer for a feature length animation film with the Latvian studio “Atom Art”, entitled “Jacob, Mimmi and the Talking Dogs” that came out in February 2019.

See also: The London Book Fair 

Loe lähemalt

Selgusid Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Triin Soone ja Mari Niitra valis Kultuurkapitali aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed: 

Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel”, Aino Pervik „NummiPealt ja mujalt”, Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst”, Anti Saare Pärdi lugude sari: „Pärt ja ploomid”, „Seisa siin, Pärt”, „Pärt ja viimane koogitükk” ning Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik”. Võitja kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. „Kõigi viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel” näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, ” põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Allikas: Kultuurkapital

Loe lähemalt

Veebruar 2019. Stefanie Taschinski „Caspar ja Unustuse Meister“

Saksa kirjanik Stefanie Taschinski (1969) on oma kodumaal tuntud eelkõige lugudega väikesest daamist, millest peagi on valmimas ka film. Kirjastuse Pegasus vahendusel ja Goethe Instituudi toetusel jõudis temalt eesti lasteni aga hoopis põnev fantaasialugu „Caspar ja Unustuse Meister“. See on teos, mis tuletab meelde, et oma perekonda ei tohiks kiires elutempos unarusse jätta, vaid sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata ning lähedaste seltsis veedetud aega kõrgemalt hinnata.

Jutustaja rollis on pere keskmine laps, Caspar. Tal on hiljuti kuueaastaseks saanud väikevend Till, kes, nagu pere väiksemad ikka, on omajagu tüütu. 13-aastane õde Greta on aga tubli ja asjalik tüdruk, kes vanematele abiks olles end juba pooleldi täiskasvanuna tunneb. Caspargi tahab, et tema nukuteatri omanikest vanemad teda täiskasvanuna kohtleksid – on ta ju vaid mõni aasta Gretast noorem, kuid paraku tundub Caspar neile ikka veel pisikese ja asjatundmatu lapsena. Vaid perekonna hea abiline nukumeister Anatol oskab hinnata poisi panust juba sajandeid perekonna valduses oleva nukuteatri arengusse – ikka kutsub ta Casparit töökotta appi, innustab ja õpetab teda.

Kuna tulemas on suur vana-aastaõhtu esietendus, on kõigil kiire. Caspar saab aga kõige tüütuma ülesande – valvata väikevend Tilli, samal ajal kui kõik teised saavad teha miskit põnevat: harjutada etenduseks, valmistada ette kavasid või seada teatrit külastajate jaoks valmis. Koos lähevad vennad uisutama, kuid uiske jalga pannes märkavad nad võõrast tüdrukut nende seljakoti kallal toimetamas. Kodus avastavad nad kotist pooliku marionettnuku, kel puudub pea. Samal õhtul ilmub teatrisse, kus Caspar saabuvate külastajatega tegeleb, salapärane võõras, kes poisile nuga laenab. Need on aga vaid eelsündmused, mis kulmineeruvad Tilli kadumisega. Niigi keerulise olukorra teeb veel raskemaks see, et vanemad on ta unustanud ja kõik väikevennaga seotud esemed on haihtunud, justkui teda poleks kunagi olemas olnudki. Kuigi kõik soovitavad Casparilgi Tilli lihtsalt unustada ja eluga edasi minna, otsustab poiss mitte alla anda ja väikevenna, maksku mis maksab, üles otsida. Alguse saavad tormilised sündmused, mis viivad poisi kokku Unustuse Meistriga, kes lapsi nende kodudest röövib, neid senist elu unustama paneb ning endale allutab. Kõige selle põhjus peitub aga sajandeid tagasi sõlmitud julmas lepingus, mida seni keegi pole murda suutnud.

Stefanie Taschinski jutustamislaad on selge ja loogiline, seda on noorel lugejal lihtne ja mugav jälgida. Samas on selles aga piisavalt salapära ja müstilisust, mis järjekindlalt põnevust loob ja ülal hoiab. Pidevalt on miskit, mida lugejate ees varjatakse või saladuses hoitakse. Lugu oleks justkui lõngakera, vähehaaval ja tasapisi avanevad selle sügavamad kihid, mis panevad sündmustele uue pilguga vaatama. Uusi tähendusnüansse ja tõlgendusvõimalusi loovad ka teosesse osavalt sulandatud viited lastekirjanduse klassikalistele teostele nagu Carlo Collodi „Pinocchio seiklused“ või Hans Christian Anderseni muinaslood.

Caspari-raamatus on nukuteatritemaatika ühendatud elu näitelava teemaga. Autor tundub küll teooriale kõike korraldavast saatuse sõrmest või jumala juhtivast käest tublisti vastu vaidlevat. Pigem eelistab ta vaba valikut, igaühe iseenda otsustusvõimet. Et seda tagada, on oluline anda lapsele eluteele kaasa võimalikult palju lugusid, millest laps ise saab õppida ja oma järeldused teha. Lood on ellu astujale kui turvavõrk, mis raskuste korral appi tuleb. Samuti nagu perega üheskoos veedetud aeg ja selle jooksul loodud mälestused on need, mis meil aitavad üle ka tuleviku karmimatest hetkedest.

Stefanie Taschinski raamat Casparist ja Unustuse Meistrist tundub rõhutavat tema kaasmaalase Albert Einsteini rohkelt tsiteeritud tõde: kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, lugege neile muinasjutte, ja kui tahate, et nad oleksid väga intelligentsed, lugege neile veel rohkem muinasjutte. Tore juhtmõte, mida tasub igal ajal meeles hoida ja ellu viia.

Tõlkinud Piret Pääsuke
Illustreerinud Cornelia Haas
Pegasus, 2018
256 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Leelo Tungal pälvib riikliku kultuuri elutööpreemia

Täna, 7. veebruaril 2019 otsustas valitsus kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvib ka Leelo Tungal.

Kirjastus Tänapäev tõi oma esildises välja, et Leelo Tungal on peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti olulisemate ja armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on rõõmuga lugenud mitmed põlvkonnad ja luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 värsi- ja proosaraamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab aktiivselt praegugi mitmes žanris. “Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus,” lisati esildises.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm. Tänavu pälvisid elutööpreemia lisaks Tunglale Viivi Luik ja Fred Jüssi.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiad antakse laureaatidele pidulikult üle 24. veebruaril kell 13.30 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike spordipreemiate, teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Allikas: kultuur.err
Vaata ka: Leelo Tungal elutööpreemiast: pidin kaks korda järjest istuma, sest ei osanud seda oodata (kultuur.err)

Loe lähemalt

Leelo Tungal Awarded for her Lifetime Achievement

On Thursday, the 7th of February 2019 the Estonian government approved the recipients of the National Lifetime Achievement Award for Culture. The award for her long-term distinguished activity as a children’s writer and poet was given to Leelo Tungal.

Leelo Tungal (1947) is a beloved poet, children’s writer and translator. She has written more than 80 books of prose and poetry for children and young adults. Tungal has received a multitude of honours and awards, including the IBBY Honour List in 2010, the Cultural Endowment of Estonia’s Award for Children’s Literature in 1997, the Karl Eduard Sööt Children’s Poetry Award in 1995, 2000 and 2007, and the Nukits Competition in 1992, 1994 and 2006. Her works feature optimism, direct communication with the reader, fluid storytelling, and witty storytelling.

The National Lifetime Achievement Award for Culture is presented for outstanding long-term creative activity. Three lifetime achievement awards for culture are presented each year. The awards will be given out on the 24th of February.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee