Hüppa põhisisu juurde

Aasta Rosina auhind on selgunud

Täna, 5. jaanuaril Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud tänuüritusel kuulutati välja eelmise aasta kõige omanäolisem lasteraamat ehk Aasta Rosin, millega tunnustatakse Kadri Kiho ja Stella Salumaa raamatut „Endel ja Kati“ kirjastuselt Päike ja Pilv.


„Raamat kajastab praeguses ühiskonnas vägagi aktuaalseid, vaimse tervisega seotud küsimusi ja näitab peategelase bussijuht Endli ja tema hea sõbra Kati abil, kuidas ärevustundest on võimalik üle saada. Niimoodi ärevusest elevust luues, õhutab raamat hirmutavaid olukordi ületama ja elust rohkem rõõmu tundma,“ ütles lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ja lisas: „Tegemist on pildiraamatuga, milles Kadri Kiho lustlik ja vaimukas sõnastus moodustab Stella Salumaa leidliku ja omanäolise kunstnikukäekirjaga võluva terviku, mida on mõnus käes hoida, vaadata ja lugeda nii lastel kui täiskasvanutel.“

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul ei ole auhinna saajat just lihtne leida, sest meil ilmub palju häid ja omanäolisi lasteraamatuid. „Seekordne võitja paelub värske ja dünaamilise pildikeelega, millesse põimitud rohkelt sõnademängu ja mis kohe kutsub väikest lugejat sõnu kokku veerima ja keelega lustima. Aga rosinaks teeb selle raamatu terviklikkus – lugu, pildid, kujundus, formaat, tüpograafia – kõik kõnnivad ühte jalga,“ lisas Soone.


Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd. Auhinna võitjaid tunnustatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga. Möödunud aastal sai Aasta Rosina auhinna Indrek Koffi värsside ja Elina Sildre piltidega raamat „Kuhu lapsed said?“ ning tunamullu Juhani Püttsepa ja Gundega Muzikante „On kuu kui kuldne laev“.


Raamatu „Endel ja Kati“ kohta saab lähemalt lugeda siit.

Kalju Kangur „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ (1969)

Tänavail kerkivad lumekuhilad ja krõbedad külmakraadid, tormituuled ja teeäärtesse kuhjuvad tuisuvaalud tõid meelde ühe armsa ammuse lumeraamatu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid”. See 1966. aastal laste- ja noorsookirjanduse võistlusel 2. auhinna saanud teos pajatab vahva loo lumeveskist ja seal aset leidnud äpardusest.

Raamatu nimitegelane Timbu-Limbu ja tema sõbrad elavad mäenõlval kasetohust lossis. Neist edasi, päris mäe tipus asub loss, kus elavad lumemöldrid Oku, Koku ja Toku. Timbu-Limbu ja ta sõbrad armastavad väga lund. Kui siis aga lumesadu ei alga ega alga, hakkavad sõbrad muretsema ja asuvad teekonnale, et selgitada välja, mis lumemöldritega juhtunud on.

Tegemist on 1963. aastal lasteluuletajana debüteerinud Kalju Kanguri esimese proosaraamatuga, milles avalduvad kirjaniku kõige paremad omadused: elav fantaasia, meeldejäävad tegelased, sümpaatsed väärtused ja mõnus huumor. Pole siis imestada, et kokku on raamatust ilmunud neli väljaannet. Kui esmatrükis visualiseeris Timbu-Limbu ja lumemöldrite loo oma kaasahaaravate ja romantiliste piltidega Asta Vender, siis kordustrükkides on Timbu- Limbu seiklusi illustreerinud ka Villu Järmut (1979) ja Erki Evestus (1998), kelle käekirjad on hoopis jõulisemad, kohati ehk isegi psühhedeelsedki. Korduvalt on raamat jõudnud lavalaudadele, seda nii professionaalsetes teatrites kui koolides, ning tõlgitud inglise, saksa, itaalia, poola, leedu jt keeltesse. Lumemöldrite lugu sisaldub ka Kalju Kanguri lastejuttude paremikku koondavas raamatus „Timbu-Limbu ja kaval kääbus“ (2008), millele on  pildid joonistanud Viive Noor.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Detsember 2022. Yoru Sumino „Tahaksin süüa su pankreast“

Vaevalt et Yoru Sumino aimas, kui oma käsikirja 2014. aastal ühele veebiplatvormile üles laadis, et tema teosele „Tahaksin süüa su pankreast“ saab osaks selline menu. Nüüdseks on see 2015. aastal mainekas Jaapani kirjastuses avaldatud raamat saanud ka mangaks (2016-2017), filmiks (2017) ning animeks (2018). Lisaks ülekannetele teistesse kunstivormidesse on teost tõlgitud jaapani keelest paljudesse teistesse keeltesse. Inglise keele vahendusel jõudis see hiljuti ka eesti keelde.

Esimene Jaapani noorteromaan eesti keeles

Žanrilt võib raamatu liigitada noorteraamatute sick-fic alajaotusse, mis kajastab haigusi ja nendega toimetulekut. Selle alaliigi tuntumad Eestis ilmunud teosed on näiteks John Greeni „Süü on tähtedel“ (ek 2013), mille keskmes on kilpnäärmevähki põdev tütarlaps, ja Rachael Lippincotti „Kolm sammu sinuni“ (ek 2019), mis vaatleb geneetilist kopsuhaigust, tsüstilist fibroosi. Sumino raamatu ühel peategelasel on fataalse kuluga pankreasehaigus.

Kuigi Sumino teos asetub (lisaks žanrile ka oma menukuselt ja siiretelt teistesse kunstivaldkondadesse) eelmainitutega kenasti samasse ritta, on sel üks kindel eripära. Erinevalt Greeni ja Lippincotti raamatutest, mis kajastavad meile juba üsnagi tuttavat Ameerika kultuuri, pärineb „Tahaksin süüa su pankreast“ Jaapani kultuuriruumist, mis meie omast vägagi erinev ja seetõttu eksootiline. Ka pole tõusva päikese maa olustik meie noortele lugejatele kirjanduse kaudu tuttavaks saanud –  „Tahaksin süüa su pankreast“ on esimene Jaapani noorteromaani tõlge eesti keelde.

Kohalik kultuurikontekst, mis tahes-tahtmata on raamatusse imbunud, on omaette väärtus. Kiita tuleb tõlkijat, kes meie oludesse sobitamise asemel on valinud (või oli see otsus ingliskeelses variandis tema eest juba ära tehtud) kohalikku omapära säilitava tõlkeviisi. Hiiglama värske on lugeda Jaapani toidukommetest, käitumistavadest ja sotsiaalsetest normidest, mida loomulikult ja justkui möödaminnes kirjeldatakse, kuid mida tahes-tahtmata asud meie kohalike oludega võrdlema. Kohati võib seda kultuurilist eripära tajuda isegi teatava võõritusefektina, mis hoiab kogu aeg meeled ärkvel. Samas pole selge, kas taoline kirjutusviis tuleneb ainult jaapanipärasusest või on võõrituse põhjuseks vähemalt osaliselt hoopis peategelane, kelle suu läbi lugu esitatakse.

Vastandlike karakterite võluv pingpong

Raamatu tegevustikku antakse edasi endassetõmbunud poisi Haruki Shiga minajutustusena. Noormees on inimpelglik ja leiab, et päriselust ja ‑suhetest põnevamad on need, mida kirjeldatakse raamatulehekülgedel. Seepärast on ta otsustanud kaaslastest eemale hoida ning tegeleda õppimise ja lugemisega. Kui aga poiss leiab haiglas raamatut otsides kogemata klassiõe Sakura Yamauchi päeviku ja saab teada tüdruku suure saladuse, pole tema elu enam endine. Tüdruk, olles iseloomult poisile vastandlik – seltsiv, rõõmsameelne, avatud – asub nagu poisski tööle raamatukogusse ning püüab igati temaga kontakti luua. Haruki püüab algul endale rõhutada, et teeb kõike pakutut vaid sureva tüdruku meeleheaks, kuid taipab tasapisi, kuidas kontakt pärisinimese ja päriseluga saab tallegi üha meelepärasemaks.

Karakterite vastandlikkus toob kaasa Haruki ja Sakura omavahelise intellektuaalse ja emotsionaalse pingpongi, mis on edastatud vaimukalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt. Pidev balansseerimine selle vahel, mida mõeldakse ja mida välja öeldakse, loob mulje paralleelmaailmadest ja sunnib küsima tegelikkuse järele – mis on see päris ja tõeline, mis näiv. Sündmustikku lisab pinget ka see, et koolis ei suudeta mõista, miks klassi kõige populaarsem ja särtsakam tüdruk ühtäkki otsustab veeta aega poisiga, kes räägib vaid siis, kui küsitakse ja sedagi vastumeelselt. Kui Sakura on vaadeldav kui toitumisahela tipus olija, siis Haruki on autsaider, süsteemist välja tõugatu. Erinevate maailmade põrkumine loob pinge, kuid viib lõpuks tõdemuseni, et ka kõige vastandlikumad inimesed on võimelised koostööd tegema, üksteise jaoks olemas olema.

Sumino teose teeb noorteraamatute seas eriliseks selle kirjanduslik läbitöötatus. Põnev on jälgida, kuidas autori kirjutamisviis järgib peategelase eripära ning kuidas need teose kulgedes muutuvad. Samuti köidavad meeli kaunid, kultuuriomased ja teksti kandvad kujundid. Olgu siinkohal eriti võluvatena mainitud õrnroosad kirsiõied, mis vaatavad meile vastu juba raamatukaanelt, vooluga kaasa ulpiv kõrkjapaat, mis ikka ja jälle tekstis esile tuleb, ning kõiki väiksemaid kujundeid tervikuks siduv pankrease söömise motiiv.

Raamat kutsub hindama hetki siin ja praegu

Keerukatele teemadele vaatamata jätab teos hinge helge ja lootusrikka tunde. Rõhutamist leiab tõsiasi, et meist keegi ei tea, millal ja kuidas talle määratud aeg otsa saab. Kahtlemata pädev, kuid pisut ehk trafaretnegi on raamatust kooruv üleskutse hinnata hetki siin ja praegu ning pöörata tähelepanu inimestele enda ümber, olgu nad millised tahes. Teose muudab eriliseks aga vorm, mis seda ammutuntud mõtet edasi annab.

Helgeid noorteraamatuid küsitakse raamatukogudest alatihti. Nii nagu kõik lugejad, tahavad ka noored, et probleemikesksete raamatute ja hoiatusromaanide kõrval leiduks ka kirjandust, mis pakuks neile kauneid tundeid, lootust ja innustust. Nüüd on niisuguseid raamatuid eesti keeles üks lisaks.

Tõlkinud Piret Orav
Hea Lugu, 2022
264 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Eesti illustraatorite näitused laias maailmas

Sel talvel saab nii mõnelgi pool Euroopas nautida Eesti andekate illustraatorite loomingut. Eesti raamatukunstnike rändnäitus „Salaelud“ avatakse Rumeenias ja Riias saab jaanuari lõpuni imetleda meie illustraatorite töid kõrvuti nende Balti kolleegide loominguga.

Riias

Riias, Läti Rahvusraamatukogus avati 30. novembril 2022 Balti illustraatorite näitus „Joostes huntidega“, mida on võimalik külastada kuni 31. jaanuarini 2023. Näitus keskendub Läänemere idakalda huntinimese pärimustele ja koondab Balti riikide illustraatorite töid. 2018. aastal Londoni raamatumessil alguse saanud näitust on eksponeeritud Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones, Napoli lähedal Ischia saarel, Roomas ning Baris. Näitust rahastab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital. Loe näitusekohta lisaks siit.

Rumeenias

Eesti raamatukunstnike näitus „Salaelud“ rändab Rumeeniasse, kus alates 16. jaanuarist 2023 on see kaheks nädalaks üleval Bukarestis, The National Museum of Romanian Peasant muuseumis. Näitusel saab uudistada Viive Noore, Urmas Viigi, Kadi Kurema ja Regina Lukk-Toompere loomingut. Nende tööde hulgas on nii graafikat kui illustratsioone. Rändnäitus avati esmakordselt 2016. aastal ja seda on varem eksponeeritud Prantsusmaal (Pariisis ja Strasbourgis), Iisraelis (Tel Avivis), Valgevenes (Minskis), Poolas (Varssavis, Płockis, Krakówis ja Szczecinis) ja Moldovas (Chișinăus).

Illustratsioon Ülle Meister

Arvustusvõistluse Kapsas võitjad on selgunud

Reedel, 2. detsembril 2022 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja esmakordselt toimunud  arvustusvõistluse Kapsas võitjad. Konkurss oli suunatud 6.–9. klasside õpilastele üle Eesti.

Võistluse kutsus ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös ajakirjaga Hea Laps ja see kestis 4. oktoobrist 15. novembrini 2022. Selle eesmärk oli leida noori talendikaid raamatuarvustajaid, et ka tulevikus saaks meie kultuurilehtedest lugeda asjatundlikku lasteraamatukriitikat. Samuti soovisid korraldajad õhutada noori raamatute üle mõtteid vahetama. Võistlusele laekus kokku 20 tööd ning nende hulgast valis parimad välja 5-liikmeline žürii koosseisus: Anna-Magdaleena Kangro ja Kätlin Vainola Heast Lapsest ning Jaanika Palm, Ülle Väljataga ja Helena Kostenok Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Töid hinnati kahes vanuseastmes. 6.–7. klasside õpilaste hulgast kirjutas parima arvustuse Brenda Regina Reinaru Tartu Hansa Kooli 7. klassist. Teise koha pälvis Maria Mai Siimut Haapsalu Põhikooli 7. klassist ja kolmandale kohale tuli Kaisa Tullus Miina Härma Gümnaasiumist. 8.–9. klasside vanuseastmes oli parim noor arvustaja Kristel Veske Tartu Variku Kooli 8. klassist. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Elise Zinovjev Türi Põhikooli 9. klassist ja Otto Arro Loo Keskkooli 8. klassist. Hea Lapse eripreemia pälvis Tartu Hansa Kooli 6. klassi õpilane Saara Tosmin. Parimaid arvustusi saab lugeda ajakirjast Hea Laps.

Võistluse idee  autori ja žüriiliikme Jaanika Palmi sõnul kõnetasid noori arvustajaid nii algupärandid kui tõlketeosed ja analüüsimiseks valiti nii laste- kui noorteraamatuid, nii napi mahuga juturaamatuid kui lausa sarju. Eriti tore oli Palmi sõnul see, et iga arvustaja oli leidnud oma teosest arvustatavad teosed ei kordunud. „Loodetavasti saab nii mõnestki kirjutajast tulevane raamatukriitik, sest noortel leidus analüüsi – ja tõlgendamisoskust küll, samuti oli neil omapäraseid ideid ja leidlikke mõtteid. Rohkem oleks vaja vaid keskendumist ühele konkreetsele aspektile teosest, sest etteantud mahus ei saa kõigest teoses toimuvast rääkida,“ lausus Palm.  

Žürii ja võistluse korraldajad sooviksid ka tänada õpetajaid, kes oma õpilasi olid innustanud konkursist osa võtma ning neid tekstiga töötamisel ja kirjutamisel toetanud. „Kindlasti on meil plaanis konkurssi korraldada ka tuleval aastal, sest noortel on palju häid raamatumõtteid, mis vajaksid jagamist,“ lisas Palm.

Ilmunud on ajakiri Nukits

Lastekirjandusele pühendatud ajakirja Nukits 28. number on ilmunud. Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakiri koondab lastekirjanduse, illustratsiooni ja lugemise teemalisi artikleid, mis pakuvad lugemisrõõmu kõikidele lastekirjanduse sõpradele.

Jaanika Palm kirjutab lasteraamatute tegelastest ja maailmadest, kus need tegelased toimetavad. Mari Niitra uurib ilukirjanduse rolli universaalse õppematerjalina ja tervikliku maailmapildi kujundajana. Maria-Helen Adams mõtiskleb reaalide ehk kultuurispetsiifiliste sõnade ja sõnaühendite tõlkimisest lastekirjanduses. Kaisa Laaksonen annab ülevaate looduse- ja keskkonnateemadest aastatel 2020–2021 Soomes ilmunud lasteraamatutes. Mirjam Kaun kõneleb aastatel 2010–2020 ilmunud noorteraamatutest numbrite ja statistika keeles. Samuti saab Nukitsast lugeda intervjuusid äsja väärikat juubelit tähistanud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning ukraina lasteraamatu „Sõda, mis muutis Rondot“ autorite Romana Romanõšõni ja Andri Lessiviga. Lisaks leiab ajakirja lehekülgedelt muudki huvitavat. (Vaata sisukorda teate lõpust.)

Ajakirja toimetaja Jaanika Palmi sõnul on tänavune Nukits teemade osas rõõmustavalt laiahaardeline: „Räägitakse nii eesti algupäranditest kui tõlketeostest, vaadeldakse soome lastekirjanduse loodushoidlikku osa, analüüsitakse kirjanduse rolli koolitunnis. Raamatukogurahva tegemistest saavad kajastatud Saaremaa viikinginäitus ja üleriigiline pannkoogipäev.“ Palm loodab, et Nukits suudab lasteraamaturahvale pakkuda nii mõtlemisainet kui innustust tulevasteks tegemisteks.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

SISUKORD

2 Jaanika Palm. Raamatulastest ja nende maailmadest
10 Mari Niitra. Ilukirjandus universaalse õppematerjalina
16 Kirjandus käib alati minuga kaasas. Paul Raua intervjuu Aino Pervikuga
22 Maria-Helen Adams. Kuidas kõlaks „kama“ hollandi keeles
28 Kaisa Laaksonen. Loodust armastavad lapsed hakkavad tegutsema
34 Eesti lastekirjanduse sündmusi 2022
36 Liilia Kõiv. Viikingijutud
38 Kes teeb, see jõuab. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2021. Anu Amor Narits
39 Jaanus Kõuts. Suur suvine koogitegu raamatukogudes
42 Mirjam Kaun. Noortekirjandus numbrites
45 Inimestele meeldib lugeda, eriti pommivarjendites. Ilona Martsoni intervjuu Romana Romanõšõni ja Andri Lessiviga
48 Leelo Märjamaa. Lugudes on jõud. IBBY uudised
50 Lastekirjanduse tähtpäevi 2023
52 Summary

Balti autorite loodud miniraamatud pälvisid suure rahvusvahelise tunnustuse

Eesti, Läti ja Leedu kirjandusorganisatsioonide ühisprojekt „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ võitis Kataloonia Kirjanike Liidu asutatud auhinna PETITE PEN, mida anti käesoleval aastal välja esmakordselt. Balti riikidest pärit illustraatoreid ja kirjanikke kaasava projekti raames loodi 18 inimõiguste ja mitmekesisuse teemalist miniraamatut. Projekti vedas Eesti poolelt Eesti Lastekirjanduse Keskus.

PETITE PEN auhinna (PETITE PEN PRIZE) asutas Kataloonia Kirjanike Liit PEN Català. Preemia saajad kuulutati välja 12. laste ja noorte kunstide ja kirjanduse festivalil FLIC (Festival de literatura i arts infantil i juvenil). Kataloonia Kirjanike Liit PEN Català tegeleb kirjanduse edendamisega ning seisab Euroopa projekti „Ole osaline. Kasva koos kunstiga“ („Be (P)Art. Grow With Arts“) raames sõnavabaduse kaitsmise eest. Preemia eesmärk on tunnustada Euroopa asutuse, organisatsiooni või algatuse panust vabama ja mitmekesisema laste- ning noortekirjanduse loomisesse.

Žüriil hinnangul pakub „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ noorele lugejale kättesaadavat lugemise edendamise programmi, mis soodustab inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel kaasa mõtlemist. Samuti tõstab projekt teadlikkust Baltikumi lastekirjandusest ning edendab selle loojate vahelist koostööd, näidates nende loomingut nii Balti riikides kui mujal maailmas.

Preemia saajad valis välja žürii, keda juhtis Gemma Rodriguez. Lisaks projektile „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ tunnustati auhinnaga Ungari ühingut Labrisz Leszbikus Egyesület. Preemia on rahaline ja selle väärtus on 2000€.

Projekti Eesti koordinaator ja lastekirjanduse keskuse välissuhete juht Ulla Saar leiab, et peaauhind on projekti jaoks väga suur tunnustus, mis teeb projekti meeskonna väga õnnelikuks. „Teeb rõõmu, et nii meie Balti autoreid kui ka teemakäsitlust on märgatud ja hinnatud.“ Miniraamatud saavad 2023. aasta alguseks tõlgitud juba 15 keelde, need on vabavara ja seetõttu jõuavad meie autorite tööd paljude maailma lasteni. Ka nendeni, kellel pole võib-olla võimalik tavapäraselt raamatuid osta. „Miniraamatud on formaadilt miniatuursed, kuid sisult suured,“ lisas Saar.

Projekt „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ (Tiny Books from Baltic Authors) sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Leedu Kooliarenduskeskuse lugemisprogrammi „Lastemaailm” (Centre for School Improvement) ja Läti Noortekirjanduse Nõukogu (IBBY Latvia) koostöös ning seda toetas Balti Kultuurifond. Projekti eesmärk oli luua kirjandust, mis räägiks lastele inimõiguste ja mitmekesisusega seotud olulistest teemadest. Eesti, Läti ja Leedu kirjanikud ning illustraatorid lõid selle raames pisikesed voldikraamatud, mille teema on seotud võrdse kohtlemise, kultuurilise mitmekesisuse, puuete, vanuselise diskrimineerimise, soorollide või sõnavabadusega. Lisaks raamatutele töötati välja neid saatvad põhjalikud lisamaterjalid, mis aitavad lastega tegelevatel spetsialistidel kõneleda koolitundides inimõiguste ja mitmekesisusega seotud teemadest.

Lisainfo:

Ulla Saar

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Välissuhete juht
ulla.saar@elk.ee
6177238

Näitus „Jälle käes on jõuluaeg”

Lastekirjanduse keskuses on avatud traditsiooniline jõulunäitus, kus seekord näeb eesti illustraatorite pühade teemalisi töid. Näitus kannab nime „Jälle käes on jõuluaeg“ ja see on avatud kuni 28. jaanuarini 2023.

Pühademeeleolu toovad oma piltidega keskusesse 15 eri põlvkondade kunstnikku, kelle hulgas on Anne Linnamägi, Catherine Zarip, Regina Lukk-Toompere, Urmas Viik, Anne Pikkov, Kadri Ilves, Kertu Sillaste, Kristi Kangilaski, Piret Niinepuu-Kiik, Made Balbat, Tuulike Kivestu-Rotella, Lucija Mrzljak, Katrin Ehrlich, Kadi Kurema ja Viive Noor.

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on jõuluaeg mõeldud lugudele, muinasjuttudele ja ühiselt jagatud soojusele. „Näitus kajastab helgust ja valgust, mida see aeg meie südameisse ja hingedesse poetab. Ja kindlasti peaks üks jõulunäitus olema lumine, olgu ilm väljas milline tahes.“

Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

Regina Lukk-Toompere illustratsioon

Selgusid esseekonkursi võitjad

Täna kuulutasid Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus Rootsi Suursaatkonnas välja esseekonkursi „Sõjal ei ole südant“ võitjad. Björn Oker-Blom Fond toetas võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele suunatud esseekonkurss kuulutati välja 9. oktoobril 2022, et noored saaksid jagada oma vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas Ukrainas toimuv sõda mõjutab nende endi ja meie kõikide elu ning kust leida rahu. Esseekonkursi pealkiri pärines ukraina autorite Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi pildiraamatust „Sõda, mis muutis Rondot“, mis on lugu rahust, vastupanust ja lootusest.

Põhikooliastmes olid võidukad Helena Uuetalu ja Helena Isabella Susi Tallinna 21. Koolist. Gümnasistide hulgast kirjutasid parimad esseed Sigrid Suppi samuti Tallinna 21. Koolist ja Olena Predko Mare koolist.

Esseid hindas žürii koosseisus:

Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Leelo Märjamaa, tõlkija ja kirjastaja
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Esseekonkurssi korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.