Hüppa põhisisu juurde

Kairi Look osaleb eesti kirjanduse nädalal Soomes

13.-17. veebruarini 2017 toimub Soomes eesti kirjanduse nädal. Festivalil astub üles ka lastekirjanik Kairi Look.

Kairi Look kohtub publikuga 14. ja 15. veebruaril Pasila raamatukogus, Mikkola koolis Vantaal ja Kuopio linnaraamatukogus.

Eesti kirjanduse nädala raames toimuvad kirjandusüritused Soome eri paigus. Kirjandusnädala puhul on Tuglase Selts välja andnud ajakirja “Helmi IV“, milles tutvustatakse eesti kirjandust üldisemalt ning avaldatakse kirjandusnädalal osalevate autorite loomingut, mis ei ole varem soome keeles ilmunud.

Tänavune eesti kirjanduse nädal toimub neljandat aastat järjest. Ürituse eesmärk on viia eesti kirjandus ja kirjanikud lugejate juurde Helsingist kaugemale ning tutvustada uut ja huvitavat kirjandust.

Festivali korraldab Eesti-Soome kultuurisuhteid edendav Tuglase Selts koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Majaoja-säätiö, Soome Eesti-Seltside Liidu ja Eesti Instituudiga.

Vaata lisaks:

Kirjandusnädala programm

Lisainfo:

Katariina Suurpalo
Tuglase Selts
katariina.suurpalo@tuglas.fi
+358 96 81 14 324

Loe lähemalt

Kairi Look will take part in Estonian Literature Week in Finland

Kairi Look. Foto: Erich Vogel

From the 13th until the 17th February, Estonian Literature Week takes place in Finland. From Estonian children’s authors, Kairi Look participates. Look will meet readers on the 14th and 15th February in Pasila Library, at the Mikkola School in Vantaa and in Kuopio City Library.

During Estonian Literature Week in Finland, literature readings of Estonian authors take place in different cities around Finland, in libraries, schools and universities. Estonian literature is also presented online in the new magazine Helmi. The publication can be obtained at the venues of the events and Helsinki’s Estonian House.

This year’s festival is the fourth in a row. The aim of the festival is to present Estonian authors and new Estonian literature in Finland.

Estonian Literature Week is organised by the Tuglas Society, Estonian Literature Centre, Estonian Children’s Literature Centre, Majaoja Foundation, Union of Estonian Societies in Finland and the Estonian Institute.

See also: The programme of Estonian Literature Week

Further information: Katariina Suurpalo, Tuglas Society, katariina.suurpalo@tuglas.fi, (+358) 96 81 14 324

Loe lähemalt

The Best Designed Estonian Books Chosen

On 9th February, the most beautiful Estonian children’s books of 2016 were announced at the National Library of Estonia. The jury valued mostly high quality illustrations, as well as collaborations of image and text forming a unique whole. 47 books by 26 publishers took part in the competition.

Viive Noor: “A first glance at the books entered into the contest revealed the great variety of styles among children’s illustrations. Some opt for a decorative approach, others aim at a more delicate and nuanced expression. There is plenty of humour and fantasy. We have many talented artists, each excelling in their unique creative style, upholding their well-established high standards, or venturing into experimentation. And there is always someone who manages to surprise. Newcomers bring in a breath of fresh air and encourage older colleagues to seek new nuances and ideas.”

The competition is organised every year by the Estonian Graphic Designers Association, the Estonian Publishers’ Association, the Estonian Children’s Literature Centre and the National Library of Estonia.

—

THE BEST DESIGNED ESTONIAN CHILDREN’S BOOKS FROM 2016 ARE:

lumemeesLudwig the Snowman’s Lucky Day by Leelo Tungal. Designed and illustrated by Regina Lukk-Toompere

Very beautiful, crisp and wintry colouring, a novel approach by an established artist. Interesting play with surfaces, good focus on details. Exudes freshness and joy. A book made with a good feeling.

+ Special prize of the Estonian Children’s Literature Centre:
Detailed illustrations, exciting colours. Skilled use of various techniques and vacant space. Pretty and pure, like winter snow.

 

The Gvanaemarandma Who Turned into a Puppy by Juhani Püttsepp. Designed and illustrated by Katrin Ehrlich

A beautiful, classic children’s book. Design and illustrations are in nice harmony. The overall impression is one of calm and balance. A book made with children in mind.

 

 

tröömp

Trööömmmpffff, or Eli’s Voice by Piret Raud. Designed by Oliver Douzou, illustrated by the author

Harmonious design, excellent composition. Brilliant choice of type and colours. Well-established artist adopting a fresh and novel style, a true revelation. A perfect book, in a way.

 

 

öömõtted

Night Thoughts by Jonas Taul. Designed and illustrated by the author

An extremely beautifully designed black-and-white book. Distinctly fresh and attractive among books filled with colour. Pictures and design are wonderfully in tune. Delicate and sensitive. A strikingly mature and successful debut of a young artist.

 

 

Storybook by Anjuturaamatti Saar. Designed by Villu Koskaru, illustrated by Jüri Mildeberg

A solution building on unique and strong illustrations.

 

 

 

The Gothamiteskilplased by Eno Raud. Designed by Dan Mikkin, illustrated by Priit Pärn

New and delightful pictures by the Grand Old Man of Estonian book illustration, a true moment of surprise. Unity of form and content. Hidden subtext calls for a closer examination. Superb colouring.

+ Special prize of the Jury for illustrations.

 

ilustiNice by Indrek Koff. Designed and illustrated by Ulla Saar

An enchanting, funny and sweet book. A breath of fresh air, balanced design.

+ Special prize of the Estonian Graphic Designers’ Union for illustrations.

Loe lähemalt

Selgunud on kauneimad Eesti lasteraamatud

9. veebruaril 2017 kuulutati Rahvusraamatukogus välja möödunud aasta 5 kauneimat Eesti lasteraamatut.

Kauneimateks raamatuteks hinnati: Jonas Tauli “Öömõtted”, Juhani Püttsepa “Vanaema, kes muutus kutsikaks” (illustreerinud Katrin Ehrlich), Piret Raua “Trööömmmpffff ehk Eli hääl”, Anti Saare “Juturaamat” (illustreerinud Jüri Mildeberg) ning Leelo Tungla “Lumemees Ludvigi õnn” (illustreerinud Regina Lukk-Toompere), mis pälvis ka lastekirjanduse keskuse eriauhinna.

Lisaks pälvis Eno Raua “Kilplased” (illustreerinud Priit Pärn) žürii eripreemia illustratsioonide eest ning Indrek Koffi raamat „Ilusti” (illustreerinud Ulla Saar) Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia illustratsioonide eest.

Žürii esimees Viive Noor kommenteeris, et 2016 oli Eesti lasteraamatule hea aasta ning žürii ülesanne oli keeruline, kuna valik tuli teha 26 kirjastuse 47 raamatu vahel. Noor rõõmustab Eesti lasteraamatu illustratsiooni üle, kuna “erinevad käekirjad eksisteerivad sõbralikult kõrvuti, rikastades üldpilti ja pakkudes heatasemelisi raamatuid igale maitsele. Eesti lasteraamat on muutunud pildirikkaks, julgeks, huvitavaks. Enam ei peljata raamatus “õhku” ja valget pinda, ei kardeta kasutada erinevaid kujundusvõtteid, mängida kirjadega. Üldmulje on värske, huvitav ja heas mõttes kaasaegne.”

Võiduraamatuid saab vaadata Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis 4. märtsini. Ka sel aastal saavad kõik lugejad kauneimate raamatute seast oma lemmiku välja valida Rahva Raamatu ja Apollo suuremates raamatupoodides ning näitusel Rahvusraamatukogus. Hääletus kestab 5. märtsini. Aprillis saadetakse kauneimad lasteraamatud Bolognas toimuvale maailma suurimale lasteraamatumessile.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Raamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades primaarseks illustratsioonide taset. Tegemist on praktiliselt ainsa konkursiga, kus selle kunstivaldkonna viljelejad saavad mõõtu võtta. Konkurss toimub samaaegselt „25 kauneima Eesti raamatu” valimisega.

Konkurssi korraldavad: Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Loe lähemalt

Olivia Saar ja Ira Lember pälvivad riikliku teenetemärgi

President Kersti Kaljulaid kirjutas täna alla otsusele anda Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teenetemärgi saajate hulka kuuluvad Olivia Saar ja Ira Lember, kellele antakse 23. veebruaril üle Valgetähe V klassi orden.

Olivia SaarEelmisel aastal oma 85. sünnipäeva tähistanud Olivia Saar on rõõmustanud lapsi oma luulekogudega juba väga pikka aega. Tunnustust on pälvinud ka tema hingestatud loodus- ja koduluule. Tema humoorikate mõistujuttude kogumikust “Lõvi Lõrr ja jänes Jass” on enam kui neljakümne aasta jooksul ilmunud mitu kordustrükki ning valminud ka telelavastus.

Ira-LemberIra Lember on rohkem kui 75 raamatu autor, sealhulgas on ta kirjutanud 50 raamatut lastele. Lisaks on Lember kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale “Jänkupoisi lood”. Tema värsse on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. Ira Lember on ka armastatud laulu “Koolikell” sõnade autor.

Õnnitleme!

Allikas: president.ee

Loe lähemalt

Wimbergi raamatu “Kodused lood” esitlus 7. veebruaril

kodused-lood-wimbergTeisipäeval, 7. veebruaril 2017 kell 10.30 toimub lastekirjanduse keskuse saalis Wimbergi raamatu “Kodused lood” esitlus.

„Kodused lood” on muhe ja lastepärane raamat kõigest sellest, mida kodus võib teha või mis võib pähe tulla. Raamatus juureldakse selle üle, kes on kes ja kelleks saada, ollakse tubli, ollakse rõõmsas tujus ja muidugi ollakse ka pahas tujus. Oodatakse suve, ollakse lihtsalt niisama, ja kui tuleb tuhin, siis fantaseeritakse nii, et ainult proovi mitte uskuda!

„Kodused lood” on lihtsa tekstiga, kuid särtsaka mõttega raamat, mis sobib ettelugemiseks isegi päris väikestele ning ise lugemiseks kuni kooli esimeste klassideni. Loomulikult on raamatus palju vaadata ka silmale, selle eest on hoolitsenud kunstnik Karel Korp.

Raamatuesitluse korraldab TEA kirjastus.

Olete oodatud!

Loe lähemalt

Veebruar 2017. Aino Pervik „Hädaoru kuningas”

Laias laastus võib raamatud jagada kahte suurde gruppi. Esimesse kuuluvad teosed, mille lugemine võib olla küll nauditav ja tore, kuid mõni aeg peale nende käest panemist sulle nad lihtsalt ei meenu. Teise grupi moodustavad aga raamatud, mis sunnivad end korduvalt avama, lõike üle lugema ja sisu vaagima, olgu siis tänu reaalsusest saadud stiimulitele või alateadvusest pinnale kerkinud impulssidele. Aino Perviku „Hädaoru kuningas” kuulub kindlasti nende teoste hulka.

Kogenud kirjaniku värske lasteraamat on žanrilt kunstmuinasjutt. See on ilukirjanduse alaliik, mis tänu oma mitmeti tõlgendatavusele ja emotsionaalset maailma avardavatele joontele on aastasadu kütkestanud nii täiskasvanuid kui lapsi. Aino Pervik pole siin mingi erand – üsna suure osa tema loomingust moodustavadki just selles laadis teosed. „Hädaoru kuningat” lugedes tekkisid märgatavamad paralleelid iirlase Oscar Wilde’i ja taanlase Hans Christian Anderseni tekstidega. Nii Wilde’i kui ka Anderseni on peetud üldhumanistlike ideede levitajaiks, nende kõrvale sobib kindlasti ka Aino Pervik.

Loo keskmes on fantaasiamaa Hädaorg. Tegelikult on see maa küll hoopis Tulbiorg, kuid kohalik rahvas, kes kunagi mitte millegagi rahul ei ole, kutsub riiki just nõnda. Otse loomulikult ei meeldi neile ka hetkel troonil olev kuningas. Kuna Hädaoru kuningas on väiksena orvuks jäänud, siis valitseb riigis tegelikult hoopis kuri regent. Kui aga kuningas täisealiseks saab, ei taha regent võimu kuningale üle anda. Ega kuningas ise ka võimu väga igatse, sest otsustamine on raske töö. Ühel päeval aga satub kuningriiki üliõpilane, kopsakas raamatupakk kaenlas. Piirivalvurid vahistavad üliõpilase ja toovad ta kuninga ette. Nii satuvad üliõpilase raamatud kuninga kätte. Ja just siis, kui kuningas raamatut loeb, meenub talle midagi lapsepõlvest. Nüüd on kuningas valmis otsustama ja ka oma otsuste eest vastutama.

„Hädaoru kuningas” võib lugejale tunduda sünge, kohati isegi depressiivne – kõik on raamatu alguses ju nii halvasti, kui veel olla saab. Kui Andersen nägi sest hädaorust pääsu Jumala abil, siis Aino Pervik on selles suhtes märksa maisem, kannatamatum ja ettevõtlikum. Ta leiab, et oma murede lahendus tuleb julgeda ise leida. Loomulikult ei vaja keegi kiirelt sündinud rumalaid otsuseid, ainus tee õigete, rahuldust pakkuvate otsusteni on põhjalik kaalumine, ajaloo interpreteerimine ja kirjasõnast õppimine.

Gerda Märtensi omanäolised, kõigi teiste eesti raamatukunstnike omadest erinevad illustratsioonid sobivad suurepäraselt täiendama Aino Perviku tähendustest tulvil teksti. Kirjutatuga harmoneeruvad ilmekad detailid, väljendusrikas karakterikujutus ja hoolikalt läbi mõeldud värvigamma. Jõulisus ühendatuna maheduse ja sügava hoolimisega iseloomustab mõlemat loojat, praeguses ühiskonnas toimuva julget sõnastajat, tühjast-tähjast puhastatud peegelpildi kujutajat.

Juba Aino Perviku varasematest lasteraamatutest on meile tuttavad keerukad dilemmad, mille lahendus tuleb lugejal endal leida. „Hädaoru kuningas” kujutab köitvalt kõikumist võimu ja vaimu, otsustamisjulguse ja minnalaskmise, tarkuse ja rumaluse, ise mõtlemise eest vastutuse võtmise ja teistele mõtlematult takka kiitmise vahel. Kirjanik annab noorele lugejale õnge, õngenööri, konksud ja sööda. Ta näitab ette ka parimad püügiviisid ja isegi hea püügikoha jõe ääres, kuid kala tuleb siiski igal lugejal endal kinni püüda. Ja eks siis igaüks püüagi, nii nagu suudab, oma parimate oskuste ja varasema elukogemuse kohaselt.

Illustreerinud Gerda Märtens
Tänapäev, 2016
72 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Vanalinna muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt

infopaev-ajaloomuuseumTeisipäeval, 24. jaanuaril 2017 toimus Eesti Ajaloomuuseumis esmakordselt muuseumide ühine infopäev „Puust ja punaseks – õpetajate eri“.

Infopäeval osalesid Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Meremuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum ja NUKU muuseum. Infopäeval osales kokku 162 õpetajat üle Eesti. Tallinnale lisaks oli tulnud infopäevale õpetajaid Rakverest, Porkunist, Jänedalt ja mujalt.

Muuseumide ühise infopäeva idee sündis seoses Tallinna vanalinna muuseumide ühisprojektidega „Kaheksa ühe hoobiga“ ning „Puust ja punaseks“. Ühisprogrammidega soovivad vanalinna muuseumid pakkuda õpetajatele, lastele ja lastevanematele võimaluse külastada kompaktselt ja eesmärgistatult mitmeid muuseumeid.

Oma kogemusi muuseumis õppimisest jagasid infopäeval Anne Tiitson Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, Greete Toming Haljala Gümnaasiumist, Ina Hannus Kiili Gümnaasiumist, ajaloolane ja õpetaja Jaak Juske ning Huvitav Kool esindaja Pille Liblik.

Samuti oli õpetajatel võimalus osaleda erinevate muuseumide haridusprogrammides.

Infopäeva raames loositi kõigi õpetajate vahel välja 8 tasuta haridusprogrammi külastust.

Infopäeva fotogaleriiga saab tutvuda SIIN.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Vaata ka: Muuseumide infopäev „Puust ja punaseks – õpetajate eri“ 24. jaanuaril

Loe lähemalt

Kultuurkapitali kirjanduse elutööpreemia pälvis Heljo Mänd

Heljo Mänd. Foto: Kalev Tomingas20. jaanuaril 2017 anti Kohtla-Järve Kultuurikeskuses üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest. Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia pälvis Heljo Mänd.

Heljo Mänd on lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud pea kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui suurtele. Ta on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ning üle 30 raamatu täiskasvanutele, loonud kuuldemänge, lastenäidendeid ja telelavastusi („Mõmmi ja aabits“, „Nõiakivi“) ning tõlkinud lasteluulet ja -proosat inglise, saksa ja vene keelest. Tema enda teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde.

Kultuurkapitali elutööpreemia eesmärk on tunnustada isikut tema pikaajalise väljapaistva loomingulise või spordialase tegevuse eest. Preemia määratakse füüsilisele isikule ning selle suurus on 10 000 eurot. Ühel aastal antakse välja kuni kaks elutööpreemiat.

Allikas: Eesti Kultuurkapital

Loe lähemalt

Tartu Kunstikool võitis Itaalia noorte kunstibiennaalil publikuauhinna

tartu-kunstikool15. detsembrist 2016 kuni 15. jaanuarini 2017 toimunud Itaalia noorte kunstibiennaalil Roomas võitis publikuauhinna Tartu Kunstikooli õpilaste töö „A Game of Identity”.

Võidutöö autorid on Egmond Merivee, Iris Allese, Markus Orgusaar ja Valeria Potjava. Näitusel osales ka Nathan Ra Vaino digimaal „Lost in the Gameworld”, mis žürii poolt samuti silmapaistva tööna esile tõsteti. Mõlema Eestit esindama valitud õpilastöö juhendajad on Tartu Kunstikooli õpetajad Merille Hommik, Nuno Neves ja Roland Seer.

Roomas Palazzo Venezias kuu aega kestnud Itaalia noorte kunstibiennaalile oli valitud üle 200 töö üle Itaalia. Eesti oli tänavu ainuke väliskülaline. Enzo Rossi nimeline kunstikool alustas koostööd Eestiga sel sügisel, kui Itaalia Eesti Seltsi ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatusel toimus Roomas Viive Noore kureeritud illustraatorite näitus „Elas kord…”.

Eesti kunstiõpilaste osalemist Roomas toimunud biennaalil toetas Tartu Kultuurkapital ning see sai teoks Tartu Kunstikooli, Itaalia Eesti Seltsi, La Sapienza ülikooli Eesti ja Balti uurimiskeskuse ning Liceo Artistico Enzo Rossi koostöös.

Loe lisaks: Itaalia Eesti Selts ja Tartu Kunstikool.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee