Hüppa põhisisu juurde

Täna avatakse Tallinna 5. illustratsioonitriennaal

Täna, 3. novembril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Tallinna 5. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Lisaks avatakse kell 15.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuses triennaali žüriiliikmete Gundega Muzikante ja Anita Paegle ühisnäitus. Avatud on ka kolmanda žüriiliikme Piotr Socha isikunäitus.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.

Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.

Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

Üle 200 kõrgetasemelise illustratsiooni Rahvusraamatukogus

Juba viiendat korda täituvad Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal, fuajeegalerii ja 6. korruse galeriid rahvusvahelise illustratsioonikunstiga. Tallinna 5. illustratsioonitriennaali näitusel eksponeeritakse 74 autorilt üle 200 originaalillustratsiooni, lisaks raamatuid.

Triennaalil osalevad Läänemeremaade – Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.

„Kõige paremad illustratsioonid püüavad leida isikliku, kordumatu võtme või tõlgendusviisi ehk koodi, millest läbilastuna iga jutt muutub ka looks kunstnikust enesest. Kas selle koodi juures on kõige tähtsam teatud kujundimaailm, figuuri- või materjalikäsitlus, kompositsioon või veel miski, polegi nii tähtis kui see, et tulemuseks on kordumatu, isikupärane raamat või nägemus sellest (näitusepildid ei jõua alati tingimata kaante vahele); et just selle kunstniku illustreeritud raamatu tunneb juba kaugelt ära. Uskumatu, et oma kordumatu isikupärani jõuab varem või hiljem iga illustraator, et unikaalseid stiile võib ja saab tekkida lõpmatu hulk“ kirjutab kunstiteadlane Vappu Thurlow.

Triennaali eesmärk on tutvustada Läänemere regiooni parimaid illustraatoreid, näidata kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti, pakkuda alternatiivi massikultuurile ja näidata trükikunstist puutumata kunstnike loomingut. Käesolev aasta on kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks, millega triennaal suurepäraselt haakub.

Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast. Muzikante, Paegle ja Socha loominguga saab tutvuda lähemalt autorite isikunäitustel Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Triennaali algatajad ja teostajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti osakond. Triennaali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hispaania Suursaatkond Eestis, Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Peakonsulaat Peterburis, Eesti Suursaatkond Minskis. Peapreemia väljaandmist toetab Tallinna Kultuuriamet.

Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor.
Kataloogi ja näitusega saab tutvuda samuti veebis Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.
Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Lisateave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, viivenoor@gmail.com, 5557 9930
Ave Tölpt, Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee, 5680 7150
Kerti Kulper, Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254

KULTUURIPAUN 2. novembril Kumu auditooriumis

KultuuripaunLaste ja noorte kultuuriaasta eestvõttel toimub 2. novembril Kumu auditooriumis lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“, kus arutletakse, millises kultuuriruumis Eesti lapsed üles kasvavad ja kes lapsi kultuuri juurde suunavad. Lisaks Eesti teadlastele ja loomeinimestele jagavad foorumil oma kogemusi Soome, Rootsi ja Norra lastekultuuri poliitika kujundajad.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 väärtustab last ja noort kultuurilooja ja -publikuna. Foorumi nimi „Kultuuripaun“ on inspireeritud Põhjamaade riiklikest lastekultuuri strateegiatest ja programmidest, mille kaudu pakutakse lasteaia- ja kooliealistele lastele järjepidevalt kultuurielamusi. Foorumil vaadeldakse eri nurkade alt, milline on Eesti lastekultuur, kuhu me suundumas oleme ning kas meil võiks olla põhjust Põhjamaade praktikatest ideid ammutada.

“Lapsepõlv on parim aeg puutuda kokku kultuuriga kogu selles rikkuses, sest siis on selleks aega ja indu. Lapsepõlve kultuurikogemused kasvatavad publikut ning innustavad ka täiskasvanuna kultuuri nautima ja ise looma,“ rääkis laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask. „Peame oluliseks, et lastele kultuuriprogramme pakkudes tegutseksime üheskoos, läbimõeldult ja parimaid praktikaid eeskujuks võttes. Meie südamesoov on, et Eesti lapse kultuuripaun oleks pungil kultuurielamustest ning see annaks talle eluks kaasa mitmekülgse pagasi,“ lisas Kask.

Lastekultuuri foorumil “Kultuuripaun” jagavad Põhjamaade kogemusi lastekultuuri vallas Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus projektijuht Jaana KokkonenMarju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema lapse kultuuripaunas, Eve Kikas arutleb, kas ja kuidas on muutunud laps ja teda ümbritsev keskkond, Katrin Maiste tutvustab ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad elamuse sünnist, Janno Põldma oma kogemustest vanaisa rollis, Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus ning heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla. Täpsem programm ja esinejate tutvustused SIIN.

Foorumi korraldajad on Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Lisainfo:

Martha-Beryl Grauberg
laste ja noorte kultuuriaasta
kommunikatsioonijuht
5344 9978

Kohtumine poola illustraatori Piotr Sochaga 2. novembril

Neljapäeval, 2. novembril 2017 kell 17 on kõik huvilised oodatud lastekirjanduse keskusesse kohtuma raamatu „Mesilased“ autori Piotr Sochaga. Autoriga vestleb kohapeal raamatu tõlkija Marius Peterson.

Kohtumisel degusteeritakse meehõrgutisi ja lauldakse ühes Jaak Johansoniga Ernst Enno ja Jaak Tuksami laulu „Metsmesilind“. Saatkond annab üle auhinnad viktoriinis osalenud lastele ja tänab mesinikke. Ühtlasi on võimalik vaadata Piotr Socha näitust „Lennake mesipuu poole!“.

Üritust korraldavad Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Kohtumiseni!

Saksa keeles ilmus Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere lasteraamat

Berliini lasteraamatute kirjastuses Kullerkupp Kinderbuch Verlag ilmus Leelo Tungla ja Regina Lukk-Toompere muinasjutt “Lumemees Ludvigi õnn“.

Raamatu tõlkis saksa keelde diplomaat ja estofiil Carsten Wilms ning selle saksakeelne pealkiri on “Schneemann Ludwigs größtes Glück”.

“Lumemees Ludvigi õnn“ ilmus eesti keeles 2016. aastal. Samal aastal sai raamat kaks auhinda: hea lasteraamat ja kauneim Eesti lasteraamat. Tegemist on raamatu esimese võõrkeelse väljaandega ning ühtlasi autorite esimese lasteraamatuga saksa keeles.

24. oktoobril käsitletakse ELK-s lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

24. oktoobril 2017 toimub Tallinnas lastekirjanduse keskuses seminar „Laps kirjanduses 5: Laps ja ajalugu”. Seminari korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Seminari teemade hulka kuuluvad ajaloo kajastamine lastekirjanduses, idüll ja kasvatusteemad eri ajastute teostes, lasteraamatute illustreerimine eri aegadel ning palju muud ajalooga seonduvat. Ettekannetega esinevad Krista Kumberg, Ulrike Plath, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Lea Reitel Høyer, Mari Niitra, Elle-Mari Talivee, Jaak Juske ja Moonika Siimets.

Jaanika Palm: „Nagu kogu kirjandus, on ka lastekirjandus otseselt seotud aja ja ruumiga, kus see sünnib. Seminaril käsitleme nii seda, kuidas ajalugu on mõjutanud lastekirjandust kui ka seda, kuidas on ajalooteemasid erinevatel ajastutel lastekirjanduses kajastatud, ning uurime, kuidas lastele ajalugu elavaks kirjutada või huvitavalt filmilinale tuua.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud lapstegelase olulisust, keskendutud Põhjamaade lastekirjandusele ja tsensuurile ning käsitletud kooliteemasid lastekirjanduses.

Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus www.utkk.ee on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.

Seminari esimest osa kell 10.30–13.00 kannab üle ERRi kultuuriportaal kultuur.err.ee: vaata videot

Seminari kava

Lisainfo:

Jaanika Palm
lastekirjanduse uurija
Eesti Lastekirjanduse Keskus
jaanika@elk.ee, 5343 6586

Elle-Mari Talivee
muuseumiosakonna teadur
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
ellemari@utkk.ee, 672 2846

Vabariikliku ettelugemise võistluse tulemused

Eestis tähistatakse 20. oktoobril ettelugemise päeva alates 1994. aastast. Juba 12. korda märkis Eesti Lastekirjanduse Keskus seda päeva ära vabariikliku ettelugemise võistlusega. Tänavuse laste ja noorte kultuuriaasta puhul kutsuti lapsi üles lugema koolilugusid ning päeva motoks oli „Kõik on kõige targemad”, viitega Contra kooliteemalisele luuleraamatule.

Laupäeval, 21. oktoobril 2017 kogunesid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse võistulugemisele Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Lõppvoorule eelnesid maakondlikud võistlused, mida korraldasid keskraamatukogud.

Laste ettelugemist hindas neljaliikmeline žürii: Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna Poll ja Andri Suga, Eesti Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Fotosid vaata pildigaleriist.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Karl Cristian Tamberg, Võrumaa, Võru Kesklinna Kool (fotol)

II koht – Grete Miil, Põlvamaa, Kanepi Gümnaasium

III koht – Roosi Mari Reede, Raplamaa, Alu kool

 

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Rasmus Aan, Tartumaa, Elva Gümnaasium

Karola Lee Aasavelt, Järvamaa, Türi Põhikool

Elisabet Kallas, Hiiumaa, Suuremõisa Lasteaed-Algkool

Silver Kallas, Läänemaa, Haapsalu Põhikool

Karin Kamenik, Tartu, Tartu Kivilinna Kool

Berit Norring, Jõgevamaa, Anna Haava nimeline Pala Kool

Ksenija Parmenenkova, Valgamaa

Kristiin Pulk, Saaremaa, Saaremaa Ühisgümnaasium

Jennifer Pupart, Pärnumaa, Paikuse Põhikool

Herta Rajas, Ida-Virumaa, Illuka Põhikool

Rene Reineberg, Tallinn, Lilleküla Gümnaasium

Brita Vahter, Viljandimaa, Viiratsi Kool

Mart Vigla, Harjumaa, Haabneeme kool

Egle Vissak, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja Gümnaasium

Vaheajal tegutsesid lapsed improteatri võtmes näitleja Kati Ongi juhendamisel. Osalejad külastasid võistluse lõppedes koos saatjatega NUKU muuseumi, kus neile korraldati rännak nukuteatri maailma. Koos giidiga tutvuti igasuguste nukkudega – laua-, keha-, varju-, varrasnukkudega –, kel kõigil on olnud kunagi osa teatri lavastustes.

Ettelugemise võistlust toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja NUKU muuseum.

Info: Anne Kõrge, annek@elk.ee või 617 7237

21. oktoobril algab “Avatud mänguväljade” festival

„Avatud mänguväljad“ on kord aastas, sügisesel koolivaheajal toimuv muuseumidevaheline festival lastele ja noortele. Festivali korraldab Elamusõppe Labor MTÜ koostöös Eesti muuseumide, keskuste ja raamatukogudega. Festivali selleaastane teema on “Mängult või päriselt”, milleks andis inspiratsiooni laste ja noorte kultuuriaasta.

Sellel aastal toimub festival 21. oktoobrist kuni 5. novembrini muuseumides ja teistes lastele tegevusi pakkuvates asutustes üle Eesti. Festivali ajal on Tallinna, Tartu ja Pärnu kahekümnes muuseumis kasutusel spetsiaalselt selleks festivaliks loodud uued mängujuhised, mis aitavad teha muuseumikülastuse erilisemaks ja meeldejäävamaks. Mänge on loodud erinevas vanuses lastelele.

Lastekirjanduse keskuse mängujuhis on mõeldud 7-10 aastastele (tase  III). Trükitud mängujuhise saab kätte kohapeal lastekirjanduse keskuses.

Lisainfo:
Keskuse külastamine on tasuta ning selleks kulub umbes 60 minutit.
Alates 10-liikmelise grupiga tulekust tuleb eelnevalt teada anda keskuse raamatukogule: laenutus@elk.ee, tel 617 7235

Mõned lapsevankrid või tõukerattad saab jätta hoiule keskuse fuajeesse.
Ratastoolis saab liikuda 1. ja 2. korrusel, kuid treppidel liikumiseks eritingimusi ei ole (ratastooli on vaja tõsta).

Estonia, Latvia and Lithuania as the Market Focus at the LBF 2018

The Baltic countries — Estonia, Latvia and Lithuania — have been confirmed as the Market Focus for the London Book Fair 2018 to mark a century since their independence.

The Market Focus Baltic Countries will be divided into two streams: a professional programme designed to enable and enhance business opportunities, and a series of cultural events celebrating Baltic authors and books.

The London Book Fair Market Focus programme, which is run in partnership with the British Council and the Publishers Association, offers UK and international publishers the chance to forge new business partnerships and expand into global markets.

Indrek Saar, Minister of Culture of Estonia: “The London Book Fair is a great platform for Estonian authors and publishers. Being the Market Focus in London 2018, gives Estonian, Latvian and Lithuanian literature even more visibility and will hopefully act as a springboard to further advance the translation and international success of books by our authors.“

Jacks Thomas, Director of The London Book Fair: “Located at the crossroads between Europe and Russia, the Baltic Countries – Estonia, Latvia, and Lithuania – enjoy a rich and cosmopolitan literary history, complementing a fascinating contemporary cultural landscape. 2018 will be a year of celebration for these three countries as they celebrate a centenary of independence, and our Market Focus programme will be part of a wider cultural showcase. We are delighted to be working once again with our partners at the British Council and the Publishers Association, to deliver cultural and professional programmes showcasing the opportunities that the Baltic countries offer.”

The London Book Fair will take place on the 10th–12thApril 2018.

Source: The London Book Fair

Täna tähistame ettelugemise päeva

Täna, 20. oktoobril 2017 tähistame Eestis ettelugemise päeva, mil tuletame kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, lugemist kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Laupäeval toimub vabariikliku laste ettelugemisvõistluse „Kõik on kõige targemad“ finaal.

Anne Kõrge lastekirjanduse keskusest: “Kuigi raamatuid võib ette lugeda iga päev, siis täna tahame esile tõsta, kui oluline on ettelugemine ning kui suur tähtsus on raamatutel ja lugemisel”. Kõrge näeb ettelugemise rolli ka laiemalt: “Ettelugemiseks on tegelikult vajalikud vaid kolm tegurit – lugeja, tekst ja kuulaja(d) –, kuid see annab meile hoopis midagi enamat. Lisaks jutustatud loole on ju ettelugemise juures oluline ka koosolemine ja üksteise suhtes tähelepanelik olemine.”

21. oktoobril kell 12 kogunevad 4. klasside parimad ettelugejad Eesti Lastekirjanduse Keskusesse Tallinnas. Finaalvõistlusel loevad maakondi ning Tartut ja Tallinna esindavad lapsed ette katkendeid kooliteemalistest raamatutest. Lugemist hindab neljaliikmeline žürii: Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna Poll ja Andri Suga, Eesti Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Lisainfo:

Ettelugemise võistlus teemal „Kõik on kõige targemad“.

Triin Soone
Direktor
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7230
triin.soone@elk.ee