Hüppa põhisisu juurde

“Running with Wolves”: a new Werewolf Art Exhibition

Starting June 5, 2018, “Running with Wolves” – an international illustration- and doll exhibition from St. Petersburg – will be exhibited at the Estonian Children’s Literature Centre, and will remain open until June 13, 2018.

Every year, the international exhibition “Doll Time” – an event of remarkable proportions – is held in the spacious halls of the St. Petersburg Union of Artists. The 21st of these was on display in Russia’s cultural capital until just recently: May 23rd. Over the last few years, the ArtBalkon balcony in the grand exhibition hall has been reserved for the internationally-renowned doll exhibition curator Tatyana Mokhryakova, who uses it to exhibit her top-tier projects. This year, however, the balcony exhibition transformed into an entirely independent project that involves the cream of the crop of doll artists (and also illustrators) from six different countries. Naturally, Estonia was likewise involved.

Since inspiration for the project came from the “Running with Wolves” illustration exhibition of Baltic states artists – one which included the works of several Estonian illustrators – the two projects became tied closely, and the same name was used for the St. Petersburg exhibition.

The Estonian Children’s Literature Centre’s Stairway Gallery and attic display cupboards could not fit all the works that were open to the public in St. Petersburg, so only a selection of the pictures and dolls are featured. The current exhibition is an extention of the werewolf pieces already on display in the Centre: it appears that the subject of werewolves (and wolves in general) is a highly popular one among artists, regardless of state borders.

The illustrations of six different artists are hung in the Centre’s Staircase Gallery: works by Sveta Aleksejeva (Estonia), Appias Albina (Lithuania), Ilvita Didrihsone (Latvia), Anna Silivonchik (Belarus), Yelena Bryzgalova and Olga Filippova (Russia).

Works by eighteen doll artists are on display in the Centre’s Fairy Tale Attic: Anna Davidenko and Jüri Mildeberg (Estonia), Nadezhda Kravchenko (Kazakhstan), Ksenya Shinkovskaya (Lithuania), Krista Kipure (Latvia), Tatyana Gomza (Belarus), Natalya Beltyukova, Olga Gerr, Marina Glebova, Maya Khokhlova, Irina Yablochkina, Natalya Krutova, Ika Kulyukina, Andrei Nikitinskikh, Natasha Pobedina, Tatyana Serykh, and Maria and Svetlana Zabrodskaya (Russia).

Additionally, the Centre’s Fairy Tale Attic currently houses the doll and graphic arts exhibition “The Spirits Who Surround Us” by the renowned Austrian-Russian doll artist Tatyana Gurina.

Loe lähemalt

Mika Keränen – 2018. aasta välissoomlane

Välissoomlasi esindav organisatsioon Suomi-Seura ry (Soome Selts) valis 2018. aasta välissoomlaseks Tartus elava kirjaniku Mika Keräneni. Selts tunnustab Keräneni eduka tegevuse eest soome keele ja kultuuri alalhoidjana maailmas.

Mika Keränen on elanud Eestis juba 25 aastat. Ta on üks eesti populaarsemaid lastekirjanikke, avaldanud eesti keeles 11 raamatut ja tõlkinud eesti lastekirjandust soome keelde. Keräneni lastekrimkade järgi on vändatud koguperefilm „Supilinna Salaselts“.

Mika Keränen on saanud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna 2009 ja J. Oro nimelise lastekirjanduse preemia 2016 ning kuulunud korduvalt Nukitsa konkursi esikolmikusse. Tänavu kannab ta ka Tartu linnakirjaniku tiitlit. See antakse kirjanikule, kes on elavdanud Tartu kirjanduselu ja teinud Tartut tuntuks kui kirjandussõbralikku linna.

Mika Keränen sai Soome Seltsi tunnustuse kätte 30. mail Helsingi Eesti Majas toimunud üritusel.

Aasta välissoomlaseks on alates 1993. aastast valitud välismaal elav soomlane või soomlasest väljarändaja järeltulija, kes on edukas omal alal, arendanud soome kultuuri ja lisaks edendanud Soome ja välismaa kultuurivahetust, kaubandust või muud koostöövaldkonda. Aasta välissoomlase nimetust on kandnud muuhulgas ka Vormel 1 sõitja Mika Häkkinen, jalgpallur Jari Litmanen, Linuxi looja Linus Torvalds ja ooperilaulja Karita Mattila. Eestis elavatest soomlastest pole varem keegi seda tiitlit pälvinud.

Vaata ka:

Aasta välissoomlaseks valiti Tartus elav kirjanik Mika Keränen

Kirjailija Mika Keränen on Vuoden ulkosuomalainen 2018

Mika Keräselle Vuoden ulkosuomalainen -tunnustus

Loe lähemalt

Uus libahundinäitus „Бегать с волками / Jookseb koos huntidega“

Eesti Lastekirjanduse Keskuses eksponeeritakse alates 5. juunist 2018 Peterburist saabunud rahvusvahelist illustratsiooni- ja nukunäitust „Бегать с волками / Jookseb koos huntidega“. Näitus jääb avatuks 13. juulini 2018.

Igal aastal toimub Peterburi Kunstnike Liidu suurtes näitusesaalides oma mõõtmetelt aukartustäratav rahvusvaheline nukukunsti näitus „Nukkude aeg“ (“ВРЕМЯ КУКОЛ”). Äsja, 23. kuni 27. maini 2018 aset leidnud näitus kandis järjenumbrit 21. Viimastel aastatel on suure näitusesaali rõdu ArtBalkon olnud rahvusvahelise mainega nukukunstinäituste kuraatori Tatjana Mohrjakova päralt, kes on seal eksponeerinud oma kõrgetasemelisi näituseprojekte. Sel aastal muutus rõdunäitus aga täiesti iseseisvaks projektiks, kuhu kaasati parimaid nukukunstnikke (aga ka illustraatoreid) kuuest riigist. Otse loomulikult ka Eestist.

Et näituseprojekti idee sai tõuke Baltimaade kunstnike illustratsiooninäitusest „Running with Wolves / Jookseb koos huntidega“ ja seal olid väljas nii mõnedki eesti illustraatorite tööd, siis on need kaks projekti omavahel tihedalt seotud ja ka Peterburis eksponeeritud näitus sai nimeks “Бегать с волками”.

Kuna lastekirjanduse keskuse Trepigalerii ja pööninguvitriinid mahutavad mitu korda vähem töid kui ArtBalkon Peterburis, toodi Eestisse vaid osa pilte ja nukke. Praegune väljapanek on jätkuks meil juba eksponeeritud libahundinäitustele – libahundi teema (ja hunt üldse) tundub olevat kunstnike hulgas väga armastatud, riigipiiridest hoolimata.

Trepigaleriis on väljas illustratsioonid kuuelt kunstnikult: Sveta Aleksejeva Eestist, Appias Albina Leedust, Ilvita Didrihsone Lätist, Anna Silivontšik Valgevenest, Jelena Brõzgalova ja Оlga Filippova Venemaalt.

Muinasjutupööningul eksponeerivad oma töid 18 nukukunstnikku: Anna Davidenko ja Jüri Mildeberg Eestist, Nadežda Kravtšenko Kasahstanist, Ksenja Šinkovskaja Leedust, Krista Kipure Lätist, Tatjana Gomza Valgevenest, Natalja Beltjukova, Olga Gerr, Marina Glebova, Maia Hohlova, Irina Jablotškina, Natalja Krutova, Ika Kuljukina, Andrei Nikitinskihh, Nataša Pobedina, Tatjana Serõhh, Maria ja Svetlana Zabrodskaja Venemaalt.

Lisaks on pööningul tuntud austria-vene nukukunstniku Tatjana Gurina autorinukkude ja graafika väljapanek „Vaimud, kes meid ümbritsevad“.

Lisainfo:
Viive Noor, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Loe lähemalt

Glenda Sburelini isikunäitus lastekirjanduse keskuses

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab kuni 13. juulini 2018 vaadata Itaalia ühe nimekaima raamatukunstniku ja ühtlasi ka illustraatorite rahvusvahelisse koorekihti kuuluva kunstniku Glenda Sburelini isikunäitust.

Glenda Sburelin (1972) on tuntust võitnud mitte ainult sellega, et tema käe alt on ilmunud umbes 40 raamatut eri riikide kirjastustelt ja tema töid on eksponeeritud kõige mainekamatel rahvusvahelistel illustratsiooninäitustel, vaid ka tema järjekindla tegevusega sidumaks illustratsioonikunsti teiste kunstiliikidega ja laiendamaks selle piire. Õppinud fotograafiat ja graafikat, miksib Sburelin oma illustratsioone sageli erinevate graafikatehnikate ja fotokunstiga. Ta töötab kõikvõimalike materjalide ja vahenditega värvipliiatsitest kollaažini ja tema tehnika on tõeline „segatehnika“, kus kasutatud kõiki võimalusi, mida kunstnik välja suudab mõelda. Igavene katsetaja ja uute võimaluste otsija, suudab ta alati millegagi üllatada.

Tallinnas on eksponeeritud läbilõige Glenda Sburelini loomingust. Siiski – vaid illustratsiooni alal, sest kõik kergesti purunev (objektid ja keraamika) on sel korral välja jäänud. Välja on jäänud ka fotograafia ja muud raskemini defineeritavad loomingulise katsetused. Siiski kuulub käesolev näitus rubriiki „MUST-SEE“ , st seda peaks iga raamatutest ja illustratsioonikunstist huvituv inimene kindlasti nägema.

Lisainfo:
Viive Noor, viivenoor@gmail.com, 5557 9930

Loe lähemalt

Glenda Sburelin’s Exhibition at the Estonian Children’s Literature Centre

Until July 13, 2018, visitors to the Estonian Children’s Literature Centre’s Illustration Gallery are able to enjoy the works of Glenda Sburelin: one of Italy’s most renowned book artists, who also happens to be one of the world’s best illustrators.

Sburelin (1972) rose to fame not only because she has illustrated close to 40 books published in several different countries and has had works displayed in the most prominent international illustration exhibitions, but also due to the fact that she persistently ties the art of illustration to other art forms, thereby expanding its borders. Having studied photography and graphic art, Sburelin often blends photos and various graphic techniques into her illustrations. She works with a wide range of materials and tools ranging from coloured pencils to collage. Sburelin’s style is truly “mixed media”, in which all possibilities the artist can fathom are implemented. A perpetual experimenter and seeker of new opportunities, she always finds a way to surprise the viewer.

Only a cross-section of Sburelin’s works is displayed in the Estonian Children’s Literature Centre. The selection is furthermore taken solely from her illustrations, while all her fragile works (ceramics and other pieces) have been omitted for the sake of space and coherency. The artist’s photography and other hard-to-define creative experiments have also been left out on this occasion. Even so, the exhibition is a definite must-see for all book- and illustration enthusiasts.

Loe lähemalt

Juuni 2018. Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel“

Mõned nädalad tagasi ilmunud „Tilda ja tolmuingel“ oli sündmus juba enne ilmumist. Intervjuud autoriga teles ja trükimeedias, eelteated raamatupoodides ja kutsed esitlustele Eesti suuremates linnades pole meie lastekirjandusmaailmas just tavaline praktika. Küll aga on see ootuspärane sellise kaliibriga lastekirjaniku puhul nagu Kivirähk. Ettearvatult sööstis teos poodidesse jõudnult raamatumüügi edetabelite tippu.

Osaliselt võib menukus küll põhjustatud olla lugejate pikast ootusest. Ilmus ju Kivirähki viimane lasteraamat „Oskar ja asjad“ kolm aastat tagasi. Nii tuligi tema ande austajail üsna tükk aega leppida vaid lühijuttudega Tähekes või varem ilmunud loomingu meeldetuletamisega. Ootus on end aga kindlasti ära tasunud – „Tilda ja tolmuingel“ on tõesti kaua tehtud kaunikene.

Raamatu peategelaseks on tolm, ning kes muu kui Kivirähk suudaks selle nii suureks, köitvaks ja ilusaks kirjutada. Pehme, kohev, kerge, väle – just nõnda kirjeldatakse seda, mis on paljude jaoks vaid nuhtlus. Kivirähk võrdleb tolmu pehme samblaga, kassipoegade ja mesilassülemiga. Tolm oskab imekenasti tantsida ning päikeselaikudes heljuda. Tolm on miski, milles sisalduvad minevik ja mälestused. Kui tolmu poleks, poleks inimestel ka mälestusi olnust. Nad unustaksid oma päritolu, tunded ja muutuksid kellekski, kes hoolib vaid tulevikust. Maailm oleks siis puhas ja korras nagu arvutimäng või steriilne nagu haigla. Tõesti, seda raamatut lugenuna ei suuda keegi tolmu enam vaid tüütu koristamisobjektina näha.

Sündmused keskenduvad Tildale, 9-aastasele tüdrukule, kes elab koos emaga. Tilda isa on surnud siis, kui tüdruk oli veel päris väike. Nii ei mäleta Tilda teda üldse, ei tema välimust, iseloomu ega asju, mida koos tehti. See, et ema keeldub tüdrukule isast rääkimast, muudab lapse ääretult kurvaks. Kui siis tüdrukul tuba mitu päeva koristamata jääb, jõuab Tilda juurde Tolmuingel. Nüüd hakkavad tüdrukule meenuma erinevad seigad isast: tema rohelised silmad ja punakas habe, käigud loomaaeda ja lustakad müramised. Tänu tolmuks saanud isale avaneb emagi tüdrukule hoopis uuest küljest.

Pööningutolmust sündinud olend on nähtav vaid neile, kes sündinud päikese käes, nagu näiteks Tilda. Tolmuingli mõju tunnetavad aga needki, kes olendit ei näe. Lastekodus kasvanud majanaaber Köh suudab tänu tolmule taas oma päritolu üle uhke olla ning ammuseid maitseid meenutada. Ema tööandja, kodumasinate kaupluse pirtsakas omanik Vilhelmine leiab kaua kadunud hubasuse võtme ning seeläbi ka hoolivuse. Kirjanik aga saab inspiratsiooni teose edasikirjutamiseks. Ainult linnakese kuulsaim elanik, uhkeid kodumasinaid loov teadlane Abel Ragnarson ei suuda tolmust lugu pidada ning see toob talle kaasa paratamatu huku.

Kivirähk, kes oma varasemates teostes on keskendunud tulevikunägemustele, unistustele, kujutelmadele, laseb oma uues raamatus kandvasse rolli pigem mineviku, meenutamise ja mälu. On oluline neist teemadest lasteraamatus rääkida ja teha seda noortele lugejatele arusaadavas keeles ning viisil. Kivirähk ei targuta, vaid selgitab oma ideid hulga ilmekate näidete varal.

Teose illustraator Takinada (Irina Shabarova) on lasteraamatute maailmas alles uus tegija. Värske ja uudsena, kohati ehk ka tahumatuna ta pildid mõjuvadki. Samas aga sobivad tema akvarellide pehmed toonid autori poeetilise ja melanhoolse tekstiga, nii et teost lugenuna kedagi teist illustraatorina enam ette ei kujutakski. Kirjaniku ja kunstniku ühistööna on loodud maailm, mis omanäoline ja avastamist väärt.

Kui sisule ja illustratsioonidele pole miskit ette heita, siis viriseda tahtja saab seda mõnuga teha raamatu teostuse kallal. Küljendus ei toeta mõnusat ja lõõgastavat lugemiselamust sugugi. Teksti tihedus mõjub kohati lausa rõhuvalt: tekib tunne, justkui peaks endale läbi tekstimassiivide teed murdma. Ometi eeldaks kirjutatu õhulisus ka õhurohkemaid lehekülgi, vabadust ning tühjust, mis laseks lugeja mõtetel lennata. Ja mõtteid, mis lennata tahaks, tekib raamatut lugedes küllaga, olgu lugeja siis suur või väike.

Illustreerinud Takinada
FD Distribution OÜ, 2018
142 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Lasteraamatute vahetuslaat SULLE-MULLE 26. mail

Laupäeval, 26. mail 2018 ootame kõiki lõbusale lasteraamatute vahetuslaadale, et leida endale uut ja meelepärast lugemist!

Palun too laadale ka terveid lasteraamatuid, mida soovid ära anda. Nendega rõõmustad teisi raamatusõpru!

Laadamelus astuvad üles mõned meie kõige säravamad esinejad – muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste.

KAVA:
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

KOHTUMISENI LAADAL!

Silver Sepp (1982) on eesti muusik, kes on mänginud mitmes tuntud folgiansamblis (näiteks Svjata Vatra ja Ro:Toro), kuid on ka pälvinud tähelepanu kummaliste pillide, näiteks naelapilli mängijana.

Piret Päär (1963) on eesti üks armastatumaid jutuvestjaid, ühtlasi ka jutuvestmise kirglik populariseerija. Samuti on Päär kogunud ja uurinud eestlaste pöidlaküüdilugusid.

Kertu Sillaste (1973) on tuntud kunstnik ja illustraator, kes on töötanud Tallinna Keskraamatukogus kunstnikuna, alates 2014. aastast aga juhendab Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikambrit. Ta on teinud koostööd paljude nimekate eesti lastekirjanikega (Aino Pervik, Mika Keränen, Jaanus Vaiksoo, Kätlin Vainola).

Loe lähemalt

Kirjandusfestival HeadRead lastekirjanduse keskuses 24.–26. maini

Ootame kõiki festivali “HeadRead” ajal lastekirjanduse keskusesse kirjanikega kohtuma ja raamatute vahetuslaadal osalema!

Neljapäeval, 24. mail
10.00 Illustraator Ulla Saar ja lastekirjanik Kätlin Vainola pööningul
10.00 Anti Saar saalis
12.00 Reeli Reinaus saalis
14.00 Mika Keränen saalis
16.00 Šotimaa jutuvestja Janis MacKay pööningul. Kohtumine toimub inglise keeles.

Reedel, 25. mail
10.00 Soome lastekirjanik Timo Parvela pööningul. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.
10.00 Rootsi lastekirjanik Åsa Lind saalis. Rootsi keelest tõlgib Kaja Sakk.
12.00 Timo Parvela saalis. Soome keelest tõlgib Piret Kärm.

Laupäeval, 26. mail
12.00-15.00 Lasteraamatute vahetuslaat „SULLE-MULLE“
12.00 muusik Silver Sepp, jutuvestja Piret Päär ja kunstnik Kertu Sillaste
14.00 K. Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli lühietendus

Laadal on avatud kodune kohvik. Külla tuleb ka Nukitsamees!

Vaata ka: Kirjandusfestival HeadRead

Loe lähemalt

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla” 15. mail Hiiumaal

Teisipäeval, 15. mail 2018 sõidavad Kadri Hinrikus, Kertu Sillaste ja Markus Saksatamm külla Kärdla ja Emmaste raamatukogude lugejatele. Kohtumistel loetakse lastele ette lugusid ja jagatakse autogramme.

Lastekirjanike tuur “Tuleme külla!” on lastekirjanduse keskuse iga-aastane traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Selle ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Seni on külas käidud näiteks Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja mujal.

Lisainfo:
Triin Soone
617 7230
triin.soone@elk.ee

Loe lähemalt

Luulekogu “Mesikäpa esikäpad” pälvis K. E. Söödi lasteluule aastaauhinna

11. mail 2018 anti Luunja 29. kirjanduspäeval üle Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind. Tunnustuse pälvis Milvi Panga ja Mare Hundi luulekogu “Mesikäpa esikäpad”.

Žürii esimehe Toivo Ärtise sõnul on võiduraamat soe ja südamlik tervik, mis viib tagasi aega, “mil uksi ei pandudki lukku”. Raamat on detailideni läbi mõeldud, mis viitab loojate pühendumusele teose ettevalmistamisel.

Lastekirjanik Leelo Tungal: “Raamatut lugedes tekib tunne, nagu oleksime käinud külas töökal ja sõnakal maavanaemal. Sellised vanaemad on tänapäeval jäämas aina haruldasemaks – nagu ka neid ümbritsev turvaline ja lihtne, kuid samas ilmatu põnev õhkkond.”

“Mesikäpa esikäpad” valiti ka 2017. aasta 25 kauneima raamatu hulka. Milvi Panga on K.E. Söödi lasteluule aastaauhinna saanud ka 1992. aastal “Tähekeses” ilmunud luuletuste eest.

1988. aastal loodud Karl Eduard Söödi lasteluule auhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool. Auhinnasaajad valib žürii koostöös Luunja valla lastega. Valik tehakse eelmisel aastal ilmunud luulekogude ja perioodikas ilmunud luuletuste eest. Auhinnaga tunnustatakse lasteluulekogu autorit ja illustraatorit.

Lisainfo:
Rutt Panga
518 9979
rutt.panga@dokumendipank.ee

Kadi Saarso
Luunja valla haridusnõunik
5661 2583
kadi@luunja.ee

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee